Mida mõõdavad sotsioloogilised uuringud? Tihtipeale arvatakse, et need mõõdavad inimeste vastuseid neile esitatud küsimustele. Näiteks kuivõrd usaldatakse üht või teist institutsiooni piirivalve, presidendi, valitsuse, kaitseväe, riigikontrolli, peaministri, Eesti panga ja muu taolise. Kas nende institutsioonide usalduse mõõtmisega saame me midagi öelda nende institutsioonide eneste kohta? Jah, üht-teist saab öelda küll, eriti siis, kui vaatame seda ajalises arengus kuid ka ajaline plaan selles plaanis käsitlemine kõneleb institutsioonist siiski suhteliselt vähe. Toon mõned näited. Presidendi institutsioonil on olnud peaaegu alati väga kõrge usaldusreiting ja see on olnud reeglina ka kõige kõrgem teiste institutsioonidega võrreldes. Ja seda sõltumata sellest, kas presidendiks on olnud Lennart Meri või Arnold Rüütel. Nüüd on aga praegu jõustruktuuride reiting veelgi kõrgem. Kas see tähendab seda, et viimased on hakanud paremini töötama ja neid tasub rohkem usaldada? Ei, kindlasti mitte. Kõrge usaldus mingi institutsiooni suhtes võib olla tingitud väga-väga paljudest asjaoludest. Näiteks kui tuntud on antud institutsioon, kui on tegu ühe tuntud institutsiooniga, siis selle reiting ei saa lihtsalt väga kõrge olla. Võtame näiteks tolli, õiguskantsler, kui palju neid inimesi, kes on sellega vahetult kokku puutunud? Võsis institutsiooni aktiivsus. Kui palju annab see institutsioon endast teada, milline on tema teavitustegevus või kasvõi selline aspekt nagu kui paljude inimeste huve puudutab see institutsioon enam, see institutsioon puudutab suure osa inimeste huve seda suurem on tõenäosus, et tekivad huvide konfliktid. Või veel üks aspekt kuivõrd usaldusväärselt mõjuvad institutsiooni juhtivad persoonid, kuivõrd sageli saab teatavaks häid ja halbu asju nende tegelaste tegudest. Nende ja veel paljude teiste faktorite taustal võib öelda, et osa institutsioonidel puudub igasugune võimalus saavutada sama kõrged reitingud. Kui näiteks on presidendil. Valitsusel ja riigikogul on keerukas niisuguse tulemuseni jõuda. Aga miks on ikkagi Eestimaa presidentide kõrge reiting? Põhjusi on palju. Tooksin täna välja ühe põhjuse, mis on saanud poliitiliste arutelude aineks. See on seotud presidendi otsevalimistega. Tõepoolest, mitmedki küsitlused on näidanud seda, et presidendi otsevalimisi toetab valdav osa Eestimaa valimisealisest elanikkonnast. Kas on see seotud antud institutsiooni kõrge reitinguga? Kas see tähendab rahva arvates seda, et presidendi ametikoht on sedavõrd oluline, et tuleks anda võimalus rahval endale valida? Ma arvan, et põhjused, euro, mitte sukk, selles inimesed otsivad väljundit oma soovide realiseerimisele siis, kui neile tundub, et nende mõju on ühiskonnas väike. Nad ei suuda institutsioone mõjustada. Siis pöördutakse alternatiivi poole ja presidendi institutsioon tundub olema see alternatiiv. Kas presidendi otsevalimine on alternatiiv? Kindlasti ei ole, sest presidendi haldusala, kus ta saaks midagi ära teha nende ootuste realiseerimisel, mis on elanikkonnal, on väga ahtake ja sedagi hakatakse ju järjest kärpima. Kui kõneldakse võimuvõõrandumisest, siis kas presidendi otsevalimiste tõttu juttu tuleb võim siis rahvale lähemale? Formaalselt jah, tegelikkuses aga mitte. Presidendi valib rahvas, parlament võtab ta maha. Selline skeem. Kui elanikkond hindab presidendi reitingut kõrgelt ja tahtis presidenti valida otse siis tegelikult mulle näib, et, et rahvas ei taha presidenti otse valida seda enam veel väikse mõjuvõimuga presidenti. Valimissoov tulenes tahtest omada suuremat kaasarääkimis õigust ühiskonna asjades. Kui rahvas soovis presidendi otsevalimisi, siis tuleks tõenäoliselt arutleda selle üle, mida tegelikult rahvas soovis. Mida see soov väljendas? Kas presidendi otsevalimised teevad ühiskonna demokraatlikumaks? Formaalselt jah, suureneb lülitatus ühiskonnaellu. Mõnikord on päris kurb, kui avaliku arvamuse küsitluste tulemusi käsitletakse vaid vastuste jaotuste tasandil mitte aga seda, millest arvandmed tegelikult kõnelevad. Miks on aga jõustruktuuride reiting kõrgem praegu kui presidendi oma? See on aga juba uus teema ja seda meile kõigile.