Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte seitsmenda detsembri sündmustest. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Reformierakonna juhatus nimetas justiitsministrikandidaadiks Hanno Pevkuri ning sotsiaalministrikandidaadiks Taavi Rõivase. Keskerakonna venitamistaktika tõttu võib Riigikogus täna tulla taas istung. Päevakorras on 15 eelnõu ja istung kestab nende läbi arutamiseni või homme keskpäevani. Praegu on jõutud kaheksanda eelneva arutamiseni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kindlusele kuulati täna kriminaalmenetluses kahtlustatavana Otepää gümnaasiumi direktor Aivo meemaa. Ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja ütles meie uudisteportaalile, et nemad kahtlustatakse raha omastamises välismaalt. Hollandi valitsus kiitis heaks kahe Patriot-tüüpi raketti rei ja kuni 360 sõjaväelase saatmiseni Türki vastusena Türgi abipalvele. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kutsus ÜRO Julgeolekunõukogu Süüria küsimuses ühiselt tegutsema. Põlva linna on saanud valmis esimese ettevõtluse toetamise projektiga kunagise Põlva KEKi 15 hektari suurusel territooriumil arendatakse tööstusparki. Ajaloo professor Aadu Musta esitles Tartus esimest raamatut sarjast Siber ja Eesti. Tallinnas toimunud kirjandusüritusel. Paabeli raamatukogu osaleb Nad leidsid, et suur romaan pole Eestist kadunud. Spordist korvpallur Kristjan Kanguri koduklubi Siena maantee baski peab täna euroliigas alagrupiturniiri viimase kohtumise, kui võõrsil minnakse vastakuti Prantsusmaa meeskonna. Shaloniga on endiselt euroliiga parim kolmepunktiviskaja. Öösel on pilves selgimistega ilm, kohati sajab lund ja on pinnatuisku. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni miinus kaheksa, kohati miinus 11. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab lund, õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus kuus kraadi. Reformierakonna juhatus nimetas justiitsministrikandidaadiks Hanno Pevkuri ning sotsiaalministrikandidaadiks Taavi Rõivase jätkab Kai Vare. Peaminister Andrus Ansip punud Ministrite vahetamisest rääkides nõus väitega, et tegemist on valitsusremondiga. Samuti lükkas ta tagasi kuuldused, et justiitsminister Kristen Michali tagasiastumine ja ministrikohtade vahetamine on seotud sellega, et Reformierakonna populaarsus on langenud. Ei langeta Ei juhtimisotsuseid ega personaliküsimusi lähtudes kaalses küsitluste tulemustest, on selge, et siis, kui minister on isiklike rünnakute all, on tema tööd raskendatud ja kui ta ei saa oma tööd teha nii nagu peaks siis ongi ainus võimalus lihtsalt tagasi astuda. Ansip ütles, et juhatuse liikmed pidasid tema esitatud ministri kandidatuure parimateks. Põhimõtteliselt ei olnud palju nimesid kaalumisel veel kord võeti teadmiseks, et Kaja Kallas ei soovi asuda ministri ametisse, kuna tal on aastane laps kodus. Justiitsminister kooskõlastab väga paljudes ministeeriumides tehtud seaduseelnõusid ja praegustes oludes ma pean väga vajalikuks seda, et justiitsministriga oleks juba valitsuses töötamise kogemus. Hanno Pevkurile see kogemus on ja ta on olnud tugev ja hea minister. Ansip lisas, et Taavi Rõivas on saanud oma eelmistest ametitest nii juhtimiskogemus ja kui ka teadmisi sotsiaalvaldkonnast. Ta on osalenud vanemahüvitise seaduse tegemises, ta on osalenud ka riikliku viljatusraviprogrammi väljatöötamises. Taavi Rõivas on töötanud ka peaministri büroos katnud sotsiaalvaldkonda. Taavi Rõivas ütles, et sotsiaalministri amet on kindlasti raske, aga huvitav väljakutse. Minu asi on teha kõik selleks, et olla sama ja sotsiaalminister kui seda Hanno Pevkur. Tema jälgedes on teistpidi jällegi väga kindel enesetunne sinna majja minna. Teadmine, et seda maja on hästi juhitud, on mul küll päris kindlalt olemas. Hanno Pevkur ütles, et sotsiaalministeeriumis on väga palju asju pooleli, avaldas lootust, et Taavi Rõivas neid jätkab. Samas on Pevkuri sõnul ka justiitsministeeriumis vaja mitme teemaga kohe kiiresti edasi minna. Kristen Michal ju ministeeriumi juhtimisega sai kenasti hakkama ja seda on ka erinevad eksperdid ju nii-öelda tunnustan, neid ei öelnud, eks minu ülesanne on seda tööd jätkata ja siin juba järgmisel nädalal on ka üks eelnõu täitemenetluse koha pealt riigikogu saalis, kus ma pean siis seda ettekannet tegema hakka loomulikult, et ka palju suuremate küsimus, et mis on siin viimastel nädalatel jutuks olnud õues, kus on inimeste põhiõiguste küsimuse, et samamoodi siis see, et, et on Eestis kriminaalmenetlusteemasid, on väga palju ja väga palju sisseelamisaega ei ole. Peaminister Andrus Ansip esitab uued ministrikandidaadid presidendile esmaspäeval. Keskerakonna venitamistaktika tõttu võib Riigikogus täna tulla taas istungi, sest päevakorras on 15 eelnõu ja istung kestab nende läbi arutamiseni või homme keskpäevani. Toompeal jälgib arutelu meie toimetaja Uku Toom. Istung ei tule ilmselt Keskerakonna venitamistaktika tõttu või kui tuleb, siis seetõttu, et venitamistaktika oli keset nädalat. Tänane istung on läinud täie hooga ja üsna konstruktiivselt, kuni päeva kajani ei olnud võetud ühtegi vaheaega ja praeguseks on esimese lugemise läbinud kõik viis kaitseväe kasutamist puudutavate eelnõud. Ollakse jõutud kaheksanda päevakorrapunktimaksuseaduse muutmise lõpphääletuseni. Ja just nüüd äsja võeti siis tänane esimene vaheaeg sest selle seaduse juures on erimeelsusi küllaga ja vaidlusi jätkus juba teisel lugemisel. Umbes sama võib öelda ka järgmise õppetoetuste ja õppelaenu muutmist käsitleva seaduseelnõu kohta. Aga kuigi, nagu ma ütlesin, aga üldiselt vaheaegu ei ole võetud, siis nende seaduste teisel lugemisel võeti neid hulganisti. Ja ma küsisin Kultuurikomisjoni liikmelt Mailis Repsil, kuivõrd see poliitiline võitlus ja venitamistaktika rakendamine on muutnud eelnõude sisulist arutamist. Näiteks sellesama õppetoetuste seaduse puhul. Mina usun, et ei muutnud, pigem vastupidi, et kui me tavaliselt selliseid eelnõusid, kus väga suuri vaidlusi on läbitud komisjonis ja siis riigikogu saali tullakse juba nagu rohkem kokkulepitule on liiga lühikesed, võib-olla läheks muidu teda arutatud võib-olla 10 minutit või pool tundi, nüüd arutati ikka mitu tundi. Kas vaheajad mõjutavad eelnõud? Ma usun, et mitte, sest tudengid oli olemas kell neli hommikul vaatasid rõdul, elasid kaasa ja küsisid pärast hiljem juurde ka küsimusi, nii et ma usun, et arutelu üle nelja tunni oli kasulik ka vaheaegadega. Loomulikult pöörame tähelepanu nendele teemadele, kus opositsioon muud võimalust ei oma. Kui koalitsioon ei taha neil kuulata ja see on meie signaal, et tulge ja arutame. Koalitsioon arutama Ma muidugi vähemalt sel kujul, nagu soovis, Keskerakond ei kiirusta, siiski võib arvata, tänane istung väga trastiliseks ei kujune ja juhtub umbes nii nagu eelmisel reedel. Et hirmujutud kogu nädalavahetuse kestvast istungist tõeks ei osutu. Vähemalt homme hommikuks on kõik läbi. Palju sisukam, vähemalt Keskerakonna jaoks on jätkata võitlust järgmisel nädalal, aga eks me näeme tompelt praegu kõik. Aitäh Uku toom. Viimaste tundide tähtsamad välissõnumid võtab need kokku. Tõnu Karjatse. Hollandi valitsus nõustus saatma Türgi piirile kavandatava raketikaitsesse kaks Patriot-tüüpi raketti Ankaron pöördunud NATO poole palvega aidata kaasa piirikaitsele Süüriaga sealse olukorra teravdamise eest. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kutsus rahvusvahelist üldsust ÜRO Julgeolekunõukogu Süüria küsimuses ühtselt tegutsema. Ta sõnas, et vägivalda saab lõpetada vaid poliitilise lahenduse leidmine. Kui Süüria valitsus peaks kasvatama keemiarelva, oleks see pani sõnul kole kuritegu, millele on ka kaugeleulatuvad tagajärjed. Islamistliku liikumise Hamas pagulasliider Khaled Meshaali ületas Gaza piiri, astus esimest korda elus Palestiina territooriumile. Ühtlasi avaldas Messal soovi märtriks saada Amesse liider nimetas tänast sündmust oma kolmandaks sünnipäevaks, kui eelmiseks lugeda pääsemist mõrvata. Vaat selles 1997. aastal. Terrorirühmituseks nimetatud Hamas on Gaza sektoris võimul olnud 2007.-st aastast. Meshaali visiidi tipp on homseks kavandatud meeleavaldus, kus ta teeb ka avaliku ülesastumise. Kohtumisel Hamasi juhtidega kavatseb Messal arutada organisatsiooni edasist iisraeli poliitikat. Leedu peaminister Algirdas But käivitšus teatas, et tööerakonna liider Viktor Baskin nimetab lähiajal uued kandidaadid sotsiaal- ning haridus- ja teadusministri ametisse. Leedu president Dalia Grybauskaitė kinnitas täna ametisse sotsiaaldemokraatiat, käivitšese valitsuse aga ILMA. Kahe tööerakonda esindava Ministrite uus valitsus saab volitused pärast seda, kui parlament selle tegevuskava kinnitab. USA töötuse määr langes kuu ajaga kahe protsendi võrra, seitsme koma seitsmele protsendile. Analüütikute väitel peegeldab see keeristorm Sandy tekitatud kahjude korvamiseks tingitud olukorda. Valge maja peaökonomist Allan Krüger aga leiab, et see on pigem märk majanduse taastumisest majanduslangusest kuid samas osutab see president Barack Obama poolt välja pakutud maksupoliitika muudatuste vastuvõtmise vajadusele. Krüger kutsus USA kongressi üles vastu võtma Obama ettepanek laiendada peid neile, kes teenivad vähem kui 250000 dollarit aastas ja tõstamakse rikastele. ÜRO tuumajärelevalveagentuuri teatel pole mingeid häireid jaapani tuumareaktorite töös veel täheldatud. Panin loodeosa lähedal registreeriti täna hommikul maavärin magnituudiga 7,3. Tsunamihoiatus tühistati, küll aga tabas rannikualameetrine hiidlaine. Pole ka teateid ohvritest või purustustest. Eesti turismiettevõtete liit soovitab aga lähiajal Jaapanisse reisimisest pigem hoiduda. Ja tagasi Eestisse. Lõuna ringkonnaprokuratuuri kinnitusel kuulati täna kriminaalmenetluses kahtlustatavana üle Otepää gümnaasiumi direktor Aivo müüma. Ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristiina kostina ütles meie uudisteportaalile, et nemad kahtlustatakse raha omastamises. Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi politsei ja piirivalveameti korruptsioonikuritegude büroo lõunatalitus ning uurimist juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur. Kostina sõnul ei ole uurimise huvides praegu võimalik rohkem andmeid avalikustada. Neymar teatas, et peatab seoses tema suhtes algatatud kriminaalasjaga oma volitused Otepää vallavolikogu liikmena kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni. Ta taandab end eeluurimise ajaks ka Otepää gümnaasiumi direktori ametikohalt. Teema sai Otepää gümnaasiumi direktoriks 2005. aastal. Põlva linn on saanud valmis esimese ettevõtluse toetamise projektiga kunagise Põlva KEKi 15 hektari suurusel territooriumil arendatakse tööstusparki 10-l tööstuspargi krundil. Tegevus käib ning sama palju on ka vabu krunte, teatab Igor Taro. 10 viie töölisega alustanud firmast Peetri puit tegutseb nüüd 36 inimest niisama Põlva tööstuspargi arendamisel on ka ettevõtte perspektiivid edasi kassa teenusest paremini, kõneleb Peetri kooli juhataja Peeter Peedomaa. Aga see olukord siin niinimetatud Põlva KEKi territooriumil oli tegelikult ikkagi küllaltki tõestitu ja kui me tegeleme vähemalt Peetri puidust siin ülegabariidilise veostaga toodetega, mis on 20 30 meetrit pikad, siis elu on näidanud seda, et kõik need väljapööramised ja ka see vana olukord, mis siin oli, oli teatud mõttes isegi nagu vedude poole pealt täiesti täiesti ohtlik. Kunagise Põlva kolhooside ehituskontori 15 hektari suurusel territooriumil on 20 kruti, millest praegu on pooled hõivatud. Lisaks Peetri puidule tegutseb siin ka ettevõtte liimpuit Lõuna pagarid ja Põlva metall, kes annavad tööd paljudele Põlvakatele, kõneleb Põlva linnavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonna juhataja tiivi part. See põhiline eesmärk oli, et need ettevõtted ei lõpetaks tegevust, kes siin on ja otsiks paremaid kohti ja meil on väga hea meel, kui need krundid saavad siin mõne aastaga täidetud kas või poole ulatuses, mis praegu tühjad on, et lootad nüüd meie vabad krundid, ettevõtjatega täidetud saab, see on võib-olla 10 aasta küsimus. Ja Peeter Peedomaa kuna ikkagi ligipääs on olemas ja kommunikatsioonid on välja ehitatud, et see annab ikkagi suure võimaluse, et siia üldse midagi tekkida saaks. Linnavalitsus tõrjub kriitikat, et peaaegu inimtühja kohta on ehitatud palju maksma läinud tänasest suvalise linna tänava remondiks poleks EAS-i toetusraha kasutada saanud. Projekti toetas EAS 840000 euroga, Põlva linna omaosalus oli 334000. Igor Taro rahvusringhäälingule, Põlvast. Ajaloo professor Aadu Musta esitles Tartus esimest raamatut sarjas Siberi eesti Tartust, jätkab Mirko ojakivi. Ülikooli Kirjastus ja ajaloo professor Aadu Must on siberi ja Eesti-teemalise raamatusarja esimese raamatu pea teemaks valinud Tsaari-Venemaaaegsed väljasaatmised Siberisse. Esimene märkimisväärsem eestlaste kokkupuude Siberiga algas 18. sajandil Põhjasõja aegu, mil siin kuuldi lugusid Rootsi väes sõdinud eesti sõjavangidest, kes Siberis ära käinud või ka igaveseks sinna jäänud. 19. sajandi alguses sai Siberist aga eestlaste jaoks karm ja kuripaik, kuhu kohtut saatsid millegagi võimude hukkamõistu ära teeninud inimesi. Aadu Must on, tegemist on ajalooraamatuga. Kõiki eestlased teavad Siberit väga hästi, aga me tavaliselt arvame, et Siber on midagi seotud 1940.-te aastatega. Tegelikult on Eestis Siberi kontaktid olnud 300 aastat ja siin raamatus hakkab peale aegade algusest, kuidas juba Karl Kaheteistkümnenda väes teeninud sõjavangid Siberis viibisid ja põhiosa raamatust on muidugi sellest, kuidas sinna mindi, Killedi kolled, jalaraua kõlinal. Ja nii sai Siber enam kui 10000 aktiivset uut inimest juurde, kellest osadest on veel tänaseni järglased alles. Osadest muidugi ei ole jälgigi, isegi mitte ajaloodokumentides. Musta sõnul on raamatusarja aluseks arhiividokumendid, millega tuli tutvust teha nii Siberis, aga ka Lätis, Eestis, Rootsis ja mujal. Ja need retked viisid mind ja Omskis Tomskis ja Novosibirskis Tobolskisse, mis on hästi põnev, vanglate arhiiv, Venemaa kunagine vangla pealinn ja Novosibirskisse ja Irkutskis Krasnojarskisse ja kõige kaugem punkt vist oli Vladivostok, kus osa materjale on nii kinni laotud. Need puhtfüüsiliselt tuleb veel välja kaevata arhiiviruumist, et nendeni jõuda. Osadeni jõudsin, osad ei, veel ei jõudnud. Musta sõnul on järgmise raamatu fookuses Tartu ülikooliga seotud teadlased ja isikud kes olid seotud Siberi avastamise ja selle piiride laiendamisega ning Venemaa välisluuresünnilooga, kolmandas, aga tõenäoliselt ka neljandas raamatus on juttu aga eelmise sajandi küüditamisest. Mirko ojakivi. Tallinnas toimunud kirjandusüritusel Paabeli raamatukogu osalejad leidsid, et suur romaan pole Eestist kadunud, jätkab Kristi Sobak. Kirjanik Jan Kaus leidis, et suurt romaani iseloomustab teatud mastaapsus, ülevaatlikkus ja vaatepunktide rohkus. Kirjanike arvas, et neist kriteeriumitest lähtudes on lõppeva aasta olnud eesti proosale vägagi viljakas. Minu prognoos on tegelikult üsna positiivne, valitseb ikkagi kõrgrõhkkond ja eriti kui me vaatame just lõppeva aasta Eesti algupärast ilukirjandus. Lisaks Meelis Friedenthal raamatule on ilmunud Andres Basena suurepärane leskede kadunud. Panin Lauri sonari Rästa raamat Tõnu Õnnepalu, Mandala Urmas Vadi tagasi Eestisse. Maarja Kangro, Tiina laanimi, Elo Viidingu lühijutukogud. Jan Kaus arvas, et meil puudub aga praegu ajaline distants, et tunda ära 21. sajandi Tammsaared. Võib-olla meie seas on juba mõni Tammsaaret, näiteks võib-olla Indrek Hargla on 21. sajandi alguse Tammsaare, aga me lihtsalt ei tunne teda sellisena ära. Kindlasti ei tule ju kunagi sellist kirjanikku, kes kirjutaks täpselt samamoodi nagu Anton Hansen Tammsaare, eks sellepärast, et hea kirjandus on alati ka isikupärane või algupärane, aga ma arvan, et me võime vastata küsimusele kas 21. sajandi alguse eesti kirjanduses olemas mõni Anton Hansen Tammsaare, Oskar Lutsu vaste alles kuskil 100 aasta pärast. Ka kirjandusteadlane ja kirjanik Rein Veidemann oli seisukohal, et Eesti suure romaani seis pole sugugi halb. See ei ole kuhugi kadunud, õnneks veel Tammsaaret võidakse alati küsida jäädaksegi küsima, sellepärast et Tammsaare on niisugune klassikest on igavesti elav ja tõepoolest minevikust ja võib-olla pisut kaugemast minevikust nimetada teoseid, mille nii-öelda ajaületus on väga selgelt nähtav, neid on raske nimetada, ma siiski ise olen oma arvustustes öelnud, et vähemasti uuema aja nii-öelda Tammsaare janu rahuldab Mats traat ja muidugi Karl Ristikivi. Nooremat kirjanike põlvkonda esindav luuletaja Kaur Riismaa leidis, et uutele Tammsaarele tuleb lihtsalt aega anda. Noor autor tahab ja peab kohanema muutustega viimase 20 aasta jooksul ja kui minu põlvkonnal ei olnud veel mobiiltelefone ja läpakaid, siis me mõtlesime natukene teistmoodi. See põlvkond praegu tuleb, ütleme, kes on sündinud alates 95.-st aastast. Nad alles kohanevad globaliseeruva ja muutuva maailmaga, alles otsivad oma teemasid praegu nii-öelda romaan on ehk kogumik fragmentidest, aga ma arvan, et tulevad ka suured üldiste Pärnu Tartu, Tallinna ja Kuressaare eeskujul alustab ka Järvamaal tegevust väärikate ülikool, mille loengutele, seminaridele ja õppekäikudele oodatakse huvilisi, kelle vanust 50 aastat ja enam Kesk-Eesti maakondade elanikele mõeldud väärikate ülikooli saab end kirja panna selle aasta lõpuni. Õppetöö algab jaanuaris, loengud toimuvad kord kuus Türile ja on osalejatele tasuta, teatab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Väärikas eas õppurid hakkavad koos käima Tartu Ülikooli endise Türi kolledži ruumes, kus tegutseva Kesk-Eesti õppe- ja kompetentsikeskuse projektijuht Kristiina kudinas ootab huvilisi nii Rapla, Järva, Viljandi kui ka Jõgevamaalt. Kuna palju on meedias kajastatud, kui suur huvi on Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Kuressaares, siis tekkiski mõte, et Kesk-Eesti miks siis mitte siin ja sai uuritud, millised võimalused meil siin rääkida Tartu Ülikooli elukestva õppekeskusega ja nii see idee tuligi. Esialgu oleme paika pannud näiteks mõned teemad, edukad vananemine, kinnisvaratehingud ja pärimisõigus, põlvkondadevahelised suhted ja suhtlemine, mis põhjustatud osa tuju, kas pikaealisuse saladus peitub inimese genoomis ja nii edasi ja nii edasi, nii et eelnevat diplomit yoga Rahedasin ukse peal küsima ei hakka? Ei, see kõik on inimestele tasuta, et vaja on ainult kodust välja tulla ja tahtmine kord kuus siinkohal käia. Kui nüüd keegi soovib ennast kirja panna, siis mida tuleks teha? Helistada telefonil 50 39 null seitse kolm või siis e-posti aadressil Kristina pakt kudinas Uudee. Väärikate ülikooli mõiste sai avalikkusele tuntuks neli aastat tagasi, kui esimesena hakati eakatele õppimisvõimalusi pakkuma Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis. Kolledži täienduskoolituse projektijuht Mari Suurväli ütleb senisele tegevusele tagasi vaadates, et ju oli tegemist õige algatusega sest kui esimesel aastal oli kuulajaid 295, siis tänavu septembris. Pärnu väärikate ülikool alustas neljandat hooaega, pani ennast kirja 523 huvilist. Meil on nüüd põhimõte selline, et inimene, kellel on aastaid rohkem kui 50, tunneks ennast aktiivse ühiskonna kodanikuna ja kõik need teemad ja loengud on vastavalt sellele kavalitud. Pärnu väärikate ülikooli juures on järgmisena plaanis käivitada eakatele mõeldud ettevõtlusklubi Mari Suurväli. Sest vaadake, hästi, palju kogemusi inimestel oma elus ja nad teatud valdkonnas tugev nüüd väikene samm ja puudutas teha oma MTÜ või viiena, kuidas toimetada. Kui palutakse siia last hoidma, sinna hoidma, siis võiks ju sellega kuidagi realiseerida ettevõtlusvormile. Väärikate ülikooli tegevust Järvamaal rahastab hasartmängumaksu nõukogu rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Alvar Tiisler teeb need kokkuvõttes spordiuudistest. Korvpalli euroliigas peab Kristjan Kanguri koduklubi Siena Monte baski täna õhtul eelviimase alagrupimängu, kui võõrsil kohtutakse Prantsusmaa meeskonna Shaloniga. Siena on juba taganud pääsu 16 parima hulka. Mäng algab täna õhtul kell 22. Eesti meeste saalihokikoondis sai Šveitsis toimuval MM-finaalturniiril üheksanda koha, kui alistas viimases kohamängus Venemaa üheksa kolm. Hochfilzenis alanud laskesuusatamise maailmakarikaetapil võitis meeste 10 kilomeetri sprindi sakslane Andreas. Eestlased täna punktikohale ei jõudnud, parimana Roland Lessing 54., Indrek Tobreluts sai 64. ja Kauri Kõiv alles 88. koha. Naiste võistluse võitis valgevenelanna Darja Domratševa. Eesti, naistest sai parima koha Johanna Talihärm, kes oli 66.. Kadri Lehtla oli 95. ja Grete Gaim 98.. Poksija Rain Karlson sõidab homme Venemaale, kus võistleb kuni 22 aastaste Euroopa meistrivõistlustel. Hiljuti üliõpilaste maailmameistriks tulnud Karlson. Eesmärgiks on EMilt medal. No loomulikult tahaks medalit saada, et see on need eesmärgid. Kindlasti oleneb palju loosist, kuna box on ala, kus on head õnne vaja. Et tulemust saavutada, et ma loodan, et loodan ja tunnen ja et siis on kõik võimalik tase iseenesest tugev kuna ase, kes on olümpiakolmas, on kindlasti tulemas. Venemaalt tuleb Venemaalt ja täiskasvanute meiste ja kindlasti itaallane tugev, kes nord, olümpiahõbe, et seal neid tugevaid mehi on küll ja küll. Ilmast räägib pikemalt sünoptik Ele Pedassaar. Tänase lumesaju toonud tsüklon liigub eeloleval ööpäeval kagust üle Eesti Läänemerele ja nõrgeneb. Seega pilvi ja tuult jääb vähemaks, pikemate selgimiste korral langeb öine õhutemperatuur miinus 10-st kraadist madalamale. Öö tuleb meil pilves selgimistega, kohati lumesaju ja kerge tuisuga. Tuul puhub lõunakaarest kuni kaheksa meetrit sekundis. Külma on kolm kuni kaheksa, pikemate selgimiste korral kuni 11 kraadi. Päev on samuti pilves selgimistega ja kohati kerge lumega. Tuul on muutlik ja nõrk ning külma on kaks kuni kuus kraadi. Järgnevatel päevadel jääme Norra merelt üle Põhjamere aeglaselt kagu suunas liikuva madalrõhkkonna ning Venemaal tugevneva kõrgrõhkkonna piirile. Ilm on Eestis pilves selgimistega ja lund sajab vähe. Küll aga tugevneb kahe võimsa rõhkkonna piiril pühapäeva päeval saarte piirkonnas kagutuul 10 kuni 14 meetrini sekundis. Esmast päeval pöördub tuul rohkem itta ja tugevneb ka mandril. Sedamoodi jõuab meile Venemaa sisealadelt rohkem kargust. Pühapäeva öösel on külma kuusikul 13, päeval neli kuni üheksa kraadi. Esmaspäeva öö on mõne kraadi jagu külmem ning päeval ei tõuse termomeetri näit sellisel juhul kohati miinus 10-st kraadist kõrgemale. Saartel on siis ööpäeva jooksul külma kolm kuni kaheksa kraadi. Aitäh, sünoptik Ele Pedassaar, te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.