Näitusele keskkond ja jäätmekäitluslähenedes siin Pirita tee ääres hakkab juba õues silma värvikaid ja mahukaid veomasinatele sätitud eri otstest tarbelisi jäätmekäitlusega nii või teisiti, rohkem või vähem seotud masinaid. Ja kuulsin just kõrvaldet siin natukene maale lähemal on üks lumesahk. Peale vaadates on ta üsna toekas ja ja kindlasti on tal väärt omadusi, mida juba firma esindaja Raule renzer. MDM on see firma võllafirmast pärast, aga alguses siis sellest lumeSahastest juba natukene on lund tulnud. Ja no tegelikult seal lumesahk on küll toodetud Omalt poolt eriautoremont ja eriautoremont on MDM-i koostööpartneri ja Me oleme MDM-i ametlik remondifirma siin Eestis ja ka balti riikides. Ja siis lumesahk on meie poolt toodetud Tartu SA teele ehk siis nemad hakkavad siis selle lumesahaga Tartu linna puhastama. Ja see on esimene eksemplari, me tahaksime neid ka hakata rohkem tootma. Mees, kes siis nagu öeldakse, jah, vist on käed löönud, aga ikkagi veel uurib, esitab küsimusi. Mart Lukasz on, mille poolest teie arvates ta siis nüüd on? No tähendab, see on ilmselt tänavahoolduses järgmine samm. Palju siin nüüd julgust vaja kokku oli, võtad teda tellida? On ta ikkagi valmistatud arvestades ütleme siin Põhjamaade kogemust. Ja tänane päev näitab, et me peame muutma oma tehnoloogiat. Ei ole ju saladus, et tänava ütleme, lume sahkamisel enamus tehnikast on veel nõukogude aegne nõukogude aegne varianti oli sahk ja hari tähendab kaks kahte asja käituda masina poolt, noh, on eelkõige juba kütusekulu, kiiruse kaotus ja kui see asi nüüd ennast õigustab, talv on tulemas, siis kindlasti mis saavad veel ühed tellijad. Nii see sisendab teis ilmselt optimismi asju edasi ajada, aga kui nüüd vaadata neid teisi spetsialiseeritud masinaid, siis mida te ütlete, siin on nad ilusti rivis, üks on hästi erkpunane, teine tumedam rohekashall ja üks on erkroheline ja valge ja valge selja taga. Jah, nii et võib-olla kui rääkida paar sõna kõigepealt sellest punasest ja kõige suuremast nüüd MDM-i kõige uuem prügipakkija ja ta on eestlaetav Eestis konteiner tõstetakse eest üle kabiini ja selliseid praegusel hetkel töötab Eestis ainult üks. Ja nüüd näidiseksemplar, see on esimene mudel ja loodame, et Eestis on selle vastu ka huvi. Sest et see seade on väga kaasaegne ja kindlasti muudab palju tõhusamaks siis jäätmekäitluse, prügi kogumist. Teised seadmed on siis juba traditsioonilised tagant vaatavad prügiveokid ja need on samamoodi MDM toodang. Ja need on siis siin uued näituse eksemplarid. MDM on kõlanud mitu korda, aga kui nüüd need suured tähed lahti dešifreerida, siis kellega on tegemist ja see on Soome firma see tähendab rootsi keeles närpes Tre metal. Ehk siis soome keeles närbjan puu ja medali ja see on siis Soome ainuke prügiveokite ja ka üks suurimaid järelhaagiste valmistajaid, mis asetses Soome Vabariigis närbjas. Ma usun, et need, kes huvi tunnevad ja hakkavad teiega kontakte edaspidi tihedamalt looma oskavad siin hinnata, aga kui nii lihtsalt lahkuva üldpilguga üle vaadata veel neid spetsialiseeritud masinaid, siis ütleks, et uhked tundukad värvikad, keerukad ja ju siis peavad ikka vastu ka. Tähendab SKP on ka jäätmekäitleja tegeleb jäätmete kogumisega ja meil on nüüd MDM-i prügiveokeid või? Kuidas kõige õigem sõna nüüd öelda. Presse kolme erinevat sorti. Ja täna võime öelda, et me jääme nendega rahule ja ka järgmiseks aastaks tellime ühe. Meeldiv kuulda, kui asjad arenevad ilmselt teile samuti ja suur tänu. Jõudsime järjega keskkonnaministeeriumi väljapanekute juurde, boksi keskel on killukesed meie maavaradest ja siin on päris õpetlikke ja võib-olla isegi üllatavaid väljapanekud selles mõttes, mis näitavad väga teritult, kui palju näiteks on Eesti veekaitseprogrammile maakondade kaupa vahendeid eraldatud nii raja tagant kui ka omavalitsuste poolt keskkonnafondist ja nii edasi ja nii edasi. Siin tasub seisatada ja kui neid tabeleid vaadata, siis selgub, et ikkagi investeeringud on kõvasti tehtud. See väärib kiitust silma jaoks ka, võib-olla püüdvam on Soomaa rahvuspargi makett. See on siis üks omapärane killukene eestimaast, mis siin on siis omal alus seal seina peal kohanimedega, jõkkestega ja kogusele maastikuga, mis siis vastavalt erinevat värvi. Kuid siin rulliti praegu tulija tarbeks lahti ka üks teine kaart, mis täpselt sama alamatkib. Aga kui me vaatame leppemärke, siis on siin asi väga täpne veekogud puudeta siirdesoo pillirooga jätame natukene vahele, siis siirdesoo männik, puismätta raba, läheme kohe hooga edasi, rabamännik, veel kaugemale palumännik ja nii edasi ja nii edasi, kuni asulateni ja kõikidele piirideni välja. Isegi viljapõllud on ära märgitud. Pärast pilti saab teha ilmselt ülevalt ja kõrgelt, aga et ta oleks nüüd arusaadav ja söödab, peavad spetsialistid siin kõvasti oma poolt tööd tegema ja Rudolf Meina Roskaksin rääkida, milleks ja mis see siis täpsemalt on? Tegemist. See on siis riikliku keskkonnaseire programmi raames sondeeritud Soomaa kaitsealaga, mis on üks seitsmest põhivaatlusalast. Kasutatakse siin Ameerika Lanced satelliidipilti missis interpreteeritakse niiviisi, et kõik ja maapinnal asetavad taimkate üksused. Ma olen endale konkreetse määratluse tulemustele võimalik väljastada kaardina, kuid mis veelgi tähtsam, neid üksikuid taimkatte jagama. Kate, kui nii võib öelda, tüüpe saab arvuliselt väljendada nii, et saab nende statistika välja tuua. Seega, kui me sama ala vaatleme uuesti mõningatele aastate pärast, siis saab välja tuua toimunud muutused ja selles seisneb keskkonnaseire peamine mõte. Küll, et ääretult klaar, selge piltlik, võrreldav. Pane näpp, kuhu tahad, vaata, mis värvi peale panid ja natuke nihuta pilku loetelust leppemärkide loetelust saad täpselt teada, millega tegemist ja kui mitu korda juba oled kaarti vaadanud, siis see kulub pähe. Hindamatu seire pan. Seisame praegu, kuidas nüüd öelda taas basseini ees, kuid üks kirjades tema kohal ütleb, et Bio reaktor ja kui vaadata seda mullikeste mängu, siis on vahva altpoolt ülespoole, muudkui need õhumullikesed tulevad. Ja siis on ka seal mingite mustad osakesed, need näitavad oma liikumisega, et tõesti vee sees toimub liikumine kogu aeg ja ühtlaselt. Nüüd aga läheme juba bioreaktori mõttele lähemale, sest eks aereerimine kui nähtus niisugune ei ole ju uus, aga aga Ivo Niglas oskab öelda, mille poolest see seade siis teistega võrreldes huvitavam või, või säästlikum on või kuidas te ise tahate öelda? No võib-olla hakkame kaugemalt peale see seda peareaktorit nimetatakse Selbox pea reaktoriks, see momendil see seade, mis siin näitusel väljas praegu on, see on kõige väiksem mudel, mida firma Aabesel Badenick on praegu üldse võtnud, aga ta on ka näitusemudel nii et praktiliselt on nagu praktika ja niuke teooria on kokku viidud. Ja reaktori kasutusala on selles mõttes uudne, et see on ainuke teada olev bioreaktor, mis töötab heitvete puhastussüsteemis. Õigemini reovete puhastus, süsteemisega, heitvete puhastus võib teda kasutada. Nii et tema eeliseks ka traditsiooniliste konventsionaalsete puhastusseadmetega on see, et tema energia efektiivsus, ütleme mingi kindlaühiku kohta reoaine kohta on väiksem kui teistel seadmetel. Et see vahe võib isegi heal juhul olla kaks korda, mõnikord isegi kolm korda. Nii et see on küllalt tuntav praegusel ajal, kus energia kallineb maailmaturule. Ja, ja meie koostööpartnerid, kelle ideed me siin Eestis ellu viime ja need seadmed on juba 55 tükki üles seatud Eestis siis selle idee autorid on Aabeselfa tehnikust jaan voode ja ja õigemini, nende isa. Ma loodan poode, kes on selle patendi autor. Ja Eerik ja Jaan voode kaks venda viivad siis isa tööd jätkuvalt edasi ja nad on ka meil siin näitusel Meie boksis esindatud. Et eesti mehed Rootsist tagasi jälle Eestis Oleme tagasi ja ja katsume aidata kaasa siis seda looduskaitsealad, eestlased, saada kähku puhtalt vett eesti jõgedesse. Siin on kõrvalfotod ja ma kuulsin ennist, et säärased hoopis võimsamad, samal põhimõttel töötavad bioreaktorid on Tartu uues puhastusseadmes on Narvas on mujalgi, nii et kui tohib lihtsustatult öelda, kaugläheb. Kaup läheb hästi ja see paistab olema, et see on vastuvõetav masin ja töötab hästi ja hoiab energiat kokku ja on efektiivne, efektiivne riist. Ja see oli, see oli, isa leiutas, ta käis looduses ringi, ta oli suur looduseinimene. Käis kala püüdmas, käis jõgede mööda ja vaatas, kuidas kuidas punane või jumal oli seda välja mõtlen selle allvee puhastamisel looduses. Ja see tuli selle peale, et puhastamine tuleb ja siis, kui, kui kosk kuskile Veeveeaa sees. Nii et see, see ohustab, see see kosk ohustab, et siis need bakterid ja mikroorganisme nendes vee sees on. Need puhastavad selle selle tõttu. Ja eks me saaksime seda bioreaktoriga täpsemalt kirjeldada, aga ma arvan, et seda tasub nagu öeldakse, vaadates kuulata, kuidas ta töötab, siin on paar olulist toru. Ka mootorid töötavad, aga peamine kindlasti, mida alguses juba ara Niglas ütles, oli see, et me saame energiat kokku hoida nende eitjajad vete puhastamisel ja see on võib-olla siin see asi number. Miks ma lisaks seda, et energiasäästlik kasutamine muidugi asi omaette, aga, aga ka selle peareaktori kasutusalakasutuse juures on tulnud välja teine efekt, et saab kasutada olemasoleva, kunagi ammu ehitatud aera haaratsiooni tangid saab edukalt kasutusele võtta ja sellega hoida kokku ehituskulusid. Ainuke tingimus on see, et kunagi 20 aastat tagasi ehitada Ardandid oleks ekspertiisi hinnangul veel vastu võimelised veel järgmised 20 aastat või isegi 30 aastat. Aga nagu me teame, et vanasti ehitati küllalt hästi neid aare, tanki ja eksperdihinnangud näitavad, et neid edukalt kasutada. Nii et need aerotankide ehitamiseks kuluv raha on ka suur ja mis praktiliselt on ökonoomia, kui me oskame oskuslikult teda nüüd manipuleerida kaasaegsete tehnoloog, energia ja, ja siis kunagi ehitatud ehitustega kombinatsioonis. Ja see vilin, mis hakkab kõrvu, see ei ole sünnipärane omadus, see on selle näituse eksponaadi nii-öelda olemus või temast tingitud või siin üles pandud või ei ole meie vool nii täpne või? Ei, küsimus on siin selles, et meil reguleerimine Kindlate pumpa sagedusmuunduriga ja see sagedusmuunduriga reguleerimine tekitamine kõrvalefekti, mis tekib, tekitab vilina, sellepärast et me ei ole neid pöörde nii maksimaalselt nii suureks tahtnud viia, kuna ta annab liiga palju hapnikku või see kõik efekt, mida siin läbi v siin muidu näeks, siis ei näe aine hapnikumulle täis nagu piim, piim seal sees siis praktiliselt kaose, konstruktsiooni niuksed piirid ära ja selles mõttes on see viidud natuke alla poole. Nii et muidu on ta tubli, aga vaiksem. Nojah, sagedusmuundurid ei pruugi kasutada tavalistes puhastusseadmes võib kasutada sellist süsteemi, et lülitavad lihtsalt välja selle mootori, mida momendil vaja jalgu. Hapnik on palju aga teine võimalus sujuvalt reguleerida hapnikusisaldust, et toimub sagedusmuunduriga pöörete reguleerimine. Et see on niisugune valiku küsimus. Ühisseminaril Soomes, kus arutatakse ikkagi selle Soome lahe mereturismipaadivõrgustiku väljaarendamist on mitmesuguseid ettekandeid ja ühiseid teemaarutelusid ja täna oli siin üheks esinejaks proua Paula Wilson. Tema on Turu saarestikus ja tema oma perega haldab ühte väikesadamat. Kuid just eestlasi üllatas tema ettekande algus Gustav ka ilusas eesti keeles, rääkis endast ja, ja muustki õlvav jällegi järk. Ja mäe elan väikses saarestiku külas umbes 100 kilomeetrit Turust edelasse jumal Hiiumaale kui turule ja palju lähemal Hiiumaale kui Helsingile. Enne seda käisid paljud roosala küla inimesed eestlastega läbi kaupa. Reide tehti mitu korda aastas, nii Tallinna kui Haapsallu. Kärestiku elanikud müüsid Eestisse peamiselt kala ja ostsin sealt peamiselt jahu. Eestlased käisid Soomes oma tooteid müümas. Kaupmehed olid tihti emakeelelt rootslased. Petukaupa vahetus rannarootslastega oli kerge. Tähtsaim kaupa artikkel oli kartul. Kaupmeeste kohta kasutatigi nimetust pärune ester ehk kartuli, eestlased. Eestlased müüsid Soome saarestikku hobuseid. Minu ämm mäletab veel ühte eestlaselt ostetud hobust, kelle nimi oli päts. Vahetuse kõrval sündis ka oskusteabevahetust. Näiteks võin mainida, et eestlased käisid turumas saarestikus räime suitsetamist õpetamas. Suitsuräim on sellest ajast olnud saarestikus tähtis kalad. Toode. Huvitava näitena võin öelda veel seda, et ennevanasti uskusid Jeruusalemma küla lapsed, et jõuluvana elab Haapsalus. Kui üks inimene astub metsa ja matkab või hilissügisel vaevaldatena marju otsib või seeni, aga kui ta on ikkagi sügavas metsas. Ja kui ta siis hetkeks pead dub ja esitab endale küsimuse, et kas keegi üldse teab, kui palju puid metsas on siis jah, võib arvata, et kes seda teab. Aga metsaala inimesed, kes metsandusega tegelenud. Ma tean seda õppinud muidugi on kursis, et metsakorraldus tegelebki sellega, et selgeks teha ühes metsatükis millised puuliigid seal kasvavad ja kui palju üldse metsas seda puitu on või metsa tagavad. Härra, selleks on omad nipid, kuidas seda tööd tehakse ja ka nüüd värsked erametsaomanikud teavad, et metsakorralduskava on justkui majanduskava neile nagu lauaraamatuks käsiraamatuks, kus siis vaadata mis seal metsas kasvab, kui palju kasvab ja kui palju võib lõigata, et metsale kahju ide selles mõttes, et raiumisega ei lähe juurdekasvust üle. Sellest me rääkisime ühes hiljutises saates metsaomanikku ja metsakorraldajatega ja ja sealt tulid välja metsakorralduse siiski plussid, kuigi on teada, et uue metsaseaduse sees enam metsakorraldus ei ole käsulauaks vaid soovituseks. Nüüd aga kõlas metsandusringkondades, et kasutusele võetakse statistiline metsainventeerimine. Mis mul muud üle jääb, kui küsida kõigepealt metsaameti peadirektori Andres Talijärve käest kas see on niisugune ühe tuul või on siin midagi tõsisemalt sisse puhumas? Ei, no ma ei arva sugugi, et see nüüd ühe päeva tuul on ja kui me nüüd uut metsaseaduse eelnõud tegime, siis me täpsustasime ära, mida metsakorraldustööde käigus tahetakse teada saada. Noh, olukord on tegelikult see meil selle viimase 10 aasta jooksul üsnagi kardinaalselt muutunud. Kui varemalt oli võimalik korraldada võimenteerida kord riigimetsi kortsu, kolhoosi-sovhoosi metsi ja need numbreid omavahel kokku liita, siis tegelikult võikski öelda, et meil on selline üks terviklik pilt metsa olemist olemas. Tänavale jätame riigimetsa kõrvale, võime öelda, et neid metsaomanikke on meil juba tekkinud kuskil ligi 400000-le hektarile ja pidevalt tuleb neid juurde ja nendele tehakse sellist jooksvat inventuuri noh, ütleme piltlikult iga päev päev juurde ja juurde ja noh, nende numbrite Actoliseerimine ei ole niisama hõlbus, nii et me võime arvata või karta, et et kui me jäämegi, Ma ainult nende väikeste osatükkide inventeerimise peale, siis ühel hetkel läheb meil lõng natukene sassi ja me päris täpselt ei tea, kui palju seal metsas neid puid on ja kui palju neid võib siis niimoodi raiuda, et me oma juurdekasvu ära ei hävita. Meil metsa pindala või metsa tagavara vähenema, kui selle tõttu nüüd uude metsaseaduses on siis selline mõiste sisse toodud nagu statistiline valikmeetod, noh nimetame seda statistilises siis inventeerimiseks, millega siis pannakse väga suurele tooriumine sellised vaatluskohad maha. Ja nendes vaatluskoha kohtades mõõdetakse siis mingisuguseid näitajaid ja nende põhjal üldistusi ja vot nende üldistuste põhjal hakatakse siis tulevikus otsustama selle üle, et kas metsas toimetatakse õieti või valesti seal nagu selle asja, niisugune sügavam mõte.