Miks te ukse seisate, tulge. Vabandage, see eilane Peeellik e minu moraali tundeid on küllaldaselt karastunud. Aga kus ma pean elama, kuidas aitab, terve nädala riietusin teki all pataljon nööridega, peitke teie endi, minu ees syyte mind juba väljas. Vaidsama moraali, tunded ta. Otseselt teil alal, mina, see on minu tuba. Oma toas aga võib inimene teha, mis tahab. Käisin jões suplemas ja pean ometigi ümber riietuma. Ma olin nii noorte loodud pihkur. Ai-ai sõdan tüdruku ära rikkunud peni, sakslaste sabarakk, aga mitte see ei ole. Selline ei meeldi laul. Siis kuulad head, inimesed hukkuvad rindel, aga selline elab nagu ei midagi, mis te saite meie minema? Taani üksi alla seavad seaduslikkus taas elavdavad. Millal küll see trepikoda ära parandataks? Vaevalt kolm nädalat tagasi vabastati linn ja teema nõva Keppada raateleti. Kuuletiku lähidalt, kahurid mürisevad. Ja sina mõtle, kuidas elama hakkad, olgugi, et oled ilus, kuid meiega halva kuulsusega, kellele sind need tarvis son? Oih? Halva kuulsusega kellele sind vaja on? Titaan, mis on tähtis, mees käib ümber maja, arhitekt kõnnib, kõnnib sirge, ta jälle kõnnib. Ma pean minema öisesse vahetusse. Jas kõnnib, kui ta meie maja hakataks parandama. Olgu pealegi. Aga kui järsku küsitakse, kes siin elavad ja siis kuidas saksal irvale remontima hakata. Vahtrist. Kannatama Corust rulakoletis. Kas sa kuulsid, koosid? Vaat maal pihverdad infon. Sulle teeks asi nalja, aga ta on jube. Oi kui hirmus. Kui krahmas mulle, heida ümbert kinni. Isegi mehed ei har sedasi raputas nii et üle kogu kehal krambid ja hingerindu kinni. Vaata, milline ta on. Ühesõnaga, ilma. Aga sina ära topi end igale poole. Mis ta sulle tegi? Ise norid, müüs vana minu kaduma, vaat mis. Kas sina nägidki müüs? Sina olid evakueeritud ja kui sa ei tea, siis ära topi nina vahele. Mina elasin siin fasismi all. Seda virvat vihkab kogu linn. Möödaminejad sülitavad talle järele, tõmbas saksa ohvitseridega ringi, isegi kindralitega sõitis Opel, automobilis oli tõlgiks, nende juures räägitakse, et isegi selle voodi oli jäetud üks ooper Surbalt. Füürer miinimum oma jutuga. Paistab, see voodi ei anna sulle hingerahu. Aga kes siis mina olin? Kahju kannataja. Minu mees hukkus kodumaist. Mul oli täielik õigus. Ma olen vaene, kontics, keerde mulland. Sina enam niisuguse voodiga teek. Kui meie omad tagasi tulid, siis isegi pataljoni kapten suudles mind pataljoni kapten ega kapten Sindi suudelnud. Kapten suudles Nõukogude inimest. Niisugust hoitakse majahoidjaks. Kuidagi peab ta ju elama. Vastutusrikas amet. Või ma tuleksin temast paremini toime. Kargasin jookseb luud seljas, endal kõrged kontsad all. Tänan, Pole tarvis laselise Saiga. Arhitekt. Olgu minge vaat kus põrgulised kiviga pihta. Huligaanid. Muidugi aega selline nõgese nende järele vaatab. Ainult miks Natele kallale tungisid? Te olete vist majahoidja. Aga võib-olla ei luba poisikestel mängida. Peaksite nendega sõbrustama. Neist võivad saada teile veel tublid abilised, kuidas neil silmad välkusid? Konna, less, mähkmed? Kuidas te räägite nii nagu ei oleks ta teid löönud? Oi kui raske. Silmaalune endale lätis sinine kast, parim kord laseb. Tema ju teid luid. Ravimi oleks tarvis. Mis te ütlesite? Ei noh, seda, et teiega korralik inimene võiksite tutvuda mõne puhtama inimesega. Imelik inimene, ka mina olen imelik. Lõppsuhted on läbi. Aga te vist arvatavasti tülitsete nende ei vaid miks, kuulge. Vabandage mind, kui ta on parem, kui te lahkuksite lahkuda, jah, jah, kenasti ei. May või lahkuda. Ma nii ootasin seda, Joost, millist juhust kohtuda, teiega veel kord kohtuda teiega, kas siis võib-olla olete unustanud? Kaks nädalat tagasi ma just saabusin siia linna. Tulin jaamast, no see tähendab rongilt jaamade nagu teate, ei ole ju. Vihm pilkane pimedus. Ja siis ma kohtasin teid, mis on siin erilisse, olite teie? Tee. Ma nägin teid siis esmakordselt. Tee tassisid mingit kanalit, puid või laudu, vist mürsukastide jäätmeid. Ma tahtsin teiega tuttavaks saada, aga te kadusite osavalt varemete vahele, siin on ümberringi varemeid. Aga missugused suurepärased majad siin olid? Ma olen siit linnast pärit. Kuu aega tagasi kirjutati Siberis haiglast välja. Sain teada, et kodulinn vabastati ja võtsin kursi siia. Minu nimi on Fjodor Fjodor Gregorjevitšabramov. Hästi, mis te minust tahate? Ma lihtsalt. Ma tahtsin öelda, et ma olen rõõmus, et ma kohtasin teid. Kõik need kaks nädalat, ma käisin mööda seda tänavat lootuses kohtuda teiega tänavaga, tulin asja pärast ja vedas, laska pidi teil üldse vedanud. Mis te nüüd, mina tean paremini. Kuidas teie nimi on? Nile, Niiles, niškaa. Niilosnis. Mulle meeldib teenimine. Niina. Pidin teile oma nime hetkel, teie olete Anytisik, mine maja haidi. Ja mul pole sugugi aeg, tööd on väga palju, kõike head ei tahaks veel lahkuda, no teate, tahaks teid vaadata. Vaadata ja kuulata. Minge ometi juba paluti teadur tassitakse peale. Hästi, ma lähen, on parem, kui te lahkuksite jäädavalt. Tütarlaps kohaneb uue olukorraga. Asjata tulite kruuglik from Niilo. Ei või ju teada, millal on õige aeg. Ka eile olin mehe armastusväärse kodaniku juures. Ja näitasin talle ainult ühte fotot. Suurusega üheksa korda 12. Teid huvitab, mis seal oli tühine kodumaa reetur fašistliku okupatsiooni mustil päevil. Enam kui kindel detail. Kodanik ei öelnud ühtegi sõna. Pani lauale 3000 ja ostis minult negatiivi. Raunila puhas elulugu maksab rohkem kui 3000. Kruuglik mulle ei ole ju midagi karta. Mind tuntakse nii hästi, et poisikesed pilluvad kividega. Kui nad näeksid neid fotosid. Unikaalne töö, kus te need saite? Leidlikkus, kallis Frow, leidlikkus pluss minu kuum nõukogude patriotism. Uskusin alati meie võidame ja valmistusin selleks, aga kas ei valmistunud mitte vastupidiseks? Räägitakse meie rindelõigus olevat loodust, mitte kõige paremad. Ärge maha magage koloniks niisko, Paluilma solvate vihjateta. Kas võtate fotod? Kleepige lähed linna mööda laiali. Aga võib-olla te loodate, et sakslased tulevad tagasi ja jäävadki siia nüüd oma fotod kuid ärge toppige nina nendesse asjadesse. Bordon pordu, mündile negatiivid odavalt, 2000. Mul ei ole selleks raha. Aga võib-olla te petsite mõned asjakesed mustadeks päevadeks sõrmuskivikesega, kus garantii, et te müüte mulle just kõiki negatiivid. Minu firma aus ettevõte, 2000 ja te võite elada rahulikult. Mõelge. Üks moment. Ma jätan teile selle huvitava fotoseeria, vaadake neid sümpaatseid pildikesi ja mõelge kassige välja. Tuletan meelde, negatiivid maksavad 2000. Peatse nägemiseni. Tulen tulen. Tuvaldei. Lasin kähku käia. Räägin sulle täpselt heledamat. Tema juurest leiti raadiosaatjat puha oli ära peidetud kahmul Sherlock hõlms, aga miks sabarakk muidu siin linnas kükitab, miks Kassai spioonid ei ole sellised, kuidas sellised? Ma lugesin ühest raamatust, olge vait, praegu ei ole aega õiendada sinul raamatutega. Vaata tema lõõts. Sellega on tore mängida, lõhume ära, mis nuga sisse ja milles ka siis pill on süüdi. Selle valmistus mälestamegi vaesinuga, saksa Bilburssoida kraam. Boschoid, Pille teemeistrid teevad haletsija. Vaenlastest mul kahju pole. Esimene meie vaenlane on see sakslaste sabarakk. Kemandanemist. Kui issi granaat lõhkeb, ähvad ainuke päevis passida, ta üksi oleks kodus avad, teised tahavad, seda ma ei hakka tegema, siis ei aita mul jääda ka. Mine mamma juurde. Tagalarott. Mulle naised, granaat, groot. Siin oli ju rinn. Siin tuleb kord majja lüüa. Ma olen teiega nõus. Kas munandituba kolmandale korrusele? Juhatage meid üles minema, tulen järele. Emake sõjaväearst kolmanda. Alles hiljuti sain haiglast välja jälle arstis üleluses. Siidjakid. Sul on juuksed? Ja märgitakse viimases arstlikus otsuses tuhkhall näo värvus. Kas sa täna saabusid linna eile? Aga täna vahetasin juba mundrit? Pole enam partisanide laatsaretti, põle enam partisanide metsaarsti, vaid tegevarmee arst. Määratis siinsesse haiglasse tööle, selge. Kuus komisjoni otsusega suunati mind siia, tagalasse. Aitab. Purustasid arhitekt. Nüüd aga taastaja, aitäh. Meil on viieliikmeline brigaad. Käime uurime, võrdleme projektidega head arhivjuut ära viia. Dokumendid säilisid. Aga mis sa siis ütled? Mitte ainult ema. Vaid poiss. On ka juba aeg? Ei oleks, seda oleks võinud juhtuda juba varem. On see sul tõsiselt, Fjodor? Ja kes ta on? Kus ta elab? Kas olete kirjavahetuses? Lilleks on siin, ta elab selles toas. Kuidas ta nimi on? Nimi on ilus. Niila Niilus, niško. Niilias nišš. Kus seda nime olen kuulnud, no kus sa seda kuulda võisid, sulle tundub ainult, millega ta tegeleb, kas töötab ja majahoidja siin selles majas? Uksed ja nemad on nii tore, kuid oma suure põllega. Aga ma juba nägin. Ema, ütle, kas ta meeldis sulle. Oota, oota. Täiuvatasinukergemoraaliga onu, minu venna oma tuppa, emale ütle nüüd kiiremini, kas ta meeldis sulle? Jumaluke, küll sa oled. Sa oled 27 aastane. Abielluda võib, aga juba 18. aasta selt. Ema, seal ta tuleb seal Niilo. Me oleme pisut juba totter, et teid vaadatakse seal üleval. Öelge palun, kas te elasite okupatsiooni ajal siin selles linnas ja ma tulin siia Harkovis? Nüüd lõpuks tuleb meelde Mis sulle miinusena üht-teist rindejoone tahab, partisanide haiglasse sattusid Need, kes tundsid hästi olukorda linnas Saksas staabis. Teodor, lähme üles. Koheva. Pidagi, vabandage, mul ei ole aega, aga võib-olla teil ei ole aega üldse elada, elada tähendab töötada, mitte aga ootab ilud. Mind aga ootab ema, keda ma ei ole näinud kaks ja pool aastat. Ja ometi ma jäin teiega. Niisiis me peatasime lõppude lõpuks kahtlesite mind taas. Seda ei räägi teie. Ja ma ei solvu, kes siis? Te olete palju õrnem, palju südamlikum. Miks nii toorelt? Aeg on selline säde, jällegi ei ole need teie sõnad. Te püüate ennast kogu aeg näidata halvemas valguses. Missugune psühholoog Te olete? Te olete hea? Jah, seda halvel. Miks pettumine on alati kõige kohutavam, puhtale südamele? Milleks ma peaksin siis pettuma? Midagi, te olete abielus? Armastavad veist. Ei. Te armastate mind ja, ja saate minu naiseks. Lide jää, ilutse vaar. Aeg on otsustav sõda, kas mõeldakse? Te ei tunne mind üldse, aga räägiti juba, jumal teab mida. Oh, mina tunnen teid juba lapsepõlvest peale, mis. Ma olin seitsmeaastane, kui, kui teie olite alles lapsevoodis. Mängisite kõristi kaja toppisid suhu kõike, mis kätte sattus. Alates sõrmedest ja varvastest kuni kõige ohtlikumat asjadeni. Teie emaga, sellega palun ärge naljata, aga ma ise ei mäleta oma ema. Kasvasin ülesse lastekodus. Vabandage mu Lazindes, ema, üks eni grant, sakslanna Marta reeder. Ta oli lastekodus kasvataja. Milles te mõtlete? Meenutasin lapsepõlve? Minge elatab teid hästi. Malev. Kuulge, kas te olete kunagi pioneer olnud, olin, aga kuidas ta pioneeri, van tunnustasite sakslastega õiendasite? Šaškalan vist õigus, Saskal ei ole õigus, ma ei ole ju sugugi nii halb, nagu mõtleb Saska. Annan sulle ausõna, Eedik pioneeri, komsomoli ausena. No aga võib-olla te valetate. Kuid millegipärast ma tahaksin teid uskuda, aitäh, sõber. Olgu, olete sakslaste sabarakk, kuid teie nagu ütleb ema nähtavasti ise saarma käitumisest. Teid on tarvis kasvatada ka, aga mitte. Ma ei ole keelepeksja sõpra ei reeda. Kas sa pioneerilaule tead? Ma ei oska laulda. Ema ütleb, et elevant on kõrva peale astunud, kui väike oli? Vaata, Saska laulab hästi, koos tuleb ikka hästi välja. Kas ta laulu noori strummilejas tead, tean, see on minu lapsepõlve lemmiklaul. Laulame. Te saate sealt vaid käeki ja no Rockedroomines. Saati osalk neid köiki ja ta elas koor töös puhkamas, algei Keys Ta oli mu saed laulu veel sees. Ta surmaga seal tehisjalauluke pooleli jäi. Sees tee ta Saaremaakool seal ei tees ja käpuli. Ma siis lähen nüüd saad tule minus, juht, ajame juttu. Millest te ka rääkida, aga teie laulas täiesti segadusse. Aia vaid toend olen. Mis sul veel tarvis on? Nüüd unalist lugu, ma ise kuulsin, kuidas arhitekt avaldas niidan armastust. Siis ei ole ju sugugi kasulik teda majast välja ajada. Vaata armuvaludes hunta valmis ilma igasuguse jälje korrata, kogu maja, remontima. Seltsimees arhitekt, kullakene ega Siren Niilo foto see ei ole ju tema ja sakslastega ta ka ei sõitnud. Jumaluke küll, see ei ole ju tema sarnasus. Ja ka meie maja vajabki kõlgeeenne remonti. Ma hoiatasin teest jooda ja minu suhtuste käitusite. Ausalt jooda. Kas asi on fotol ainult sarnasus? Minu ema teadist. Vaat milline te olete teinud, mis see veel, haritud inimene. Vahelisi kasi nägi, kuidas ta vehkles vaata küünetada. Ma ei ela jälle. Avaldas vastust mõni asi. Kas selliseid sõnu olen kuulnud sakslastelt, lipakas, lastes poliitikas telepoliitika, muutub vastuseid. Kas nägid, kuidas meie omad ajasid taga Junkerseid katkad? Vaikseks on jäänud? Hei, seltsimees, kuhu te lähete üles oma tuppa, aga ülemist korrust ei olegi enam, kuidas? Kolmas korrus, plasmapäevase süütepommitabamuse, linakohaseid asju. Nii on ka. Kõik elanikud on nüüd siin Niila toas. Head, ise pommitamise ajal kodus ei olnud. Ega siin köstri kaole ärkaadigi väeti vits. Tee asjad kah toodi, siia suudeti päästa. Sakslastest Barak. Kutseid tuulis tiris Velli rüütatud sabarakk. Teate, mis? Jää mõõtki neetud vaenlase tagalasse. Võite mind usaldada okupatsiooni mustadel päevadel, mina igatahes säilitasin mad, ausad eluviisid. Minu oliti poissmees. Üksikud inimesed kuivavad. Meie päevil ei ole inimene kunagi üksik. Seda enam, kui ta töötab. Lähen vaatan, mis seal üleval korrusel. Kuigi ma ei tahaks, sa meeldid Nikkale. Mis mõtet on siis sul temaga minu juurde tulla? Ei usu, et Miika. Muidugi ma ei nõua. Ta lihtsalt palus, näestaksime veidike. Näete, isegi palus. Ei, parem kui seda kohtumist ei ole. Kuidas armad? Tere õhtust. Sinu juurde. Oice. Ahmetusid, tutvusta mulle kohe teda, mine teine kord. Nägemiseni. Neela Maduline ütlema. Ma solvasin teid. See oli minu poolt muidugi toores ja vääritu. Kas te andestate mulle ja ainult sellepärast tulite? Ma tahtsin. Hilda. Neela. Ma olen valmis unustama teie minevikku, tähendab kui ma läksin niisugune nagu tee seda kujutate, kas te võiksite seda unustada? Jaanila. Me taastame linna. Nii on tarvis taastada inimeste hinged. Sõda ei rikkunud neid ju sugugi vähem. Te olete veel nii noor. Ma armastan teid, Niila. Ma ei taha teid kaotada. Ma mõtlesin kõik järele. Sõidame teise linna Tambovi põgeneda, varjata. Aga mis siis teha, kallis? Siin ei tunnustatakse nagunii. Ma tean Raimond südames, et te olete, tänan, kuid siitisidama mitte kuhugi. Ja. Camioi lahku mööndeid väevõimuga, kuidas leian mooduse? Te parem leidke moodus, kuidas jõuda selgusele. Selleks ma tulin siia, et ma jõudsin selgusele oma tundes. Tambovi, seal on minu vanaema, on suurepärane inimene, püüad alguses tema juurde, Ma külastan teid, kedagi kavatseti inimestest täita. Reeturid saksa litakat, hundikoera möödujaid sülitavad talle, poisikesed pilluvad kividega, üks isegi seadis granaadi valmis. Julm idee. See on humaanne mister. Lõikenerist, ära sõidan ära, läheme peitu. Häbifjaadav tualette, lendur sõjaväelane, kus on teie auleitnant? Teeerrnoomitmil, ah vaat, kuidas te kavatsete unustada, andestada, aga kui ma noominud, siis on see halb. Kuidas ma julgen, mina, sabarakk? Vabanda. Ma ei oodanud, tõotasid tänulik lojus langeb teie rinnale ja niisutab pisaratega teie pluusi. Kes te siis olete, kes see on teile teada? Kas teil on siis kaks nägu, kaks hinge? Mul on ainult üks hing. Nüüd ma olen veendunud Veendunud, milles te olete veendunud. Eva, see on suur õnn. Ma sain tast aru, Fjodor, võta ainult käsiema. Siis ma tegin talle ettepaneku, sõid ära sõita. Kui sa oleksid kuulnud, mis ta mulle vastu, vabandage, ma pean minema. Neela peale pommitamist, on palju prahti. Ema Valmu ei saanud Niilo kaitseks öelda midagi muud, ainult et tal on ausad silmad. Aga nüüd ma tean, tanullis uhke luges mulle moraali, noogu komissar. Tavaline mäng, mis Arkadi salakuulaja lugesin nõukogude moraali, ma kuulsin kõik. Olin üleval, vaatasin, kuidas mu tuba on purustatud. Alla tulles jäin Aga trepile seisma ja kuulsin kõik Arkadi Ignaatievis. Te oleksite võinud ju alla tulla ja mittetrepile seisma jääda. Mind huvitas, see on. See ei ole just kõige viisakam, Fjodor. Mulle jätkub sellest, et ma allun teile teenistuses. Muus osas tahaks olla iseseisev, mina vastutan mete ainult oma taastamistööde objekti eest, vaid ka iga inimese eest. Sa oled langenud nii kaugele, et lubas igasuguste nööriga ridagi. Kui sa võitled aususe ja puhtuse eest, siis ole ta ise õiglane. Fjodor armastas seda neidu juba siis, kui ta veel ei teadnud kesta, aga nüüd ta teab. Ja miks ei pöörata tüdrukule selga? Tahad, et mina peaksin seda heaks kiitma, või? Fjodor sa arvestad, et ma ei tunne ennast kuigi mugavalt. Ma hoian tööl oma õepoega. Seni kui mu õepoeg käitub korralikult, ei süüdistada mind onupojapoliitikas. Aga niipea, kui sa komistad ja nende sidemetega komisjon, sa kindlasti sama oli kohe, kas töö võis see nüüd ma saan aru, mis teid kõige rohkem häirib? Kõige kõrgemate tunnete keeruline ka. Nägemiseni seal on see noorus armastavad ilm, aruta, elavad ilma mõtteta. Kõik aetakse ainult sõja kaela, noor hukkub rindel sinuga, mina vaatan sügavamale ja kaugemale. Ma lähen ette küll on hea, et sa oled majandusmees, aga mitte poliittööline nuus. Aga mina arvan, et meil on südametega inimesed vajalikud kuhunud niimoodi viivad meie ideaalide tähisse. Minu poeg on neid viinud Berliini ja Kölni Hamburgi jääb Königsbergi. Ta on viinud neid läbi tähtede läbi mürsu plahvatuste võideldes Messerschmittidele. Meie oleme see põlvkond, kes teostas suure revolutsiooni. Me kogusime suure moraalse kapitali, aga nemad. Kuule, vend, kas sa ei võta endale liiga julgelt õigust rääkida revolutsiooni veteranide nimed? Nende õigustega, nagu ma mäletan, au, tasustasid sa ainult oma meest, oli ikka põhjust. Aga sina, Arkadi oma kõrvalseisja pilguga õpetad ja süüdistad liiga, kes siis? Minu kõrvalseisja olen alati ehitanud ja loonud. Tean sinu ehitamist, sa tasud mulle oma poja eest pea meeles, veel osalu söömeeletus hukutab ta. Vabandage tervist. Jõudnud veel välja puhata. Juba jälle öine vahetus. Remondime tank. Valus saadad, tahavad ikak seda andiks nii tanke kui inimesi. Öelge Soje, teie puutute kokku oma naabriga, Niilas Neiškoga. Mida te temast, Arv? Kõike. Mõnikord mõtlen, võtaks, põletajad, tõmbaks risti ja põiki. Teinekord aga kui ta üksi ei usu, laulab nii, mida ta laulab? Meie laul vaikselt südamesse tungivalt. Seisad ukse taga, kuuletad, ei julge liigutada. Kummaline. Otsekui kahest tükist kokku keevitatud. Keevitusjälge ei ole näha sõja. Te saate aru, miks ma seda pärid? Väga hästi saan aru. Ära muretse, saab tehtud, aga nüüd ma pean teha. Minema ruttan oma tankide juurde. Kurgiviile Teleckist Fjodori ka siiralt ja tantsu ara teeninud. Fjodor on nii naiivne. Te tahate teda hoida minu eest? Ma soovin, et oleks õnnelik, kuid ei keelanud tallennata lahing lennukil. Lennuki ümber lõhkesid Zenit mürsud. Teie ümber aga langevad kivid ja sülg. See on palju ohtlikum. Lõppude lõpuks nii mürsud kui sülg lendavad mööda Meline optimis. Millest see on tingitud ainult lootustest. Kas teie tõesti loodate midagi? Ja tõesti? Ma tahan lõpetada instituudi ja veel. Laps on ju kõike teha. Kõike. Mind õpetas elu. Tahaks uskuda, et need pisarad on siirad. Kuste näksaid. Te olete haavatud ainult šampuse kargist, seal kuulihaav, muide, ma olen kirurg. Mis seal ikka, kas paraku tulistatakse? Ja saksa ja vene koolid jätavad ühesugused armid? Aga täna on taevas märksa selgem. Mulle meeldivad sellised loojangud. Ema. Keda te soovite? Niitra vana. Seltsimees mikrofanov. Iga minut võidakse tulla meeles, tulen haiglas, nutsin omakseid, kuulen teid. Kuuled najal sammul veel püst, kuidas sa vastu pead? Isegi mul lahingu õeke. Ümber vihisesid kuulid, surm tihti meil silmade ees on nii parem olla mitu aastat vaenlaste keskel. Kui olla üks vaenlane omade hulgas. Vapper, mille üle? Ma saan kõigest aru. Üks asi. Näide sakslaste sabarakk, kuna mingisuguseid tuusiku silmis. Aga teine asi. Beutrabramofon otsekohene noormees. Ma usun, tal on sinu suhtes ausad tundma, Ma pean sellele mitte mõelda. Ausõna. Kas pead vastu? Kui Juttali kindral fon rammerti kõrvaldamisest? Vaat siis mulle näis, et ma olen nii väsinud. Tähendab, peab vastu. Pean, ma teadsin seda. Kuid ma tulin ise, tulin ised kindlalt veenduda. Sa kuula tähelepanelikult. Peamine asi on ees. Sakslased jätsid siia brite lähedasel territooriumile tagaktiivse agente, olgu, aga kuidas pääseda? Ja mis peamine aeg ei oota. Me ei tohi seda panditaaninaal minema lasta. Anolemas. Intepani teenistuse kapten tahtiski. Seal sõbratari niisukesi sõber, keda kutsutakse Mikaks. Me tutvusime ja mõtlesin, iga tahab millegipärast minuga kohtuda. Vaat nii. Nikastavitski on saksas salakuulaja friik, rihm, prink saksa salakuulaja Friedrich prenk korralduslikku, mida tuli kaasabil tavalise dokumente kontrulli. Nüüd ta tunneb ennast linnas täiesti ohutuna. Tuli minu vastu. Kas sai eriti tähtsa ülesande selgitada kindral annerti hävitamise põhjused? Kindral on selleks liiga tähtis isiksus, et sakslased võiksid tema surmaga niisama lihtsalt leppida. Kuskil toime kindrali hävitamisega, tähendab, staabis ei ole kõik korras. Kui jaga staabis, ei ole kõik korras olla, loomulik, et venelased teavad meie plaane ja sellepärast kaotasime linna. Ühesõnaga kindrali hävitamise faktiga seovad sakslase ebaõnnestumise meie rindelõigus. Sina olid nagu ütelda selle fakti tunnistaja, aga võib-olla on saksa luure on selgunud, et ma ei olnud ainus tunnistaja eiei just nimelt sellepärast, et nad sind üldse ei kahtlusta. Sihibki prink, sind. Ülesanne seisneb selles kõigepealt ajada segadusse hauakaevaja. Prink teab oma tuli kogunemispaika ja me kasutame seda. Käime jälgedes Orbadki pesapesaks IRL-i, selgitame välja tema agentuuri võrgu selge manistanata. Kohtuda selles taitskiga ja see on kõik esialgu kõik vannis libimelgukuid, ma annan sulle märku, kui on tulnud aeg, et sa võid avaldada oma tõelise isiksuse. Esialgu muidugi ühele kõige lähedasematega inimesele võib olla 100 kirjakese, minu kirjakasti külma juba midagi välja, mõtlen, kui oleks võimalik minu komsomolipilet komsomolipilet ja et alati oleks Punased lipud lehvivad kohal, punased lipud lehvivad magal. Seltskonda, palun saage tuttavaks minust sõber Mihhail, läbi televi. Ervin on minu naaber. Villergaaridasin peate. Sinus on veidikene inimvääris. Ilva Liinatavaria. Ei veel kuulen sinu suust meie laule nöölvillega juhtu ka sakslastega kuulis seltskonnas sosistada käärid ja ärni. Oo, miks moment? Pildistage nii nõukogude. Kui sakslased tagasi tulevad teenitisele võtet Pealt hea suutäie sõbra fotograssile rooli peegavaine kina vinud tammu romina. Viimast korda. Aga teie olete julge nullijale ju midagi kaotada. Okupatsiooni ajal nii palju, vaata, ta on tüdinenud vastamast sellistele küsimustele. Jääd eilne kui ohvitserile võib-olla isegi partei liikmele Hiiu või minu seltskonna. Töötasin gestaapo tõlgina, selge. Ma ei oletanud sõda. Jaa, sakslastega käitusite. Stitagelikke Käsmessistilinlik käin eestikki ja sakslastega huvitamis kah parajad loomad. Ja paljud neist langesid meie maal ja kättemaks, mida kannavad oma äkidel meie sõdurid. Meie partisanid on Püha kättemaks. Öelge, mis tahate? Muide, kas teie seda kindralid, mäletate, kelle meie omad otse magamistoast magnet, mina mäletan küll sadist, elajas. Ottofan, rallert oh, joo. Kõigis ajalehtedes oli. Mis lehed, kas siis neist kunagi tolleldad kirjutati? Ei tea, kuidas me selleni pind välja mõtlesid, tal oli ju kindlasti kaitsejoome. Need alla leiaks. Aga mina olen harjunud uskuma nõukogude ajakirjandust. Kuidas lõppude lõpuks selle fundrallertiga, hull juuresel jäädiatendiks meie, kuidas teile öelda, nüüd meil luuraja, ooper, leitnant žbaigeri nime all operledus palju, kohtasin teda peale linna vabastamist nõukogude sõjaväelase mundris. Kuidas ma siis ehmusin? Surm ärkas ellu, kõik rääkisid, et sai surma kindraliga, aga tema teele ajalehed. Taas külm on, seda antakse küll. On seal üksinda. Võta mind ei tunnekski, saatsin ta kuradile. Kuulsite häire lõppu. Tirimine aga närviloo ei mingi sugustiketi, mina joon siis ka. Kas minul Liisake on pahane? Jaanika poste armastuse tervist? Kolletada jõin Mäks. Mika, ma lähen ilma sinusse, muidugi lastel läheb lastele. Nagu te teate, meie ainuke võimalus lõbutseda siis. Elubänditeenistuses. Samale lauale. Ravila tantsigu laual jalakesed pudeleid. Seda tasus vaadata. Miks te edasi tantsineela teeksite, seda päris hästi. Diile meeldis. Nika muusikat aitab. Millal te siis olete tõeline liiva. Kas siis, kui te loete mulle moraali? Ma ei tahaks teile ka teie onu, las ta tantsib ka laual. Numbritega olite te sakslaste juures muidugi, populaarja venelaste juures ka näiteks teil või enam mitte. Moraal sai võidu, selge, läigib ikka, ma ei luba. Oo nüüd ma näen, mis on euroopalik kasvatus, ei seda, mida sa näed, on aasia. Aga mida nägin, mina? Mainin veini, sadu asju oli siis prantsuse kuningate keldrites, sõitsid parimate autodega, ma suitsetasin, ma. Taat peened flayernen, soonte ehmerraa, tai väljaväljasid käik, Jaaniaksindajad, tantsin üksinda Ape ker raamite, Kerro lävi Minnatavalma. Miks olid ümbrusse veetud? Palkis kattis seda ei ole minust tilkunud. Ei tahagi kuulda. Kui te teaksite, kui raske mul praegu. Ma ei tea, vajunud, kuradi poolalasti, laual tantsinud, need on minu esimesed sõnad armastusest esmakordselt elus, vannun teile. Fjodor. Ma kardan, et sa, meie viimane kohtumine, sellist rafineeritult valetajat pole maailm vist varem näinud, aga kas maailm on näinud taolisi piinu, mis sai meile osaks? Sellist mehisust? Oled jälle oma sõidu ees? Juba aitab. Ma ei palu teilt midagi, isegi minutit, lugupidamist mitte. Ma näen silmist. Ja see on selge. Ja mina mõtlesin, et mas suudan unustada teie minevikku. Kui ei oleks seda iialgi unustanud. Andestada võib paljugi. Kuid andestada reetmist. Jumala nimel, pidage meeles, mis ma teile ütlen, mida sa ütled. Armastan teid. Armastan, kui te otsisite mind peale esimest juhuslikku kohtumist ma vaatasin teid ainult eemalt, kartsin teisse armuda. Ja siiski ma ootasin, et te leiate. Miks ma ots siia purustatud kivikarpi tõima humala, et kaunistada tuba teie tulekuks millega võisimas seda veel teha, fotoniga? Fotodega oleks need sobinud. Veel üks sõna. Ma armastan teid nüüd veel rohkem tugevamini. Vaat selline nagu te olete praegu. Kar otsustab järele andma. Olen uhke teleFjodor, te leidsite endast jõudu jagu saamiseks ja mitte sugugi nii, nagu soovis seda teilt ei, onu võttis silmakirjalikkuse argusega. Teil tuli kõik siis südamest. Need on ju inimeses sõnad, inimese hääl. Inimese silmad. Või ei ole? Ma tahan teid mõista. Tingimata tahan teid mõista. Kes ometi midagi? Koit silmad. Kas te tõesti armastate mind ainult siis, kui talleke, kas otsustaksid järele, annad siis ma lihtsalt tappa. Karmima ei saa enam olla, seda ei maksa teha. Mida ma siis pean tegema, hajutama, mida ootama? Seda? Nagu ütles üks suur saksa realistlik kirjanik. On just surnud tamine. Kohtad roodu kööki, ootad surma, kotad kirja kallimalt. Pagan, õhtaks. Ma pean lahendama selle mõistatuse. Ma lahendan selle. Paika kangelane karistab kellega, keda hinge tõmbamata töötan jõe põhjas tükk tüki haaval kanname kokku elektrijaama. Kas selleks, et meie valgusest kasutab sakslaste sabarakk? Ei, las istub pimedas tattnina valgel, aga mis siis meist saab, kas siis meie peame kataktina valgusel istuma ja sa ise jäta järele, veidrike mehed, meie väed vabastasid Belgorodi palju vangi, rohkesti trofeesid, Poskasvanud ärassaluut. Aga mis sina sellest rõõmust võitsime, võidame veel. Kogu maa, vabastame ja liigume edasi. Keelatakse isegi rõõmustanud. Võib-olla minust säilinud seal midagi, nõukoguliku Piazu on sul aga ise katsuda puudutada. Kohti, minu kallid kallid, see tähendab meie tall, kus uus Dostojevski nüüd, kus sakslased aeti linnalt minema, nüüd oleme meie kallid. Ma ei unusta seda kunagi. Ära unusta, nii ongi vaja. Aga kui meie ei unusta, siis ei ole sul elu selles linnas. Ausalt, tütarlapsed ei ohvitseri üle. Kas arhitektist tuli vähemis? Solka kaljus. Lume siin ma olen. Ausalt, oota, sa pole midagi öelda. Sõidame sügavale tagalasse, selja, Minskisse, uute tankide järele. No aga siin oli, jumal tänatud, väike peatus. Tervelt kolm tundi on puhkust. Nii või? Kolm tundi. Selle aja jooksul jõuad pulmad ära pidada. Need kõik on sinu naabrid. Tõrist, sõbrad, pea, kaunitarid, saame tuttavaks. Uhke naaber isegi tutvuda ei taha minuga ega ta teisi ka mitte. Millega teist solvab kulla ärtu emanda? Siin tulen ma kusagilt kohanud kaljusse, ududa soiga. Kus mina sind kohtasin? Sakslaste lipakas selged lipakas ulg valjus. Tuba ja mul see, mis varem olid. Peale selle ma kaotasin võtme ära, ukse võti maha ja viidi minema. Kõigil on tegemist igal omad ja mina pean turule minema siduda, aga mina lähen komandantuuri sele, mahume, suitsetame siit veel välja. Asi edeneb, edukalt. On jäänud veel veidikene Stavinskiga koht Taimaksa. Omalt poolt võtame tarvitusele abinõud. Äärmise häda korral võid teda hävitada. Jooksime jõe äärde suplema üks hektariga. Müüa kuidas on teie nimi juus udude väravast Tagede teisi vahtima tankist, lähme ta nimi annile. Õigus. Tuli meelde. Ma mäletan kõike, kõike sooja. Niilast Nisku kas on, oletan, et on. 41. aastal sa juhatasid minu ja meie pataljoni poisid rõngast välja. 41. aasta sügisel Harkovi all läbi rindejoone. See aga muutus tol ajal väga kiiresti minu elus sellist juhtumit ei ole. No milleks varjata? Kümneid kordi viskeersid eluga, pritsadega käisid rääkimas saksa keelt, et täpsustada olukorda ja leida läbi päästaks tõesti ayus. Ma võin anda pea, et seal tema vähemalt üks inimene, kes teisiti mõtleb. Kuid see kõik ei käi minu kohta. No kuule, kas sa arvad, et ma olen kuutõbine või mis? Ma olin haavatud ja tankis, põlenud, aga kuppel mul veel korras ära jõudu. Juhed Juha Kulnevit, mäletad, missugust juhat seersanti nüüd aga juba leitnanti rühmakomandöri, mis kus selline pikk ja turjaka lihtsalt ei ole siin mitte kunagi huvitanud. Ütlesin sulle. Lähme. Ei, ta teist meid, kõiki, keda teil läbi rinde juhatasid meie Teide juust, Aja jooksul unus kätesse ja ja kohtumised sõjas. Kui kõike seda saaks muusikas jäädvustada missuguseid mälestusmärke võiks luua siia, kus me hüvasti jätab, võib-olla igaveseks. Ja igale põllu lapikesel, et hiljem mälestustega võrrelda. Ei neela, ma võiks praegu nii palju öelda. Kuid võtke oma komsomolipilet. Tar tähendab kapsamall piht ja teie, võtke see. Selle andis mulle polkovnik mitrofanov. Spetsiaalselt kutsus välja ja. Ütles, et usaldab Jabanes vaikida. Andeks jõudleppisad minut, kartmatu, see, kes on üksi rahva hulgas, ei ela teda nagu polekski olemas. Kui ma saaksin kasvõi osak kellelegi sellest koormust endale võtta, mida sina praegu kannad? Liidamalt keski, palju kerge. Sa oled nagu salajane juhi, mis ühendab mind inimestega. Kuidas ma tahaksin rääkida, lihtsalt rääkida, kasvõi rumalus laulda naer Nendega koos meie inimestega ja nüüd ma võin vaadata, sulle silma, uskuda, uskuda, uskuda on inimestel alati rohkem põhjusi kui mitte uskuda. Mulle öeldi, et sa jälle tulid siia. Millal see lõpeb, Fjodor? Ei iialgi, argaadignadywitz, vaat kuidas. Siis võtan ma endalt igasuguse vastutuse. Hästi, oleme kokku leppinud, mis, kas niimoodi vastav kommunisti poeg. Ma olen ise ka kommunist. Ütle mulle, kus on jäänud sinu terav pilk? Batkalis, onu, asi on selles, et meil on erinevad vaated ellu. Miks ma peaksin ta eemale tõukama? Taius sündis, ta ju kasvas meie hulgas, ta tähendab, sa andestaksid talle. Muidugi ma oleksin ta võinud isegi tappa, nii, millest sa siis näed meie erinevusi. Erinevus on selles, kallis onu. Et teie oleksite ta võinud tappa ilmati oleksite proovinud kas või kordagi teda mõista. Kui palju sina teda mõista ja sabarakk saksa hundikoer. Kardate teid süüdistatakse pehmuses printsipiaalsuse objektiivsuse puudumises. Tra ja pea maha, mis, kas sa tahad, et mina peaksin teda armastama? Mina teda? Fjodor, mul on sinust tõsiselt kahju. Kuid kui asi on juba nii kaugele, siis vaata, vaata, millised fotod ma täna sain. Näed seal Niila, kellega ja kuidas, ma usun, sul ei ole kahju 1000-st rublast. Kardan, kallis onu, et need fotod tõstsite rohkem endale kui minule. Sinu. Ma lähen kutsun su ema siia, võib-olla paneb tema sul ükskord aru pähe. Säälik temaga tubli kajate minust teinud halba teada. Ja kui ta ei ta taid püüagi teada saada midagi head. Armastus sinu vastu on teinud mind täiesti täiskasvanuks. Kas sa pead? Metrofalov lubas sul siit ära sõita. Kui sa vastu ei ole, siis minu juurde. Ainult ta soovitas kiirustada, ütlesid kella neljaks saadab masina Kutuusov tänava nurgale. Seniks aga sina, kogu oma kaasavara lasteaiamasina järele. Parem, kui sa saad oma asjad valmis, saame kiiremini minema. Hästi, mine. Aga Niilo, kas sa tead, kus me hakkame elama otse pargi vastas? No õnneks asem aia terveks jäänud, mitte küll kogu maja, aga siiski võtab küll õliseks hiiglasuur kuldnoka puur, tead, niisugune klaasist betoonist korv öösi stiilis lausa luksustuba, versai hiilgus, kingad paki sisse nii. Ja kas sa tead, isegi parkett on säilinud. Emana, alguses ööd ja päevad tööl? Millal ma lähen lihtsalt õnnest ogaraks? Üks-kaks ja valmis. Ootamatu saladus, mis sa kavatsed ilma minuta tehasin, sa luurad minu järel, sina võid ja mina mitte. See on iseasi, kardan sinu granaadi pärast nüüd enam ära karda. Ema kutsuti miilitsasse. Kaduge siit, poisid. Tervist on ikka juba lõhki, kui ka meid olete. Kas Liisakisolvasteid võiks ID-le emalt peapesu? Ei vaata ja teil on juba möll. Austan teie meelekindlust. Esiteks, te teate, et ma pole miga. Teiseks, mul pole aega. Oi, kuidas ta ei ole ka, jah, prellist Nisco teie tõttu ei ole, magab riiv vehk, Brent, Lester, räägite teie tõttu preilis niisko olen ma juba laip. Polkovnik mitrofonoja agendid pole mulle nii ohtlikud kui mu oma. Kaasmaalased Ma käin ringiga diakellelt kuuli kuklasse, saab teha ainult, et kellelegi on antud käsk surmaotsus täide viia, rumala drinki üle, nii ka. Ma kardan teie pärast arsti juurde minema. Teil on põhjust mind karta. Just teist algas kohut ja nüüd juba parandamatult läbikukkumine. Ja kas üksi, minu, ma vedasin sisse meie parimad agendid, mina, idioot, hakkasin täpsustama, kas kindral fon adjutant tuli tõepoolest Nõukogude salakuulaja jazz ja see oli polkovnik oma tavalassefiga seadis võrgud välja alustades. See aitab rivis disko. Teid hinnatakse väga. Seid valvatakse, aga pidage silmas, teie parima ihukaitsja saatsime praegu teis ilma, toppisin ta kaevu. Jätke mäng kasvõi austusest laiba vastu. Hästi, mida te siis soovite, härrallai? Nagu teada, ei ole laipadel erilisi soove. Minu ainukeseks eesmärgiks. Püstolid laip. Mayo, Lenny sentimentaalne, tõmban teid maha ilma liigutavatest sõnadeta. Mul ei kuulu ainult tema kõnele. Hetkedega vägagi rahulikult. Siin lähedal on meie haigla vaatori, kellega sidus end. Keksi säramakiksimised. Vaadake nüüd Kidades soojendasite kojamehe koha peal vedas kaptenid ainult, milles annataline, siledat, mis, millest kallike, võeti kinni ja viidi komandantuuri olevaid müüa. Võta mu taskust, revolver. Annasse Pythanovile. Siit kaks maja edasi, haigla. Arst tuleb ja sõdurid kangeraamiga. Kui hea. Et sa kõike tead. Kõik on valmis operatsiooniks rema.