See on meil nüüd juba üsnagi selge ja raskelt selge, et kala töötlejatel suure lähisturu suurte jõnksudega on elu nii raskeks läinud, et kohati lausa töö seisab. Eesti ametimehed teevad tõsiseid pingutusi, et leida siit väljapääse ja ja ma tean, et Robert aps, meie kalandusosakonna asejuhataja tuli tagasi Taanist, kus selle alamehed koos olid ja ja tõsiselt mõtlesid, mida muutuvas situatsioonis ette võtta. Ja tõesti, kui me siin oleme harjunud mõtlema, et et võib-olla see kriis kõige rohkem puudutab siin balti riike ja Eestit, siis me võisime tõdeda, et väga tõsised tagajärjed on olnud nii Islandile, Norrale, näiteks ja teistele suurtele kala eksportööridele seoses selle kriisiga. Ja nüüd Eestist. Me püüdsime korraldada asja niimoodi, et osales nii kalurite liit kui alaliit just selle eesmärgiga, et anda Liitude juhtkonnale võimaluse isiklikult otseselt astuda kontaktides partneritega nii idas kui läänes samas ka Eesti kalandusadministratsioon jätkuda valt püüdis leida ka riiklikul tasandil võimalusi meie kalatööstuse abistamiseks. Ja nimelt sai kokku lepitud Euroopa komisjoni ametnikega, et Eesti saadab. Kalanduse osakonna kaaskirjaga nimekirja nendest kalakaupadest, millest me oleksime huvitatud siis Euroopa Liidu kaasabil lahti saada näiteks sel teel, et lülitada need toiduabipaketi, mis nüüd lepitakse kokku Venemaaga. Samuti mõistvalt suhtusid FAO vastavat kõrged ametnikud Eesti olukorda ja samuti palusid edastada neile selline nimekiri, et nad saaksid siis ülemaailmselt välja panna see arvutivõrkudes meie kalakonservide pakkumine müügiks. Me teame, et suurte veskite veskikivid jahvatavad aeglaselt ja enne midagi tipus otsustatakse, peab info kohal olema ja võimalused kaalutud ja, ja siis saab abi alles minna konkreetseks, aga kuidas teile kui nüüd suurte rahvusvaheliste kogemustega mehed, kellele, kes Eesti kalaasjandust on tuliselt ajanud aastaid kui kiiresti siin võib asi liikuma minna, sest teiselt poolt teame Kahadega näiteks paljudes riikides ei ole ju kalatoodete kauplustes letid tühjad. Kõige tähtsam on, on asi korda saada siin Eestis. Me teame, et Kalaliit paneb praegu seda nimekirja kokku ja. Esimene ajavõit on just täpselt see, kui ruttu me saame Eestis selle nimekirja kokku ja ära saadetud. Siit loomulikult. See lahendus ei tule võib-olla ühe-kahe peal päeva jooksul. Kuid omalt poolt meie peaksime koostama ja edastama selle nimekirja nii ruttu kui võimalik. Meil on hea koostöö kalaliiduga ja me ootame seda nimekirja täna-homme juba siia siia kalanduse osakonda. Edasi võiks veel öelda, et sellesama konverentsi käigus pöördusid kolm Balti riiki ja üldse selle projekti. Idee tuleb Eestist, et pöörduda FAO poole kiireloomulise tehnilise abi saamiseks meie konservitööstuse ümberstruktureerimisega toote arendamiseks selliselt, et me saaksime rohkem suunata oma kaupa uutele turgudele ja olla vähem sõltuvad ainuüksi idaturust ja siin ka Ida-Euroopa kalandusinfokeskus Eestis on ka operatiivselt meile vastu tulnud. Ja juba selle konverentsi ajal oli võimalik alla kirjutada Baltimaade ühisele pöördumisele FAO juhtkonna poole sellise kiireloomulise projekti käivitamiseks. Kui nüüd kõik läheb nii, nagu me oleme soovinud ja arvestanud, siis järgmise aasta esimese nelja kuu jooksul peakski see kiireloomuline tehniline abi meile saabuma. Ja me juba kuskil aprilliks peaksime võrdlemisi täpselt teadma mida me peaksime kõigepealt tegema selleks, et vähendada Eesti kalatööstuse sõltuvust idaturust. Kuigi esialgu veel üldisem on siiski optimismi sisendav, sest me anname endale hästi aru, et Saaremaa memmed, kes praegu tööstuses usinalt oma kätel lasta käia või, või Toilas, kus asi on ka ju väga suures osas seisma jäänud ja ka Pärnus ja mujal. Et see sisendab ja niisugust tunnet, et nende pärast muretsetakse, et need ametimehed, kes saavad palka selle eest, et Eesti kalandus väheneks selles niinimetatud globalismi keeritud kalandusmaailmas ja selle turu peal teevad tööd ja, ja võime vist öelda küll teie juurest lahkudes, et see sõit Taanimaale oli vajalik. Kes päevalehti sirvib, see leiab sealt enda jaoks alati midagi lugemist ja ja vahelgi võib-olla ehmatab, et vaated nüüd on hakatud naissaarel metsa kõvasti raiuma ja ja alati ei teata kõiki tagamaid ja mõnigi, kes saarele satub, arvab, et tema on see, kes esimest korda näeb, mis seal tehakse. Kuid tegelikult on keskkonnainspektorid kursis. Eestimaal toimuv aga on keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna inimesed palju selleks teinud, et Naissaar on tänaseks just säärase ilme ja sisu saanud. Oma pingutusi teeb Viimsi vallavalitsus. Ja metsamehed on seotud ju selles varrega, sest seal kasvab tõesti palju metsa peal, mis meie jaoks oli omal ajal nagu mõistatus kaugelt paistis, aga käega katsuda ei saanud ja selle metsa kõndida ei saanud. Kui nüüd nii rahulikult vaadata, siis milline on Naissaare seis tervikuna ja, ja tema niisugune kindel tulevik, et ta kuidagi meie käes raisku ei lähe. Veljo rannikukeskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik. Kõigepealt Naissaare olemusest. Kui lahkusid viimased nõukogude meremehed siis me olime kohe vallameestega saare peal, nimelt vald, nähes ette selle saare puhkemajandusliku potentsiaal Taali võimalusi ruttas oma otsusega kiiresti kaitse alla võtma, vald kuulutas välja looduspargi. Looduspargiülesanne teatavasti on eelkõige looduskaitsepuhkuse huvides. See tähendab seda, et meie põhieesmärk on säilitada ja luua aktiivsed maastikud, kaunid maastikud, vaheldusrikkad, maastikud ja selle juures loodusandide poolest rikkad maastikud, nimelt see saar on ideaalne, seenema marjamaa ja see on ka ja üks noh, selline ligitõmme sellele saarele. Nii, nüüd me väga kiirelt tsoneerisime sellel saarel ära kolmeks erineva kasutusrežiimiga alaks. Kõigepealt. Et on meil sõna otseses mõttes reservaatse isu iseloomuga paar metsatüki raba noh, need rabada noored, nad ei ole nii esinduslikud, nagu on seda kuskil siin Mandri-Eestis. Aga, aga ka sellised noored rabad omavad teatavat teaduslikku huvi ja tunnetuslikult on ääretult põnevad saadete jalad märjaks teha, kes saare peale lähevad? Nii, pääle selle on seal mõned väga ürgsed, no vähemalt 120 30 aastat puutumatut Kuusemetsa ja segametsa ja männiku tüki, mis eraldati teadlaste poolt kui väärtuslikud ja noh, need on siis kõlastatavad, kuid mitte majandatavad. Edasi on siis teatav tsoon selliseid väga õrnalt majandada, Nad teavad väga vähesed majandatavaid mets, et nad oleksid atraktiivsed seda maastikku kuidagi niiviisi meile ilme kalt esindasid luitemännikud, rannamännikud, kivi, külvide männikud ja lodude musta leppa, sellised soonikud ja kolmas osa, mis on siis valdav osa sellest saarest on piiranguvöönd meie mõiste järgi, see on siis ala, kus toimub piiratud majandustegevus, piiratud raided. Ja praegu tõepoolest Saarele. Selliseid raided tehakse just nimelt piiranguvööndis. Ja noh, üks selle vaid eesmärk on, et kõrvaldada suur risustatus. Kui me seda ei teeks, siis saar võiks ühel ilusal hetkel muutuda tule riidaks. Kui tõesti mets on, nii nagu tema jäi nõukogude arm, meest ta muidugi tasapisi võttis sealt üht-teist, kuid mitte liiast. Tähendab piiranguvööndis me kõigepealt koristame või taotleme, et koristatakse metsalt risu. Teiseks, see metsaalune vajab valgustamist, siis hakkab margi paremini kasvama, mõtlen eelkõige pohlametsad saavad parema hoo sisse ja kui nüüd selle raidega purustatakse metsa alus, siis meil nagu aitame kaasa looduslikule uuendusele ja me saame endise nihukese ühe ülbalise ühevanuselise metsa asemele ilusama kahe astmega vanuseastmega metsa, tekib uuenduse alla, üles jäävad põlisemad männid, mis kunagi muutuvad hõngadeks ja nende all on siis tõuseb noor põlvkond, nii et vot selle suunitlusega sai need alad läbi planeeritud kõigepealt saarekaitse eeskirjadega ja teisalt planeerimisprojektiga, mille koostamisel olid tõsised meil abiks Soome maastikuspetsialistid kes ka meile üht-teist sellist tantsinud ja kes väga rõhutas, et, et üks ligitõmbavus seal saarel on tema ürgsus, Türkesed alad on praegu raiet, sest täiesti puutumata. Nüüd, mis puutub rajate, siis tõepoolest, esimene töö tehti juba paar aastat tagasi ja sellel oli niukene kummaline eesmärk, raiusime raudteeääri lahti. Nimelt seal ikkagi töötas raudtee omal ajal, siis kasutasid seda sealsete sõjaväelinnakut, elanikud ja sõjavägi nüüd vahepeal turistide kasutuses olnud, putkesid vastu vaguneid mõnegi inimeste vagun pealt maha pühkida ja see esimene raie oli keeranud äärte puhastamine. Asjatundjad kuulates jääb meiel rahulikuks, et on mõeldud plaanipäraselt, tegutsetakse aga tõesti, kui sadamasse satub inimene näeb seal äkki puidufirmasid, siis ta võib ehmatada ja arvab, et äkki keegi ei teagi, et siin kuhjatakse nüüd puitu kokku. Metsaamet ka naissaarel mitut moodi silma peal hoidnud. Mida täna? Andres Talijärv, ameti peadirektor, võib siin selgituseks öelda neile, kes võib-olla ise ei ole seal minu taga. Mõndagi on lugenud ja ärevaks läinud. No nii nagu välju, rannik ütles, siis tegevus on plaani Laanetegevuse aluseks on ikkagi koostatud metsa majandamise kaua metsakorralduskeskuse poolt. Naissaare puhul on metsamajanduskava koostamisel just eriti jälgitud seda kaitserežiimi, nii et kellelgi ei ole nagu mingisugust sellist plaani küll naissaarel olnud, et raiet teha seal nüüd selleks, et sealt seda puitu kätte saada. Praegu on ikkagi piltlikult öeldes võiks rääkida isegi jagu saare metsade päästmisest, sest ega kui nõukogude armees on neid puid langetas, siis põhimõtteliselt langetasid ikkagi vastavalt oma vajadusele. Nende raied ei olnud metsakasvatusliku raied ja metsakasvatusliku Traied on ikkagi viimastel viimastel aastatel jäänud tegemata selle tõttu ka see raiemaht võib tunduda, eks ole, koletult suur 10 aasta raielank võiks olla kuskil 20000 tihumeetrit ja noh, see on tõesti selline hunnik, mida on väga raske endale ühe sihukese ette kujutada on ka kaunis suur hunnik. Iseküsimus on see, et kuidas see 20000 tihumeetrit sealt maha võtta ja kuidas ta seal saare pealt ära toimetada, sest Praegult Eesti riik ei ole veel nii rikas, et suudaks nendele raiujatele lihtsalt selle eest peale maksta, et seal aias tehtud saab. Ja siin ongi siis metskond otsinud neid võimalusi ja variante pidanud läbirääkimisi erinevate firmadega tekiks nüüd selline raiehuvi ja miks need raied nüüd majanduskava on juba kolm aastat valmis, et miks need siiamaani on tegemata jäänud, siis seda võibki öelda, et ei ole olnud nagu piisavat huvi selle raievastasesse puidu omahind seal saarel läheb ikkagi väga kõrgeks ja seal realiseerimisest saadav kasu noh, on selline, mida ei tasu ei tasu lihtsalt hakata tegema siin võtta, sest arvesse seda pikka vahemaad seda küllaltki armetut, sadamate ja, ja noh, ka seda, et et saare peal ei ole võimalik hakata lageraiet tegema. Neid tuleb teha väga ettevaatlikult ja väga spetsiifiliselt seda raiet ja arvestada tuleb ka seda pidevalt käiakse raiesabas. Sellel aastal on meie inimesed käinud kolm korda saare peal Rajoy'd kontrollimas, peale selle ma tean, on, on keskkonnainspektsiooni Harju inimesed seal mitmel korral käinud, nii et et neid reide on seal enne võetud ja, ja vahetult enne seda päevalehe juttu oli oktoobri lõpus valmis, sest üks akt, kus siis jälle noh, et ikkagi kindel olla või kahtlusi hajutada, siis mõõdeti Venned raiutud metsaosad üle ja, ja noh, tänase seisuga võis küll väita, et et need noh, müüdud kogused ja maharaiutud kogused langevad ikkagi suures plaanis ühte, et seal mingisugust sellist metsale liiga tegemist ei ole olnud. Just äsja, nüüd, kui me siin vestleme järjekordne komisjon, töökomisjon vaatamas neid roideid üle ja seal on siis nüüd õige mitmed valitsuse, siis looduskaitsetöötajad ja metsamajandustöötajad koos hindamaks neid töid nüüd juba nende otstarbekuse ja maastikulise niukse atraktiivsuse poolest. Kas muutus maks, maastik või läksite viletsamaks? Ma arvan, et kokkuvõtete tegemine langeb nädalalõpu peale. Sellest majanduslikust poolest rääkidega. Meil on kogemusi ka teiste väikesaartega siin mõned aastad tagasi oli päevakorras nagu Aegna saare peal tehtavad raied ja ja paraku võib öelda, et Aegna saare leegis raiete tegemine küllaltki tagasihoidlikuks just tänu sellele, et ei ole nagu kellelegi erilist erilist soovi sinna minna. Sest võimalik seda puitu sealt metsast seljas välja tassida ja selle traktori vedada, mine sinna saare peale, see on võib-olla juba noh, ühe kolme-nelja laevatäie puidu müügist saadav kasum lähebki selle traktorivedamisel peale, nii et selle tõttu ongi nagu põhjendatud selline raiete forsseerimine, me isegi tegime metskonnale siin vahepeal ettepaneku, et nad võiksid kuskil nelja aastane ongi korraga ära võtta, tähendab see, see raiemaht oleks siis läinud ühel aastal kuskil seitsme-kaheksa 1000-ni, isegi sellisel juhul oleks olnud nagu loodusel aega neid haavasid natukene parandada ja ei oleks nagu pidevalt olnud sellist saemürinat saarelt kosta. Aga ykskord tulevad need tööd niikuinii ära teha ja veel kord ma ikkagi rõhutan, et sealt saarelt ei ole võimalik küll kellelegi erilist kasumit teenida ja seal saarel täna tehakse ikkagi metsamajanduslikke töid, mis on suunatud just metsa kasvatamisele, mitte mitte puidu varumisel. Ja ma lisaks niipalju, et need laiali Nad on saare keskosas aladel, kus meri enam metsa väga ei suru. Rannaäärsed alad on täiesti raietest. Väljastaja tähendab seda, et me niiskus suurt tuulemurdu või ei tekita ja rannas äärtes kõige atraktiivsem see kõige ilusam mets jääb sellisesse seisu. Salong kolme vanuse rinnetega mets. Luietel kasvav mets hoiab luiteid ja, ja jätab ka maastiku endiselt ilus. Kas see tuleb saare keskosas, kus tõenäoliselt viimased raided toimusid, kas sõja ajal või kohati siis ka peale sõda? Nad on Eestimaal tehakse seiret väga erinevatel tasemetel alates ettevõtte seirest, piirkondlik seire ja vabariigi tasemel ja tuleb märkida, et ka me oleme jõudnud rahvusvahelise seire tasemeni. Ja täna me oleme kogunenud siia selleks et kuulutada üks seirejaamadest, nimelt see, kus me siis täna asume Lahemaa seirejaam rahvusvaheliseks seirejaamaks. Ja annaksin siis sõna härra ministrile. Daamid ja härrad, kes te olete sellele pidulikule sündmusele kogunenud. Et muu maailm meid tõsiselt võtaks, siis meil peavad tõepoolest olema adekvaatsed andmed neile anda mitte ainult see, mis meile usume ja mis meile tundub vaid, mis on kindla metoodikaga saadud ja aktsepteeritud tehnikaga. Siis tõepoolest me sobime sellesse Põhjamaade Euroopa süsteemi, see on siis neljast viimased 75 protsenti on täidetud. Aga ettevalmistused on nagu ka kogu kogu programmi täitmisest läinud edukalt. Mul on hea meel, et et me oleme kaasaegsesse süsteemi jõuliselt süvenenud ja sisenenud ja see selle kinnituseks ma tahan anda sulle härra otsa keskkonnaministeeriumi sertifikaadi selle kohta, et see Lahemaa seeme püsiala vastavaks rahvusvahelise seirejaama, saatuse nõuetele ja siin on toodud ka kõik need käskinud alused, mille alusel see välja landud. Et tööta riigi ja rahva ja tegelikult kogu Euroopa ja maailma hüvanguks. Nagu juttu on, on ta üks foonijaamadest, tähendab, me mõõdame siin olukorda, mis peaks olema inimese poolt suhteliselt puutumatu. Ja Me mõõdame siin seda, kuidas siis õhumassidega, Liidukuks, aaste kui palju meile tuuakse siia teistest riikidest, sest et ja kuidas siis seguneb meie selle kohapealses aastaga ja mis nüüd siis edasi liigub. Ja me mõõdame siin konkreetselt selles jaamas siis lämmastikgaase SO kahte osooni ja väljas Te näete proovivõtjaid, kus siis võetakse, saadame proove mitme eriprogrammi tarbeks. Me uurime siin siis seda sademete kaudu, näiteks kuidas liiguvad raskemetallid. Kõik need andmed on vajalikud selleks, et siis näha, kuidas liigub laste ja kuidas ta liigub, mitte ainult õhumassidega riikide vahel või kuidas ta liigub ka meie ökosüsteemis, kuidas näiteks raskemetallid. Kui nad sademetega tulevad taimede peale, kuidas nad läbi puude lähevad, kuidas nad akumuleerivad taimedes pinnases, põhjavees ja selle ringtsükli järgi me saame hinnata, kui palju siis kõigest sellest saastast jõuab siis inimese organismi? Sain siin meestesummast ka korraks lähemale Katrin kuusklale, kes on siis selle aparatuuri ja kohalik perenaine. Milline teie tööpäev üldse on, sest seda ei kujuta hästi ette, kõik siin sumiseb omaette ja andmed pidid kohe otse kaugele minema, aga vaevalt et nad ilma järelevalveta ikkagi sõna kuulavad. No mis ma oskan öelda, minu ülesandeks on siin jaamas põhiliselt nende filtrite vahetamine, aparatuuri kontrollimine, et kõik korralikult töötaks. Kui midagi nagu viga on, siis ma pean Tallinnasse teatama, et saab kohe nagu asjale jälile, ta kordab. Et vahet nagu ei tekiks mõõtmistel. Ja kui kõik on korras, siis aitab lühivisiidisse. Ja siis aitab lühivisiidist, aga käima peab iga päev et ühtegi vaba päeva ei ole.