Kellaaeg juba ütleb, et teisipäeva õhtul sel ajal on raadiomängukeskkond ja mina aeg. Ega me kunagi pikalt sissejuhatus tee, ütleme kohe ära, kes on stuudiokülaline. Täna on teie ees öelda taimi Puusepp, Tallinna botaanikaaia loodushariduse osakonna juhataja. Minu jaoks noor rõõmus inimene, kes on lõpetanud geograafi diplomiga Tartu Ülikooli ja nüüd 15 aastat Tallinna botaanikaaias olnud kollektsioonide populariseerija, kas giidina koha peal inimeste ees või siis aeda tutvustavate brošüürid autorina lektorina. Ja nii palju kui mina tean, eriti On ta kiindunud Austraalia, Itaalia ja Uus-Meremaa eksootilistesse taimedesse. Ja veel ütles ta eelkohtumise ajal, et kõige kaunim osa botaanikaaiast on dendropark sügisel. Millest aga täna räägime, kuuleme kohe, palun. Tere. Kristi Lõbu peetud raadiokuulajad. Täna tutvustan ma teile selliseid taimede eluvorme, näguljaanid, epifüütseid ja parasiidid. Nagu inimühiskonnas, nii areneb ka taimeriigis elu äärmiselt tiheda konkurentsi tingimustes. Taimede edukus olelusvõitluses väljendub võimes läbida elutsükkel, luua rohkem orgaanilist massi ja toote palju palju elujõulisi järglasi. Selleks Mul on taimed kohastunud antud looduslike tingimustega kohastunud neist mitmekesises looduses on tohutu. Vaatleme nüüd kõigepealt epifüüte epifüütseid ehk siis pealistaimed elavad kogu elu teiste taimede tüvedel, okstel ja isegi lehtedel. Omamata mingisugust kontakti maapinnaga. Kogu vajamineva vee ja mineraaltoidu, peavad need ammutama õhust. Parasvöötme ja soojade vöötmete kuivematel aladel on ainsad Epibüüdid mõned sambla, sambliku ja vetikaliigid. Epibüüdide rohkus on erakordne troopikametsades. Nad on algusest peale vale küllalt soodsates valgustingimustes, kuid vee kättesaamine Anerraske. Enamik epifid kasutab ainult vihmavett, seega oleneb nende kast vihmade sagedusest. Vihmavee varumiseks on osade lepifüütidel moodustunud lehe juure või varre mugulad neile täheldada näiteks epifüütsed orhideedel. Meil toataimed Ena populaarsetel bromeelialiste on harilikud lühike, tihedad telgedega kattunud vars. Lehed katavad 11, sageli nii tihedalt, tekib eriline mahuti kutsist Errn, mis vihma ajal täitub veega ja nimetatud mahutist ammutab taim vett eriliste soomuskarvade abil. Mõned taimed, aga näiteks sarvsõnajalad, robot endale, orb, lehtedest mula, mahuti. Tihedas metsas võib Epibüütide poolt ülal hoitava mullamass olla mitu tonni hektari kohta. Seda kasutavad omakorda teised organismid, eriti sipelgad, kes tassivad üles seemneid ja loovad puudel niinimetatud sipelgaaedu. Ja edasi moni Fena liaanidest. Liaanidel ehk ronitaimedel on kiiresti kasvavad pikad peened varred taandudes või siis teiste taimede külge klammerduda. Saavad väikese materjalikuluga tungida ülemistesse rinnetes. Olgu see kätte kasutades oma orgaanilist toodangut, mitte tugikudede, see tähendab siis massiivse puidu loomiseks, nagu seda teevad puud vaid uute pik. Võsude kasvatamiseks suudavad Taanid edukalt võistelda suurte puudega jänesed isegi lämmatada. Ronimisele on abiks okslikus Aastlad. Roy juured, väänduvad võsu, tipud, ogad, jõudnud võrasse, jätkabliaan kasvu naaberpuudele, nii et mõne toeks olnud tüve väljalangemine ei tingi veel pikaealisel Jaani hävimist. Pärast veevarustus läbi peente Baienduvate varte, mille pikkus võib ulatuda üle 100 meetri, on raskendatud. See ongi põhjus, miks suured puid liaanid saavad, kasvavad ainult niiskes subtroopikas ja troopikas. Parasvöötmes aga piirduvad peamised lammi ja lodumetsadega ka Eesti floora kõrgeim liaan. Humal eelistab oja kaldaid. Leonides tuntakse kindlasti luuderohtu, mis Eestis kasvab. Lääne-Saaremaa ja Lääne Hiiumaa niisketes metsades roomab harilikult maapinnal, harvemini ronib puutüvel isegi kuni kaheksa meetri kõrgusele. Rohtlejaanidest esinevad meil kassitapja, seadab konnatatar, mõned madara liigid. Osalibliku jälisi aedades kasvatatakse sageli elulõngu, samuti metsviinapuid, kuslapuid, Tobi väete aktineediaid ja palju teisi jaane. Ronivaid liike leidub isegi Sõnajalgade hulgas. Ja nüüd tuleb esimene küsimus. Pikkust kasvu rekord taimeriigis kuulub rotang Palmidele, mis on samuti liaanid. Kui pikaks need võivad kasvada? Küsimus oli, kui pikaks on kasvanud, ütleme nii, kõige pikem liaal. Juusis meetrites tuleb vastus anda. Ma arvan nii. Aga see pole ka tähtis, kui ta täpselt ei tea, sest keegi teist ikkagi pakub lähemale ja säärane vastus ongi siis või tuvastus. Telefon meiega suhtlemiseks on neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks, neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusika, saame siis pakkumisi vastu võtta. Täna on meil siis Tallinna botaanikaaia uurimused botaanika ja ökoloogia vallas Sillamäe tutvude botaanikaaia ajalooga, tulevikuperspektiivide ka ülevaatekollektsioonidest ja saame teada ka paljugi taimehaiguste kohta. Ja pühendus täpsemale raadiomängukeskkond, mina vastajale. Lugupidamisega taimi Puusepp ja tänane kuupäev, seitsmes märts. Keri nii küsi, annab kõige parema vastus. Suurem osa aru rotang palmide kasvab looduslikult troopilises Aasias. Need leidub ka Austraalias ja vähesel määral Aafrikas. Kokku 370 liiki, millest mõned võivad kasvada kuni 200 meetri pikkusteks ronides üles mööda kõrgeid puid või kaljusid röödoneil bambusetaolised ja peenikesed kaetud teravate ogadega, sellest ka taimenimedes. Kuradi köisvarte paksus ulatub ainult ühe kuni viie sentimeetrini. Seesugune vars annab pikuti hooleks lõhestunud head punumis materjali, mistõttu taime nimetatakse ka hispaaniarooks. Vastus oli igatpidi väga selge ja huvitav, säärane kaugemalt tulnud info ja selgitus. Hetke pärast oma mängu jätkame. Te kuulete raadiomängukeskkond ja mina. Tänan, keskustelus teiega, Tallinna botaanikaaia loodushariduse osakonna juhataja, taimi Puusepp. Meie kohus on nüüd jõuda teise küsimuseni, palun. Eelnimetatud eluvormide tantsis romaanid epifüütseid, vahepealsed Alliaan, epifüütseid ja epifid, Leonid lean episüüdid alustavad oma elu Leonina hiljem aga ühendust põhitüve kaudu kaob ja nad jätkavad elu epi hüütidena. Sellised on näiteks mõned Lõuna-Ameerika troopikas kasvavad Võhalistajad. Teise vaherihma kuuluvad epifüüdlejaanid, alustavaid elu, epi, Füütidena puuokstel. Algul loovad nad lühikese võsu, kuid tugeva juure, mis ronib kandur puud mööda üles samal ajal põimudes ümber selle tüve. Juured, mis ümbritsevaid kandur puutüve takistavad viimase teiskasvu ning võivad kandur puu isegi aja jooksul lämmatada. Selliseid puu kägistajad on mõned viigipuud, mõned austrid Itaalia müürdilised, näiteks bengali viigipuu alustab elu epi süüdina, hiljem muutuvad õhujuured lisatüvede, eks ning üks taim võib enda alla parata, mitme hektari suuruse territooriumi. Mõnede Pesüüdid sarnanevad väliselt parasiit taimedele ja tihti aetakse geneetseeki. Parasiit on aga taim, mis toitub teistest kõrgematest taimedest, kinnitades nende juurtele või võsudele. Parasiitide, on olemas rohelised lehed ja peremehelt saavad need osa vett ja toitaineid. Sellisteks taimedeks on meil Eestis näiteks silmarohi Kein Robirohi kuuskjalg täis parasiidid seevastu õis sisaldab klorofülli võtavad peremees taimelt vee ja kõik toitained. Selliseks on näiteks ristikul Jalinaal parasiteerib võõrm. Piltlikult väljendudes kasutavad epifüütsed peremehe korterid. Parasiidid kasutavad korterit võivad ära peremehe toidu ja tihtipeale pistavad nahka ka peremehe enda. Ja nüüd tuleb teine küsimus. Maailma suurim õis kuulub ühele parasiit taimele. Mis taim see on? Vaat kus lugu kõige suure mõis on parasiidi oma millisele taimele see õis kuulub, nii küsisite ja telefon on endine neli, kolm, neli, neli, üheksa üks ja muusika ja siis ootame vastus selle suure õieomaniku või tema nime kohta selle parasiidi kohta. Täpsem on raadiomängukeskkond ja mina vastajale. Samasse raamatusse botaanikaaia uurimustööd allkiri ja tänane kuupäev. Ega midagi. Küsija ilmselt teab kõige kopsakamalt ise vastata. See taim on Arnoldi raitlill. Ta koosneb vaid hiiglasuurest paljunemisorganist ja seda toidvatest juht kudedest peremehe kehas. Varred ja lehed puuduvad. Kasvab looduslikult materjalist haarael parasiteerides perekonnad sisseliikide juurtel. Õie läbimõõt ulatub 91 sentimeetrini ja kaalub Ta kuni seitse kilogrammi. Õievärv sarnaneb toore lihavärvile ja lõhn pole kaugeltki meeldiv. Nii küll ikka loodus on mitmekesine ja kohaldumis võimeline või nüüd teie jutu lõpus teha populaarne kokkuvõte. Ta lõpus oli teil botaanikaaias väga võluv ja põnev näitus jõulutaimed teistes maades, riikides, mis nüüd tulemas, sest teie hoolitsete selle eest teie kogud saaksid ümber rivistatud või lisaselgitust lisatähelepanu, et kes tulevad need saaksid siis mitte ainult kuuldavaid kanna. Kevadel on meil juba traditsiooniks saanud orhideenäitus aga lisaks orhidee, edele, millest ka suurem osa on epi Füüdid, näitame ka paljusid teesi epi, Füüte ja liaane. Nii et kellel on sügavam huvi tekkinud nüüd meie jutt Dubaist Tuljaanide epifütide vastuv, palun tulge meile märtsi teisel poolel külla. Tööpäevadel kui ka nädalavahetusel Ei, me oleme avatud kolmapäevast pühapäevani, laupäeval, pühapäeval ka kella 11-st kella kolmeni.