Head kuulajad, kellaaeg on jälle säärane, kus meil on ühine aeg raadiomänguks, keskkond ja mina pool tundi. Tänane stuudiokülaline On Aarne liiders riigi metsaameti metsakasutuse nõunik. 15 aastat tagasi lõpetas noormees tolleaegse nimetusega põllumajandusakadeemia metsamajanduse inseneri kutsega ja asus kohe tööle. Ministeeriumi. Viimasele rajal on tulnud tegeleda hooldus ja lõppraiete mahtude määramisega metsaoksjonite ja majanduslepingutega. Lisaks sellele olnud vabariiklike raie ja kutsevõistluste organiseerija ning peakohtunik. Raie on loomulik metsast saagi võtmise viis mis aga inimestes kutsub esile mitmesuguseid vaatenurki. Siin tasub teadjamehega pisut lähemalt rääkida. Lugupeetud kuulajad. Räägiksin teile veidike metsaga kasutusest. Kõigepealt, mis tähendab see sõna metsakasutus, sellel mõeldakse põhiliselt puidu varumist millegagi Meie võib-olla eelkõige tegelema aga samas ka mitmete metsa, kõrvalsaaduste, marjade, seente, pähklite, mahla, vaigu, ravimtaimed. Okste mitmesuguste jõulukuuskede nende varumist samuti mesindust metsas. Metsal on keskkonnakaitse puhkamas, majanduse kultuuri-liselt on ta tähtis. Riigikaitse seisukohalt on ta väga tähtis. Kuna siin juttu oli oli juba metsa raiumise eest, siis siis tõepoolest paljudes inimestes tekitab see metsa raiumine erinevaid mõtteid. Mitmed leiavad, et, et metsaraie on üks, eks halb tegevus. Ta on hirmul, et raiutakse liialt palju. Teised jälle arvavad hoopis, et ei tohiks nagu üldse raiudagi. Praegu on paljud inimesed saanud oma maad ja metsad tagasi ja, ja väga paljud on võlla kohe kohe hammas oma maa ja metsaperemeesteks. Ja seoses sellega on kindlasti ka oluliselt paranenud metsaalased teadmised. Paljud on on juba ise nende raietega vahetult kokku puutunud. Kuid siiski, võib-olla paari sõnaga sellest. Võrdleksin hea meelega metsa porgandipeenra, aga mida tuleb arvestada. Et saada korralikku saaki sügised ehk kui metsanduslik terminitega, siis siis metsanduses vastab sellele lõppraie. Aga seda vahepealset arvendamist. Metsanduslikult nimetataks seda hooldusraiet. Seda tehakse metsas siis kasvus alla jäänud ja paremate puude noh, niinimetatud tulevikupuude kasvu takistavate puude väljaraieks. Nii nagu välja harvendatud vahenditest kõlbab teatud ajal kindlasti suppi teha saab ka metsa hooldamise käigus välja raiutud puit kasutada. Põhiliselt küttepaberipuud. Neid ka müüa, nende eest raha saada. Ja nüüd ma küsiksin ühe küsimuse. Seoses seoses selle eelneva jutuga kui suur on Eesti metsade keskmine aastane juurdekasv jooksev juurde, kas see tähendaks, et mitu tihumeetrit hektari kohta metsa aastas juurde kasvab? Kui suur on siis Eesti metsades keskmiselt ühe hektari metsa juurdekasv tihumeetrites aastas ja see on siis küsimus telefon vastuste pakkumiseks on neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks, neli, kolm, neli, neli, üheksa üks ja muusikal saame teiega suhelda. See ühendus on kirjutatud ühele läikiva kirjaga ja kenas köites raamatule metsamehe kalender-käsiraamat. Selle on Jõgevamaa metsaseltsimehed kokku pannud eesotsas sellise mehe nagu Kaupo ilmeti. Ka. See on. 200 lehekülje. Ja siin on nii mõndagi metsandusest. Seal on jah. Metsaseaduse siis olulisemad võtted, metsahooldusel, mahutabeleid, isegi linnamees, kes tahab näiteks uue aia jaoks lauda osta, ta ei tea, mitu tihumeetreid vaja läheb, aga siin ta vaatab siis järele. Kui paks ja pikk puud on ja tal on väga lihtne kohe tabelist võtta vastu, siis on siin viies keeles tuntumad ja tähtsamad metsaalased terminid. Ja kalender on kaheks aastaks samuti tee kõigi metsanduslik, asutuste aadressid, telefoninumbrid ja palju palju muud, nii et üks väga toekas. Teatmik käsiraamat ja pühendus, kuidas kõlab? Parimale metsatundjale keskkond ja mina mängus liiders metsale see nõunik ja üks väike lisa on üks õhem raamat metsamajanduse ABC. Kus siis ka õpetatakse natuke natuke metsa ja metsaasjandust tundma. Ja nüüd Nii et kuulajad, kes oma vastust ei pakkunud, aga mõttes kaasa mängisid ja ka kõik teised, kes olid aktiivsed telefonitsi, tahavad nüüd teada, mis see kõige õigem vastus on siis küsimusele. Õige vastus on viis tihumeetrit hektari kohta, et kui, kui ka väga täpselt arvutada, siis võib saada 4,98. Ja suurim on. Juurdekasv meie sepal ehk valge lepana seitse ja pool tihumeetrit hektarilt. Kuna hall-lepikud on üldiselt nooremad ja ja väiksem on, on rammikutes. Kas on 2,3? Juurdekasv teatavasti sõltub väga tihedalt vanusest. Vanad puistud kasvavad juurde väga vähe. Ja seepärast on ka põhjendatud vanade puistute maharaiumine sellelt metsa pinnalt saada ikkagi suuremat toodangut see kasv päris seisma jääb, sellele kaasnevad veel haigused, siis, siis ei ole seda metsa tark pidada, langeb ka tema kaubaline rahaline väärtus ja nii edasi. Viis tihumeetrit ühe hektari kohta, see ei ole suurtoodang, kui nii võib öelda, aga ikkagi kogu aeg kasvab juurde, aga kui on ühe hektari asemel 10, siis on juurdekasv 50 ja nii edasi, nii et kogu aeg tuleb rikkust manu, aga selle eest, et tuleks, peab ka hoolitsema. Te kuulete raadiomängukeskkond Jamina. Tänan Teiega keskustelus, riigi metsaameti metsakasutuse nõunik Aarne liiders. Me jätkame oma mängu lähenemisega teisele küsimusele, aga enne peab olema mingi eellugu või taust, et küsida. Esimeselt. Küsimuse jätkuks veel võib-olla nii palju, et just just nende inimeste rahustamiseks, keda ikkagi teeb murelikuks, kas meil palju ei laiuta, siis metsade majandamisel annab Meil suuniseid, kus mida teha, millises mahus ja koostab sellekohase metsade majanduskava metsakorraldus. Ning see üldine põhimõte on, et, et raie siiski ei ületaks juurdekasvu, millest meil ka enne jutul. Eestis raiuti, siis 94. aastal. Statistika on meil 3,6 miljonit tihu. Sellest lõprajeed oli siis 1,8 miljonit tihu ja, ja lõprajatega siis raiuti kokku üle 7000 hektari, see on siis riigimetsades ja talumetsadest. Kui siin nüüd arvutada, siis kokku raiuti kaks tihumeetrilt ühelt metsa hektarit ehk 1,3 protsenti puistute üldtagavarast. Me näeme, et see ei ei ole siiski nii suur arv nagu mitmed-mitmed arvavad. Selleks, et meie metsasuse protsent säiluks praegu on see meil tsirka 48 protsenti tuleb ikkagi see 7000 hektarit taasmetsastada. Seda ütleb ka metsaseadus. Metsaseaduse järgi on omanik kohustatud taas metsastama raiesmikud viie aasta jooksul kasutama metsakultuuride rajamisel üksnes geneetiliselt väärtusliku paljundusmaterjali. Kevadel käes ja ja tulebki mõelda tõesti metsa istutusele. Ja teise küsimuse esitaksin just selle metsa istutamise last. Ja küsimus kõlaks, et milline on soovituslik istutus kohtuda karv kuuse istutuskultuuri rajamisel. Kui palju siis hektarile tuleks kuuske istutud? Küsimus, kui palju väikesi kuuski tuleks ühele hektarile istutada, et edaspidi kõigi nende metsanduslik võtete kogusummas jõuaksime lõprayes hea ja väärtmetsani, et jätkuks ikka lõpuni neid puid. Ühte arvu küsime. Telefon on endine neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusika, siis paneme teie vastuseid kirja. Niisamuti siis Jõgevamaa metsaseltsimeeste poolt koostatud metsamehe kalender-käsiraamat 1995. 97. aastani. Allkiri tänane kuupäev, 28. märts ja veel metsamajanduse ABC, millest oli saate alguses ka meil lähemalt juttu. Ja nüüd, kui palju on tark istutada ühele hektarile väikesi kuusk See arv on siis niisugune ümmargune arv nagu 3000 3000 taime hektarile on siis optimaalne hulk. Sellega kaasa antud ka selline soovitus, et ta võiks olla siis ridade vahe kaks meetrit ja ja, ja vahe siis taimede vahe reas oleks 1,6 meetrit, siis tuleb see 3000 taime hektarile välja. Eelmisel aastal pakkuda tee talunikele istutusmaterjali tasuta. Sel aastal kahjuks on olud läinud kitsamaks. Istutusmaterjali on napimalt. Seepärast soovitatakse väga ratsionaalsed taimedega ümber käia. Kuna aga kuuseseemet on kogutud siin eelnevatel aastatel rohkesti siis on selline soovitus, et proovida, juhul muidugi, kui nüüd piirkondlikult tõesti peaks nappima istutusmaterjali, siis proovida külvata kuuse seemet ja seda korralikult ette valmistatud maapinnale. Et mitte mitte jätta siis maapinda päris olla. Ja selleks infot saab siis kohalikust maakonna metsaametist ja lähimast metskonnast. Ühtlasi ka võib-olla reklaamiksingat tulemas on meil metsanädala üritused metsanädal. Algab seitsmeteistkümnendal aprillil kestab 21. aprillini. Selle raames on päris mitmeid üritusi, kindlasti metsa istutamist. See lõpeb tartus puidumessiga. Ja info selle kohta saab kindlasti paljudest ajalehtedest ja ajakirjadest. Võimalusi oma metsa heaks midagi teha oma asula külakeskuse ja linnametsa heaks on, sest organiseeritakse inimesi ühte metsanädalal ja võib-olla kõige kompaktsemalt saab infot metsanädala puhul ilmuvas metsanädala erilehest, mis tuleb välja seitsmeteistkümnendal aprillil koos postimehega. Nii et hoidke silmad erksad ja käed töö valmis.