Täna, head keskkond ja mina raadiomängulised on meie keskustelu aeg tavalisest viis minutit lühem mistõttu pikemat sissejuhatust ei tule. Stuudios on Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna filiaali teadusprogrammide koordinaator, vanemteadur Tiit laste kes kõrgkooli keemiku diplomi järel tegi kannapöörde asus keskkonnakaitsesse ja vaated keemia vastu võitlema. Instituudi rahvusvahelise iseloomu tõttu on ka publikatsioonid läinud rohkem rahvusvahelisele tarbijale. Kirjutatud on küll majanduslikest abinõudest, Eesti keskkonnakaitses, õhusaastest, selle kontrollist ja juhtimisest ja paljust muust. Millest nüüd kohtumise kuulajatega? Üles võtate, tere õhtust. Kõigepealt tuleks juttu õhu saastumisest ja juba lähemalt saastetaseme hindamisest. Õhu saastumine on teema, millest me kõik teame üsna palju või vähemalt arvame ennast olevat piisavalt hästi informeeritud. On ju meile igaühele silma torganud suitsevad tehase korstnad katlamajade piipudest, voogav mustkoonal, linna või asula kohal. Ning muidugi diiselbusside hingematvad tahmatondid, kui nad peatsest välja sõidavad või valgusfoori alt liikumist alustavad. Vängelõhnalised autode heitgaasid ja teedel ning tänavatel keerutab tolm muudavad linnaõhu tihtipeale hingematvaks seguks, mida oleks parem vältida? See kõik ongi ju laias laastus õhu saastumine. Kui nüüd püüda lühidalt paari lausesse kokku võtta kogu õhu saastumisega seonduv ja defineerida seda veidi rangemad seisukohast lähtudes siis võiksime vast öelda järgmiselt. Õhu saastumine tähendab inimeste, loomade, taimede ja üldse kõigi elusolendite suhtes kahjulikke vibratsioone, kiirgusi ja keemilisi aineid keskkonnas tavalisest rohkemal määral ja nende püsimist teatama aja vältel. Seejuures võivad need vibratsioonid, kiirgused ja ained olla ka meie elukeskkonna tavalised koostisosad. Millised on siis õhusaastatuse peamised allikad ja millest sõltub saastatuse tase? Saastekoguste järgi on Eesti suurimad õhusaasteallikad põlevkivielektrijaamad Ida-Virumaal. Tehnoloog, loogilised protsessid, katlamajad ja transpordivahendid. Suuremates linnades on muidugi autotransport muutunud üheks kõige olulisemaks saasteallikad. Autosid on lisandunud lausa hüppeliselt ja väga palju on sisse ostetud just tänu oma heitmete poolest mitte keskkonnas kohalike, mida mujal Euroopa riikides sobivalt valitud maksupoliitikaga järjekindlalt maalt välja tõrjutakse. Ja see on juba meie rahva vaesuse probleem. Õhu saastatuse tase on tihedas seoses meteoroloogiliste tingimustega temperatuuri ja niiskusega valdavate tuulte, tugevuse ja suunaga ning ka niisuguse nähtuse nagu versiooniga, mis takistab saasteainete hajumist atmosfääri. Inversioon on selline mõneti ebaharilik nähtus looduses kus temperatuur tõuseb kõrguse suurenemisega. Igal pool on nii-öelda lagi vastas ning saasteained ei taha maapinnalähedastest kihtidest ülespoole levida. Tavaliselt on olukord vastupidine, kõrguse suurenedes temperatuur langeb ja õhku paisatud saasteained liiguvad õhuvooludega ülespoole seguneb vaata ja kanduvat kiiresti edasi. Nii puhastub maapinnalähedane õhk ise küllalt kiiresti sinna paisatud kahjulikest ainetest. Inversiooninähtuse puhul on aga linnal piltlikult öeldes nagu kuppel peale mis takistab saasteainet vaba levikut ja tulemuseks on see, et maapinnalähedased saastekontsentratsioonid ületavad tunduvalt normidega ette nähtud piire. Siin tuleb õige ruttu tahtmine hingata üks sõõm puhast ja kosutavat metsa või pargi õhku. Ja selles maalingus on meile palju tuttavat. Palju on isikupärast ka teie silmadega nähtut. Mis nüüd sellise tausta pealt võiks olla küsimus kuulajatele, see on meil ju tavaks alati saates. Küsimus tuleb kõige suuremate õhusaasteallikate kohta ja Ma sõnastaksin selle järgmiselt. Millise tööstusharu poolt paisatakse õhku kõige enam saasteaineid ja milliste kogustega oli tegemist 1993. aastal? Eksida võib kuni 20000 tonniga. Seega, milline tööstusharu meil Eestis saastab õhku kõige rohkem ja kui suur on see kogus eksimuseks on antud siis 20000 tonni. Telefon vastamiseks on neli, kolm, neli neli, üheksa üks neli, kolm, neli, neli, üheksa üks ja muusika ajal saame siis pakkumisi kirja panna. Ma pakuksin välja tänase raadiomängu võitjale ühe raamatu, mille kirjutamisel ise kaasa lõin. Koos kolleegidega Keskkonnaministeeriumist Jaan Saaravaid Rootsi ja Leo saarega. Ja see oleks pealkirjastatud õhu saastatus Eestis aastatel 1985 kuni 1990, see on antud välja kahes keeles. Lehekülje peal on kõrvuti inglisekeelne ja eestikeelne tekst, nii et saate ühtlasi ka harjutada oma inglise keelt. Ja lisaks veel Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna filiaali tutvustav brošüür, kus saate tutvuda meie tööde ja tegemistega. Asume lai tänav 34. Tulge meile külla, tutvuge meie raamatukoguga, kus nüüdseks on juba päris palju huvitavat erialakirjandust ja üx voldik on teil ka veel kaasa ja kuna see ei Tallinn nii on, meie lühendnimetus on käivitunud koos kohalike maavalitsustega ka Ida-Virumaal säästliku arenguprogrammi siis oleme me tänavu talvel kokku pannud ühe voldiku ühe teabematerjali. Millest me räägime kestlikkust arengust ja sellest, mida tuleks Ida-Virumaal meie kõige saastundmas maakonnas teha selleks, et säiliks elu, et säiliks loodus ka tulevastele põlvedele. Jah ja ühele neist läheb siis pühendus koos allkirjaga ning tänase kuupäevaga. 25. aprill. Võime tulla ise küsimuse vastamise juurde. Õige vastus kõlab järgmiselt. Selleks tööstus harvaks on energeetikatööstus, mis baseerub põlevkivil ja suurimad saastajad on balti soojuselektrijaam kes heitis õhku 122000 tonni saasteained. Ja teiseks, Eesti soojuselektrijaam, kes paiskas õhku 89,2000 tonni kokku 212000 tonni 1993. aasta jooksul. Vastusena. Klaar ja hetke pärast me oma mängu jätkame. Te kuulete raadiomängukeskkond Jamina täna stuudios Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna filiaali teadusprogrammide koordinaator, vanemteadur Tiit Kallaste. Me hakkame lähenema teisele küsimusele. Kui nüüd vaadata õhu saastumist lähemalt ja niiöelda professionaali pilguga siis saab saasteolukorda hinnata märts täpsemalt iga külgsemalt ja rangetele kriteeriumitele tuginedes. Tänapäevane aparatuur võimaldab õhu, väävlivingugaasi, lämmastikku või mõne muu aine sisaldust mõõta üle kogu linna paigutatud vaatluspunktides. Andmed edastatakse telefoniliinide abil otse seire ehk monitooringukeskuse arvutitele. Seal töödeldakse vaatlusandmed kohe vastava statistilise programmi abil ja talletatakse andmepanka. Saasteaine sisalduse muutuste graafikud on aga jälgitavad vahetult arvutiekraanil. Sellised operatsioonid nagu võrdlus hügieeninormatiividega, helbed kaadega ja päeva, nädala-kuu- ja aasta keskmiste sisalduste hindamine tehakse koheselt juba andmete laekumise käigus. Keskarvutisüsteemi. Selline seirekeskus Tallinna õhusaasteseisundi hindamiseks asub keskkonnaministeeriumi keskkonnauuringute kesklaboris Marja tänaval. Käesoleval ajal registreeritakse kümnekonna enamlevinuma keemilise aine ja ühendi sisaldust ööpäevaringselt Eesti suuremate linnade nagu Tallina Tartu, Kohtla-Järve, Narva, Pärnu mitmetes punktides. Selleks on ajalehekioski suurused vaatus paviljonid paigutatud saastumise seisukohalt linna kõige iseloomulikumat uutesse paikadesse. Mõõtmised on muidugi automatiseeritud ja käivad nii ööl kui päeval. Ja öelda näiteks õhuseisundi kohta tervikuna, kui mõnede saasteainete sisaldus ületab tunduvalt normatiivi. Ülejäänud sisaldus aga jääb allapoole lubatud taset. Tavaliselt mõjuvadki inimesele mitmed saasteained, aga me ei ela ju klaaskupli all, mis väärse normi ületamise puhul on organismile sootuks erineva ohtlikkusega. Välisõhu võimalike saasteainete hulk on muidugi väga suur. Siia hulka võib kanda nii autode heitgaaside koosseisus atmosfääri paisatavate ligi 200 keemiliste ainete ühendit. Kuivad, Tööstuse tehnoloogilistest, tsüklitest või katlamaja kostatest õhku eralduvad saasteained. Saasteainete ohtlikkuse järgi. Organismile jaotatakse kõik ained nelja ohtlikuse klassi. Esimene klass erakordset ohtlikud ained nagu elavhõbeseatinaoksiid, kaadmiumoksiid, kloor, osoon, bens A, püreen ja teised. Teine klass väga ohtlikud ained. Väävelvesinik, väävelsüsinik, lämmastikdioksiid, vesinik, fenool-formaldehüüd ja paljud teised. Kolmas ohtlikud ained. Vääveldioksiid, metanool, tubakatolm, dolool, äädikhappe, põlevkivi, lendtuhk ja teised. Ning viimasena neljas klass väheohtlikud ained, tolm, tahm, bensiin, ammoniaak, vingugaas, atsetoon ja teised. Saasteainete ohtlikkuse eristamiseks praktilises elus kasutatakse koefitsientide süsteemi mis arvestab ainete kuulumist eelkirjeldatud nelja ohtlikuse klassi. Ja seda kõike saab ka nii-öelda pildi kujul esitada. Spetsiaalne personaalarvutiprogramm võimaldab mõne minuti jooksul välja joonistada seda õhusaasteseisundi viimaste päevade, kuude või aastate jooksul kas ühe seirejaama ümbruses või ka näiteks kogu linna või asula kohta. Ja küsimus tuleb ainete ohtlikkuse kohta. Nendesamade väärse normi ületamise korral. Valin igast ohtlikkuse klassist ühe saasteaine. Ja palun nüüd teil reastada need alates kõige ohtlikumast. Need saasteained on bensiin, väävelvesinik, bosoon ja vääveldioksiid. Võib-olla kordame, ega see nii lihtne asi see keemia ei ole. Ja need saasteained on bensiin ja tema aurud väävelvesinik osoon ehk trihapnik ja vääveldioksiid. Ja teil, hea kuulaja, tuleb nüüd siis need nimetatud ühendid panna ohtlikkuse järjekorda, kõige hullem, kõige ette. Kui te saate sellega hakkama, siis andke ka meile teada, telefon on endine neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusika, siis hoiame oma arvepidamist. Teise vooru võitjale pühendaksin ühe oma artikli rebrindi ja see artikkel on avaldatud mõned aastad tagasi Eesti looduses ja pealkiri on nii, et kui saastunud on linnaõhk ja kuidas seda hinnata Nii pühendusele sai lisaks ka allkirja tänane kuupäev. Võime minna nüüd ohtlike ainete mis esinesid küsimuses õige järjekorra juurde. Milline on see rida? Kõige ohtlikum on erakordselt ohtlike ainete esimesse ohtlikkuse klassi kuuluv trihapnik ehk osoon. Siis tuleb väävelvesinik ehk keemilise valemiga H2-s edasi ohtlike ainete ehk kolmandasse klassi kuuluv vääveldioksiid SO2 ning viimasena bensiin ja tema aurud. Osooni esikoht võib üllatada, tus olla paljudele ja puhas Trii hapnikon organismidele surmaks. Samal ajal aga kuskil kõrgel kõrgel peab tema kihicken olema. Sisaldus peab vastama sellele, kuidas ta on sadade ja tuhandete aastate jooksul välja kujunenud atmosfääri ülakihtides.