Ja tere kaunist keskhommikut vikerraadio soojas toas on koha sisse võtnud rahva teenrid. Täna siis koosseisus Külli-Riin, Tigasson. Hästi tere Eesti Päevalehe arvamustoimetajate pealik ja Neeme Korv ka pealikega konkureerivast väljaandest. Postimees ja mina siis püüan olla saatejuhi rollis. Aarne Rannamäe, Eesti rahvusringhäälingu uudiste ja muudest toimetustest, mis teeme ka enne enne saadet rääkisime, et, et kõik keeb ja ja pulbitseb. Ja rääkida just nagu oleks hirm palju. Aga kuna me oleme kõike seda juba rääkinud viimase poole aasta jooksul, siis tundub ühel hetkel, et, et oled nagu näoga vastu seina ja, ja rääkida ei ole nagu mitte millestki. Nagu kuulajad ei arvaks, et tegemist on mingisuguse tehnilise veaga, siis võiks äkki mingisugune veerand tundi vait olla ja vaadata, mis juhtub. Ja meie operaatorile teemegi ettepaneku, paneme mingisuguse rahvateenrite saate näiteks juulist ja augustist peale ja ega olulist vahet ei ole. Aga olgu peale, ministrite vahetus on toimunud. Tegelikult siiski on maha juulis või augustis, äkki me ei olnud sama kolmikuga stuudios ja järsku siis kui ootamatult äkki sekkub Sulev Valner või Urmet Kook, siis võtadki sega imelik tunduda. Ja see on sul jutt jumala õige, aga valitsuse remont on siis nüüd toimunud või või tegelikult ütleme toimumas esmaspäeval siis kuuldavasti peaminister läheb presidendi juurde ja see asi viiakse ka formaalselt lõpule. Huvitav, et peaminister ise ei taha seda kuidagi valitsusremondiks nimetada. Ja ma pidin sulle ütlema, et meie avatud ja, ja, ja pressi pressisõbralik alati intervjuudeks valmis, peaminister on ju alati see, kes vastab küsimustele kõigepealt vähemalt viimasel ajal sellega, et ta kõigepealt, et nagu nagu tögab kõvasti seda küsimuse esitajat ja ja tõepoolest, ta ütles ju vastuseks, et siis ta oli rahvusringhäälingu küsimusele, et ärme nimetame seda valitsusremondiks, nimetame siis seda, ütleme teiseks ministrivahetuseks, Ansipi kolmandas valitsuses on see korrektne. Esimene minister oli meil, kes vahetus oli, Mart Laar. Mis valitsusremont võiks olla siis kui me räägime nüüd definitsioonides? Väga kaks ministrit on uuel kohal, üks üks vana minister sai, sai uue portfelli pihku ja teine tuli riigikogust ja asus täitma siis selle endise ministri ülesandeid, et, et mis, mis siis peaks toimuma, kui, kui valitsusremont nagu käimas on. No eks remont ole ka igasuguseid on vähem kapid taolised ja on niisugused väiksemad sanitaarremondid, et tundub, et see on pigem nende viimaste killast ehk ja peaminister seda sõna remont kasutada ei taha. Aga kahe ministri vahetumine on ikkagi nagu märkimisväärne muutus. Ja. Ma mäletan, et kui Hanno Pevkur sai sotsiaalministriks, sest me näeme, et tema on küll oma ministriametis ju siiamaani ennast ikkagi päris kenasti tõestanud, et ma mäletan, kui kui teravalt alguses meedia teda ründas, et tal õnnestus kohe ameti alguses on ta mõni väga ebaõnnestunud intervjuu, kus ta muuhulgas mainis, et Ta pidi rääkima sotsiaalprobleemidest ja ütles, et Eesti üks suurimaid sotsiaalprobleeme on seotud mingite teatud palkmaja tootjatega. Aga näha, kuidas ta on tegelikult väga-väga kenasti hakkama saanud ja väga palju arenenud selles ametis. Et selles mõttes ma olen nagu tema hakkamasaamise suhtes ka justiitsministri ametis üsna optimistlik. Ei no võib ju öelda nii, et ega siis neli aastat ametis oldud seal kõige pikem aeg sotsiaalministrina, mida Eesti vabariigi ajalugu tunneb, et et see on kindlasti kõnekas ja kui, kui alguses on ta intervjuusid, tuletagem meelde, et mis olukord toona oli, teie olukord oli ikkagi kaunikesti toa kaunikesti kehv, pinged olid suured inimene visati jääväljakule uisud alla, muidugi kukkus alguses kõhuli ja selili, aga aga tuleb välja, et teine trend läks juba hulga paremini. Jah, aga võiks kasutada nagu uute värskelt sündinud vanasõna, et kus valitsuses auku näed laita, sinna mine topi Pevkur sisse, eks ole. Et omal ajal Ta oli ju ka Ta oli riigikogus ju Maret Maripuu asendusliige ja ja kui maripuu õnnetult oma ametiga hakkama ei saanud, siis pandi sinna Pevkur. Ja nüüd, kui Michal oli sunnitud lõpuks järele andma avalikkuse survele ja põhiliselt mitte mitte avalikkuse, vaid vaid reitingusurvele siis jällegi jällegi topiti sinna sinna Pevkur, selles ei ole absoluutselt mitte mingit kahtlust, et Hanno Pevkur saab oma oma ülesandega ka justiitsministrina hakkama. Ega ega selles ametis vähemalt viimastel aegadel ma ma suuri ebaõnnestujaid ei mäletagi, et et oli, oli värvika, ma ei tea, vähem värvika maid, kujusid oli broilereid ja, ja mitte nii väga broilereid, aga, aga ega see, see on niisugune amet, mis mis sulle tundub võrreldes sotsiaalministriametiga väga-väga avalikkuse silma all ei ole, no mis seal oli küll avalikkuse silmade all, aga, aga mitte mitte sellepärast, et mida ta, mida ta justiitsministrina tegi, vaid, vaid sellepärast, et ta, et ta valetas Vassis partei ja, ja rahastamise asjades, nii et selles selles ei ole, ei ole jah mingit mingit kahtlust, kuidas nüüd Taavi Rõivas hakkama saab? Ega ma selleski väga ei, ei ei kahtle, et mõlemad on ju kaks väga sellist hakkajat ja tublit poissi, et eluaastat või sünniaastad algavad neil küll seitsme ka, et et see tavaelukogemust on neil ju vähevõitu, aga selle eest nii-öelda parteikogemust on ja, ja riigikogu kogemust on, on juba natukene kogunenud seda, seda rasva sinna sinna peale, nii et, et ei ole üldse kahtlust, et nad, et nad toime tulevad. Nojah, Barcelona jalgpallimeeskond mängis sel nädalal meistrite liigas ka B koosseisuga. Oli näha, kuidas noored mehed Hakkab neeme jälle peale üks jalgpalli, et jalgpall on alati selline. Mängiti mingit jalgpalli. Kas saab näiteid tuua, et noortel meestel on, on selge tahtmine ennast tõestada ja minu arust nendesamade esimeste intervjuudega nad näitavad ka seda, et noh, tähendab üks nendest on juba ju tõestanud, et jah, see ja see üks kipub vist olema juba selliste ministrite laadi jah, keda võib igale poole panna, et et meil on ju ajaloos olnud selliseid ministreid, kes on erinevates ametites olnud ja saanud kenasti hakkama. Eino Winston Churchill oli ka sõjalaevastiku minister ja peaminister ja, ja mis iganes ministeeriumit juhtinud, et see eriti veel, kui sa oled nagu õiguse lõpetanud Tartu Ülikoolis, siis miks sa siis justiitsministrina hakkama ei peaks saama? Mind? Mind paneb ikkagi imestama ainult see, et või mis ta nüüd imestama paneb, ma tunnen seda, seda tausta nii palju küll, et et, et kui lühike ikka võib ühe suure erakonna pink olla. Et, et ütleme ausalt, et Pevkur oli väga hea sotsiaalminister, vähemalt ta kasvas selleks, ta kasvas väga-väga ruttu ja ta tuli väga ilusti välja ka ka sellest arstide streigi asjast ja ei ole ju mingi saladus, et sotsiaalministri koht on üx turbulents emaid valitsuses vähemalt vähemalt peaks olema. Esiteks on seal kõige rohkem raha või, või väga palju raha, mida mida kulutada ja teiseks on seal kõige raskemad probleemid nii-öelda pikas perspektiivis. Aga, aga Pevkur noore mehena sai muidugi ma ei taha üldse nagu õelalt öelda sellele selle nooruse kohta, et, et ajakirjandus rapise kotis teda alguses küll mina ise. Aga meie üllatus oli meeldiv, kui, kui juba mõne mõne kuu pärast oli, oli mees täiesti pukis ja teadis, mida, mida ta rääkis ja jalaveeris väga-väga osavalt läbi läbi nende, nende karida. Selles mõttes on, on ju kahju, et et üks sissetöötanud minister nagu peab oma ameti maha panema, võiks see jutt, et noh, põhimõtteliselt partei käsib ja kui sa oled poliitik, siis sa pead olema valmis kõigeks. Noh, see on niisugune ilus, ilus jutt, aga, aga ma arvan, et et ministrile kunagi ei tee paha, kui ta natukene spetsialist on. Selles mõttes kiidusõnad Pevkurile. Et ta oli täiesti juba spetsialist, ta tundis ennast selles vallas väga hästi, ma isegi võrdleksin teda juba juba näiteks kunagise sotsiaalministri Toomas Vilosiuse või, või, või Marju Lauristini või, või Siiri Oviiriga, et, et noh väga-väga hästi tuli toime. No see võrdlus oli nüüd küll väga-väga, heldasin poolt Aarne, aga väga harva tuleb seda hinnata seda vääriliselt ja et, et ma tunnistan, et minu jaoks oli see küll tegelikult natuke üllatav, et, et oli vaja siis Pevkuril vahetada seda ministritooli. Et Taavi Rõivas saaks tulla tema asemele eeldatavasti ikkagi sinna uude valdkonnast, kui on ta sisseelamine võtab ikkagi üksjagu üksjagu aega, et me kõike teame, et kui uues töökohas alustada, kui, kui palju ikkagi kuulub selleks, et sinna sisse elada ja ma arvan, et see ministriamet on ikkagi ilmselt üks, üks üks vastutusrikkamaid, mis üldse saab olla, et et ma arvan, et ega see niisugusele nagu stabiilsusele võib olla päris hea ei ole nendes ministeeriumites selline vangerduse vahetus. See on minu meelest siiski on see siiski suhteliselt loogiline, et võetakse üks, üks tugev minister, pannakse praegu tõestanud inimene ja pannakse sellisesse kohta, kus on praegu ilmselgelt, et. Vaja vaja liikuda ja tegutseda ja natuke seda, seda kogu, seda ikkagi seda kogu seda õhku puhastada ja mis puutub, mis puutub nüüd Taavi Rõivase isikusse, siis tegelikult kõigist nendest nimedest, mis siin on läbi käidud nendest Reformierakonna noortest ministritest siis viimastel Riigikogu valimistel vaieldamatult ja suurelt kõige võimsam tulemus. Tal on aja korralik mandaat, ta on väga sellistes vastutusrikastes ametikohtades olnud, on olnud ka juba enne ministrikandidaat ja ma arvan seda, et, et see on suhteliselt ka loogiline käik, et ta ühel hetkel valitsusse tuua ja ju siis peaminister leidis, et on selline. No kui tema elulugu vaadata, siis jah, nad häda on, me ei näe nagu sellist nagu väga pikka ja inkubaatori ja me ei näe väga pika ja ülemäärast huvi võib olla nagu sotsiaalpoliitika vastu. Ta on, ta on õppinud välismajandust ja turundust, on olnud siin rahvastikuministri juures tööl Haabersti linnaosa vanem ja nii edasi, et et ma, mul, mul, mul on kahju, et see Reformierakonna pink tõesti nii lühike on, et meil ei ole nagu sotsiaalne ministriks võib-olla panna niisuguse pikema Pikema, selles valdkonnas tegutsemise kogemusega inimest, et ma arvan, et kui me räägime sellest, et Eesti võiks olla teadmistepõhine ühiskond, siis võiks olla ikkagi, et iga niisugust suurt poliitika valdkonda juhib ikkagi inimene, kes on, kes on kursis ka ütleme, akadeemilise käsitlusega nendest valdkondadest, kes, kes on nagu selles vallas haritud, et see ei tule kindlasti kahjuks. Kui. Ma ei hakkaks Rõivasel rõivaid maha juba keskma, tuletan meelde, et Pevkur olid tegelikult täpselt samas seisus. Sama õnnetus seisus ja pealegi oli Parlamendis oli kogenematud, oli selle asendusliige ja, ja tulija ja sai hakkama selles mõttes poisid töökad. Et ei ole, ei ole häda midagi. Aga kui rääkida nagu tervest eesti poliitikast tervikuna, siis ma arvan, et ei, ei, ei tuleks nagu kahjuks, kui inimestel oleks võib-olla parem akadeemiline ettevalmistusvaldkondades, kus nad tegutsevad. Seal on kindlasti tõsi, aga mina siiski ütleksin, et see, see ei näita ilmtingimata pingi lühiduse ja mõnes mõttes on see minu meelest isegi näitab. Ei, ma rääkisin just enne, et, et tegemist on inimesega, kellel kummast ma nägin Taavi Rõivasest. Et tegemist on inimesega, kes kindlasti kindlasti saab, saab sellele ametipostile hakkama ja ma arvan, et kellele kulub ka ära teatav nii-öelda materjali omandamine teises valdkonnas talle, talle kulub see väga ära. Et, et üleüldse ma arvan seda, et, et võib-olla näiteks võib olla näiteks mingi viie aasta pärast, me ütleme vaatame tagasi ja ütleb, et näed, Taavi Rõivasest tänu sellele, et ta on olnud nii-öelda selle majanduspoole peal läinud seda sotsiaalpoolt, temast on saanud palju täiuslikum riigimees. Sa räägid nagu koolipapa praegu, et õpetame, et õpetame noori, aga me peaks ikkagi eeldama, et ministriks saab inimene, kes on selles valdkonnas juba enne nagu väga pädev, kellel on selles valdkonnas ettevalmistus? Noh ei, keegi ei sünni nendele kohtadele ja seda ei saa päris päris 100 protsenti niimoodi õppinud, sa võid olla tohutult hea sotsiaalvaldkonna spetsialist, sa tuled sellesse ametisse ja sa kõrbed, sest sa pead olema ka poliitik. Et ma ütlen ka, et see, mis ma eespool ütlesin, ei käi kindlasti konkreetselt nagu lihtsalt ühe inimese kohta, vaid ma lihtsalt. Mulle teeb nagu muret ajakirjanikuna see, kui ma näen, kuidas Eestis väga tihti nagu töötatakse välja mingeid poliitilisi muudatusi, väikseid reforme ja ma nagu mitte alati ja sealt nagu mulje, et need on kuidagi nagu teadmistepõhiselt või, või, või et seal on nagu lähtutud mingites nagu teaduslikest, uuri asjadele. See on siiski juba palju laiem teema, see ei ole siiski nagu ühe inimesega. Ei no ega ei hakka ette valmistada ainuisikuliselt, et ta, ta peab seal juures olema ja mitte mitte segama, kui targad inimesed asju ajavad ja, ja kui, kui, kui lollid juhtuvad lolle mõtteid sinna sisse panema, siis takistama neid peata valdkonda tundma. Ja aga siin tervikuna üldse Eesti poliitikas teebki murelikuks see, et see on väga niisugune nagu kuidagi impulsipõhisemaks muutunud järjest enam, et. Tead sa, mis Eesti poliitikas antud kontekstis teeb murelikuks see, et noored poisid pärast seda, kui oli tehtud teatavaks, et nad saavad uued portfellid näpu hakkasid ajama niisugust vana vana kaadri juba mida, mida eile tuli uksest ja uksest ja aknast, isegi isegi Pevkur istudes ringvaate stuudiost esitate, esitab saatejuht talle konkreetse ja selge küsimuse. Vastuseks tuleb, tuleb mingisugune leige poliitjutt kuskilt juba tagatoast ja, ja rõivas täpselt täpselt samamoodi Pevkuri käest küsiti, kas Reformierakond on midagi õppinud sellest, mis on nüüd toimunud. Kõik erakonnad on õppinud, ütleb Pevkur. Mis vastusse on, mis, mis pagana vastusse on, me, me teame, mis, mis ühiskonnas toimub. Need Michal ei astunud mitte sellepärast tagasi, et et ta poleks kellelegi meeldinud vaid sellepärast, et, et suur valetamine ja vassimine on, on toime pandud. Seda noorel kabinetiministril ei ole vaja hakata oma oma persooniga kaitsma. Tegele oma asjadega. Ütle, et sa olnud rahastamise asjade juures ja sina neid asju ei kommenteeri. Kõik saavad sellest väga hästi aru, edasi, lähme justiitsteema peale, ütleb ta ja kõik oleksid väga rahul. Ja see, mida, mida rõivas ütleb, mida sa siin Neeme ka just enne saadet juhuslikult nägid tänases Päevalehes ja mida sa võid praegu ette kanda, siis see on, see on veel suurem lollus. No ja et rõivas ütles, ütles seal seda kogu see silver, käiti, asi ei ole tema ministriks saamisega, need asjad ei ole üldse omavahel seotud. Aga ma tahtsin, et noh eks ta ole olemas, ma tahtsin mainida seda, et, et minu meelest on nendel noortel poliitikutel küll üks selline selline joon, mida ma, mida ma just mõtlen sel ajal, et nad saavad vanemaks ja peaksid nii-öelda natukene nii öelda rikastuma igas mõttes inimestena. Et neil on selline joon, et kõiki asju tehakse noh, nii-öelda tuleb teha õigesti ja, ja et minu meelest nad ei oska, nad ei oska jääda enesekindlaks, kui, kui nad ka nagu eksivad. Ja, ja see on nüüd, see on minu meelest see, see küsimus, mis on nagu Reformierakonna terviku loomale omane ka nendele noortele tegelastele, muuseas ka muuseas ka inimesele, keda ma võib-olla nendest inimesele kõige paremini tunnen. Urmas Paetile. Sest Urmas avalikes esinemistes oma sellist säravat huumorimeelt ja sellist inimlikku olekut väga vähe laseb tantra väga tõsine. Ja ma vaatasin eile ka, kuidas Taavi Taavi Rõivas rääkis, ta on tõesti tõesti tahab olla innukas ja nii edasi, aga ta on noh, see see ühel hetkel ühel hetkel ikkagi nagu viib selliste sellise loosunglikkuseni jäikuseni ja nii edasi. Kuulge, aga äkki see on ikkagi see, vaata see, see parteimasin, mis on ilmselt surumine väga kindlatesse raamidesse ja mis tahes intervjuud annab või kus saates ta ei esine või, või millised avalike steitment teda ei tee, tal on, tal on kogu aeg nagu, nagu või neil neil tegelikult mitte mitte Talvaid, vaid enamusel on üks silm, kogu aeg vahib üle õla. Et, et mida, mida jumala eest Ansip või Ligi Rosimannus asjast arvavad, et aeg oleks nagu nüüd täiskasvanuks saada, Nathan ennast tõestanud, nad on olnud tublid, nad on saanud isegi kõva häälte Montaadi, nad on ajakirjanduses hoitud nagu sedasamust pilpa peal ja, ja ajakirjandus ei ole neid eriti ju rünnanud, eks ole. Et nüüd oleks aeg tõusta ka nagu oma jalgadele ei ole vaja vahtide kogu aeg üle õla, et mida üks või teine vanameeste nendest arvavad. No ei ole, nüüd on uue uue põlvkonna aeg, aga, aga need jutud, mida nad nüüd eile suust väljas ongi, ongi täpselt sellised, et et jumala eest, et hundid oleks söönud, lambad terved ja et, et keegi ei saaks pärast kuskil kuskil nurga taga öelda, et kuule, poiss, kelle, kelle peost oled ikkagi sööd või, või kes sinust on poliitiku teinud? Olen aeg võiks olla nüüd ümber. Ma olen ka nõus sellega, mis te ütlesite, et tegelikult kui vaadata neid avaldusi kogu seda juttu, mis on nüüd saatnud seda valitsusremonti, et kahjuks see nagu nullib paljuski ära selle Michali sammu, ma mõtlen, Michali avaldus mis oli, ma arvan, 56 lauset liiga pikk, et seal oleks piisanud ühestainsast lausest ja kui, siis no nii-öelda kritiseeriti kõiki teisi. Ja ja ei, ei võetud omaks lihtsalt seda, et, et ma arvan, et kui ta oleks teinud selle avalduse varem ja see oleks olnud lühem, oleks asi töötanud ja oleks olnud piisav. Jäi hiljaks, see ta ei olnud näha, on ikkagi nagu niisugust. Sealt avaldusest ei saanud välja lugeda, et aastast tagasi mingisuguste sisemiste väärt väärtuste või sisemiste veendumuste tõttu, vaid pigem ikkagi kumas läbi see, et aastast tagasi nii-öelda olude sunnil, sellepärast et Reformierakonna reiting langeb, et Ilves on on millelegi osutanud ja see on kõik see, mis on. Kui on teada, et Reformierakond on täpselt, kui nendel on miskisugune ilmalik religioon, siin see reiting lõppude lõpuks sai, sai see neile ka saatuslikuks. Kuigi peaminister ütles, et, et see ongi normaalne reiting, nii nagu Ligi ütles 26 protsendi kohta, et et see ongi normaalne ja anomaalia on 39 protsenti, kui see reiting, SIIS selle reitinguga tahaksingi elada. Elle reitingu ma tahaks saada viie rikkama. Et kui ta oleks tagasi astunud, enne kui ta läks ülekuulamisele ja öelnud, et, et ma lihtsalt näen, et, et ka siis, kui ma tunnen, et ma ei ole ühtegi rikkumist teinud, et see, mida Silver Meikar kirjutab ja vastab tõele, aga et ma tajun, et ma ei saa olla justiitsministri rollis, käia ülekuulamistel oleks olnud nagu tollel ajal mõju sellel tagasiastumisel, aga praegu on see ikkagi jäänud liiga liiga hiljapeale. Ehkki teisest küljest ma tahaksin väga tunnustada Reformierakonda, et nad ikkagi on, on mingi nagu esimese praktilise järelduse kogu sellest toimuvast teinud, aga kahjuks liiga hilja ja valede sõnade saatel. Nojah, ma arvasin ka, et ma kuulsin tegelikult uudist juba hommikul. Et Michal teeb sellise avalduse päeva jooksul ja et õhtul pidi ta akvasse tulemas, ma, ma, ma ei tea, professionaalne kretinist ärkas ja ma tegin talle lahkumisteksti valmis umbes viielauselise. Aga kui ma seda lugesin, mis, mis ta tegelikult kirja pani, siis noh, siis selgub, see, selle, see on väga, väga, väga selge niisugune taust ikkagi ja, ja väga selge ilming. Et, et mitte midagi ei ole õpitud asjast mitte midagi, mitte kõige vähematki. Süüdistused prokuratuuri, prokurör sepa aadressil ja kõik see, see on, see on lihtsalt naeruväärne, kuidas, kuidas seal tagatoas ei saada aru, et mis on tegelikult toimunud. Ja et, et, et see reiting ei, mis, jumal tänatud, nüüd kõigepealt välja imbus ja mida siis ka lõpuks AK teatas. Kuna see oli meie, meie tellitud reiting. Et, et miski asi, siis kasvõi see külm kalkulatsioon külm number lõpuks lõpuks sundis nagu, nagu mõistuse pähe võtma, et, et tuleb tagasi. See toonidesse lahkumiskiri mulle meenutas natukene seda õudsat kirja lahkuvate vene vägede plakatitel mõis sovernioosse. Et, et see oli selline olemuselt selline natukene revanš sistlik. Aga, aga seal oli veel selline huvitav, huvitav, selline paradoks isegi mis, mis võiks olla isegi naljakas, et, et justkui prokuratuur tema alluvuses töötab nagu viletsast, et siis kui prokuratuur oleks nii-öelda selle avalikkuse ette jõudnud, siis kriminaalide lõpetamise asemel nagu suutnud asja kohtusse viia ja siis ära kinnitanud, siis oleks justkui nagu hästi olnud. Ma arvan, et Michali jaoks oleks olnud parim see, kui ta oleks astunud tagasi juba suvel ja kui siis prokuratuur oleks jõudnud nendesamade järeldusteni, kuhu ta jõudis, aga praegu on kahjuks ikkagi tema. Ta on, tal on tõsine mainekahjustus ja tervel tema erakonnal ka. Nii kui asjad anti, nii-öelda ametlik käik oleks tulnud tagasi astuda ja prokurör Sepp tõenäoliselt suure tõenäosusega ei oleks asja, oleks uuritud, aga ei oleks järgnenud ei ämma kappe ega, ega ma ei tea, mis kohti, kust, kus, kus raha võeti. Aga praeguses olukorras, kus asi oli, oli ka niivõrd skandaalne, kas ta saab selle eest andsitegi Eli sepale, pressisõbra tiitli või kes meie, teie ajalehtede liit ei oletajale? Mina ei ole. Ajalehtede Liidu tiitliga on ühel tavalisel ajakirjanikul küll olemas kindlasti seos, aga sellel seosel võrdlemisi kaudne, sest et toimetustes tõepoolest palutakse seda asja alati arutada ja toimetused oma mingisuguseid kandidaate esitavad, aga ütleme nii, et et kuidas see asi lõpuks välja kukub, eks noh, see on nagu kajastustest näha, kuivõrd üks või teine väljaanne sellele tähelepanu pöörab ja ja kui palju või rõhutan, kui vähe. Siis ei no ma saan aru, et te ei ole siin kadastiku ega Luige reinkarnatsiooni, kui sa mind ei ja mõis 1000, siis on minu isikliku Kui arvamust teada tahate, siis pressisõbra tiitli väljaandmine mulle meeldiks. Meeldis mulle meeldiks üldse sellest ka ühes artiklis sel nädalal kirjutanud, et mulle meeldiks elada ühiskonnas, kus me annaksimegi välja pressis sõprade tiitleid. Ehk siis see, et, et meil on olemas vabadus, aga et meil oleks ka igas mõttes. Sul on jällegi õigus ja vabadus öelda, et ma ei ole siiamaani aru saanud nendest tiitlitest, et mille, mille järgi millise statuudi kannad siis, nagu välja antakse, et, et mida see inimene peab tegema, et ta oleks pressisõber. Kas Kristen Michal on vähem pressisõber? Ma küsin lisama retooriliselt tõenäoliselt, sest Michal Rõivas, Ansip liigi nimetage ise edasi, aga ta alati kättesaadavad. Sa helistad ministrile, ta helistab ja ta ei saa hetkel vastu võtta, ta helistab sulle tagasi, mille, mille poolest ta siis nüüd pressivaenlane, see, et ta valetab ja vassib siis on ta ühiskonna vaenlane, siis on ta riigivaenlane, aga, aga mitte pressi, ma ei, ma ei saa sellest. Ühte konkreetset, ühtegi konkreetset nime mainimata, et võiks öelda niimoodi, et kui on inimene, kes on alati kättesaadav intervjuudeks, kas või ma ei tea, mis kellaajal ja oma mobiiltelefonile ja nii edasi. Ja avalikus eetris, aga kui, kui nüüd on küsimus selles, et, et ta esimese küsimuse peale hakkab küsijad mõnitama küsimust väänama demagoogitseb valetamises. Kui sa juba ütlesid, kes on enne, siis sa räägid peaministrist. Ma ei räägi, ma ei räägi praegu konkreed. Ma räägin, küsin, ma küsiksin retooriliselt, et kas see on siis sõber või vaenlane, ma arvan, et ma arvan, et väga. See on üks aga ülejäänud ülejäänud ministrid ei ole ju seda teinud, tähendab nad on, nad on selles mõttes täiesti kaasaegsed ja uued, uue aja poliitikud, et nad alati on, on saadaval põhimõtteliselt väga harvad poevad mitu, mõnikord tõesti, nad poevad peitu, nende nende juhtmed on välja tõmmatud ja telefonid välja lülitatud, aga, aga põhimõtteliselt nad on ju kättesaadavad. Küsimus ei ole ainult selles nagu kättesaadavuses, vaid ma arvan, et noh, kui neid pressisõpru ja vaenlasi välja valitakse, tegelikult toimetused saavad kõik ajakirjanikud vähemalt Päevalehes on see, nii, on saal kõik ajakirjanikud sõna sekka öelda. Ja kolleegidega rääkides ma olen aru saanud, et ikkagi jäi, ei hinnata ainult seda, et kas nüüd see inimene vastab alati telefonile vaid ikkagi vaadatakse ka seda, et, et see, mis ta räägib, et kas nagu kas ta on avatud, kas ta on aust, kas see, mis ta räägib, aitab kaasa niisugusele normaalsele ava meilistel avalikule arutelule ühiskonnas või ta pigem oma nagu vastimistega takistab seda, et ma arvan, see on see, millest ajakirjanikud paljuski lähtuvad. No siis on, ma saan aru teematest, no ega ma ka nüüd päris eilne ei ole, aga aga siis on, siis on siis on see sõna sõber ja vaenlane nagu, nagu noh, valed sinna sinna peaks. Press peaks siis tunnustama või kedagi hukka mõistma, aga, aga pressivaenlane pressisõber noh. No kui me vaatame minevikku, siis seal on ju ka inimesi, kes on olnud üks aasta valituid sõbraks järgmine aasta vaenlaseks nagu Lennart Meri, kui ma õigesti mäletan ja ja vist veel mõned Jah, aga, aga minu meelest me jäime enne nagu selle kogu selle õhu puhastamise jutuga ikkagi natukene veel veel ka pooleli jätta. Et ma siin huvi pärast vaatasin seda, kuidas Norman Aas riigi peaprokurör sai, siis kes ütles, et et lahkuva ministri kriitikat tuleb väga tõsiselt võtta, et kui ta valiti 2009. aastal, siis? Reformierakond teda selgelt pooldas ja. Ja opositsioon oli kõvasti vastu ja muide see üks vastuolul olemise põhjus, mille sotsid toona välja tõi, oli see, et 2007. aastal, kui olid olid parlamendivalimised, siis, siis pärast seda ei, ei algatanud prokuratuur kriminaalasja siis Ojulandi, Andropov ja rahumäe nii-öelda annetuste teemadel. Mis ja toona isegi oli nii, et et Keskerakonna poolt tuli selline sildistamine, et Norman aasa nimetati koalitsiooniprokuröriks. Noh, nüüd ta siis ongi koalitsioonis kuller teises tähenduses. Nojah, aga mida, mida ta, mida Norman Aas oleks saanud nagu öelda, minu arust väga-väga soliidselt vastas sest mida, mida sa ametist lahkuvale justiitsministri süüdistusele ikka ikka loomulikult ma lihtsalt palun hakata vastu vaidlema või, või ägestuda või ei ole mõtet. Esiteks, ja teiseks ei ole ka võimalust. Soliidses maksab ka midagi, kuigi kuigi tegu on ka ju Norra noorema põlvkonna nii-öelda juristiga, et et minu arust oli see täitsa okei. Küsimus oli nii, küsimus on ikkagi selles, kas midagi hakkab muutuma või hakka muutuma. Esimesed märgid näitavad, et mitte midagi muuta. Ehk see, kui, kui siin on, on väga ilusti tähelepanu juhitud, näiteks Reformierakonna kunagise. Ma isegi ei oska öelda, mis, mis staatus tal oli. Ühesõnaga päris tuntud tegelasega endise ajakirjaniku Hannes astubki avalikule kirjale ja viiele punktile, mida siis Hannes mainib ja ütleb, et mida, mida Reformierakond peaks hakkama tegema siis siis kui ma vaatan, need punktid siinsamas praegu üle siis. Ja kui mul ei ole kahjuks aega hakata neid siin ette lugema, aga, aga, aga põhimõtteliselt ei, ei ole ühtegi märki, et midagi hakkaks nagu, nagu muutuma. Ja et kui me vaatame seda tervet, et Eesti poliitilist süsteemi siis tervikuna me näeme seda, kuidas ta on muutunud nagu järjest enam niisuguseks nagu masinavärgiks, mis surub nagu selle indiviidi ja tema nagu võib-olla isiklikud väärtused alla, et ma mäletan, kas siin mõni aasta tagasi vestlesin ühe inimesega IRL-ist maamaksuga olemisest ja see inimene, kes oli seal nagu küllaltki lugupeetud ütles, et tema arust on nagu täiesti vale, aga et avalikud ütleb, et see on õige, kuna lihtsalt selline lubadus on antud poliittehnoloogiliselt ja nii edasi. Ja ma arvan, et siin võtmeküsimus, kui me tahame, et see poliitika muutuks ja nii-öelda taastaks nagu mingisuguse, võib olla parema sideme ka sellise reaalsusega, läks see, kui, kui natukene nagu väheneks masinavärgi roll poliitikas ja suureneks nende üksikindiviidide roll. Et kui, kui õnnestuks seda süsteemi kuidagi muuta, et et parteiaparaadid ei oleks nii, nii kõikemääravad, aga see praegu praegu, kui me analüüsime seda olukorda, et kõige põhilisem muutus on ikkagi inimesed, Needsamad, need populaarsusreitinguid, mis on ikkagi tublisti nihkunud ja muutunud ja üsna huvitav oli näha seda Taavi Rõivase ühte väikest intervjuud ERR-is, mis kestis paar minutit ja selle paari minuti jooksul jõudis ta lausa kolm korda hirmutada inimest ja öelda, et et, et, et kui nüüd ikkagi opositsioonierakondade populaarsus kasvab, siis sellega ja nemad peaksid võimule saama, et siis tuleks suur maksutõus. Lille panid ja pani selle vana plaadi peale, ehk kui me vaatame tõele näkku, siis me näeme, et väga suur maksutõus on toimunud ikkagi selles omavalitsuse ajal, ma mõtlen käibemaksutõusmisele kõikide inimeste rahakoti pihta, vaesemad inimesed kuidas töötuskindlustusmaksetena hoitud, väga kõrgena ja samas, kui me vaatame Eestit, kas rahvusvahelises võrdluses, siis me näeme, et ikkagi meie tööjõumaksud on, on väga kõrged ja pigem, kui ma meenutan, et siis need opositsioonierakonnad rääkinud pigem sellest, et tuleks võib-olla taastada näiteks ettevõtte tulumaks, siin Swedbank, kui ma õigesti mäletan, eelmine aasta sai 470 miljonit eurot puhaskasumit, mille eest Eesti riigile tulumaksu maksta ainult kaks miljonit eurot. Ja võib-olla tuleks siin nagu midagi ümber mängida, et see, Eesti maksusüsteem ei oleks niisugune ta kõige valusamalt lööb selliste nagu noh, väikest palka saavaid inimesi ja võib-olla säästab nagu neid, kellel tegelikult raha on ja keda igal pool mujal Euroopas nagu maksustada. Vaata selleks, et niisuguseid küsimusi arutada, selleks minu arust sellest, et me peaksime jõudma nagu mingisugusesse uude, sellisesse uuenevasse, avatuse, avatuse nagu, nagu, nagu staadiumisse, et, et meil on küll see, et, et kõik räägivad kogu aeg, kõik räägivad, räägivad, aga tegelikult ei ole seda ei ole nagu seda, seda, seda pinda, et noh, näiteks kas või kas või selle hakkab, hakkab ülevalt peale, siis hakkab riigikogu riigikogus peale näiteks, et riigikogus on hea küll, sisulist tööd tehakse seal kuskil komisjonides, mida me näeme sellest, me näeme sellest mingisuguseid koolilisi protokolle täiesti absoluutselt seal nagu, nagu päevakorda seal on paar, paar sõna on juurde kirjutatud kas konsensus või, või mitte või siis on mõni üksik, mõni üksik veebiülekanne. Siin oli, kas eelmisel aastal oli juhtumeid, kus maakonnalehtedes võis lugeda, kuidas ajakirjanikke on visatud välja kohalikest volikogude istungitest, eks ju, me räägime siin e-riigiste avatusest ja, ja erakonnad, erakonnad täpselt samamoodi kui nad, kui nad arutavad kasvõi sedasama maksu temaatikat, et tahaks natukene, võib-olla avalikkus tahaks natukene rohkem näha seda, mismoodi need otsused sünnivad, eks. Ja, ja aga noh, mul on tunne, et siin on nüüd üks selline teooria. Et juhul, kui nagu sul on eriarvamusi sinu justkui organisatsiooni sees, siis see justkui paljastaks sinu ebakindlust ja järelikult ei saa, ei saa sule sule nagu, nagu toetada minu meelest nagu minu meelest see ma, ma ma ise sellesse nagu, nagu nagu väga ei usu. Et, et kui inimesed on inimesed on inimlikud, siis siis siis nende enesekindlusest kahelda. Hannes Astok kerib punktid neli ja viis täpselt nii rahvateenrid viimased kaks ja kolm aastat paneme uuesti korduse peale. Kuulge, me oleme täna väga palju valitseja rahule või, ega mööda. Ääri-veeri. Aga kui tohib, ma õiendaks ühe väikse vea ära, ma mainisin eespool, et Swedbanki mullune puhaskasum oli 470 miljonit, aga reaalselt ma õnnestus, neid järgi vaadates oli see 443 miljonit eurot, aga tulumaksu maksta ikkagi ainult kaks miljonit eurot riigile. Vastu võetud, kuulge, personaaliast oleme palju rääkinud, aga personaaliast on, on põhjust veel rääkida. Et täna hommikul tuli uudis ametiühingu juhi Harri Taliga lahkumisest või või tagasiastumisest enne, kui kui ametiaeg seda, seda võimaldaks. Selle tausta ma ausalt öeldes ei tea, ei oska midagi öelda. Aga eile siis hilisel pärastlõunal või, või pigem õhtul oli, siis oli siis välja juba see uudis, et Eesti Rahva muuseumi hakkab juhtima Tõnis Lukas. Et vastav komisjon on oma töö teinud ja, ja on otsustanud, et palju neid kandidaat oli. Seitse vist mälu ei peta. Et Luukas on neist neist parim. Minu jaoks oli kogu selle asja juures Et see uudis on veel suhteliselt värske, ei olnud võib-olla kõiki detaile, detaile ma ei tea, selle juures, aga aga mulle meeldis see, et oli küllaltki lai kandidaatide ring. Ja ausalt öeldes mulle tuli natukene ootamatusena, et see otsus langetati nii kiiresti, sest seal oli ma ütleks, et tegelikult kõik need kandidaadid, kes seal olid, olid omast kohast tugevad. Ja tegelikult mulle näiteks oleks väga meeldinud see, kui ma isegi kujutasin seda korra ette, et näiteks foorumi saates ühel õhtul me räägime niivõrd olulisest asjast nagu kultuur ja me räägime näiteks nelja alles jäänud kandidaadiga, see oleks olnud täiesti hiilgav. Kahju, et kahju, et see nii ei läinud, kuigi ma soovin kindlasti Tõnis Lukasele edu selles ametis, kus ta on juba korra olnud ja ja kuigi nüüd saab see olema siiski siiski hoopis teine asi, ma olen seda enne ka siin saates öelnud ja ma ei väsi seda kordamast, et minu meelest on tegemist Eestile erakordselt vajaliku. Noh, nagu ka hoonega, eks, et meil on vahetevahel vaja ka neid, neid, neid nõndanimetatud hooneid, neid kehi, eks ju. Et ma toon sellise väga lihtsa näite, et kui, kui see allveelaev Lembit oli seal kuskil TOPi kai ääres, siis ei käinud teda peaaegu mitte keegi vaatamas. Nüüd on nii, et seisa järjekorras selleks, et teda vaatama minna. Need on, need on, need on, need on tähtsad olulised asjad. Korri avaldusele hüüumärk taha räägime Luukasest. Lukase määramine tekitab igatahes mõtteid, eks ole, kindlasti nii, sellepärast ma ütlesin. Me räägime, räägime luuka, sest meil on ikkagi poliitika saade siin hommikul jah, laupäeval ERMi vajalikkuses ei kahtle mitte keegi. Kultuur on poliitikas väga tähtis asi, et põhiseaduse stabiilsus Euroopas toimub. Stabiilsus IRL-is on nüüd tunduvalt suurem, sest Luukas on teatanud, et ta lahkub erakonnapoliitikast. Üks esikampsuneid või, või päris esimene kampsun on oma kampsuni viinud teise kohta. Või saab teda panna teises kohas selga ja, ja IRL peaks olema senisest palju ühtsem ja igal juhul üks väga ebamugav klopka on IRL-i tagumisest otsast nüüd välja välja võetud, jäänud on tegelikult ju ainult Andres Herkel, kes kes on veel nii-öelda pinnuks silmas sellele erakonnale. No nüüd alati, kui nimetatakse ametisse vot sellisesse muuseumi ametisse või mingisugust, ma ei tea, spordialaliidu juhiks või paadunud poliitik siis alati see tekitab loomulikult vastuseisu juba sellepärast, et, et poliitik sinna pandi. Noh, vaadates näiteks neid kommentaare, mis, mis Lukase määramise puhul olid internetis, siis pooled neist olid just täpselt seda seda meelt, et et jälle üks üks poliitik on, on sokutatud kuhugi. Kuigi Lukase taust biograafia ka ju kes viitsib vähegi lahti võtta siis teavet et ta on sama sama asutust juhtinud ka varem küll peaaegu 20 aastat tagasi 92 kuni 95 pärast seda olnud teinud natukene munitsipaalpoliitikat siis olnud kaks korda vist kui mälu ei peta, minister haridusvaldkonna haridus haridusministritest kindlasti üks, üks tugevamaid spetsialistina kindlasti kellel oli väga oma selge nägemus, mis paljudele käis vastukarva ja kuna ta seda väga jäigalt läbi surus, siis siis loomulikult tekkis tal ka palju vaeva. Surus jäigalt läbi oma nägemustes, nii oli ta oli, ta oli haridusministrina tõesti väga hea, et tema ajast ei, ei, mäletan nagu päris selliseid pingeid õpetajas konnaga ja. Kui ma pole öelnud, Ma pole seda öelnud ja ma rääkisin, ma rääkisin poliitilisi läbi suruma. Ja ta oli väga-väga diplomaatiline, väga hea haridusminister eeskätt, aga mul on hea meel tegelikult tema selle uue uue, uue ameti üle. Aga muidugi, ütleme, selles osas on ju Aarnen õigused. Et see tekitab küsimusi, sest et meil on ju ka selline poliitiline rakuke nagu Vaba isamaaline kodanik ja selle tulevik, ütleme eeskätt silmas pidades näiteks järgmise aasta kohalikke valimisi, on ju? On ju, on ju omamoodi küsimus ja Tõnis Lukas oli ikkagi on, on ju ikkagi üks selle vaba isamaalise kodaniku üks ütleme nii, et eestkõnelejaid Jah, Lucas enda jaoks muidugi oli see, ma ei taha öelda, pehme maandumine, pehme maandumine selles mõttes, et eks tal oli vist poliitikas nagu seini ikka nii kõvasti ees, et et ega ta seal suurt enam poleks nagu midagi saanud teha. Vastuolud erakonna sees olid, olid ikka nii suured, et et ta võib olla kindlasti õnnelik, sest tal on ju veel palju viljakaid eluaastaid ees ja, ja miks siis mitte neid veeta nii-öelda endale südamelähedases töökohas, pealegi valdkonnas, mida ta, mida ta hästi tunneb ja ja mis on tema, tema kampsuni küljes ka väga, väga ilusti kinni, nii et et selles mõttes on nagu asjad õiges kohas. Küsimus võib-olla ainult ainult formaalne. Et, et järjekordne poliitika on pandud mingisuguse ameti etteotsa või muuseumi etteotsa. ERM on muidugi rohkem kui üks, üks lihtsalt üks muuseum. Aga samas samas tõestust mul ei ole, aga ega ma ei, ei, ei, ei, ei karda seda ka välja öelda, et alati jääb ju spekulatsioon, et, et see on mingisuguse diili küsimus. Kuigi lugedes ja vaadates selle nii-öelda sõltumatu komisjoni koosseisu, siis nagu ei tahaks uskuda, aga aga teades meie ühiskonna eripära, siis, siis alati jääb ju võimalus, et et, et sooritati mingi mingi diil, et näiteks Lukas sealt jalust ära saada ja ja selle eest IRL on võib-olla IRLi praegused juhid on valmis tegema kuskil jälle mujal mingisuguseid kompromisse, ma mõtlen veelkord, mul ei ole selle kohta tõestust. Palun mind mitte selle eest vangi panna ja isegi mitte kohtusse vedada, ma võin kohe oma sõnad tagasi võtta. Aga, aga alati alati selline niisugune mulje jääb. Ja aga meil ei ole mingit alust nagu kahelda tema pädevust ja sobivust sellele ametikohale. No selge see, et, et tema, võib-olla niisugune ebameeldiv aktiivsus teatud poliitikute suhtes võib nüüd väheneda. Ega seda osalust poliitikas ju ei tasuks või näiteks ka ja ka parteitöös ei tasuks ju nii hirmsasti demoniseerida, eks. Ei, tasub küll, ei tasu, ikka tasub küll, ma räägi Lukasest, aga põhimõtteliselt. Ei, ma, ma arvan, et ma arvan, et selles mõttes ei tasu, et inimesele on siiski kõik kõik, kõik teed lahti, eks. No natukene ikkagi, ma arvan ka nagu Aarne tasub küll, et vaatame kas või seda kohutavaid läbikukkumist nende MISA propagandafilmidega, et see oli ju otseselt ikkagi Reformierakonna käpal see organisatsioon, kus, Ja noh, kui ma juba nimetasin siin spordialaliite, eks ole, no ei, ma ei saa aru, miks meil iluuisutamist juhib see inimene, kes on ilusa parimates aastates, on väga ilus ja aga, ja isegi ma ei saa sellest aru, et, et värske justiitsminister juhib võrkpalliliitu ja ma ei saa aru sellest. Jah. Ma ma saan pragmaatiliselt võttes aru, miks miks nad sinna pannakse, et, et mingisugust spetsialisti pole mõtet panna, sest ta on paljas nagu püksinööp ei too raha sisse ja loodetakse, et kui on mingi tipp-poliitikuga tegu, et siis rahakraanid nagu avanevad, noh enamasti selgub, et ei, ei avane, sest et kust seda raha ikka võtta? Kui, kui, kui tegu ei ole, kui tegu ei ole mingisuguse suurärimehega, aga, aga põhimõtteliselt mingisugune poliitik, riigikogu liige või minister ei, põhimõtteliselt ei too seda raha sisse. Ja ma mõtlesin pigem seda, et, et niisugust kui inimene on olnud kõrgel kohal poliitikas ja siis läheb juhtima mingisugust kultuuriasutust või või mõnda mõnda mõnda teise tähtsasse riigiametisse, siis noh, see seal ilmtingimata ju ei pea olema, see on peaaegu nägema seda. Ja aga võib seal elektripaketid on juba ostetud välja valitud. No ei ole Ühelauseline aastas ei ole olnud aega tegeleda. Sa ei tea, et siis esimesest kui sa seda ära kohe ei tee, siis esimesest jaanuarist tõmmatakse sul stepsel välja, istud pimedas. No niimoodi, sa hirmutad praegoya. Nii on nii paljud arvavad. Ma arvan, et see teadmine vist on nüüd juba ikkagi inimestele kohale jõudnud, et midagi sellist ei juhtunud. Ma ei usu, ma usun, et see, see hirmutamine, see, see jutt selle ümber on olnud niivõrd mõjus. Andrus Kivirähk täna kirjutab lehes, eks ole. Et see ma ei ole ise käinud ja, ja mul ei ole asja olnud Eesti Energia teeninduspunktides. Aga vaatepilt ka mõned kolleegid on kinnitanud, et vaatepilt on kohutav. Vanainimesed, kelle kodus ei ole internetti ja kes mõhkugi aru ei saa ja tahavad nii-öelda teenindajaga suhelda, on, on ummistanud kõik kõik need teeninduspunktile veedavad seal päevi foto ja nii mõnegi peas mõlgub mõte, et kui ma nüüd seda paketti ära ei tee, et ma ostan selle kasvõi Nigeeriast selle elektriaga, aga muidu esimesel jaanuaril mul mul lamp kodus kustub ja jaagu tuba läheb külmaks. No ma ütleks nii, et mina ei ole ka käinud teeninduspunktis küll, aga ma olen, ma loen väga paljusid eesti maakonnalehti iga päev ja selle nädala jooksul on, on nendes maakonnalehtedes ma, ma arvan, et vist ilma ühegi erandita olnud täpselt ühesugune lugu, aga lihtsalt see toimub lihtsalt erinevas maakonnas, et tohutu pikk järjekord, saba nagu, nagu vene ajal, kui poest õlut osta, esmatarbekaupu ja juures on reportaaž, kus inimesed räägivad ja mina olen sealt küll teada saanud ka seda, et inimeste inimesed tegelikult on teadlikud sellest, et, et neile tõmmatav voolu välja küll, aga nad on mures selle pärast, et, et, et mis ikkagi saab selle nii-öelda selle üldteenuse hinnaga, mida ju keegi ei tea, eks, et inimesed, inimesed, inimesed kardavad, kardavad seda. Ja ma arvan seda, et see muidugi see 10. detsember. Noh, kui me siin enne rääkisime demoniseerimisest, siis see, see päev on nüüd küll nagu täielikult ära Tondistatud igatepidi, et tegelikult, et nüüd seda, seda, seda hirmsat tonti või kui selle taga ei ole inimesed. Paljud, kes seal järjekorras on, räägivad, et ei, neil on kodus olemas arvuti, neil on olemas internet, netis oskavad kasutada panka ja kõike seda, aga näiteks need lepingud on niivõrd keerulised, et kui nad loevad sealt ära ühe lause, siis ainuüksi need alusmõisted on niivõrd niivõrd niivõrd keerulised, neil tekib, sest ühest lausest, mis on lihtlause, neil tekib 10 uut küsimust ja kui nad loevad ka mingisugust nii-öelda korduma kippuvat küsimust, siis sealt tekib omakorda küsimus, et ja siis on loomulikult kõige lihtsam ikkagi istuda, kui sul on, vastas vastas sümpaatne inimene, et küsida talt need küsimused ära. Ja siis selle nimel veeta seal aega nagu Andrus Kivirähk ütles nagu pensionäride päevakeskuses, et noh, aga, aga ma tunnistan Järjekordades oli ka täiesti noori inimesi. Et see paketi valimine on tõesti, ma arvan, väga keeruline, eriti nendele inimestele, kellel ei ole kodus ligipääsu internetile, kes ei saa võrrelda seal kalkulaatorites oma tarbimist ja võrrelda eri Tegelikult ei päästa, sest et seal on, sest näiteks kas või seesama tarbijakaitseamet on kritiseerinud, et inimesed ei saa aru, kuidas näiteks kujuneb see börsihind ja nii edasi, need on täiesti siuksed, põhimõtteliselt küsimus, et minu arvates. Ma ütleks küll, et 300000 eurot oli vist see summa, mille majandusministeerium väidab olevat kulutanud nende nende kampaaniate peale. Seda minu meelest on see küll üks üks päris kõva õppetund, et kuidas neid asju tuleks natukene teistmoodi teha. Ja kampaania kampaania, mis selgitab elektrituru avanemine esimesest oled sa näinud, olete näinud mingeid kampaaniat, ma teleka ekraanil mingisugust mingit pärlitega kala piiksub midagi pakettide valimisest. Selle asemel selle asemel vist on need mingi hamster. Amsterdami kana, Ühe röövlid olid kaelas minu meelest elektrimüüja ja just nimelt jah, aga, aga mis, mis teavitus mingi koju tuli, mingisugune väikeses formaadis elektrileht. Ma ei ole mingit teavitust ja tegelikult vot see ei Sul on õigus, Neeme nugis isegi isegi kui on teavitus, on, on see niivõrd keeruline, ma tegin ära selle, see on, see on niivõrd keerulises sõnastuses, et nagu, nagu igasugused juriidilised lepingud, eks ole. Et, et inimene ei saa sest mitte mõhkugi aru. Ja samas võib jumalarahus soovitada inimestele. Tehke mis tahes leping. Ainult siis, kui teil on kodus elektriküte. Kui te lähete näiteks mingile leheküljele sõltumata siis elektritulevasest müüjast, seal on kohe eristatakse teil ära, kas teil on kodus elektriküte või teil ei ole elektriküte, kui teil on, on tavaline elate mingisuguses paneelelamus või kortermajas, ei ole teil vahet, 50 eurosenti kuus, rohkem või vähem ei ole vahet. Võtke asja rahulikult. No samas on inimesi, kes juba praegu nagu kurdavad selle üle, et elektri hind on kuidagi väga-väga kalliks läinud, et ma ise suvel vestlesin Viljandis ühe daamiga, kes ütles, et kes oli üle 50 aasta vana käsitluses tema on nüüd esimest korda elus jõudnud faasi, kus ta ei kasuta enam külmkappi kuna elekter on liiga kallis, et tal ei ole mitte kunagi varem. Kallis niikuinii, ega ega, ega see ei ole seotud nende elektrituru avanud. Ja, aga siin on nagu kahju see, et me oleme võtnud üle küll nagu riigina selle kõik selle avatud elektrituru ja nii edasi, aga me ei ole ikkagi, ma ei näe Eestis, et oleks nagu midagi võetud reaalselt üle, eks, teine Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb seda, et riigid peavad defineerima nii-öelda energiavaesed. Et ei tekiks olukorda, kus teatud inimesed lihtsalt ei jõua maksta elektri eest kütte eest ja me näeme, kuidas see noh, see olukord on ikkagi väga nagu tekitav, et milline suurt tegemata jätmine ikkagi on selles valdkonnas, et kas või kui me räägime siin energeetikast laiemad ehk siis näiteks kaug. Et kuidas see on riigikontrolli auditid näidanud, kuidas on Eestis on kohati massiivsed energiakaod, samal ajal need kas siis küttefirma kohalikud omavalitsused ei investeeri piisavalt, et need kadusid üle kanda ülekandmisel vähendada ja inimesed maksavad seda kõike lihtsalt kinni ja ei saa ka ennast nagu välja haakida sealt võrgust. Et siin on nagu energeetikas laiemalt on päris palju tegematajätmisi. On on, energeetika on väga keeruline valdkond üleüldse ainult et ühest praegu ühest ühest ühest asjast on, on tehtud niisugune asiotaarseta. Et lihtsalt noh, inimestest on kahju, kes kes tõesti seal teeninduspunktides oma oma aega veedavad ja, ja kõiges just jõulude eel soovitakse, et võtke, võtke rahulikult, võtke aeg maha ja, ja te saate, avati tehase pingu. Võib-olla esimene kuu, vaadake ära esimesed kaks-kolm kuud, mis, mis teil üldse elus muutub, kui, kui te mitte midagi ei tee ja kui, kui tõesti on on läinud sedavõrd palju kallimaks see elektri hind, siis, siis võtke mõni pakett, kui teile tundub, et et nad odavamaks läinud, et need teised odavamad, aga aga põhimõtteliselt põhimõtteliselt ei ole vahet. Te noogutate nõustavalt, mis tähendab seda, et meil enam diskussiooni ei ole ja paneme nüüd oma suud kinni. Neeme Korv, Külli-Riin Tigasson, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios ja me soovime teile siis kaunist nädalavahetust.