Tere hommikust ja meeldivat töönädalat. Aga selle meeldimisega on nõnda, et inimpsüühika on veider. Me teame, kuidas eksamil esitatud küsimused ka ebameeldivad jäävad kole hästi meelde mõned kogu eluks. Kui ma olin juba aastapäevad olnud Ridalas ilmik jutlustaja ametis ja natukene teoloogiat õppinud ordineeriti mind 51 aastat tagasi tooma laupäeva õhtul Tallinna Jaani kirikus aseõpetajaks neli aastat alla kanoonilistiga. Proovijutluse tekst oli Jeesuse vastus Ristija Johannese küsimusele. Kas sina oled see, kes tulema pidi? Ühest küljest juhus, sest tegemist oli lihtsalt ega advendiaja tekstidest. Ent minu vaimuliku ameti jaoks on see tekst sümptomaatiline. See küsimus on mind saatnud kogu elu. Kas Jeesus oli see, kes pidi tulema? Vastus oleneb keda oodati. Juudid teda ei aktsepteerinud, sest Jeesus ei vastanud messija kriteeriumidele. Oma esimeses kodulinna Naatsareti sünagoogis peetud kõnes tsiteerib ta prohvet Jesaja sõnu. Issanda jumala vaim on minu peal. Seepärast on ta mind salvinud, ta mind läkitanud, kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ühedatele uuesti nägemist laskma vabadusse rõhutuid kuulutama issanda meelepärast aastat. Kui ta ütleb täna on see kirjasõna teie kuuldes täide läinud. Pahandab see kuulajaid. Sest Jeesus jätab tsiteerimise pooleli kuulutama issanda meelepärast aastat ja meie jumala kättemaksu päeva. Kättemaks hõbe heidulnud temaga. Ometi oli see, mida ristija Johannes kuulutas kohe-kohe saabuvat just jumala õiglase kohtumõistmise tund rästikute sugu, kes teid hoiatanud põgenema tuleva sõja eest. Kandke nüüd meeleparandusele kohast vilja. Kirves on juba pandud puude juurte külge. Iga puu nüüd, mis ei kanna ilusat vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle. Mina ristin teid veega, et meelt parandaksid, aga see, kes tuleb pärast mind on minust tugevam. Talon visk, labidas käes ja ta puhastab oma rehealuse ning kogub oma nisu. Aita aganad aga põletab ta ära kustumatu tulega. Aga kuhu jäi viljatute puude maha raiumine, jaganate põletamine ristija Johannesel ja üldse juutidel on omast kohast põhjust ja õigust küsida. Kas Jeesus on ikka messias nagu prohvetit teda kui uue, õiglase maailma toojatuma vaimus olid ette näinud, ennustanud? Nii nagu me ei saa kõrvale jätta vana testamendi, ei tohi eirata ka juutide põhjani minevaid mõlgutusi. Kaia Sisask on kirjutanud möödunud aasta aprilliakadeemias põneva käsitluse mida vastab Jacques Derrida pühale Paulusele Ebristlikust tõlgendus traditsioonist tänapäeva kirjandusteoorias. Näiteks Emanuel Levin asi ja üks on oluline küsimus. Kus oli jumal holokausti ajal. Levinas teeb jumala puudumisest oma filosoofia tugipunkti, nimetades täiskasvanulikumaks, usuks usaldust puuduva jumala vastu. Vastandina lapse usule lohutavasse kristlikud taevaisasse. Mõistetamatu jumal, ära põlga me kobavat otsimist ja lootusetud poolikust. Heida armu ja halastab.