Tere hommikust. Täna on kõigi pühakute päev. Kuid kes on pühak? Jeesus ütles viimasel õhtul oma jüngritele, et püha vaim toob maailmale selguse patu kohta. Kui püüda nendesse sõnadesse süüvida, jõuame tagasi esimese Moosese raamat, too avalehe külgedeni sündmuseni, mida tuntakse kui pärispattulangemist. Kirikuisa Augustinus kirjeldas erakordselt täpselt selle patu olemust. Amor sui Uskvee AT kontemptomdei enesearmastus kuni jumala põlgamiseni. Kiusaja lubas, te saate jumala sarnaseks, tundes head ja kurja. Teisisõnu te otsustate ise, mis on hea ja mis on kuri. Ainus viis pärispatu seisundist üle saada on vastukaaluks amordei usk, vead, kontemptom, sui jumala armastamine kuni iseenda põlgamiseni. See asetab meid silmitsi inimese lunastuse ministeeriumiga ja siin on meile teejuhiks püha vaim. Tänu temale võime siseneda sügavale müsteerium kruutsisesse ja samal ajal sügavuti aduda kurjust, mida inimene korda saadab ja mille pärast ajaloo algusest peale kannatab. Isa Georgi flarovski sõnadega. Kirik ei anna meile süsteemi, vaid võtme mitte jumala linna plaani vaid tee, mida mööda sellesse minna. Nii mõnigi võib eksida teelt ilma plaanita kuid kõike, mida ta näeb, näeb ta otse ja vahetult. Ja see on talle tõelisus. Kuna see, kes uurib üksnes plaani, riskib jääda väljapoole ja tegelikult mitte midagi leida. Lunastuse kolme etappi nimetatakse vahel teedeks. Ristikirik räägib puhastavast teest, valgustavast teest ja ühendavast teest. Tegelikult ei ole need kolmeri ideed, vaid sama tee kolm aspekti millele Jeesus oma järelkäijaid kutsub. Kui kuninglikul teel, mida Kristus näitas, jõutakse seisundi liikus jumal on kõik õiges siis jumalaga ühinemine, mida siinses elus kogeda võib, saavutatakse samamoodi. Pühakud võivad jumalad leida kõiges temaga osaduses, olla kõigis asjades ja kõigi asjade kaudu. Loodud asjad ei ole neile enam ohtlikud, nagu need olid teekonna puhastavaseta appis. Paavst Johannes Paulus teine on öelnud. Kogu loodu ja iseäranis teised inimesed mitte ainult ilmneda taas oma õiges valguses, mille jumal looja neile on antud vaid, kui nii võib väljenduda. Muudavad kättesaadavaks jumala sellisena, nagu ta end inimesel ilmutada tahtis. Kui isa kui lunastaja ja kui abikaasa Paavsti jutt jumalast, ka abikaasast on loomulikult väljas seisjale võõristav. Kuid apostel Paulus tõdeb. Kristus on armastanud kirikut ja loovutanud iseenese tema eest, et teda pühitseda, olles ta puhastanud veepesemisega sõna läbi et kirikud iseenda ette seada üllana, nii, et tal ei oleks plekki ega kortsu ega muud säärast vaid et ta oleks püha ja laitmatu mõrsja. Palvetage halasta meie peale, püha jumal, kes asud ligipääsmatus valguses keda ükski inimene pole näinud ega suudagi näha. Võtta vastu oma sulaste tänu ja kiitus.