Tere pühapäeva hommikust. Kui väiteid jumal, isik on oma universumi tegelik valitseja siis ta ei ole absoluut, vähemasti mitte nendes rohkem või vähem kohmakates mõistetest, mida meie oleme võimelised väljendama. Kristlik filosoofia ja mõned mõistlikud ütlevad, et ta on mõlemad. Et me ei ole lihtsalt võimelised seda identsus selgitada tema. Et öelda rohkem peaks meie mõistus oma praegused piirid ületama ja avardama vastavalt ka oma lingvistilisi vahendeid. Sest alates antiikaja skeptikute seda on alati ilmnenud, et igasugune tunnetusteooria, mis tähendab katsed püstitada teadmisele universaalse kehtivuse kriteeriume on viinud lõputu regressiooni nõiaringi või ületamatu enesele viitavuse paradoksini. Ka kõige lepitamatum relati Wism jätab vastu rääkluse seaduse kehtivuse puutumata. Seeläbi salamisi tunnistades mõnede igavesti või vähemalt mitte ajalooliste ja keelemänguväliste mõtlemisnormide olemasolu. Ning see ei olnud järjekindel. Ta ülistas kahtlase vaimu. Aga kui sellist asja nagu tõde pole olemas, ei saa olla ka kahtlust. Kui keegi kahtleb, siis tähendab see, ta usub, et miski on tõeline kuid ei suuda otsustada, mis sest koos tõekvaliteedi täieliku tühistamisega muutub kahtlemine mõttetuks. Nagu ütleb Ludwig Wittgenstein. Kes tahaks kahelda kõiges ei jõuakski kahtluseni. Juba kahtlemise mäng ise eeldab kindlust. Kõikehaaravat keelt ei ole olemas ja võimalike keele on niisama palju kui võimalikke vaatepunkte, millest lähtudes olemist jäi miskit vaadelda. Ei ole ühtegi vaatenurka, mis avaks kõik perspektiivid samaaegselt. Kui üksteisest sõltumatute reaalsuse kihtide kirjeldamiseks on vaja sõltumatuid keeli siis on vägagi võimalik, et need keeled on tõlkimatud. Ja sel puhul on tõesti põhjust väita, et erinevad maailmavaated saavad eksisteerida kõrvuti ja olla ühismõõdutud. Neid ei saa üksteisele vastandada ja nad ei saa 11 ümber lükata. Ent väide, neid ei saa üksteisele vastandada ja nõnda edasi. See väide on väljendatud kõrgemas keeles metakeeles, mis on omakorda metafüüsilised tühi. Ei ole võimalik tõendada ühe olemise teooria paremust teiste ees selles samas keeles, milles on sõnastatud see teooria ise. Nii me peame mõnede asjadega leppima, et nad siin maailmas on ja nii selgub lähemalt vaatajates, et religioossus on hävimatu ja hävitamatu nagu armastus ka siis, kui mõni pettub elus, nii et ta enam ei usu, et seda olemas oleks. Johannes ütleb, et jumal on armastus. Ka siis, kui mõni ei usu, ei armastusega, jumala olemasolu ei tee neid olematuks. Abraham Joshua Eiffeli sõnul pole religioon inimesele mitte viis otsida jumalat vaid vastupidi. Jumal on religioonide kaudu inimese otsinguil. Paavst Johannes Paulus, teine arutleb. Tsiteerin. 20. sajand oli teater, kus etendati teatud ajaloolisi ja ideoloogilisi protsesse mis selle suure kurjusepuhangu valla päästsid. Ent ühtlasi pandi sel sajandil alus nende lüüasaamisele. Kas on siis ikkagi aus vaadata Euroopat ainuüksi tema lähiajaloole jälje jätnud kurjuse vaatepunktist? Kas pole see liiga ühekülgne lähenemine? Euroopa kaasaja ajalugu, mida eriti läänes on kujundanud valgustusajastu mõjutused on palju positiivseid vilja kandnud? See ongi tegelikult kurjusele omane nii nagu püha toomas Püha Augustinus traditsiooni järgides seda mõistab. Kurjus on alati millegi hea puudumine, mis antud olendis peaks leiduma saanud ilma olemine. Kunagi pole see headuse täielik puudumine. See, kuidas headuse, puhtast pinnast võrsub kurjus on ministeerium. Samuti on ministeerium see headuse element, mida kurjus iialgi ei hävita ja mis kasvab sellest hoolimata vahel isegi samast pinnasest. Inimkonna ajalugu on headuse ja kurjuse kõrvuti eksisteerimise teater. Seega isegi kui kurjus eksisteerib koos headusega püsib kurjuse kõrval headus ja kasvab samast pinnasest, nimelt inimloomusest. Hoolimata pärispatust pole see häbinenutega rikutud täielikult. Loomusel on säilinud headus, võime nagu ajalugu kinni. Vana paavst on teatrummundid silmitsedes leebe ja realistlik. Paneme ta kõrvale Eesti riigi kultuurile noore peatoimetaja, kes usub ilmselt tõsimeeli, et kui õnnestuks religioon likvideerida valitseks veerand sandi pärast maa peal rahuriik. Tsiteerin teda. Religioonid on raske taak inimkonna turjal suurem kui nõndanimetatud valge mehe taak. Eurooplase omal. Haritud eestlast ei saa koolihariduseta muhameedlased samal viisil manipuleerida. Lahendus, mis töötab Eestis, on universaalse loomuga. Usulise äärmuslusega võitlemine on tühi töö. Sekulaarse ühiskonna avalikust elust peab järjekindlalt ja leppimatult tõrjuma religioonide peavoole. Igal pool. Usklikud vanamehed on küll usklikest noormeestest vähem plahvatusohtlikud aga arengu kasu pole neist kah raasugi. Kui aga iga araablase pärslase magamistoas on sama palju valgust kui Göte surivoodi juures see tähendab üldist hariduskohustust vähemasti euroopalikus määras. Ja kui rahvastikupüramiid võtab nende kodumaal umbes KiKindikaki kuju siis on ka rahu maa peal. 25 aasta pärast. Tsitaadi lõpp. Valgustus ideaalid on vaimustav. Kui ometi iga araablase pärslase magamistoas oleks sama palju valgust kui Göte surivoodi juures. Paraku liiga abstraktsed, ütleksin piltlikult joomiseks sama maitsetu nagu destilleeritud vesi mis on kasulik mõne lahuse tegemiseks ja steriilse tagamiseks. Aga janu kustutamiseks on tervislikum hankida. Mineraalvett. Palvetagem. Jeesus, kes sinu juurde jõuab, ei nälgi enam kunagi. Sinusse usub, ei janune enam iial. Anna meile eluvetesse peseks meid puhtaks, kõigest patust kustutaks jäädavalt, meie janu oleks igavesse elu voolavaks allikaks. Me palume, nagu sa meid õpetasid, meie isa, kes sa oled taevas. Pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au. Nüüd ikka ja igavesti. Aamen.