Metsaservas pisut silmitsenud neid tuttavaid puid ja põõsaid, siis märkab, et Pajul on juba ammu okstel jänesed väljas. Ja Sarapu raputab tolmu, nii et mõni inimene on juba läbi oma nina seda tunnetanud. Ka nobedamad võtavad kasemahla, nii et kevadised mahlad metsas liiguvad. Kui aga tulla metsaametisse palju spetsialiste, staažikaid ja nooremaid on juurde tulnud viimasel ajal siis siin järgneb üks nõupidamine teisele ja mul on tunne, et need mehed ei saagi mõnel päeval enam metsa vaadanud. Ta jälle oli üks tihe arutelupäev. Kokku oli kutsutud firmasid mitmelt poolt. Mida nende firmade seltsis siis tahtsite selgemaks saada. Alustame metsaameti peadirektorist Andres talijast. No kõigepealt, eks me tahamegi selgeks saada seda, mida, kui rumalad me oleme, sest täna nii metsaomanikud kui ka metsaga tegelevad ametnikud on sattunud sellisesse olukorda, milles nad varemalt ei ole olnud, tähendab Eestis kimas sellised omandivormid, mille tekkimisega võib-olla varemalt ei olnud arvestanud. No jutt on lühidalt sellest, et lisaks sellistele klassikalistele erametsaomanikele, kes siis on tekkinud või kes on saanud metsaomanikuks, kas läbib ärandamise või maade ostmise, on viimasel ajal on hakanud järjest rohkem tekkima ka nõndanimetatud firmametsasid erametsade. Eks selline erivorm. Kas see nüüd on hea või halb ja milline peaks olema riigi reaktsioon sellele? Tänaseks me palusime metsa ametisse kaheksa meile teada laeva sellise firma esindajad, kes siis rääkisid ka oma probleemidest ja ma arvan, et meil oli küllaltki sisutihe mõttevahetus oli meil meile midagi öelda ja võib-olla isegi neile oli meile rohkem mõelda, sest sest see on paratamatu, et need firma metsad kunagi tekivad. Ma arvan, et see on isegi hea nähe. Selles mõttes hea, näed, suuremat metsaomandit on kindlasti lihtsam majandada kui, kui väikest väikest metsaomandid, nii et see asi tasub edasimõtlemist. Noor kolleeg Tõnis Tõnissoo noored vaatavad elu peale väga terase pilguga ja kui ma oma noorust mäletan, siis tundus kõik olevat lihtne, aga kui oli väga keeruline, et teeme ära, kuidas tundub, mida siin annab ära teha siis nende uute omanike või omanike ühenduste heaks, et mets ei kannataks, sest kui vaadata ajakirjandust, siis vahel mõni huvigrupp kütab rannast küllalt üles ja tulistab päris kõvasti teiste suunas, aga sageli mõeldakse küll vahel oma äri peale oma kasu peale, aga metsa peale ei kumbagi mõnest artiklist nagu muret läbi. Aga nüüd noor inimene Mina arvan, et teha annab väga palju selleks, et et need erametsaomanikud, ka firmad käisid metsas umbes sellise näoga, et et mets jääks ka tulevastele põlvedele. Noh, muidugi me ei saa otse minna nendele juurde ja öelda, et mets on selline. Et meie tahame näha metsa sellisena Nende firmade endi endi teha on muidugi enamuse. Mulle meeldis ühe nendest, kelle me kutsusime ülefirma metsaülema lause, et me pole nii rikkad, et lubada poolel riigimetsamaadest ebaprofessionaalset majandamist. Meie nagu metsaameti eesmärk ongi ju anda õpetust, et ei oleks ebaprofessionaalset majandamist ja see tänane kokkusaamine oli ka üks osa sellest. Ma olen kindel, et nendel firmadel on piisavalt võimalusi palgata endale inimesi, kes on väga suured professionaalid. Ja noh, selles mõttes ei ole meil neile nagu midagi suurt suurt selgeks teha. Nad peaksid põhimõtteliselt ise teadma, juba ise oskama metsa majandada niimoodi, et et ka meie sellest rõõmu tunneksime. Et sellest tunnevad rõõmu kõik inimesed, ka ka nende endi lapsed. Ja miks mitte ka sisimas kuidagi kanda seda soovi salasoovi, et vaat meie oma metsa paneme nii korda ja sätime. Raadlas tulevad ükskord riigimehed vaatama, et nii võib ka teha. Ju mõni firma ja mõni omanik ka nii mõtleb. Ants Varblane on metsasaadetes sageli mikrofoni ees olnud, kui on tegemist erametsandusega ja maainimestega ise olnud metsaülem ühe saare peal ja väikse küla poolt Tallinna poole tulnud ja varem vaadanud ja nüüd jälle mõttes pead tagasi käima ja kuidas see seis on siis? Kõrvalt ütles, et susiseb ju päris hästi. No ma võiksin kommentaariks ütelda, et nüüd nüüd ka metsaomanik väikses vahepeal aga kui ma nüüd räägime nendest firmadest, kes on täna metsaomanikeks saanud ja kes oma omandit nagu on suurendamas, siis sellest kokkusaamisest selgelt paistis välja, et nendel omavahel konkureerivate firmadel On olemas ühishuvid ja see ühishuvi on selles, et oma Metsast pakutavat kaubale saada külge selline roheline sild, et mida me nüüd moodsamalt nimetame sertifitseerimiseks ja samamoodi tundus olema neil ühine huvi selles suhtes, et võitlus sellise kõlvatu konkurentsiga, mis nende nende kõrval käib, selleks on vaja oma ridu nagu ütleme, sirgeks seada. Samuti sain selgeks, et uue metsaseaduse eelnõuga on võimalik paljudele probleemidele lahendust leida. No ja täna tundub, et neid firma metsaomanikke häiribki kõige rohkem see, et et metsakorraldus, vaat, mida nad täna kasutavad, on koostatud väga väikestele maaüksustele ja väga suur erinevus, kas metsakorralduskava on tehtud sellisele metsaomandile, mille esialgne suurus oli 20 hektarit või selle metsakorralduskava alusel nüüd summeeritud, tegutseb üks erametskond, mille suurus on ligi 1000 hektarit, noh reeglina need täna siin olnud firmad ongi suutnud ennast endale muretseda kuskil tuhatkond hektarit. Tõsi küll, üks oli ka üle 6000 hektari, kuid noh, eks see tendents sinnapoole läheb, et nad ennast sinna kuskile 10000 peale peaksid nagu lähitulevikus ära kindlustama ja sellisel juhul tuleb ka nende majanduskava koostamisse suhtuda natukene teisiti. Kui nüüd siis sellisele väikesele erametsale tehtavas majanduskavasse siis kõlama jäi mõte, et et need metsad ei ole tulnud ainult metsale raiuma, vaid neile teeb tõsist muret ka metsa uuendamine ja metsa uuendamise osas. Siin öeldi välja, et miks mitte teha ka siis ühiseid investeeringuid tulevikus taimla rajamisse, sest ega keegi noh, riik või vaevalt et nüüd keegi teinegi hakkab neile lihtsalt heast peast neid taimi kasvatama. Kõigepealt peab olema nendepoolne, selge väljaütlemine, selge tellimus, kui palju nad tulevikus istutusmaterjali vajavad ja siis alles keegi võtab endale sellise riski, et hakkab selle taimekasvatusega tegelema. Siin oli hea meel, et kohal oli ka erametsaliidu esindaja, kes haakus selle teemaga ja ütles, et ka erametsaomanikud oleks valmis selles projektis osalema. Ja noh, tundub, et siin tekibki selline huvitav kolmnurka otsis firma metsade erametsaomanikud, kes on asjast huvitatud, siis võib-olla selline eraettevõtlusel või erainitsiatiivil paiknev taimla ja siis kolmas nurk oleks riigi käes, kes siis peaks kindlustama või Automaatse istutusmaterjal, mida seal kasvatama hakatakse. Vastab siis kõikidele geneetilistele nõuetele. Nii et ma arvan, et sellest tänasest kohtumisest tõesti me saime küllaltki palju huvitavat informatsiooni. Et täname läinud, mitte sellist traditsioonilist teed pidi, et tullakse kokku ja kõigepealt pool tundi süüdistatakse teineteist, räägitakse ennast sellega tühjaks ja kui hakatakse mõtlema tuleviku peale, siis on juba jutt ja aeg otsa saanud. Täname, asusime kohe ilusti asja kallale ja, ja tulemused olid igati mõnusad. Tundub küll, et need inimesed, kes nüüd metsa pärast tahavad liituda või otsivad tarkust juurde käivad õppimas otsivad kontakti ka teiste omanikega ka riigiga ja mitte enam tulistades, vaid kätt andes. Et need ongi vist need, kes tahavad ikka selle metsa ja pärast täna tööd teha ja ka tuleviku pärast teha. Sest on ka osa neid, kes saan kätte ja maha või lasen lõigata. Metsanädala eel tuli mitmel pool ringi käia ja isegi kuulsin nisukest mure gooti üles töötajate juures, et kohe kahju on praegu, kus metskonnad on asunud ise materjali üles töötama, tee äärde tooma. Et võetakse tee äärest. Et nüüd tee sääred jäävad paljaks, et oli see vanasti, kuidas oli, aga teeäärseid metsi hoiti ja ja ta ütles kohe, et tal oli kahju, natuke paha tunne, saato siis oma mehi sinna kõrvale, kus tema oli metsa saanud ja tee väärest, et kuidagi annaks juba sättida nagu looduse üldpilti ja inimese harjunud vaadet ja daamite rikkuda, sest kas natuke siinpool või sealpool. Tema arvas, et siin ei tohiks olla finantsiline vahe küll, aga ühel juhul oleks pilt alles. Võib-olla see ei ole määrav ja ei ole laialt levinud, aga see oli küllalt tõsine metsamees, kes nii ütles ja arvas praegu. Ta on tõesti võetud vastu ka selliseid otsuseid, mis lubavaid raiet teha tõesti, ka maanteede ääres. Kui nõukogude ajal oli see asi nii sõjalistel kaalutlustel keelatud, et et teede äärtest ei tohtinud raiuda, siis täna ikkagi need metsad, mis on majandatavad neid majandatakse tervikuna ja majandatakse ka ka teede ääres tulevase metsaseaduse kohaselt nendel metsadel mingil mind, millel on mingisugune kaitsefunktsioon, siis seal lageraiet tegema ei hakata. Aga käies ringi nüüd Põhjamaades, siis ikkagi kohtab ka seal tuleb lang tee äärde välja ja, ja ta ongi seal tee ääres ja tõesti ta maha võetud ka osa selliseid metsatüüpe, kasvukohti, kus ei olegi võimalik nagu aegjärgset raiet ega küsimus lahendada, noh, võtame siin sellise klassikalise asja nagu meil väga levinud, puht kuusikud ega seguse puht kuusik on ikka seal üle 80 90 aasta vana nikerdamist nikerdatud lõpuks on ikkagi nii, et ta tuleb korraga aga ära võtta ja see on metsa puhul niisugune loomulik käik. No ma saan täitsa aru nendest inimestest, kes harjunud ühes kohas marjal käia, seenel seenel käima, äkki avastavad, et nende ja marja või seene kohta olnud lagedaks tõmmatud, aga noh, lohutan ennast sellega, et kuskile mujale või ka sinnasamasse kasvab tulevikus uus mets peale selline majanduslik ringkäik, see on paratamatu ja kui me nüüd nendest samadest kriteeriumitest siin lähtume, milles need Ansse kohe rääkima hakkab, siis nende kriteeriumite puhul tuleb ka arvestada nii neid sotsiaalseid ja ökoloogilisi kui ka majanduslikke näitajaid. Kui viia nüüd jutt ja säästva metsanduse kriteeriumite peale, siis võib ütelda, et 93. aastal Helsingist alguse saanud protsess kus olid koos siis Euroopa metsaministrid võeti vastu selliseid resolutsioon, ruunid, mille tulemusena riik peab tagama selle, et oleks tagatud metsavarude säilimine ja suurenemine et oleks tagatud metsade kõrge tootlikkus, et paraneks metsade tervislik seisund, oleks võimalused, loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks suureneks metsade kasutamine kaitse eesmärgil oleks tagatud metsas töötamise, puhkamise ja muudel eesmärkidel kasutamise võimalused. Sellised deklareerid, keeritud laused. Aga kui me vaatame neid igaühte eraldi, siis need tänased metsas toimetajad tegelikult need kriteeriumid täidavadki ja siia juurde, ma tahtsin ütelda selle üldisemalt arusaamise kohta, et praegu metsad maha raiutakse, meenutada seda, ühel metsaülemal oli hiljuti sünnipäev 70 aastat juubel ja siis siis ta meenutas seda, kuidas ema oli küsinud väikse poisi käest kuueaastaselt see siis 64 aastat tagasi, et, et kelleks sa tahad saada, vaata poiss. Ja poiss ütles, et ma tahan saada metsavahiks ja siis ema ütles, et oi, poja, ärase metsavahiks küllakaid siis kui sina suureks saad, siis on metsad kõik maha raiutud. Ja täna on meil ka Eestimaal selliseid inimesi, kes vaatavad neid autokoormaid, mis sõidavad läbi Tallinna linna ja meie suurtel magistraalidel, et kaua seda metsas ikka Eestimaal jätkub ja metsaamet tunnetab täna, et tema põhiline ülesanne just ongi see, et seda protsessi ohjata ja inimestele nagu selgitada, et ilma metsa raiuma, ütleme siin hakkama ei saa. Ainult et see tegevus peab olema niisugune inimese enda kontrolli all, mitte et see kontroll käib ainult ülevalt poolt või mingist ettekirjutuste järgi. Ja loomulikult on inimestel selle harjumuspärase vaatega hüvasti jätmine raske, sest ta koolipõlves käis metsast. Ta käis seal marjul või jooksmas, täiskasvanuna käis metsas, ikka oli see mets, seal oli veel suuremaks läinud ja kui teda ühel päeval ei ole, siis tundub tõesti võib-olla inimlikult võttes, et nüüd on midagi valesti, aga kui põllumehel on ilus viljaväli, siis keegi ei mõtle, et nüüd, kui on pea loonud, et las ta seal seisab peale, et ikka tuleb enne lõigata, kui koriseb, nii et aga mets juba jah, kasvab nii pikalt, et vaheliselt näe seda aega, kui ta küpseks saab. Liikudes nüüd erinevate metsaomanike vahel, siis hakkab silma üks asi, et need, kes on nüüd omanikuks saanud, nad ei ole milleski süüdi, kaks põlvkonda on oma esivanemate metsast eemal elatud enamasti. Et nad ei saa vahel aru. Räägitakse midagi, nende käest nõutakse. Vaat, Tõnis Tõnisson alles kaks aastat tagasi koolist tulnud õppejõud on ka erinevad, üks räägib nii, et saad kohe, Arvo, teine räägib küll väga õigesti, aga peatükk. Ja kui vaeva nägema, juurde lugema, siis päris pihta saada. Kas ühise keele leidmine erinevate metsaomanikega on see lihtne asi või on see tõesti keeruline? Ma peaks ütlema, et see on väga keeruline sellepärast et mul on nii palju, kui on inimesi nii palju arvamusi ja et nüüd selgeks teha, milline neist arvamustest õige on, see on minu meelest eestlasele üsna üsna tüüpiline, et ei olda nõus teistega või ei olda nõus, et ollakse rumalam kui keegi teine. Ja selles mõttes on keeruline minna juurde ütelda, et, et tark on niimoodi teha, et mina olen sust targem ja tee nii nagu mina ütlen. Selles mõttes võib-olla oleks kergem nagu soovitada või innustada, öeldes, et sa oled siin väga targasti talitanud, et kui sa nüüd niimoodi teeksid, sa teeksid veel targemini või võib-olla see aitaks, aga praeguse seisu juures mulle tundub, et et keeruline on selgeks teha mingit mingit seisukohta, eriti veel, kui ta on kirja pandud mingis ametlikus keeles näiteks seadusena, sest noh, seaduses seaduse keel on sihuke keeruline keel, mida on väga raske lugeda. Ma arvan, sellisel tüüpilisel metsaomanikul, kes mina olen aru saanud, kes on selline. Uurimustes ka välja tulnud, et keskmine Eesti metsaomanik on üle 50 aasta vana mees. Kui ma mõtlen oma vanaisa peale, siis, siis tema poleks mitte mingil juhul nõustunud ühegi minu arvamusega, isegi kui ta oleks aru saanud, et need õiged on. Sellepärast et tema eestiaegse mehena tundis oma väärtust ja, ja enda teadmiste väärtust. Ja aga noh, viime õpimegi ja justkui ikkagi tekib raskusi, siis kuskile me pöördume ja ja nüüd Ja metsakonsultante õpetatud, et nad saaks omakorda veel õpetust laiemalt jagada oma piirkonnas ja ja seal ka rõhutati seda, et tuleb väga lühidalt väga selgelt nõuandvalt toetavalt juhatada, mitte öelda käskida või keelata, vaid kuidagi panna niimoodi variandid kõrvuti, et sedapidi saad sa siis kas tulemuse parema või pildi, teise ja teistmoodi. See on protsess ja siin me ei tohiks vist muretseda. Pealegi on ju paari päeva pärast, et algamas metsanädal, kus kõike näidatakse, mis meil on kõigest, mis on aktuaalne, räägitakse, saadakse kokku ja nädala jooksul on vabariiklikud. Niisugused suuremad ettevõtmised maakondades on veel omakorda. Ja siin vist võib küll soovitada, et vaadata reklaami raami ja täna ilmus ka metsaleht. Seal on mõndagi mees, mida võib-olla esialgu täna põue pista, õhtul uurida. Nii et ma olen nüüd kõigi nende metsanädalate juures olnud alates siis sellest esimesest suuremast, kuni nüüdse kuuendani ja mulle tundub, et seekordne kava on väga mitmekesine. No ma kõigepealt julgen sulle vastu vaielda, et köögi juures nüüd vaevalt olnud, sest tuli välja, et tegelikult esimene metsanädalal Eestis oli 1929. aastal ja see kestis, räägime teisest kuni kaheksa, 29. maini. Ja siis algas selline traditsioon, et kevadel hakati korraldama metsapäevi, mis kestis kuni kuni mäe, taastasime sellise metsanädala traditsiooni 93. aastal ja sealt tõesti mõlemad niimoodi asjaga seotud olnud ja minu meelest noh, meil on väga viljakas koostanud Nädalaga, me tõesti tahaksime just pöörduda näoga nende inimeste poole, kes on metsas natukene kaugemale jäänud ja ka nende metsaomanike poole, kes iga päev oma metsas ei käi, et neil tekiks usaldus nende teiste inimeste vastu, kellel mets on siis nagu elukutsega seotud olnud traditsioon. Paaniliselt toimub metsanädala avapäev natukene pidulikumalt, seekord Viljandis, kus siis peetakse suures Viljandi teatrimajas pidulikke kõnesid, kuulatakse kontserti ja õhtul on ka väikene teatrietendus. Järgmised päevad on küllaltki töised, teisipäeval keskendutakse erametsaomanike probleemidele. Kolmapäeval on selline metsatehnika demonstratsioon Tartu lähistel ja neljapäev, reede jälle üks selline traditsioon, mis viimastel aastatel on tekkinud, on siis metsanduslik näitus seekord Tartus ja näituse kõrval või näituse raames toimub ka hulgaliselt seminare. No need on sellised suuremad üritused, mis on mahtunud ka ka metsanädala senisesse programmilise kaova. Lisaks sellele toimub paljudes kohtades koolides üritusi õpilastele. Tahaks loota, et metskonnad ja kohapeal toimetatud toimetavad erametsaomanike organisatsioonid leiavad aega kokku tulla, metsa asju arutada. Ja ma loodan, et ka esimesed hektarit uut metsapõlve pannakse selle metsanädala ajal juba kasvama, sest mõnel pool päikese käes olevad alad juba kannatavad ka peale minna ja istutustöödega tegelema hakata, niiet et loodan, et tuleb selline töine metsanädal. Kohtumine rahvaga on selgunud val planeeritud atraktiivsem ana kui ikkagi Tartu näitustel näiteks tulevad langetajad laasjad oma võistluse vabariikliku võistluse teist poolt rahva ette tegema. Seda on ju väga huvitav vaadata, sest metsamehed ise teavad, kuidas see käib. Või loodame kõige paremat Tallinnale Raekoja platsil päev varem juba pühapäeval keskpäeval avatavast atraktsioonist, igaüks võib rattad pöörlema panna. Nii et mõeldud on ja kui kaasa lüüakse, saab jälle kogemusi. No võib-olla et filosofeerida selle üle, et kas et nüüd me oleme kuuendat korda sellist suurt vedanud üritust korraldanud kampaaniana sellele on siis ka tehtud teatavaid kulutusi ja noh, kui me nüüd raha rohkem lugema hakkama, kuigi me oleme seda kogu aeg teinud. Et kas siis tulevikus üldse sellistel üritustel nagu on mõtet kohta? Ma siiski arvan, et mets, mis moodustab Eesti territooriumist üle 40 protsendi mis annab ligi noh, ütleme üle 20 protsendi meie ekspordi kogumahust mis on üks suuremaid just selle väliskaubanduse defitsiidi leevendajaid, mis on väga paljudele inimestele tööandja, eks, et see mets ikkagi väärib seda, et korra aastas temast siis natuke suuremate ruuporite kaudu rääkida ja ja et ka meie poliitikud leiaksid aega nendes üritustes osaleda ja mitte ainult niimoodi eemalt vaadata, võib tulla ka selle protsessi sisse ja ja kuulata ära aga teiste inimeste arvamusi, sest tõesti paraku kipume me olema nagu kõik väga-väga targad, aga aga need probleemid, mis nüüd allpool, et elu takistavad, nende on vaja ära lahendada ja nende lahendamiseks tarviliku informatsiooni saamine metsanädala raames on üks selline hea võimalus Ja kui nüüd veel üldistatumalt tööda see tänane kõnelus lõpetada siis pastor Tiit Salumäe oma sõnana võtus või artiklis metsalehes ütleb. Lõpus nii. Puude ajatutes, kõnedes ja metsakohinat son varjul ajastute tarkus, püsivus ja tugevus. Need inimesed, kes saavad oma elumetsale, kannavad läinud ja tulevasi sajandeid. Siin ei tohi eksida. Siin ei tohi lasta vastuoludel ennast rebida lõhki. Martin luterile omistatakse sõnad. Kui ma teaksin, homme tuleb viimne päev, istutakse ma täna õunapuu. Vaatab tulevikule. Inimene, kellel on tulevik kaugemal kui elueapiirid. Kummardan sügav lugupidamisega inimeste ees, kes istutavad metsa lootmata, sellest kunagise kasu lõigata. Nüüd on meil pühad alanud ja vabad päevad ees. Tasub mõelda metsale. Ja oma suhetele metsaga.