Siin vikerraadio hetke pärast algab metsasaade senistest üksjagu erinev. Selle koha pealt, kui üks Eestimaa mees või naine tuleb maailmameistrivõistlustel esimese 10 hulka. See on ju sündmus. Nüüd võib küsida, et kellest jutt tuleb, kas ajaloost või viimasest ajast? Ütleks, et päris värskest võistlusest. Nimelt Austrias peeti metsa langetada tajate ja laasiate järjekordse maailmameistrivõistlused. Ja kui Eesti võistluste puhul ikka imbub ajalehtedesse või telepilti võitjate näopildid või natukene ka seda võistlust raadiusega, räägitakse siis kauges Austrias kuidagi jäise, meie ajakirjanduse jaoks natuke kaugeks. Aga meil oli kokkulepe, et kui me kohe maa pealt otse ühendust ei saa, siis hiljem koguneme. Ja see kogunemine on väga sõbralik ühises ringis nende vahel, kes asjaosalised, kes sugulased ja mis vaata kuigi kolm võistlejat meilt oli väljas. Ometi Vardist pärit noormees Taavi Ehrpais tuli õnne arvu seitsmenda koha peale. Isa, kes on tuntud spordimees ja laulumees ja metsamees tunnistas siin natuke aega tagasi, et tal sees küllalt kõvasti värises ja ootas mobiilisidet, et kuidas hakkab minema, sest teadupärast metsa langetate laadijate võistlus toimub mitmel päeval ja mitmes osas. Kus siis kõige rohkem särises. Nojah, eks mul tehti ettepanekuid isegi kaasa minna ja aga ausalt öeldes ma ütlen välja, miks ma ei läinud, mul see niukene kaasaelamine on selline energiline ja kuidagi eriline ja ma tunnetasin, et mu närvid ei pea järsku seda vastu. Need lühiteated sealt kaugelt Austriast olid niuksed, parajad niuksed tasakaalustajaid mulle siin Eestimaal. Kas tulid need teated just nii, nagu ootused olid või? No ikka tunduvalt tunduvalt paremad tulid teated, juba see esimene päev siin metsalangetus, 11. koht oli juba juba minu meelest väga hea ja ja siis see viimane pääse lauk päev. Kui abikaasaga olime Hiiumaal ja jälgisime mõttes seda võistlust kaasa, siis see oli täiesti eriline ja, ja, ja see oli suur üllatus täiesti meile mõlemile. Asjaosaline ise, kui me tulime siia siia vardi metsameeste parkija puhkemaja lähistele, siis koputasime enne elumaja uksele ja siis tuli noormees vastu ja ütles, et et lipsonees, aga isa käskis korralikud kingad ja sokid jalga panna, nii et sündmust võetakse peategelase poolt tõsiselt. Te ütlesite seal majas sees, et teis koondus nagu kõikide teiste võistlejate õnn ja summeerussis. Seitsmendaks kohaks. Kui tabelisse vaadata, siis hiljem ilmselt siin asjatundjad ütlevad täpsemalt, kes tahapoole jäid ja kes ainult ettepoole tulid. Aga kas ainult õnnes saab asi olla ikka meest peab ju ka olema või mida nüüd kuni meenutada, siis kuidas see kõik oli? No eks natuke ikka, aga, aga siiski ma lükkasin üsna suure osa sellest ikkagi õnne kaela, sest kuna ma sinna Austriasse sain kaasa ikkagi kolmanda liikmena, kuna Eesti meistrivõistlustel tuli mul kolmas koht siis ja ütleme nendest kolmest mehest siiski kõige kehvema mehena sain masinaga kaasa. Aga no kus ma siis ikka seda, seda selle süü, võtan vastika aiandusele õnne kaela siiski. Ja sellepärast jah, et teistel meestel tehti, see ebaõnnestus, see võistlus ja selline tunne jääb küll, et kõigi nende kolme mehe õnn oli siis minu kätes. Meie võistlustel on Aarne leaders kohtunike kogu juhtinud ja teab täpselt, millest võistlus koosneb, kuidas neid punkte arvestatakse. Kui ma vaatan seda üldtabelit, siis kas nüüd öelda, et just teistel meestel kõik ebaõnnestus? Võib-olla on seda palju öeldud, aga, aga, aga. Taavil Taavil ma arvan, et, et oli tõesti õnnelik võistlus, et kõik kõik päevad läksid enam-vähem noh, tema võimete piiril siiski tal on muidugi üksikud alad ka paremini läinud, aga aga tõesti, teistel meestel oleks võinud paremini minna. Alates langetamisest, eriti Andres Oleski-il ja just Andresega ega teisedki alad, mis on temaladunud kombineeritud ärkame. Ja, ja gaasimine ei olnud nagu tema tulemused ja ja ega Ennolgi NOK kiitev kontennol Hennole õõnestuskarva samavõrd ebaõnnestus. Täpsussaagimine, kus kohtunik üks kohtunik algul luges, luges soorituse puhtaks, aga aga siis teisel kohtunikul ei andnud rahu ja siis väga lähedalt uurides leidis siiski, et, et on alust riivatud ja sai, sai sellest nagu nulli kirja panna. Nii et, aga võistlus on võistlus ja tõenäoliselt on, on noh, ebaõnnestumisi kõikidel võistkondadel ja eks ta eks ta siis ikkagi hetketaset ka näitab, vähemalt võistkondlikult. Ma tean, et metsaameti juht Andres Talijärv on aastaid jälginud noid neid langetajatele gaasijate võistlusi, teab, kes on vanad tegijad, kes juba pistavad ennast meeste vahele ja, ja panevad endast kõnelema ja ja on siin head meelt tuntud Andres Oleski pärast, kui ta nii-öelda võistluste pesamunale meil või Soomes saavut tas kõrgeid kohti. Ja seekord seal kohapeal olles kuidas hinnata või, või mida siin tähtsustada või milleks see kõik hea. No eks ta kõigepealt on nii võtta, siis ega ilmaasjata 20 kolmandat korda ei peeta sellist üritus nagu maailmameistrivõistlused puude langetamiseks elasime siis see näitab seda, et on, on ringkonnas, kes on huvitatud sellise võistlusala propageerimisest läbiviimisest eelkõige muidugi siin taga on suured saefirmad, aga mina arvan, et meie jaoks on eelkõige vajalikest meeste profession reaalsuse noh, väljaselgitamiseks ja tõstmiseks. Ja kui eelmine aasta selgus, et maailmameistrivõistlusi või selliseid suuremaid meistrivõistlusi korraldate, siis me olime väga kurvad ja me mõtlesime, et kuidas siis meie meestel nagu sellist võitlusvaimu sees hoida ja selle tõttu me tegime hulga selliseid vahepealseid võistlusi. Ja selle tulemusena siis sellekteeruski selline meie jaoks võib-olla eliit väljakülas ja siis lõpuks tehti ka see kolmene valikes, kes nüüd Austrias ära käis ja Eesti jaoks läbi aegade kõige parema koha ära tõi. Üheksas koht 28 riigi seas ei ole sugugi halb tulemus. Noh, võib öelda, et võistluse Nad võib jagada noh, lihtsalt kolme või isegi nelja suurde rühma, ühed on tõesti selliseid, kes tulevad lihtsalt proovima. Mäletan, Soomes olid selleks Mongoolased, kes nagu pealtvaatajad arvasid, ise tehtud saega, tulid sinna proovima. Seekord sellise sõbraliku aplausi osaliseks seid alasi alati Hondurase võistlejad, kes testi lõpetasid. Kuid noh, tulemused olid nii kaunis kesised. Aga tõsiste tegijate seas võiks öelda, et on, on noh, kindlad riigid kes peaksid kuulma favoriitide hulka, noh, need on Põhjamaad. Soome, Rootsi ja muidugi nende pettumus on suur, kui nad esimese kolme sisse ei tule. Meie nüüd kui me kolmandat korda osaleme, me ei saa veel ennast nende päris suurte tegijate hulka arvata, aga aga noh, näha on, et me väga tõsiselt seda esimest esimest otsa ründame. Ja eks läbi selliste võistluste olemegi maailmale teada, et selline väikene riik nagu Eesti on selles väikeses riigis sellised tõsised tegijad ja tõsised mehed on meist noh, võistkondlik üheksas koht, see tähendab seda, et meist jäike hulga meeskondi ei tahapoole ja ja noh, lähinaabritest edestas meid ainult Soome, Venemaa ja Läti ja kõik. On niimoodi Ida-Euroopas neid ikkagi ikkagi meist nagu allapoole. Nüüd see annab sellist hetkeemotsiooni, et me nagu tunnetame, et me oleme paremad. Mis puudutab nüüd meeskonda, siis tundub, et selline kokku mongoli ja lõpptulemuseks oli ikkagi see, et Need, kellel esimestel päevadel väga hästi läinud, ma mõtlen Andres Oleski siin puu langetamisel, see tema kohta tõesti natukene palju mõeldud, aastased tulemas, aga ta pingutas lõpuni, läks ikkagi kindla peale välja just selle mõttega, et meeskondlik meeskondlik koht oleks parem ja, ja, ja ka kellelgi ei ole tegelikult ju midagi ette heita ja öelda, et kellelegi läks võistlus aia taha, sest ka veerpoisil ju ebaõnnestus üks alaga, see ebaõnnestumine andis kõige vähem karistuspunkte, kuigi süda tahtis nagu seisma jääda sel hetkel, kui kui näha oli, et selle montaazi juure hakkis mutter hakkab tal kuskile maha kukkuma, aga õnneks sai kätte ja ja need kaotatud sekundid tehti siis pärast teiste võistluste käigus tasa staadionilt saab, teada on, et järgmised võistlused tulevad kahe aasta pärast ja muidugi, ega me siin kohapeal ei tohiks nüüd päris seisma näed, aga sellel aastal on võimalik veel meestele võistluseid pakkuda ja ilmselt tuleb kui mõelda, et kuidas selles regioonis ma mõtlen siin meie lähinaabreid, soomlasi, rootslasi, võib-olla ka norrakaid, lätlased on päris aktiivselt kaasa löömas, et et korraldaks siis ka mingisuguseid vahepealseid võistlused, et ikkagi säiliks see pinge ja valmisolek, tahtmine seda asja teha, sest ei saa lihtsalt niimoodi, et üks päev siis kuulutatakse välja, et mehed tuleme kokku ja teeme ilmselt siin hakkabki nende võistkondade vahelist mängima see, et kes võtavad asja tõsiselt, kes võtavad veel tõsisemalt ja kes siis püüavad väga tõsiselt seda asja võtta ja ja tundub, et seal üleval otsas on ikkagi siukseid profid või, või, või igapäevategijad või noh, nii nagu nad kommenteerisid, et kaks kuud enne võistlust nad praktiliselt muud ei teegi, kui ainult harjutavad. Meie poisid, siin mõlemad noored tegijad Andres Oleski, Taavi Ehrpais, käivad põllumajandusülikoolis, peavad seal teatusega nagu rinda pistma ja ka õppetöös osalema ja ka maailmameistrivõistluse tulemusi ei arvestata eksamite tegemise juures, nii et noh, eks nendel on ikkagi natukene elu, teine. Tänagi, Andres Oleski ei saanud tulla, sest ei saanud tulla, sest sessioon ja sessioon on jah, täie hooga, viimased on omajagu tegemisteks jäid osad asjad nüüd see lause pärast tal tegemata ja oligi enne võistlusi, et väga ei pannud sellele õppetööle nii palju rõhku, sest kuna maailmameistrivõistlused on siiski ikkagi aasta tagant ja eksameid saab ka järgmine aasta järgi teha, nii et nüüd on selle äri sellepärast rohkem nihutama. Ma ei saa ikkagi silmi lahti tabelilt lõpptulemustelt van Campen Hollandist võitja, teine hollandlane, Essensdam, teine siis soomlane, Vesa kurgi, siis kaks auster last, siis sakslane ja seitsmes Taavi Ehrpais Estland. Ja seitsmes koht maailmameistrivõistlustel. Eisi ainult õnnega sa tulla ja Ma arvan, et võib-olla onu Eeerr pais oskab siin nagu valt rahulikult arvata, mis siis selle Ühe sugupuuharu niisugune võistlus, kus ta tõus valt läks aladest läbida, parandas tulemust oma isiklikku rekordit. Mis selle taga või kokkuvõttes võib-olla, sest õnn pidi soosima ikka tublisid ja tugevaid. Ma võib-olla ikkagi kohe see, et Eestis on oma ja selle ala koolkond tekkinud võib-olla isegi koolkonda luua ja Räpina luua kõrgema metsakooli ja, ja Räpina metsakooli baasil. Ja tugevasti on meid aidanud ka põhjanaabrid õigete võistlusvõtete ja ettevalmistuse najal. Noh, aga eks, eks ikkagi selline spordimehe, india metsamehe hing, kui neid võistlejad kas või siin Eestis või Soomes võistlustel vaadata, Londonis tõsised metsa loodusemehed võib-olla natuke Paradoksina, tundub, et et selline mees nagu puu mahalaskja, et kas see siis nüüd on see loodusemees. Aga need mehed ikkagi kõik sellised kes, kes oma päeval tööst pika aja ikkagi looduses ja seda ka kõigil aastaaegadel, kui kui me tavaliselt mõtleme põhjamaa loodusele suvise ilusa ajaga, aga siis on ka karm talv ja porised kevaded-sügised. See tahab neist oma omalaadset, omalaadset, fanatismi. See töö. Võib-olla mina liialt populaar haarselt tõlgendan sääraste võistluste vajadust, aga aga tundub küll, et ega see igapäevatöös polegi vähetähtis, kuidas sa puud langetavad ka ilma võistluseta langetad, nii et saidi naaberpuudele ja noorematele liiga. Et saad, et kiiresti ja kvaliteetselt. Ja see üks võistluslõikus, kus sa pead siis tüve lõikama ülevalt ja alt vastu niimoodi, et need kõik jookseks ühte nagu oleks ühe lõikusega tehtud või see seibi lõikamine, kus sa ei tohi siis palju alles jätta ja samal ajal ei tohi alus laua külge üldse minna, siis saad nulli. Ja saeMontana ja see, et sa seda oskad teha mehaaniliselt või nii-öelda käigu pealt, et iseenesest seda läheb ka igapäevatöös vaja. Nii et need ei ole nagu mingisuguse eliidi või fanaatikute ettevõtmised, need maailmameistrivõistlused aga elust endast välja kasvanud ja ja nad on ilmsed, vajalikud ja eeskujusid on vaja. Ma vaatasin siin puhkema taas värskelt kokku pandud fotolehte ja seal ma nägin, et see tagasihoidlik mees, ta sõidab vesiskuutriga ja võtab osa metsameeste Euroopa meistrivõistlustest talvel suusatamises. Nii et väga mitmekülgne noormees, vaatamata vanust veel vähe, Juused hakanud rahastust ja, ja jaksu ja Winskust ja midagi ikkagi niimoodi koguneb, kui sa paljude asjadega tegelenud võib-olla sealt piltide pealt jätsi jätsin siia pilte tõmmata, peab veel Taavi ühte tahku, sellist juba Nis koogi tahku. Toonitama, ta on meil siin talumeestel nendel täienduskoolitusel Harald kaasa löönud. Ja selline mees, kui, kui välja tuua õppustele, siis on igal mehel kõrv kikkis, siin talle on sellist pedagoogisoont ka tugevalt vaatavad. Me ei tohi muidugi noorte inimestega kiita, aga mitte asjasse pühendatud, võib-olla ei tea, et Taavi vanaisa oli väga tuntud metsamees metsaülem, isa on metsaülem ja pärast meid sõrme kolme endise metskonna eesotsas. Nii et see metsaliin on nii kõvasti sees. Vanaisa enam ei ole, aga kui ta oleks sistama küll vist ei oleks seda ette näinud, et pojapoeg niisugusel alal nii kõrgele jõuad. Jah, eks ta nüüd nagu saate alguses oli juba öeldud, et see selleni üks kõvemaid kõvemaid tegijaid ja olijaid on tõesti üks noormees nüüd jah, eks ilmselt tänasel päeval on täiesti ja ja meenutada ja et selline selline juhus on olnud ja ilmselt vanaisa tõesti rõõmustaks meie kõigiga koos siin praegu. Ja need sugulased, keda ma kõiki tunne tulid ja kes tulid sirelitega, kes maikellukestega ja ja väga lihtsalt südamlikult andsid käe, ütlesid oma tunnustussõnad ja ja mitmesuust kõlas, et kas siis üks nooremaid ongi siis kõige kõvem Airways. Aga ma nägin, et siin kassad neid teisi põlvepikkuseid ja nii et me ei tohi vist siia juti alla tõmmata, et nüüd nii on ja nii jääb. Nii, et kui ei tule kõrval konkurentsi, võib tulla oma suguvõsast, nii et peab ikka vist kogu aeg treenima ja, ja mõtlema, mis puudu jääb. Mida teisiti teha ju mehe peas niisugust mõtet ka liiguvad. Ja seda kindlasti ja ja võib-olla praegu need võistlused, ütleme Eestis siin, ütleme, tipptasemel käivad ikkagi ainult üks viie-kuueni Meie vahel ja, ja, ja ma sügavalt loodan, et, et see kunagi muutub, et tekikski meil samamoodi nagu põhjanaabritel soomlastel on, ütleme, et vähemalt üks, 20 25 selle sellisena tasemega mees, kes võiks iga kell maailmameistrivõistlustele välja saata kindlasti tuleksid sealt auga tagasi. Ja mulle tundub, et ametkond soosib teie inimesi võistluste leidmist naabrite juures ja siin on ka igasugust abi vaja. Ega see niisama ei ole, et mees läheb ja ja kirves kaasas ja hakkab seal puid raiuma ja siin peab olema tipptehnik ja ja nii palju, kui ma aru olen saanud, et ühe võistluse puhul on üks kit sae peal ja teise puhul teine kett ja, ja seal on ilmselt neid nippe velgi. Ja seda kindlasti siinkohal tahakski tänada siis just metsaametist härra Talijärv, kes on ise just väga asjaga kursis ja on väga huvitatud sellest tänu sihukesele asjale, see niisugune ala üldse on võimalik, võimeline hingitsema. Ja siis täname loomulikult oma sponsoreid, siis firma Johnson, kes on siis pannud meile kogu selle varustuse välja ja et, et me ikkagi saaksime seda trenni teostada. Peale nende, kes kuuluvad võistlejate juurde ja aitavad meid, oli Austrias 10 pöidlahoidjat. Kahe aasta pärast on võistlused Norras, ju see Norra ei ole meie jaoks enam nii kauge maa ja, ja oleks vist tore, kui neid, kes Eesti kolmevärvilist lippu lehvitavad, nagu seekord teil oli ta kõigega kõrgemal olnud, seal kaheksa meetri kõrgusel on rohkem, sest kui koduseinad kaasa tulevad, ju see ka natukene toetab ja aitab. Nii et võimalusi teile nagu seda tuult anda või, või seda meeleolu selleks on palju võimalusi, sest ilma publikut ta ka ei saa päris võistelda, kui seda oma publikut ei ole. Ja nüüd ega siin pikka pausi ei ole, nii et Soome minek jälle. Soome minek küll jätka nendele ülejäänud kolmele. No ütleme, viis, kuus, seitse, aga ülejäänud kolmele järgmisele mehele võimalust anda siis siis sinna läheb nüüd teine võistkond. Sest muidu tekib tõesti olukord, et, et ühed saavad ainult seda tõelist võistlustuld maitsta ja, ja teised teised jäävad toppama, nii et sinna lähevad. Einar Must Raimo holo ja Eiki Laas. Jah, ja nagu siin enne kogunemist ütles isa Jerbais, et meie külas on palju ilusaid sündmusi olnud, siin on metsameeste mees forest Itaalia oma tamme istutanud, laulnud sinu tehtud kõrgeid kohtumisi, kui pidada silmas, millised külalised kodu- ja välismaalt on siin käinud. Siin on väga palju murumaad ja katusealust, kui ilm kehvem on ja ja kiik ja, ja puud kasvavad igal puul on oma ajalugu. Aga vist jah, Vardi küla jaoks on see viimane sündmus kõige suurema säraga asjaosalistel muidugi ennast kiita on kehv, aga aga mina ei tunne Vardi ajalugu nii hästi, aga mulle tundub vist, et seni olnud. No ilmselt tõesti üle üle pikkade aegade on ikka jah, maailmameistrivõistlustel ka nüüd niisuguse tulemusega tagasi tuldud, kuid tahaks mainida, nagu eelkõnelejad on öelnud, et et see ala nägu kosub ja, ja tuult purjedes seal kogub ja, ja minu soov on seda siin nagu mõttes paika pandud. Ja võib-olla isegi sellel sügisel veel maha pidada. Eesti, ütleme üks 10-le paremale või kaheksale paremale mehele pardikarikavõistlused ja selleks me oleme juba natuke eeltööd teinud, korralik lank välja valitud, väga head puud, ma arvan, võib-olla viimaste aastate Eesti meistrivõistluse puudega päris võrdne. Ja, ja selline mõte, see mõte on olemas ja, ja termo energiline seltskond seda toetab ja, ja me päris tõsiselt valmistume, et võib-olla vanad head metsameestepäeva septembrikuust tähistada ilusa võistlusega. Ja võib-olla siit omalt poolt üks mõte manu, kui panna Tallinnast üks buss, üks kord ajakirjanikega nendeks võistlusteks siia sõitma, et kohe nii-öelda käegakatsutavalt nad näeksid, millest metsameeste langetajate laasijate mitmevõistlus koosneb, kui see on ja kui heitlik see on ja mis seal kõik juhtub ja võib-olla tõuseb selle ala populaarsusele niimoodi meedia abiga veel kasugi juurde, nii et mõtleme siis kõik sügise peale. Varsti ma ei tea, kas karika või mis võistlused need siis on, aga tore, kui neid võistlusi manu tuleb ja, ja nooremad saavad proovida. Sest kust seejärelkasv ikka tulebki, mitte altpoolt üles. Kõnelesid maailma seitsmes metsalangetaja laasia Taavi Ehrpais isa Toomas herbais, onu Jüri herbais Aarne liidersia, Andres Talijärv. Küsitles Toivo Makk.