Tere tänases saates räägime kõnekunstist, kõnelemisest suurema seltskonna või suurema auditooriumi ees. Räägime sellest, kuidas kõnet pidada, kuidas esineda ja kuidas on hakkama saanud meie avalikud esinejad, poliitikud ja ühiskonnategelased. Ja saates on Tallinna Ülikooli õppejõud ühiskonna ja keele suhete uurija Katri laava, tere päevast. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan ja esimene küsimus on selline tegelikult oskust kõnet pidada, oskust esineda läheb vaja ju ka mitte ainult poliitikutel ja ühiskonnategelastel õpetajatel, vaid ilmselt igal päris igal inimesel elus korra vähemalt. Et loomulikult meil on noh, iga iga sõnum on ju oma viisil kõne ja igas vestluses ma kõnetan teist poolt ja sealt tuleb ka nagu välja, kui ma nagu, nagu seda ühisosa otsiksin, et mis on siis nende kõne teha selliste nagu väiksete tavakõnede ühisosa. Et seal on ikkagi minu jaoks toimib ikkagi üks skeem. Et kas ma nagu tean oma seda eesmärki, kas mul on visioon. Ja vastavalt sellele ma hakkan pakkuma teistele neid koostöökohti või siis hakkan vastanduma ja võitlema sõnakasti ühisosa, et kas mul on see visioon ja kas ma räägin mina hästi, jälgin viimasel ajal inimeste kõnedes, et kas ta räägib selles nagu ei või ja sõnumitega. Et kas seal on hea sõnum, mida ma tahan, kuhu ma lähen või on ainult seisjana. Et ma selle ja, ja hommikul ma jälle lugesin lehtedest, kui nüüd on see Kristen Michali tagasiastumiskajastused meedias, et siis ma jälle vaatasin, et Postimehe pealkiri oli see, et ma õppisin alandlikkust. See oli jälle selline minu jaoks selline hea sõnum, ta rääkis oma siiralt oma tunnetest oma oma oma õppimiskohast ja see oleks jälle selline nagu koostöö kohta, et ma näen, et, Ma näen, mida ta, mida ta tunne, et ma olen järsku empaatiline ka tema kannatuste suhtes ja kuidagi ma tajusin ka, et see on nagu Reformierakonna õppimise koht. Ja siis, kui ta kirjutab EPL-is selle arvamusloo, kus ta ikkagi ütleb ei sõnumi, et Eino tega sellepärast tagasi ei astu, Aedma süüdi oleks, siis ma tunnen, et siis jälle rappusime tagasi sinna nagu eitus sõnumitesse, mis meil on ühiskonnas, ühiskonnas hästi, domineerivad praegu, et meil on nagu Eisenumida. Valdavalt, kes avalikkuse ees esinevad, nendel on? Ei sõnum ehk meil on negatiivne sõnum kuulajale. Ma tooks toon sellise näite et kuidas, et ega ühiskond vajab sellist nagu retoorilist visiooni ja head kõnelejad on alati selle retoorilise visiooni sõnastajad ja siis on ühiskonna etapid, kus siis on need visioonid hästi tugevad ja võimsad, et jah, et see ala üks kord me võidame niikuinii ja ja siis on mingil hetkel on siis neid retoorilisi visioone nagu ei ole ja seal on nagu palju ei sõnumeid ja ühiskonnas on selline suht nagu negatiivne energia, minu arust paneme praegusele sei perioodis. Ja ma toon ka näite siis selle kohta, et kuidas see, et kas see on siis A või ei sõnum. Ja kuda pidi seda sõnastada ja milleks seda nii teha, et näide noh, tüüpiline näide on see, et kui selline 20. sajandi kõige kõvem või kõige jõulisem sõnum oli, oli ju algselt kai sõnum, et meile ei meeldi rassiline diskrimineerimine ja Martin Luther King sõnastas siis ta selliseks sõnumiks, et mul on unistus paremast ühiskonnast. Et mul on selline suur unistus ja siis kõik võivad selle unistusega kaasa tulla, sest see on ilus unistus, kõik tahaksid seda unistust jagada. Ta keeras selle ei sõnumi ja sõnumiks. Ja et kui näiteks Obama eelmisel kandidaadi valimistel tegi siis ütlesi sellise sõnumi, et jess kui känni aed ja tõi sellise nagu meelemeeletu uue alguse ja positiivse sõnumiga, et kuidas ta siis kõnetas mitte ainult ameeriklasi sellega, vaid tegelikult kogu maailma. Ja nüüd see teine valimine oli selline ei vastandumine ainult oma oponendile, inimesed käisid hääletamas küll, aga ta oli selline juba juba selline langustrend tulles nagu Eesti konteksti, et meil on ka vaja seda visiooni, et meil on vaja teada kuhu me selle oma kodanikega siis mis riiki me rajame, kuhu me teel oleme. Ja kindlasti see iseseisvumisaeg oli selline jah, sõnumite aeg ja, ja ja otsingute aeg ja seal oli kindlasti siis üks selline, noh, president oli siis eaga sõnastaja, alustas seal Nokia otsingud ja siis me muudkui nagu otsisime ja pingutasime. Ja, ja üks suur selline ja selline noh, see retooriline visioon või see tõotatud maha, kuhu me liikusime, oli Euroopa Liit, Nato ja küll me siis niimoodi koos pingutama tasime ja tegutsesime koos. Ja pärast seda on jäänud retooriline visioon ikkagi suhteliselt nagu nõrgaks viie parima hulka ja seal nõrk. No kuidas kõnetab praegu inimesi praeguses hetkes ja see viie jah, me tegelikult lariga mahulk valisime, oleks veel parima või oleks nagu hari. Ma oleks Me valinud pakkunud selle, et, et meil võiks olla nagu, nagu väga haritud riik. Siis see oleks olnud nagu, nagu kõnetanud või see oleks olnud selline isegi saavutada tuttav või no me oleks nagu saanud aru, et, et meil on kas või nende Pisada restide kaudu oleme ikka täitsa heal teel täitsa heal kohal. Aga praegune see retooriline visioon on, on viie rikkama riigi hulka, me nagu ise valisime ta, eks ole, et me valisime nad võimule ja siis me valisimegi ühiskonda. Need tähendused ja praegune ilm, seltse viie rikkama riigi hulka ei, ei kõneta ja seetõttu me oleme nagu suhteliselt suhteliselt sellises tumedas alas, kus meil ei ole sellist ühendavat head eesmärke ja see on oluline, need on ühiskonnas olulised asjad. Kas ma võin nüüd sellest jutust järelduse teha, et järgmistel valimistel võib-olla edukas see poliitiline jõud, kes leiab selle selge ja sõnumi? Ja, ja ma kahtlustan, kelle keegi hakkab vastanduma, et meie oleme paremad kui nemad, aga mulle praegu tundub, et hetkel nad on kõik nagu ühehullus olukorras ja mina pakuks, pakuks seda sõnumit, et et me oleme võimelised muutuma. Me oleme võimelised õppima? Jah, et mingi see, see sõnum oleks see, mis mind praegu kõnetaks, et ma, ma tahangi millelegi alla kirjutada. Ja ma ei taha, ei sõnumitele alla kirjutada. Aga kuidas ära tunda, et see hea sõnum ei ole pelgalt lubadus või demagoogia? Aitäh Ma arvan, et need on nagu, nagu olukord on nii kehva praegu ja kõik saavad aru, et, et on nii kehva valijad saavad aru, et valida pole kedagi, poliitikud saavad aru, et nad on kõik ühes jamas. Ja, ja mingid ongi sellised vahel ongi nii, et et ühiskonnas ongi see võime. Me tahame koos elada paremas riigis, meil on vaja häid poliitikuid, poliitikutele vaja võima. Ja, ja me ikkagi, aga mida me siin oleme siis seda ehitanud ja ehitanud, et ikka paremaks ja et ikka koos seda asja ajada, et meil on seda vaja, et see on nagu see lähtealus? Jah, meil on vaja 11. Kas järgmine etapp, kui kõneleja on leidnud endale sõnumi või vastupidi, sõnum on leidnud kõneleja, kui see sõnum on olemas, siis kuidas kõneleja seda esitab? Mis selle juures oluline on? No siis tulebki, et kui sa kõigepealt on kehakeel ja, ja, ja seal on see mina, ma olen nagu mõelnud selle üle palju järgi. Et seal taga on ikkagi see, et et kas ma tean, mida ma tahan. Jah, ja kas ma sellesse ise usun. Ja kas ma ise usun endasse, et ma olen selle sõnumi hea kandja. Et seal on üks suur tervik ja seal ei pruugigi olla, et kas ma olen nagunii karismaatiline või vähem karismaatiline. Mõjuvad ju ka need sõnumid, mida öeldakse vahel suht väriseva häälega, aga väga sügava veendumusega. Et mulle tundub, et see on selline sisemine jõud ja usk, mis alati annab annab kõneleja tema mõju ja, ja inimesele selle ilusas ära, et ta teab oma missiooni ja on veendunud Kui palju mõjutab sõnumi edastamist ja selle mõjukust näiteks sõnavara? See on eesti keele oskus. Ja keeleoskus, mulle see sõnavara teema on, on nüüd seda ma olen nüüd lähemalt vaadanud küll seda ühiskonnas kasutusolevat sõnavara ja kuidas selle sõnavarakasutusega. Me tõesti kujundame inimestevahelisi suhteid ja seal hakkavad mängima jälle need suured retooriliselt, visioonid ja ideoloogiad hakkavad mängima oma oma mõju ja tekste uurides või kasvõi meie seda meediatekste või, või ka kõnesid uurides, ikkagi tuleb välja. Et kuidas, noh, näiteks, et kuidas me räägime inimesest või kuidas me räägime inimese ja ühiskonnavahelistest suhetest. Kui me hakkame rääkima inimesest kui inimvarast või inimressursist või inimkapitalist, siis mida see tähendab? Et selles, selles eelmises ideoloogilises keskkonnas räägiti inimestest, kui nad olid nagu, nagu sõdurid või nad olid nagu noh, räägiti töötajate võitlejate armeest ja see suur retooriline visioon oli siis see, et me olime, siis jätkus muudkui selline nagu nagu sõjategevus, aga nüüd me olime sõdurit, tööväljal ja et et siis nüüd on nagu hästi huvitav, et, et kuidas see kapitalistlik ühiskond siis kujundab tähendused ja, ja sõnavara ja mis, mis keeles me siis räägime. Ja mulla nagu nagu viitab suhteliselt ärevaks ikkagi see, et kui me hakkame rääkimagi, et inimene on kapitaliliik. Ja, ja kui me hakkamegi rääkima sellises keeles nagu nagu haridusteenuse keeles sellist nagu sellist sõna näiteks nagu haridusteenus 20 aastat tagasi keeles lihtsalt ei olnud, praegu on täiesti loomulik. Ja kui hakata, kui hakatakse rääkima, et noh, et me anname, osutame teenuseid ja, ja kõik on muutunud klientideks, eks ole, et kui minu politseinik osutab mulle teenust või ka mina õppejõuna osutan haridusteenust, siis kliendile kui patsientidest on saanud ka kliendid, kui päästetööd Nad osutavad klienditeenust siis see selline kapitalistlik sõnavara ju annab ka inimsuhetele nagu täiesti uudse tähenduse. Ja kui ma märkan seda, et enam ei räägitaksegi, et ühiskonnas ei ole enam kodanikud vaid ühiskonnas on kliendid ja kõik, kõik viiakse nagu majandussuhetel ära, siis, siis see on praegu see nagu huvid. Tal on selline ideoloogiline taust, mis täiesti kujundab meile uue sõnavara ja selle sõnavaras räägitaksegi argikeeles, et kui me kodus näiteks räägime, et mul on kvaliteetaeg või ma investeerin sõpradesse eks ole, siis me kõik räägimegi sellest majandusterminit, kes rõõmsalt kaasa jalutame, kõik suhted ja kõik tähendused siis nagu annamegi talle sellise majandusliku mõõtme, ütleme et mulle praegu tundub, et me oleme nagu hästi ja, ja, ja see ongi meie suur retooriline visioon sellest, et mis ongi meie eesmärk. Strateegiadokumentides on sõnastatud Eesti eesmärgiks teadmusühiskond. Teadmusühiskonna eesmärk on valmistada Ta sellist tööjõudu tööjõuturule. Et meil oleks konkurentsivõimeline majandus, majandusruum, eurod, kas need see muutunud ääretult ühe plaaniliseks ja väga kitsaks. Ja just see haridusteemasse see häirib mind nagu eelkõige, et tähendused on jäänud väga, väga kitsaks need on, need on väga rahalisteks muutunud, see tähendab võõrandumist või jäite võõrandumist. Ja, ja muidugi kui ja see nagu, nagu meediatekstides seda naiste kerge jälitada ka, et et ei räägita enam loomade kasvatamisest, vaid loomade tootmisest. Ehk elud on täiesti nagu elud on kaotanud elu on kaotamas sedasama tähendust. Keel on võimu tööriist. Kõige selgemalt. Keel väljendab ideoloogilisi suhteid ühiskonnas. Aga meie kõnepidajad, avalikud esinejad, kas see tendents on enamustes, kõnedes, avalikes esinemistes seisukohavõttudes või on positiivseid näiteid ka teiselt poolt? Nojah, eks ta kindlasti oleneb ka sellest kontekstist ja sõnumist ja hästi huvitav, et ma ikkagi näen, et ta muutub, see ideoloogiline keelekasutus muutub, muutubki üsna kiiresti suht selliseks domineerivaks, suhteliselt domineerivaks. Et ma isegi kuulen Marju Lauristini rääkiva kasutamas mõistet inimvara. Et isegi need kõnelejad, kes kuulutavad selliseid sotsiaaldemokraatlikke ideid ise märkamatult, kasutavad seda kapitalistlikku ideoloogilist sõnavara ja kes on väga heade kõnemeestena tuntud. Jah, jah, aga nad on ju selgelt selle ühiskonna visiooni sõnastajaka ise, nii et see sõnavara nagu Ma olen näinud on, muutub hästi totaalseks. Et me ei oska nagu väljaspool seda rääkida või kõneleda väljaspool seda diskursust. Et see diskursuseuurijad kirjeldavadki, et et see ongi nagu diskursuseanalüüs. See diskursus hakkab diskursuse kord haarab meid kõiki. Me oleme kõik selles keelekasutuses sees. Aga kas see protsess võiks toimida ka teistpidi, et kuulaja mõjutab kõnelejat et ta ei kasutaks selliseid diskursuse või see ei ole võimalik? No tihtipeale, kui ma, kui ma toon selle välja, et et kas või kuulitustelgi, et, et mingid päästetöötajad ja siis ma küsin ka, et kas te olete ikka klienditeenindajad, nad on nagu, et nojah, et see on kuidagi nagu pealesurutud neile ja nad selgelt saavad aru, et, et see, see, nendes, nende üllast töö tähendus muutub ülikitsaks ja majanduslikult kasumlikult mõõdetavaks. Aga päästetakse inimelusid või arstid päästavad inimelusid. Õpetajad toetavad õpilase arengut parimal viisil, eks ole, me ei ole klienditeenindajad. Me ei müü mingeid kaupu niimoodi üksteisega. Et, et jah, mulle see elamise tähendus, inimeseks olemise tähenduse tarve ikkagi tundub, et et kuulajad ootavad neid neid suuremaid tähendusi ja märkavad selle sõnakasutuse, neid ahistavaid ja piiravaid. Ja seda, seda sisu piiravad sisu. Missugust nõu te annaksite esinejale kõnepidajale tänasel päeval Eestimaal? Ikka hea kõne, heaga heal kõnel on üks eesmärk, et kuidas sinu sõnum muudab selle maailma paremaks kohaks. Et see on see, see, mis on, mis alati hea, kui see teadmine on taustal, et iga päev, iga minu sõnum, no kuidas sa ikka muudab seda maailma. Kas Eesti kõnepidamise ajaloost on tuua mõni selline näide, kes võiks olla eeskujuks ka tänasel päeval? Me kõik teame kindlasti, kui kõnekunstist räägitakse esinemiskunstist, siis tulevad kõigile meelde antiik ja suured kõnemehed. Aga räägime täna Eestist. No üks selline ühe rahvusliku narratiivilooja oli ikkagi selgelt Jakobson oma kolme Isamaa kõnega aga see oli ka suhteliselt selline vastanduv, kellelegi vastanduv kõne siis mina minu jaoks on väga suur potentsiaal ja seda on nagu vähe kasutatud. On see Jakob Hurda see sõnum ikkagi, et kui me nagu arvult ei saa suureks, siis me saame vaimult suureks ja mina näeks selle selle sõnumi kasutamises alati nagu väga-väga suurt sellist potentsiaali edasiviivat jõudu. Ja ma hästi kasutaks seda just selles hariduse kontekstis. Et, et see, see sõnum on, on, on, on küll taustal olemas ja teda ma soovitaks rohkem nagu kasutada või tuua ta selliseks üheks tüvi narratiiviks meile. Muidu meil on see Tammsaare, see tööeetika, see on ka väga tore ja väga-väga väärikas ja väga väärtuslik ja sinna kõrvale ja see hurda see kuidagi vaimselt suureks saamise ootus. See sobiks meie rahvale ka praegu veel ja ilmselt ka tulevikus pikale. Ja ja lausa ülendaks meid ja me saaks hästi palju nagu nagu sellist nagu sisemis lindu selleks, tõesti see, meil on need haridusaitajad head ja tõesti meile antakse head haridust ja tõesti, selle kaudu meil on suur potentsiaal arenguks ja ja see tõstaks meie eneseusku ja, ja sest, et ja iseenesest ka näitena, et ega väga paljud ühiskonnad ikkagi kasutavadki sellist nagu nagu sisemist jõustamist või nende narratiive divide kasuta neid narratiive haridusse. Keemilised soomlastel on selline, no mingi selline eriline Soome sisu ja kõik soome lapsed teavad, et kuidagi mingi väga hea sisu on taga. Aga sega kohustab olemagi siis see sisukas ja, ja seegi siis nagu jõustab ja ülendab sind paremateks pingutuseks. Siis ma arvan, et meie, meie hariduses oleks ka nagu oluline, et meil ongi selline narratiiv olemas, mida, mida kõik jagavad, tegigi retooriline kogukond, no meil on seal, laulab kogukondadele kastid välja kujunenud. Ja, ja võib olla ka see õpikogukond, võib olla sidudagi ta selle elukestva õppeideega, et meie olemegi selline õppimisvõimeline kogukond, tartu vaim, eks see oleks ju ka kõike seal annakse hästi ühendada, et see ongi see vaimsus, see ongi tähtis meie identiteet. Ehk siis Tallinn tuleb ka mingi oma vaimuga kohe järgi. Et see oleks väga, väga innustav KUS Jakob Hurt, missugune oli ta esinejana ja kõneleja teminelejana? Ja seal olid neid, no mina olen neid tekste ikkagi ju uurinud ja, ja Jakob Hurda puhul oli ka see. No ega see, kuidas ta rääkis, et neid ju seda raske hinnata, aga tollel ajal need tekstid, need tekstid, tolleaegne keelekasutus oli muidugi eks ehk seda tsitaati sellisena enam ei saa kasutada, nad on juba kõik ümbersõnastused kaasaegsemaks keeles. Aga nii käibki nende müütide ja narr David ega et, et võetakse see sõnum ja kogu aeg kohandatud, aga kas seda nagu olemasoleva retoorilise kogukonna tarbeks sobivasse keelde ja antakse talle lisatähendus juurde. Et nii nagu tegelikult Jakobsoni kolm isamaa kõnet ei, ei ole tõsiseltvõetavat lugemisasjad enam enam tänapäeval ka hurda, sõnum oli tollel ajal sõnastatud tunduvalt meie mõistes kohmakana. Et ja me võiks võtta selle tähenduse sealt kaasa. Ka iseseisvuse esimesel kahel aastakümnel, kes olid kõige edukam Hakkavad kõne sellele laulva revolutsiooni perioodil oli, oli, loomulikult jäi, jäi sõelale ikkagi see, see Heinz valgukõne, tema, tema jäi selleks nagu väga jõuliseks visiooni sõnastajaks. Omal ajal ma seda kõnekunstiõpikut kirjutasin, siis ma ikkagi leidsin kõige rohkem näitmaterjali Lennart Merekõnede hulgas midagi on ja nii oli. Et seal oli neid metafoore ja seal oli ikka neid, neid, palju neid sõnumeid. Ja hästi huvitav oli ka see, et kui enam kuskilt head kujundit ei leidnud, siis oli Edgar Savisaarekõnedes ikka väga väga nagu nagu sihukseid jõulise jõulise sõnumeid või kõnekujundeid oli. Tal oli tal tõesti palju. Kui ma nüüd mõtlen, mõtlen praeguse presidendi peale, et noh, ega selge see, et see retooriline kogukond kuulab presidendi kõnesid. Ega need peaministrid on ka ju need, need sõnumite edastaja on olnud ka sotsiaalteadlased palju sõnumi toojateks ja no kas või meenutagem see, et et sekuid tuli see konfliktifaas ühiskonnas ja see kaks Eestit, meil on kaks Eesti ikkagi olid need sotsiaalteadlased on ka väga-väga olulised sõnumi sõnumitoojad. Kui ma nüüd võtaks praegused presidendi ega varsti on uusaastakõnet ka tulemas, et, et tõenäoliselt see kõne kogukond ikkagi on see aastalõpuaastale puulaua taga istuv aastad saatev kogukond kuulab oma presidendi kõnet. Et need, ma arvan, on, on kõnepidaja kõne nagu kõnekunsti tipphetked igal juhul igas ühiskonnas ei ole, meie ühiskonnas on nii kujunenud ja iseseisvuspäeva kõnet ja seda jah täpselt, et see on, see on ka selge seda ja seda kuulatakse ju isegi Parema valmisolekuga kui seda aastapäeva lõppu, kui nad ja iseseisvuspäeva kõnet muidugi on, on olulised ja tõesti need on huvitavad ka, et mida ta ütleb ja kuidas ta seda ütleb. Ja seda kajastavad ka järgmise päeva, sellel on alati see peegeldus ka meedias olemas. Ja siis, kui ma mõtlen praeguse presidendi nagu kõige suurema sõnumi peale, siis, siis tõenäoliselt jääb ikkagi tema puhul see ajalukku see, et kuidas ta ütles, et tema unistus oli saada igavaks põhjamaa riigiks. Siis siis võib-olla nii ongi juhtunud. Et me oleme selles sinna suunda, et, et ongi need suurte unistuste ajad nüüd möödas ja tulebki õppima iga igapäevaselt nende nende konfliktidega siin toime tulema ja ja niimoodi mõiskond ehitama. Aga eelmise sajandi alguses päris iseseisvuse esimestel aastatel, kahekümnendatel kolmekümnendatel, kes olid kõige suuremat kõnemehed ikka Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson. Võib-olla mina, ma tahaks sealt ikkagi veel neid, ma tooks sealt ühe, ühe kirjaniku suitsu see, see, et saada eurooplaseks ja aga ma kahtlustan, et nagu sellises narratiivi sõnastajana on see ju jäänud rohkem sõelale kui hilisemate presidendi kõnede. Mul ei ole nagu Pätsi kõnedest midagi sellist säravat sõelale küll võtta. Jah, Tõnisson karismaatilise kõnelejana ilmselt rohkem. Aga niisugust selgelt sõnastatud sõnumit ei ole ka temalt selgelt hüüdlauset, kuigi see ei kõla nii ilusti kui sõna sõnum. Kuidagi kahtlustan, et seal võisid olla, võisid suuremaid tähendusi ikkagi anda tollel ajal need omaaegsed kirjanikud et neid, neid nende visioone mäletatakse või nende järgi kujundatud rohkem selliseid ühiskondlikke tähendusi, näiteks Tammsaare või ma arvan, tema mõjujõud on olnud ikkagi oluliselt suurem. Et ühiskonnas võib juhtuda, et selle retoorilise visiooni sõnastaja on poliitik, eks ole, nagu seal Churchill või sellised hirm, uhked kogukonna loojad. Ja see võib olla ka kirjanik. Et tegelikult hiljem see kogukond valib välja selle kirjaniku sõnumi. Ja Eesti puhul ongi kirjanikud silma paistnud. Ja ja, ja, ja ega ju ka selle uue vabariigi sünni alguses olid nad ju ikka täiesti esiliinil. Parimal viisil esiliinil. Kuulajal kui kuulaja nüüd enne aastavahetust enne iseseisvuspäeva, enne järgmisi valimisi jälgib poliitikuid siis kuidas ära tunda see, see õige sõnum või see ongi nii et sa lihtsalt kõnetab sind. See positiivne sõnum? Ja ega inimese aju ongi nii üles ehitatud, ta võtab enne otsustamist kaasab inimene niikuinii selle emotsionaalse ajukeskuse ehk niikuinii otsustamisel. Otsustamine käib emotsioonide kaudu. Eimine otsustab niimoodi. Ta otsustab emotsionaalselt, aga tagantjärgi põhjendab ratsionaalselt. Nii et seetõttu mina küll praegu soovitan kõnelejatele. Praegu töötaks siirus, ausus, vigadest, õppimisvõime rõhutamine ja mitte kinni hoida raudselt oma positsioonist, et ei ole olnud, ei ole olnud ikkagi näha, näidata seda perspektiivi, kuhu me võiks edasi minna. Kuidas me oma vigadest õppides võiksime järgmise järgmisi häid samme astuda. Et mina hästi ootaks selliseid ja sõnumeid ja, ja selle visiooni sõnumeid, et kuhu ühiskonnana liigume. Ja seal on nagu suure suure sõnumi kasutusega iga asutuse juht ju ka juht ju ka. Liikmed tahavad kuulda, kuhu me oleme teel, kus on meie tõotatud maa. Ja, ja inimesed tahavad olla alati ülendatud sinna teekonnale minemast. Ja sellist kiitmist, ülendamist ja ühise teekonna, tunnetuse sõnumit. Seda on hea kuulda igast kõnest mitte ainult poliitikute suust, vaid ka asutuse juhi või kooli direktori või õpetaja suust. Ja perekonnapea ja perekonnapea ju pidulauas. Ikka võib rääkida, et, et miks me siin oleme, miks me nii toredad oleme ja mis meid kõik veel ees hakkab ootama? Teie kogemuse järgi, kui palju Eesti pidulaudades tänapäeval kõnesid peetakse? Ja peetakse, peetakse ja, ja ma olen tähele pannud ühte sellist tendents ja mulle tundub, et kui me nagu tudengitega ka neid neid asju harjutame, siis on hakanud kõnet pidama peo korraldaja ise ehk ja mulle see väga meeldib, et sünnipäevalaps ise teeb oma külalistele tänukõne ja, ja see, seda, see on täitsa minu jaoks jah, täiesti levinud, et on hästi palju seltskondi, kus ma olen olnud, kus sünnipäevalaps tõuseb püsti oma väriseva häälega, tänab kõiki ja see on niivõrd, et nagu ilus kingitus ja tänu külalistele, et nad on tulnud. Ja siis ei pea kedagi paluma teadet, tee talle kõne, vaid, et see on see, see on see üks igavesti õige ja hea kõne. Et seda võib küll julgustada inimesi tegema, tegema ka, et see annab sellise tähenduse ja väärikuse. Ja julgustab ka külalisi, võib-olla pisut hiljem sõnadega. Ja, ja, ja et see on, ma arvan, see on selline uus trend ja seda tuleb tervitada. Aitäh Tallinna Ülikooli õppejõud, ühiskonna ja keele suhete uurija Katrin Aava ja kodulehelt leiate keele saate kodulehelt leiate ka ühe õpetliku saate selle kohta, kuidas demagoogiat kõnes ära tunda. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Head aega.