Eesti sõduritund. Sõduritunni esimene lugu jutustab sellest, kuidas noortest meestest tehti sõdurid. Selle loeb Valter liivamäe Antsla mehe albumist etet Tõnis direl. Niisiis kirjutaja Võrumaalt raamat kirja pandud kaugele Austraalias, tegevuspaik paljudele tuttav haide laager Poolamaal. Ja seal kunagi kostnud saksakeelsete käsklustega hakkab kohe hambaid murdma. Minu hea kolleeg raadiomajast. Oli teine mai 1943, kui mind päris noorsõduriks tegema hakati. Ilm oli liig ruttu liiga ilusaks muutunud. See tuli sellest, et olime Poola riigi lõunaosa õppelaagrisse jõudnud. Päris ligidalt paistis Karpaat tillumäetippudega maastik. Ilus pilt vaatamiseks. Laagripiirkond näis olevat lõpmatu, kõik ühesugused barakk, hooned suurte ringis teede ääres. Suured laobarakid täis lõpmatusse arvul varustust olid vastuvõtukompanii ligiduses ja meid marsity hoone ühest otsast sisse. Kõigepealt visati üle letti kaks villast tekki laiali laatamiseks. Iga mees hoidis ühest otsast oma teki ja teise käega naabri oma tehes sellega mahuka ruumi koorma laadimiseks. Siis algas varustuse saamise mars peale ja tekk aina täitus, üleleti antust. Kõik, mida anti, oli uhiuus. Seda paistis nagu rohkem olevat, kui vaja läheks. Polnud kellelegi aitähki öelda ja saabaste kohta öeldi veel, et võib ümber vahetada, kui riistu. Minule istusid kõik ja esimest korda elus nägin ennast üleni uues riietuses. Oli kohe hea tunne ja ma kõndisin tükk aega niimoodi Barakide vahel ringi. Kui kõik seisime jälle Barakide vahel nüüd juba korralike sõjameeste moodi rivis siis hakkas spiis temale toodud nimekirja järgi Meidi jagama eri kompaniidesse saatmiseks. Mina sattusin kolmandas ringis asuva seitsmenda kompanii koosseisu. Welt veebli juhtimisel marssisime kohale Felt. Veebel astus sisse esimese baraki uksest ja minagi ilmus välja koos lühikest kasvu eesti ohvitseriga Obers Turn, füürer Maitlaga. Nii nägime seal esimest korda seitsmenda kompaniiülemat Maitlat, kes pidi meid õpetama, kodumaad kaitsma. Kui meid kohale olnud velt veebel lahkus, võttis meid üle teine velt veebel spiis lillerand. Tema oli sellist karakterit inimene, kes esines nagu näitelaval kus näitleja ei räägi publikule, vaid aina naudime oma mängu. Andis alati mõista, et talle raamet väga meeldib ja et keegi ei tohi teda selles segada. Kõrge vormimütsi, pealuus tärni alla oli ta punasest pluusist aluse paigutanud. Mis verisena välja paistis. Ei näinud teda kunagi naeratavat kompil. Mait lakkas meid rea esimesest otsast peale, koos lillerannaga üle kuulama maid. Blaise esitas küsimusi ja spiis, märkis vastustest midagi märkmikku. Vasak käsi oli peidetud mustas sõrm kindlasse ja selles hoidistani, paksu märkmiku ning parema käe kinnast. Meid paigutati baraki üheksa mees tuppa, kus kolmest kolmekorruselisele naril olid voodid valmis seatud. Pärast õhtutoitu vilistati igast toast kaks meestekiga välja, marketendri toomiseks. Mina vabatahtlikult esile ei trüginud. Oli veel meeles Valga jaamas emalt saadud õpetussõnad. Sina proovi yks tagapuul, Olak, egas püssikuul ei mine katest kõrraga läbi. Nii ma siis kobistasin oma kõrge voodi kallal, kui vabatahtlikud läksid. Kui suur teki täis kaupa kanti ja kiiruga lagedaks tehtud lauale laotati, tundis iga sõjamees, et jõuluvana tuli teise mai õhtul meile külla. Esimesel nädalal oli pearõhk saksa keeles antud pöörete käänete Jaak-Hans Abdo lõnghom treen harjutamisel. Järgmisel nädalal pidime sellest juba küllalt haritud olema. Siis seisime juba iga hommikulisel üles rivistusel kolm tühja padrunitaskud kummalgi pool rihma pannalt ümber kõhu raske vintpüssijala kõrval ja tääk puusal barakid ees. Kui alljuhid olid meid ritta seadnud. Tulis piis, kõndis tähtsalt rivi eest mööda, astus siis kõrgemale jalgteele ning alustas väga tugeva ja selge häälega kompanii Ždylgestamden, Meldunktsioon, Hobers, turu, füürer, Augen Links. See tähendas, et ettekandeks vanemleitnandile pöörake oma silmad vasakule. Muidugi silmadega koos ka pead. Järgnevalt oli tore vaadata, spiis tegi ise valvel, seistes pöörde paremale, astus seisval sammul just õigel ajal barakist väljunud kompaniiülemale vastu. Nad kohtusid poole maa peal, spiis lõi saapad aukudes kokku, tõstis parema musta kindaga ehitud käe-silmakõrgusele üles ja käratas need saksa sõnad kompellile näkku. Ooberst Storm, füürer, kompanid, somb effelhauskem pung hanget tretena. Siis tõstis ka Maidla käe kõrgemale, aga kaugeltki mitte nii sirgelt, nagu spiis seda tegi. Ja siis rääkisid kaks eestlast midagi saksa keeles eesti publiku ees. See tseremoonia kordus igal hommikul. Komp küll jäi siis rahulikult seisma ja spiisrutas tagasi oma kohale. Lubas meil silmad ette keerata ja vabalt seista. Seejärel võtsid rühmaülemad käsutamise endale jäme, marssisime õppeväljakutele, nagu õiged sõdurid seda tegema peavad. Õppisime, kuidas ettekujutatud punaarmee sõjapidamise käigus armetult purustada. Meenub, kuidas esimesel päeval ilmus ratsul kohale ka sakslasest hautš Turn füürer Hoffmann. Campi õliga ütlemise ajaks võeti üks mees meie hulgast tema hobust hoidma. Oli selge, et ohvitserid olid omavahel sõbramehed ja nautisid võimuklubi ajal, kui meil ainult higi tilkus poolama kuuma liivasse. Seekord lõunaks tagasi marssides, kõlas nüüd ain liid. See oli meile veel kuidas ja leitnant hunt pidi seda eesti keeles kordama. Aga laul ei klappinud. Juhtus, nagu olin kuulnud just männimetsa vahel anti käsk puude otsa ronida. See oli aga võimatusest, peened männid olid kõik alt ilma oksteta. Püüdsime küll, aga ka sõimamine ei aidanud. Lõpuks muutus asi näitemänguks. Poisid seisid vastu mände, hõõrusid neid käte ja põlvede vahel ning karjusid laulda juku juku till-till-till. Ei suutnud siis juhtkondki naeru tagasi hoida. Pärastlõunane Ultarist oli pühendatud täiesti rivilaulu õppimisele. Ja laul hakkas kõlama. Minu hinge tegi see täiesti kõrist, hõiskamine kõigest vaevast puhtaks, andis elujõudu ja ma püüdsin ikka kõrval naabrist üle karjuda. Aprilli lõpupäevil 1945 oli sõja lõpp juba õige lähedal. Noortest sõduritest olid saanud vanad sõjamehed, osale neist oligi sõda läbi. Viimased sõdijad hoidsid relva pära nüüd juba võõrapärast nime kandvate paikades nagu karbišov. Opel mitten valt. Aega vabariigi aastapäevast mai alguseni meenutab Virumaa mees arvet malm 46.-st rügemendist. No ja siis võtsime seal küla ära ja muidugi teised pioneerid jäid sinna pidu pidama, aga mina olin jalamees ja maa pidin minema sinna küla ette kaevikusse kaevasin, kaeva jälle omase Süts foogt Süts punkte siis enam nisukest jooksuga Taavi moodi ei olnud, siis oli suts punktid, iga mees kaasomale püsti augu sisse ja mehe vahe oli juba mitukümmend meetrit. Meie väe Meiva mitukümmend meetrit ja siis kükitasin seal ja. Aga siis jäi asi rahulikkust süüa, sai siis juba loomi, oli üks orge mõis, oli seal meie ja venelaste vahel, seal oli loomi ja kanu ja kõik ja siis venelased käisid seal piimas ja meie omad ja. Nojah, ja siis tuli vabariigi aastapäev, tuli juba, Eesti naised, tulid, delegatsioon tuli meile sinna ette, jas nägi üle hulga aja eesti naist ja toodi meile siis iga iga mees sai Pakise täiesti Manooni ja need olid juba need pehmeda. Nii et saba kuni lõhnaga, nagu need olid, nii et seda tähendab suured aisad põld, aga noice ja asi kahe peale rindepakkija naised andsid põsemusi ja tükisuhkrut ja mis nad andsid, ja siis oli üks adjutant või kes neile kaasas kanged naised ikke julgesid sinna tulla. Nojah, ja siis isol päev läks juba soojaks ja siis kükitasin seal ja siis no elu oli siis kerge, ega siis enam midagi, venelased ka vahetasid omal nii kergelt ära, sest me läksime juba nii targaks, et et ei maksa torkida. Ei maksa torkida, nemad olid ka rahulikud. Nojah, ja siis olime seal niikaua, kui ükskord anti käsk, ega ega minule keegi midagi öelda anti käsk, et õhtul hakkab minek, tuleb nii et kõik need Marshall, no peab olema nii tip-top, et need kate, lokid ja need pudel peab olema kõik nii hästi pakitud ja see suurest turm Kebeks, mis siin seljas on, et peab olema hiir vait, kus. Ja tuleb vaadata, et kedagi maa ja igaüks Auguse igaüks oma sõbra vaatab, et siit läheb minek ja no ja kõik oli minek. Nojah, ja enne, kui pärast siis öeldi, et kotist tulemine, et ooperini kott. Ja siis oligi niimoodi, ühes vaatan juba jees kurrat tulevad Vene tankid, sinisinise valguse tankid sõidavad maantee peal maantee, see Saksamaal tihti. Aga märts lume lagunemisaeg põllud nii kuradi p. Varjaseenia varia seal ja siis hakkas, see kestis ikka mitu päeva süüa ega juua, aga mitte kurrat ühes metsas ühes metsas sakslased, mets, kõik näida. No neid auastmetunnused, neid bet litsesi ja noh, nagu need lõpmed olid või kuidas neid nimetada, Petletsede lõkmed seal olid raudristis ja igasuguseid muid ristis ja sakslased seal niisama õnnetud, et midagi hirmsat. Meie mehed võtsid siis sakslased ka pointi ja hakkasime siis ikke edasi minema. Nojah, ja siis ma nägin kuskil kuskil külas oli niimoodi, kui üks Eesti Eesti ohvitser, see unters, turv püürel lasi kaks tanki selle Pancerwavstiga kohe maha. Meie seal kükitasin seal külas ja tuleb juhthankurdiees kuskil, noh, ma ei oska öelda kuskil üks no meetrit 40 juhthankonjees siis teised on taganud ja vahe võib olla üksvahe on väga väike venel, lastel oli väga väike vahe, toolid ja siia sealt nurga tagant passis on nii kui panisele surra hakkan ise kohe suits oli taga, teine tuli kohe julmalt peale teisele ka siis hakkasid, hakkasin laskma. Ja siis tõmbasid tagasi. Nojah, ja siis ikka niimoodi hiilisime, kui kuskilt saime, juba kuulsime seda Jeff Jerry eesliin liin on juba ligidal ja siis üks ühesse koriaadi kõik kokku, siis oli niisugune segapunt, et meie poiss on, mul ei olnud enam ühtegi. Kõik olid, kes olid Panther jäägrid ja kes olid korrad kahurväemäed ja igasugused mehed ja kõige meie poisid ikka 20. diviisi mehed. Nojah, ja siis olid need ohvitserid seal organiseeriti seda asja ära, et et hakkame siis läbimurdvat siis Pancerwaustide laseme siis, et need teevad kõva paugu, kui seal ja igaüks teeb koledat kisa ja laseme, laseme, mis laseme ja et siis vaatamisteeme ja hiilisime siis ligi, aga juba ojad ja ojad, mis seal olid, vesi, külm, kurat, märka ja see oli raske küll. Aga me rääkisime ka, aga venelasi saad sittagi sotti, tee jooksid paremale, jooksid vasakule ja panime, läheb ja seal oli, ma usun, et saale ei saanud pihta. Nojah, ja siis kotist tulime välja, algus oli niisugune jamad, küla, kõik sakslasi täis kurrat ja nemad meile ruum ei ole. Minge, kui tahate, minge edasi, märjad mehed, märjad, kõik mitu päeva söömata, kurat, külm ka jala siis vaat siis oli Rebane platsis. Oma sure jüngritega, seal kuraatorid oma parabellumide pihusjat, kui ruum ei saa, siis me teeme ruumi. Ei, siis tehti ruumiga. No seal ma ainult ühe öö olime, läksime tagasi taga tagala siis vehkisime käia ikke palju maad, siis elab autodega veetodega rongiga sõidetud, aga siis hakati õppust tegema jälle. Jälle see kuiv nöök hakkas peale hoidlaks iik ja iga päevaga viletsaim ost. Ja siis seal kükitasin või niikaua kui oli juba maikuu esimesed päevad olid juba jälle uuesti ette ja siis oli juba niisugune nali, et oh, siis olin hirmu, siis tundsin esimest korda hirmu. Mehe vahe oli viis, 60. Carita. Õppusi. Kurrat ühesse, olgugi et maikuu oli, aga ikka läheb hämaraks, Sir, ronisime sealt mööda maad ja et pärast lähevad minema või kutsutakse ära või jään ma üksinda kätte ja mis teie, Ivan tuleb ja misse kuradile teed. See oli raske aeg. Ja siis vahepeal veel esimene maituli, aga meie ei teadnud ju seda, et mis venelastel sul püha on. Esimese mai ühes nagu ikka normaalselt on. Alljuhid olid siis seal, siis olime külas, nii et nemad olid katuse all, aga mina olin augus. Järsku kuraator raketid ülevasse, kuulipildujad lasevad, miinipildujad lasevad kahurid mürisevad, nüüd tuleb. Ja me olime jadad nüüd kui tule, mis meil siin, käputäis mehi, et nüüd on lõppnaelal. Aga siis vaatasime, et venelased kõik kaevikust väljas, kurrat, jauri, aatamine, käibe, ladiodops, õhku, siis otsivad sedamaid vasta. Ega meie ei torkinud ka, me olime siis vaid ka meie olime juba viletsad ka. Laskepadrunid oli ka juba lapilt ja mitte sittagi. Mina olin ju välja õppelt, olin siia granaat, Verfer tähendab püssigranaadipilduja. Ma ei saanud neid pilduda rohkem kui kuus tõki. Siis enam ei, toas ei olnud enam. Ja neidki ei saanud allohvitseri au, läheb ütles, surun untersa füürerit seal, las ma proovin ka ühelasse. Noh, lase siis oli veel see täpsus, täpsuskütid, nii et snaiperid olid, neil olid juba. Snaiper püssid olid ja ma ütlesin, et lase, ma vaatan sellega, lasen Kõve paugud, lase k üks granaat ära. Pärast viskasin selle otsiku minema, see käis selle karabiini otsas. Muidu on asi kuskil viis 60 meetrit ja ja eks ta midagi, mis need olid, kolm tükki olid vist need sinikollase otsaga soomustläbistavad ja üks oli siis sinisega, see oli siis leekkuul ja mina üks oli siis harilik. Noh niimoodi, mis ma nüüd veel võiks seal? Niimoodi ja, ja siis nojah, ja siis jõudis mai mai kätte taganemine aeg, siis anti jälle käske, siis panime minema. Käisime veel ükskord käis, käis ja meie omad veel pidid nii et lähema tooma minema tooma, mina seal ei olnud siis venelaste rüüd ees, kaevikus olid neil juba kassaga mütsid või niisugused kuradi ristiga pealt ja need panid minema jäätise seads mütsi maha. Me poisid said punase servaga mütsi sees. Aga keelt nad ei saanud sittagi. Võib-olla võib-olla tahtki tegid, seal võib olla kära. Nojah, ja siis nagu siin kuskil. Ma vaidlen, vastan nendele memo paaride kirjutajatele. Kuskil, ma kuulen neid ka, kuulan siin kuskil, teie teete kuskil seal, öeldi, et vaatad, meie meestel olid juba nendest torm keeveerid, ma olen seda oma käega katsunud. Storm keeveerisi meie diviisi sai alles jaanuari lõpus. Iga jau peale sai ühes Turmgi veer. Aga no see oli võima relv küll, aga no lähivõitlus oma Ja siis läksime, hakkas kõva minek sinna suris Ryzen Riisbergeri mägedes mägestikus, algus oli ikke kordi ja kordi ja puha, aga pärast siis teisel päeval oli kui lambakari autouci, kraavid täis, aga algus oli tore, kus meie nendest meil tanke ei olla, kas torm kesid, seal olid sinimustvalged pealike, kurat, see oli võimas tunne küll. Kahurid olid köik tibendobenike ja pärast lõppes bensiin otsa ja mis siis hakkasid juba tsehhid kimbutama ja siis oli muudkui kand ja varvas, kand ja varvas. Viima need. Lell ja kui siin ka ja ka Kogude luurata. Neid. Mees jäi. Ja. Siin pall ja. Vahvleid ka see ja see Kaugel järve vee ka koos. Elmet saadellidega. Saadud. Seto. Ja. Pea. Maas täita. Jõu ta nagu haaran ta näha. Ma väga ei. Taha ka salli maa rinnal näha loo ju vaata kui kull. Ja kui ta 45. kevadel viibis Saksamaal tuhandeid kodumaalt lahkunud eestlasi. Nii sõjaväelasi kui sõjapõgenike. Viimaste olukord ei olnud liitlaslennuväe lakkamatu lauspommitamise all palju parem rindesõduri hammast. Seda võis oma silmaga hinnata tollal õhutõrjesse viidud eesti lendur Kaljo Alaküla. Ja mis oli veel kõige õudsem ja kuivõrd see suur Saksamaal juba põlvili surutud oli see et päris seal lõpukuudel toimus ja toimis õhuplokk, kaad praktiliselt no muidugi mitte iga iga mingisugune metsaküla või niisugused kuskil seal Baieri kandid ja aga see tööstuspiirkonnad ja need olid jagatud kõik ruutudesse kava traatidesse, igavesele ruudu peal istus üks inglaste laid ning hävituslennuk, heas kahe sabaline ühe istmele, kahe mootorini riistapuu ja tal oli väga suurkütuseid kaamera, nii et ta võis seal üleval istuda, mitte mitmed head tunnid ja, ja ta tulistas, istus saali paraja kõrguse peal seal kuskil noh, pooleteise või kuskil 1000 meetri kõrgusel ja alla seda ja tulistas üksikud jalakäijad ära, pakendid, põllupeol, täielik õhublokaad ja meie olime seal kasarmute vahel, siis meil oli nii-öelda läksime näiteks sööklasse sõdurid enam ei läinud rivikorras, vaid läksid sealt varjupoolsest küljest nühkides oma tagumikuga seda seina vaatasid seda laikningud niimoodi. Teedel oli kaevatud osal 100 meetri kaugusel need ühemeheaugud heinmann, lohh nagu öeldakse, et ühe mehe haugud ja, ja kui masin sõitis seal, siis kogu aeg vennad vaatasid, üks oli seal poritiiva pal, vaatas sedasi kusel Aiting sulle sappa ei tule. Siis jäätiseauto, kus kurat hüppadi sinna tee äärde sinna ühe mehe auku, nii et täielik õhublokaad oli ka, võib-olla selle saega kuuluks ka siis niisugune propaganda poole pealt paar sõnakese, räägid inglaste või ütleme, liitlaste propaganda poole pealt. Me olime Taanist, ostsime ühe raadio, kuna me tegelesime selle, meil olid nagu patareis, olid need raadiomõiste mõõteriistad ja radareid ja nii edasi ja üks poisid seal tõstsideid pulki ja, ja siis nikeldasid endale üks vastuvõtjaid, et vastuvõtjad oli ka omaette vaatamisväärsus, sest neid oli Nelli viis, laud, laud, riiulid löödud seina peale ja siis üheotsapõli paar lampi ja siis on kuskil kondensaadi, vaata üle omavahel. See rägastik jooksis üks üks traat oli seal siis selle ja siis ega seda igavesi oskad käivitada, siis oli vaest, aitas see, kui panid kaikaga ost seina, hakkas mängima, tuginesid ühesõnaga raadiot. Me püüdsime kuulata ja mul on jäänud meelde vaatanud tsenter Atlantic, see oli üks niisugune, ilmselt saare pealt ta tuli, inglased, seda saadet tegid. Ja saksakeelne muidugi, aga siis peab ütlema, et, et see oli, jätkuks sellele jutule. Kuule, mida ma äsja rääkisin, et kas üleval oli täielik blokaad, et inglased ja ameeriklased liitlased teadsid ette pommirünnakutest, et lugupeetavad seal mingisuguse söönhaldi või kõnnielanikud sel sel kuupäeval sellisel kellaajal, kuna teie linnas on niisugune niisugune sõjaline objekt. Me oleme sunnitud tulema teid pommitama. Kujutage siis ette, eks ole, teatatakse no ja igal pool muidugi õhukaitsjad ja teoreetiliselt sõdiva riigi loga hävituslennuvägi ja kõik nii ülbe oli see asi teatasid ette ja, ja, ja seda mitu korda mitu korda sa andsid muid teateid ka, no kus sõidus väga palju oli neist väga propagandistlik kui iseloomuga. Aga Nad olid seotud konkreetsete inimestega konkreetsete juhtudega, peab ütlema, et seal ilmselt sedasama vaata et väga hea meelega kuulati. No näiteks teatati, et et leitnant Wulf on õhuvõitluses Londoni kohal alla lastud, ta langevarjuga ennast päästnud. Nii, tema tervis on täiesti korras. Mammi, õnnitleme kaadrisse antud kõik, kuhu nad selle oli adresseeritud, kellele, mis linn on edasi? Õnnitleme teid, teie poeg, tema jaoks sõda lõppenud ja peale sõdada kindlasti kohtate oli niisugusi saateid ja jõulujõulude ajal ilma mäletamise, viimane jõuluaeg, et sõjavangi laagritest inglise perekonnad olid kutsunud, saksusid vange enda juurde külla kohvile ja nii edasi. Niisugused asjad olid siis üks muidu üks, üks julm lugu oli. Selle vastu oleks, ma ei tea, kas. See admiral jaanuaris oli juba vist mätas selleks ajaks, aga see oleks teda pidanud kindlasti huvitama, teatati üks kiitev Von Müller Hamburgist, see tänav kõik nii edasi. Õnnitleme teid, kuna teie ära abikaasa kapitantsursi saanud uue ja parema allveelaeva, et ennem oli tal nisugune loks, aga nüüd on tal uus mark, need margil toidiga ära ja see on palju parem, et sellega võib temaga sõja lõppu näha veel, nii edasi. Need on, kui me teda raidoksa, siis visati niisugust nalja seoses sakslaste aktiivse allveelaevastiku tegevuse tegevusega on Inglismaal piiratud jookide müüki vabamüüki. Eks see, et nüüd on antud osa sellest, sellest, sellest asjast, tähendab kaardi peale on osa saadetud siis õnnitleti seda, et vaat kui see viin agoonia oli, et et kui Hitler korseeniga Nad vabastasid Mussolini ja siis inglase tellivad, no mis seal ikka tead, Hitler sai Mussolini amee saime Itaalia sõjalaevastiku niuksed, vahvad lood, roosaliga huumoriga visatud, täitsa huumorisaated seal ei, tõetera taga hoiatati pommitamise eest ja mis oli väga inimlik ja ilus. Et kui nad lõpetasid, vaatad seda mitu korda korrata, et lugupeetavad Saksa kodanikud, keerake tagasi oma raadiovastuvõtjad Deutschland Sinderi peale, et, et puidu meie kuulamise ees teid karistatakse. Kui kõrvaline isik tuleb sisse. Hämarat päritolu salapäraseid saatejaamu oli õhtuti öösiti sõdiva Saksamaa eetris kuulda mitu Atlantic Sander soldaatensendercalee Gustav Sigfrid üks Gustav siig Frit kaks. Uudist ja muusikaga lisaks jagati vahel nõuandeid, vahel tunnustust, tunnustust arstidele, kes õhurünnakul peavarjuta jäänute laagrites suutsid kollere levikut piirata mõne 10-le juhile nädalas. Nõuennet rindesõdureile, kes peaksid pere vaatamiseks puhkust küsima sest nende kodulinn on rängalt pommitatud. Kuidas säärased soovitused rindel mõjusid, ei tohiks jääda kahtlusi. See on üks sõjaaegne heliplaat, mille päritolu ma ei tea, millel laulavad võõras keeles tundmatut sõdurit. Kuidas see laul eestikeelsed sõnad sai, võime lugeda Narva pataljoni ajaloo teisest raamatust. Kuulete katkendit Hillar Ermo kirjutisest, kuidas sündis laul surnupealuusõdurist. Pärast haavata saamist Narva rindel suunate mind mais 1944 Viljandi laatsaretis järelravile kohaliku paraniate kompaniisse. Seal kohtasin tuttavate hulgas ka mõnda lahingukaaslast. Suve jooksul kujunes meist kitsam sõprusring, mille ruumikuks said edukas tankikütja, väljapaistev laulumees Ilmar Ainsaar. Tema lõbus seikleja kalduvustega noorem vend Heino. Mõlemad olid pärit Valgast, vennaskonda kuulus veel raske haava tõttu osaliselt invaliidistunud Kunda poiss Heinbarn. Tugeva hingega pooleli soomlane, kes vahel vintis päi mainis, et minu näide on suur saarem tüta. Ja lõpuks mina, Hillar Herma. Meid hakas Fassini Iirimaa üks saksa sõjaväemarss, mille natslik, šovinistlikud sõnad olid küll vastumeelsed, aga rütmi hoogne, süngevõitu, marsi meloodia meeldis. Ei mäleta, kes tegi ettepaneku, et poisid teeme sellele eestikeelsed sõnad. Et kord oli jutuks tulnud, et mul koolis kirjandid istusid ja leidus ka soont vemmal värssideks langes see kohustus mulle. Et enamik meist olid kuulunud pataljon Narva algkoosseisu otsustati luua laul Narvast ja Viking diviisist. Siis tulid aga ränkrasked, ajad ja lahkumine Eestist. Loomulikult polnud nüüd tuju ega aegagi laulule mõelda. Kavatsus ununes sündmused viisid meid lahku ainult Eenborniga kohtusin pärast paljusid reisiseiklusi sügisel 1944 Yammeri laagris, kus peale muude Serbia kriiside valitses ka piinav tubakapuudus. Rühmaülemana oli mul barakis omaette tuba. Ühel hilisõhtul istusin parajasti midagi lugedes laua taga, kui uksele koputati. Lävel seisis Rendeinborn, nägu nalja täis, käsi püsti, afides natsliku tervitust. Vaatasin ammuli sui, kuidas tema takti sammu säilitada, püüdes longanud üle toa, viskas hooletu žestiga lauale terve paki tubakat. Leidus ka suitsupaberit talle endale. Kuna mina olin juba üle aasta olnud truu piibumees. Võiksime teha selle laulu, mäletad ju tookord Viljandis? Sõber Rein Pärn oli minu ainukene konsultant ja kriitik. Ta nõustus meelsasti sellega, et ma nüüd võõrsil soovisin selle laulu teha kogu eesti diviisile mitte ainult Narva poistele. Sellepärast põimisingi teksti ning Neveli soodia Chirkassi. Sest sõdiseid juu brigaadi poisid Nievele all. Lõpetasime oma voodi alles sügishommik vahetamise ajal. Kui ma 1947. aasta lõppu poole Vene vangilaagritest kodumaale jõudsin, juhtusin kõrvalistes maakohtades üsna tihti kuulma, kuidas pudelist julgust saanud suguvennad laulsid surnu pealuusõdurist. Seda hoolimata stalinlikust terrorist ja arvukatest julgeolekulohkidest. Lahul jõudis koju enne autorit. Tooreid. Kiilu. Aga?