Siin vikerraadiokava kohaselt jõuab nüüd teieni Toivo makki metsasaade mis kõneleb metsakorraldusest, erametsaomanikele ja lindistatud esmaspäeval Lääne-Virumaal, kui ilm seal oli hoopis teine. Kui täna. Ma ei tea, kas see tasane metsakohin kostab läbi mikrofoni kuulajani. Aga seda siin natuke on, kuigi üldiselt tuuletu peaaegu septembripäike paistab viimaste vaarikate peale. Sarapulon pähklikobarad ilusti nähtaval. On pihlaka punast. Aga sellesse metsa sõites oli kõige silma hakkavam see osa, kus kõrged pikad toekad kuused üksteise kõrval. Metsatõi selle metsa peremees, siis jõudsime tee peal juba märgata mõndagi, et metsateeservad on niidetud. Ja mõnigi ootamatu madalrada tähendab niidetud rada viib siin ja seal metsa sisse. Üks pidi viima kõige suurema kuuse juurde, mille rinnas läbimõõt üle 80 sentimeetri. Aga siin metsarüpes on siis ülepea Gazett kasvanud annab märgatavad nagu ridades on, nii et ise nad vist kõik ei ole tulnud? Ei, need on siin kolm aastat tagasi 1995 aastal istutatud ja nüüd kõige pikemad on juba praegu neljameetrised. Olid nad pisikesed siin kahe-kolmekümnesentimeetrised esimene aasta selleks, et nad kasvatasid, tulin neljakäpukil, otsisin neid rohu seest välja. Aga noh, selle töö tulemus on näha. Praegu on ikkagi lusti teda vaadata. Kohalik Taksaator ütles Jahadega neid metsaomanikke leida, kus uuendusega tegeldakse ja see kõik juba silma hakkab, väga ei ole. Palju teie siis nii-öelda olete juba vahendeid või vaeva uue põlvkonna metsa kasvatamise peale jõudnud panna. No iga aasta on saanud istutada, praegu on kokku mul 14 ja pool hektarit istutatud metsa, noh 36000 puud. Uut puud on kasvama pandud. Äkitselt rahaliselt ei oskagi öelda, sest aastaga see töö läheb järjest kallimaks. Ei saa võrrelda neid kulutusi mis olid 92, siis oli näiteks ühe taimeistutuse koht, ei olnud poolt kroonigi. See aasta oli ühe taimeistutuse kulu üle kahe krooni. Aga need küpsed kuused, eks need anna võimalust selleks, et üldse nagu öeldakse, metsa edasi kasvatada, sest kui oleks ainult võib-olla Einama Kaasik, mis on ise jumala armust kasvanud, siis oleks hoopis vist kuri karjas või ei olekski võimalik? No see ongi see metsade majandamise mõtted vanast metsast, see raha tuleb ja noorde metsa, ta peab veel osaliselt tagasi minema. Et oleks ainult minul näiteks võtta, aga minu lastel ja lastelastel võta siit metsast ja viljakatel maadel ilma metsa istutamata, uuendamata siin. Loodus ei taha alati hästi anda seda tulemust või see tulemus on küsitav. Siin tuleb, tuleb uuesti istutada. Ja kui me nüüd teeksime täistiiru teie metsa ümber, siis kui palju seda metsa. No siis talumetsaomanik või peremees öelda Lembit laksi kohta on päris õige, see annab siis jah nagu metsatalu eluvõimaluse välja. Miks me aga siia metsa tulime, on inspireeritud metsakorralduses Nendest majanduskavadest, mida tehakse erametsaomanikele onju teada, et see on tasuta, siis aga kostab ajakirjandusest läbi, et ei saa tasuta, peab maksma. Uurid seda asja, siis selgub, et kui plaani järgi tehakse, siis saab, aga kes tahab juba homme-ülehomme seda kava saada, siis ta peab otsima kuskilt tõesti tegijaid, kes küsivad selle eest tasu. Ja siin on küll koht ja sisu, mille ümber natukene mitme peaga pead murda, sest kui ikkagi inimesest saab metsaomanik, keda varem pole metsaga kokku puutunud siis see, mida mina alguses märkasin, seda märkab igaüks, kust saab marja, kust saab pähklid, kust saab seeni ka, milline on metsa tervis ja kui paljusid saab siis küpset metsa ja ja mis siin peaks tegema lähiaastatel, see nõuab juba asjatundjate abi. Ja sellepärast on ka siin metsas meiega kaasas. Metsakorralduskeskuse osakonna juhataja Lembit Maamets. Teataval mõttel eelduseks metsa majandamiseks ja kuna metsa saaks majandada või saab majandada siiski selle metsaomanik siis metsakorralduskava koostatakse ka alles peale seda, kui see maaüksus on kantud vähemalt maaga. Seepärast. Ei ole tõepoolest mõtet meie poole pöörduda ja oodata metsakorralduskava, nendel kes on subjektid ning dokumendid lõpuni vormistamata. Kuid kui. Maa on maakatastris siis metsakorralduskeskusel on kokkulepe kõigi maakondade maaga tohtritega ning oleme pidevalt kõigi kõigi uute maaüksuste kohta maakatastriplaanid ning võtame nad endale töösse. Nüüd see, et mõni metsaomanik on oodanud oma metsakorralduskava kaks aastat võib-olla ka kolm aastat on tingitud lihtsalt sellest, et meie riik ei ole ilmselt veel nii rikas et rahuldada kogusada nõudmist teadust ning praegune riigieelarveeraldus erametsade korraldustöödele katab parasjagu selle tänase maade tagastamise tempo. Kuid praegu on jäänud selline auk või vajakajäämine kusagil 100 150000 hektari osas? Jaa jaa, kui ma ei eksi, siis, siis just praegu vaieldakse tõsiselt riigieelarve koostamisel selle üle, kas see, kas see auk on võimalik riigieelarvest täita või või mitte ning, ning kui see jääb täitmata, ei ole tõesti midagi muud teha. Kui omanik tahab oma metsa majandada, siis tuleb tal endal oma kuludega tellida metsakorralduskava. Kuidas teie metsakorralduskavani jõudsite? Kas olite enne kursis, et sellest on kasu või, või, või andis keegi nõu või, või usaldasite spetsialiste? Palju aega võttis, kui teda kätte saite? Minule juba siin 90, minu majanduskava kehtib 93 kuni 2002, nii et mul 92.-st aastast 93 sain kätte jäänud, tuli tasuta see nagu riigi kuludega. Ja mina olen sellega rahul. Nii et mul see metsanduslik käik kõik teada. Teine küsimus, kas kasu on kasu, on tast igal juhul? Ta kergendab natuke elu, ma võin ise ju selle metsa ära hinnata ja need kogused ja ära määrata, aga aga see võib olla korralduse poolt, on hetkel nagu mingi ajahetke sõltumatu Vikseering. Ütleme konkreetselt nagu metsade seis oli aastal 1992 ja mul on kaasas seal abimaterjalid, ütleme selles mõttes peale kava. Ma olen aerofotod sealt tellinud, mida ma võin vaadata. Noh, selles mõttes jälgida. Ja mina näiteks ütlen küll selle kavaga, ma olen rahul, sest siin mõningad asjad mõist ennem huvi pärast võtsin välja, võtsin samassile litter peal seitse, kus me oleme. Siin oli näiteks märgitud sanitaarraiet 65 tihu ja see ja 92,93 mina lõikasin, tuli 67 tihu, need suhteliselt täpsed hinnangud. Ja oma metsakoha pealt ma ütlen küll, et need lahknevused võib ju olla, et mingi see kohaviise võib olla suurem, aga konkreetsele Litera või tükiviisi on ta igal juhul kuskil selle. Nii nagu metsanduse hindamine toimub pluss-miinus 10 protsendi piires. Kindlasti jah, kui on teada 10 aasta peale, mis metsas toimub, mida seal ette võtta, mis on kasulikum, siis ilmselt niisugune lauaraamat peab olema ja ma olen neid kavasid näinud, need on ju köidetud paksud brošüürid, kus esimestel lehekülgedel on ka arvestades just neid uuesti metsaomanikeks saanud inimesi. Selle ala põhiterminid ja joonised juures ja nii et seda lugeda lahti mõtestada ei tohiks küll kellelgi raske olla. Siin on omanikul 150 hektarit mitmesugust metsa kokku selle piirkonna takso, Toomas Paul vald, kui näiteks nüüd üksinda peaks selle kõik läbidakseerima paljusedakseerimine, see hindamine näiteks aega võtab, noh me ei saa siin öelda tunni täpsusega, aga nii laias laastus. Välitööd võtavad sinivaeva don kolmes lohust, tükis on kolm päeva, kolme päevaga läbi, saan rahulikult akseeritud ja edasi, mida peate tegema edasi tööde vormistamine, andmete sisestuskaartide joonestamine siis on juba, saab võrrelda neid arvuti väljatrükki juurdekasv välja, raieprotsent neid korrigeerida on siis ongi juba ka väljatrükk ja voila andmine. Kui oleks nüüd niisugune ideaalne juhus, et te tuleksite, ütleme homme siia, millal siis saaks köidetud kava? Omanik kätte? Mitte veel valmis, aga omanik kätte, palju see aega võib võtta? Sel juhul, kui teil muud kohustusi ei ole ja teie tööfront on just siia jõudnud siis on tal suur konkreetsel talul. Päeva neli päeva oleks võimalik, ideaalsete juhtub? Jah, kui ma tean, Taksaatorid vist päris nii ei tööta, et ühte metsatukka ja siis teise lahustüki kallale ja siis kuskile 20 kilomeetrit eemale see oleks vist nende õppinud meeste oskuste raiskamine või, või kuidas Lembit Maamets sind täpsemalt ütleb? Ühe intervjuus oli vist kolm aastat tagasi. Ja me olime optimistid ja, ja piinlik öelda ilmselt sinisilmselt ja seal mõtlesin, et iga metsaomanik võib kahe kuu jooksul peale peale omanikuks saamist lugeda ennast ka metsakorralduskava omanikuks siis läinud natuke teisiti ja tegelikult nad metsakorraldus iseenesest on hooajaline töö. Ja, ja traditsiooniliselt on ta ikka nii tehtud, et välitööd on tehtud suvel jagameraal tööd talvel ja selle järgi siis ühel suvel takseeritud talu metsakorraldusega võiks kätte saada järgmiseks kevadeks. Tegelikult asi ikkagi nii pikk. Ja, ja nüüd viimasel aastal, kui finantseerimine toimub otse läbi riigimetsaameti, on meil leping selliselt, et me anname vaata üle tõesti juba samal samal suvel. Nii et nii kui me oleme ühe valla ära teinud, siis püüame ka selle komeraalselt töödelda. Kuid igal juhul on see tekitanud meil pingeid selles mõttes, et sel ajal, kui mees võiks olla metsa asja teha välitöid kõige paremal suveajal peab ta istuma siis siis kontoris ning, ning vormistama vormistama kavasid ning vaatama nad üle, et, et omanikele üle anda. Nii et selles mõttes tõesti ideaalis võiks, võiks sellise talukava kätte saada kolme päevaga, kuid kuid need tegelikult ütleme need vallad, mis me ette võtame, saavad kätte. Nii, et juunistakseeritu jõuab omaniku lauale septembris-oktoobris. Jah, ja kui on üks metsaomanik, ütleme kõrval vallas küll küllalt lähedal teie Taksaatoritele, siis lihtsalt hüpeldes seda tööd ei tehta, see ei oleks vaid võetakse üks front ette ja üks piirkond ja see läbitakse, sest muidu pärast neid üksikuid töid kokku liita arvestada, noh, on võimalik, aga lihtsalt edelast, sellest sõltub, dub või? See sõltub, sõltub sellest hinnast mis ollakse valmis selle töö eest maksma, sest tõepoolest on võimalik sõita suvalise talu juurde Eestimaa peal ja ta ära teha. Kuid vastavalt sellele lähetaga Lähete ka kallimaks selge on see, et riigieelarveühikuhinnad on, on tallad kui, kui vähegi võimalik. Ja ja selle pärast loomulikult me peame, peame sellega arvestama ning, ning püüdma töid võimalikult kontsentreerida, tähendab, võtame ette alati terve valla ning sõltumatu ta sellest, kas talu on kantud maakatastrisse eile või kaks aastat tagasi, me teeme kõik ära ning, ning sellest võib-olla on ka on ka tekkinud teatud teatud pingeid, et Juhan ei saa aru, miks, miks Jussil tehti ära kui, kui tema talu on ometigi ammu juba katastris, kuid tegemata Teie puutute metsaga, see on selge kokutakseerimise ajal. Nonii, rinnutsi, kui vähegi saab, sest teate seal edasi-tagasi sebima kõvasti, et pildi kätte saada, kõik kirja panna. Ja kui te kohtute nende metsaomanikega, mis on siis nagu peamised küsimused või kahtlused nende poolt või mida teie käest, nagu tahetakse teada? Väga harva on nii, et nad teavad, mida nad tahavad teha sest inimestel on ikkagi väga väike ettekujutusest metsast ja siis nad siis pead nagu kõike neile seletama, mis, mida see mets kujutab endast, mismoodi majandada ja on ka selliseid On ju tahavad või noh, näiteks kõik lagedaks saada, kuni ta midagi teha ja igast asju milline on üldse vahekord nende metsaomanikuks saavad juba kadunud inimeste ja juba metsast lahkunud inimeste ja, ja üldse kui nüüd kuidagi püüda klassifitseerida, et kes tahab kindlasti metsa endale jätta, kes veel kõhkleb ja kellel juba enam metsa ei ole. Sel kevadel me tegime analüüsi, võtsime vaatluse alla ühe täiesti juhusliku valla ja püüdsime siis seda seda pilti endi jaoks luua, mis siis tegelikult Eesti erametsades toimub? Võrrelda aga, aga pilt oli, pilt oli kole ja, ja noh, laias laastus võib öelda niimoodi, et pooled vastsed omanikud püüavad leida võimalust oma Metsast vabaneda või siis müüvad kasvava metsana firmadele. Ja siit kohe probleem, et väga usaldusväärseid ja kindlaid firmasid on vähe ja, ja, ja ainult mobiiltelefoninumbril sõlmitud suulised lepingud ei pea alati vett. Ning sellest ka siis üsna kurvad tagajärjed. Kui rääkida sellest teisest poolest, siis see jaguneks nagu omakorda kaheks. Pooled omanikud ilmselt ei tea veel, mis oma metsaga teha. Kindlasti on nad linnainimesed, kes on piisavalt ettevaatlikud, et ülepeakaela hakata lepinguid sõlmima või oma müts maha müüa. Ning see viimane veerand on, siis on siis tõesti need inimesed, kes reeglina elavad kohapeal ja püüavad ise majandada või siis kasutavad, kasutavad tõesti usaldusväärsete professionaalsete töömeeste abi. Lääne-Virumaa mees Lembit Laks kuulub siis sele kindlamini veerandi hulka, kes on otsustanud metsaga sõber edasi olla. Ja lahkuva metsa asemele müüdud metsa asemele istutada uut. Praegu siin on küll ilus ja soe linnulaul metsast kadunud kaaren kestsid üle, lendas. Võib-olla küll jah, nii et kontsert enam metsas ei kuule. Mis teid siis hoiab siis nüüd selle metsa küljes kõige kõvemini kinni, sest et ma saan aru, et ega tööd siin vähe teha ei ole. Võib-olla seesama tööinimene peab elus midagi tegema ja ja mulle antud võimalus ja ja soov seda tööd teha ja, ja mulle ta meeldib. Eks see, see on see peamine põhjus, sest kui on nüüd, siis on ka leiba ja ja võimalik elada. Kuidas teile tundub, kui nüüd asjad lähevad nii edasi, nagu nad praegu Eesti majanduses ja riigis lähevad? Kas see mets, mis ei ole muidugi kõik nii uhke nagu see võimas kuusik, siin on ju muudki. Ja millal sellest veel mets saab sellest noorest kaasiku osast? Jah, teie, et, aga võib-olla mõni siinolijatest ei lähe ka enam seda aega. Aga kas see metsise, millest lugu peate ja peate kõige tähtsamaks võimaldab kõik neli tütart koolitada näiteks? See see metsakogus tegelikult ei võimalda sest me oleme harjunud sellega, et metsast kui ainult võtta metsast ja metsast kulutusi mitte teha. Võib-olla siis, kui see ratsa rikkaks saamine. Aga kui sa teda raiud aasta langi viires istutanud uue metsa kasvatad teda välja hooldated, hooldusraied, kulutad siin valve ja nende peale oma aega siis seda jääb väheks. Teiseks ja 150 hektarite karanud Periga ühel inimesel aastaringset tööd päris. Maksab suurte arvude seadus selleks et päriselt ka elada, peaks olema kaks korda rohkem mets. Kas siis ei võiks nii olla, kui vaadata üle Eesti pilguga, et need, kes nüüd müüvad mobiiltelefonikontorile oma metsa kiiresti maha ja ei saagi alati seda raha kätte, mida lootsid, mida lubati. Et kui need kuidagi müüksid, kas pikema ja peale näiteks teile metsa. Et te saaksite siis sama palju juurde ja see kindlustaks nagu tööd rohkem ja tulevikku kindlamalt. Olete mõelnud, et kas siin on meie riigis niisuguseid võimalusi, et kuidagi sättida nii et noh, et mets jääks alles? Mitte päriselt, sest kui teda ikkagi kasvatatakse tootmismetsa noh, siis tuleb teda ju raiuda, see on selge, aga aga mitte ei taha nagu praegune tee äärtes kuidagi on nagu metsavaremed jäänud ja kõik ära lõhutud teed ja mina ei ole metsaomanik, aga neid looduse keskkonnasaateid tehes tundub, et et nagu vähemalt välispildilt küll kõige parem ei ole. Ei ta Pole küll see pilt on ikka kohati tõesti kole, sest lõhkist ole inimestel, kas ei ole usk oma riiki, aga tahetakse metssiga kiiresti rahaks teha, see on see peamine probleem. Ja teiseks, pikaajaliselt müügile, noh, neid on inimesi vähem, näiteks mul on sõlmitud siin paari inimesega lepingud, kus ma oma metsa teen, ka nende metsas raietöid ja ma teen ainult nendele, kes näevad seda. Ja peale raiet tuleb see uus mets istutada, sest neid, kes raiuda tahaksid, neid on palju. Aga need, kes oleksid nõus ka sellest saadud rahast osa kulutama uue metsa peale. No tänases Eestis võib öelda, et neid võib tikutulega otsida. Võib-olla peame siis lõpetuseks ütlema, nii et meil ei ole elus vaja mitte ainult metsa korralduskava, vaid üldse oma elukava pikemalt ette vaadates panna mingid punktid paika, et kuidas jagub metsa ja tööd elatist lastele ja võib-olla ka lastelastele. Mulle tundub, et kui need ja tegija mehe käes metsamassiivid kasvaksid jõukohaselt nii, et annab kasvatada siis oleks maal tööd ja säiliks mets pidevalt, sest metsakorralduskavas ongi ära näidatud, et kui raiud just niisiis metsa ei jää vähemaks. Ei tea, ei julge prognoosida, aga aga tahaks küll, et et inimese isiklikud kavad ja riigikavad ja, ja kellel on metsa, siis ka metsakorralduskavad omavahel kuidagi ühtiksid. Siis on nagu asjal suuremat. See on jah, soovitav ja kunagi ta ilmselt niimoodi tuleb, aga, aga millal see võtab aega aastat viis 10. Võib-olla siis siis mida me täna näeksime ja soovime, võib-olla siis on ta realiseerunud. Ma ei eksi, kui ma ütlen, lahkudes aitäh teile, et oma metsa näitasite ja Metvast rääkisite. Teie ei jäta.