Kõigepealt tasub võib-olla välist pilti kirjeldada, enne kui me läheme teema enda juurde. Suure-Jaanis on üks kaunis maja jahimaja. Läinud nädalal urasid selle maja, et maastikuautod, Ühed tulid, teised läksid ka õues oli veel juttu kuulda. Ja kui sisse astuda, siis esimene asi, mis silma hakkas siin saalis jahitrofeede vahel põrandal olid kõikide Eesti maakondade metsakaardid, kui vaja, läheb, saab lausa vaadata järel. Ja siis lükanduste tagant oli kuulda meeste jutukõminat, mis kohati läks valjemaks ja siis jälle taandus. Teadsin, et olukorras, kus on Eestis kehtestatud riigimetsa eelkõige ümarmaterjali, ütleme lihtsamalt palgimüügi uus kord. Et siin uuenenud olukorras võib osapoolte vahel tõesti küsimusi ja vastamisi palju olla. Ja esimest vooru nimetati siis eelläbirääkimisteks. Proovisin lahkuvate firma esindajatega ka jutule saada, kuid ütleme ausalt ära see ei õnnestunud. Siin pole kedagi süüdistada, sest eelläbirääkimiste aegu veel kõigi selginegi ja poole tehingu pealt, et vaevalt et eriti midagi on öelda. Näiteks see master esindaja üks firmajuhte lausus, et tal ei ole volitusi pressiga suhtlemiseks kuigi tehingute tegemiseks oli edasi Räpina metsamajandijuht lausa tunnistas, et ega seis ei ole kerge ostja jaoks, et hinnad on teadupärast küllalt kõrgele lükatud nii turuga kui müüjate poolt ja, ja siin oma äriplaaniga välja tulla. Ega see kerge ei ole. Balti äri esindaja, purila saeveski juht, ütleme lihtsustatult tema esines nagu kolleegide nimel ja lausus, et nemad 13 saeveski esindajad olid koos enne siia tulekut ja ja sest nende arvamusi võib lugeda viienda novembri Sõnumilehes, sõnumilehe puidu erilehekülgedelt. Edasi. Birma astel esindaja juht härra Kings Räpinast ütles, et ei tahaks veel rääkida. Oma lausus ka Hiiumaa ühe puidutööstuse firma esindaja. Et ja veel rääkida. Samas jälle mitmed on juba enne rääkinud enne eelläbirääkimisi ja küllalt resoluutselt hinnanud tekkinud uut olukorda. Nüüd aga ja pöördume siis müüjate poole. Siin juhatab vägesid metsamajanduse ökonoomika infokeskuse osakonna juhataja Erik Kosenkranius. Kuidas hetkeolukorda siis Teie poolt vaadates hinnata, sest enne kui ma annan veel mikrofoni teie suunas? Ma ütleksin kuulajate jaoks, et ega müümise ja ostmise vahel on alati käärid odavamalt saada ja teine omanik kasulikumalt müüa, nii et neid erinevusi ebakõlasid ei maksa võtta kui mingeid suuri vigu. Aga kuna tehingud lähevad järjest konkreetsemaks, siis ilmselt esimene mulje Täitsa loomulik, et ostja pool on see, kes, kes tahab seda materjali võimalikult odavalt saada ja ja müüja pool, kes tahaks selle materjali eest võimalikult kõrget hinda saada. Aga praeguste nagu läbi eelläbirääkimiste eesmärk ei ole niivõrd hinnast rääkida kui just nendest tingimustest, kuidas kõige sobilikumad meie kliendile materjal ikkagi tarnida. Sest tegelikult see koguse müügisüsteem on eelkõige üles ehitatud sellele, et riigimetsad muutuksid kliendikesksemaks ja saeveskid saaksid seda palki juba osta vastavalt nendele nõudmistele, nagu nad seda vajavad, mitte enam nii kasvava metsana nagu seda ennem on turule pakutud, kuivõrd just üles töötatud sortimentidena. Ja sellest ka siis nende eelläbirääkimistel see materjali hulk, mis nüüd, et siin Suure-Jaanis nagu eelläbirääkimiste objektiks on müügiobjektiks on küllalt suur seal 400000 tihumeetrit üle Eestimaa erinevaid sortiment ja seal on siis palki, paberipuud ja peenpalki. Ja loomulikult on ka sellest tulenevalt siin palju erinevaid kliente, kellel on erinevad soovid, erinevad nõudmised, nende sortiment ja nüüd püüamegi sellist kompromissi leida. Ja noh, iga kompromissiga kaasneb ka niisugune diskussioon ja, ja ka niuksed natukene erimeelsused mõnedes küsimustes Kas see hirm, et suuremad firmad endale soodsamate tingimuste saamiseks boikoteerivad eelläbirääkimisi on kinnitust leidnud või mitte, sest mina nägin ainult neid nimekirju ja kellaaegu, mis nädala peale olid maha pandud ja seal oli firmasid väga palju? Tähendab niux niukseid nagu kuulujutte, levi levis vabariigis ringi, ma ei tea, kust nad tulnud on ja ja millest nad tingitud on, aga aga noh, eks kõigil ole uue uue süsteemi suhtes kahtlused ja kõhklused. Mul endal on need mõnevõrra olemas, kuigi me oleme seda analüüsi nende küllalt hästi püüdnud läbi mõelda. Et ilmselt üks või teine firma tuleb siia läbirääkimistele ikkagi asja uurima ennem kui ta oma lõpliku pakkumise teeb. Aga sellist boikoti ohtu ma küll ei näe. Küll, aga me oleme nagu väga-väga ettevaatlikud selles osas, et ei rikutaks konkurentsiseadust ja et ei tekkinud tehtaks selliseid kokkuleppeid, mis võiksid nagu sellist vabaturusituatsiooni hakata Eesti riigis häirima. Et selles suhtes loodame, et see aus konkurents toimib ja, ja pakkumisel tuleb ikka iga firma oma pakkumisega mitte ei ole siis see kuskil Eestimaa nurgas mitme mehe vahel kokku lepitud. Ja ma kuulsin mehed omavahel, kui nad lahkusid, üks ütles teisele, mitte mulle, aga ütles häälega ruumi keskele, et võib juhtuda, et meie jääme puidust ilma ja see puit läheb suurtele välisfirmadele või nende tütarfirmadele siin. Kas säärasel murel saab mingi põhi all olla või oli see lihtsalt suur hirm? Kahjuks võib sellel murel olla ka tegelikult põhjustest, et täna ei oska me päris kindlalt väita milline suur või ka väikefirma ühe või teise nime taga või ühe või teise läbirääkijad, aga tegelikult on. Meil ei ole seda informatsiooni, ei ole taust taustinformatsiooni selle kohta, mis on, millised on plaanid suurtel skandinaavia konsernidel mismoodi plaanitsevad nad meie puiduturul jätkata. Nüüd vastas meile kirdeosakonna, no teame, et meie, see metsamajandus nagu jaotatud kaheksa osakonna vahel ja kirdeosakonnast ma nägu teil tean, aga ütlen ausalt, nimi ei tule meelde. Tavo Uuetalu mõned nädalad. Direktor Andres Talijärv ütles, et me püüame seda müüki küll korraldada, nii, et osta saaksid suured ja keskmised ja väikesed ja see mees, kes tahab võib-olla ainult paarikümmend tihumeetrit, mingisugust palki saada. Et me ei lähe seda teede, anname ühele suurele firmale, kuigi tehing oleks mugav väga palju. Me ei taha ennast sõltuvaks teha üksikutest ostjatest, vaid et ikkagi see Eesti majandus ka oleks arvestatud ja ei kaotaks selles suures müügis. Kuidas te siis nüüd tundmata küll taustsüsteeme ikkagi suudate seda kindlustada, et omad Eesti mehed ja nende firmad, mis ei ole alati väga suured ja ei ole ka väga konkurentsivõimelised siiski vankrist maha? No põhimõtteliselt müügiüksuste väljakuulutamisel me nagu lähtusime printsiibist, müügiüksused on sobilikud väikestele ja keskmise suurusega firmadele, et selles kogu paketis ei olnud ühtegi sellist müügiüksust, mis oleks mõeldud suurtele firmadele. Noh, see aga samas on see kogus, mis nüüd müüki tuli, sellise uue müügimeetodiga niivõrd väike, et sellest loomulikult kõigile klientidele ei jätku ja nii on ka läbirääkimistel on selline nagu külg välja tulnud, et firmadele rahul selle kogusega, mida pakutaks, et nad tahaksid rohkem saada, tahaks saada rohkem neid müügiobjekte. Me loodame, et see tulevikus me saame selles suhtes oma klientidele vastu tulla ja, ja me saame sellisel moel seda toodangut rohkem välja pakkuda ja me saame ka siis rohkem rohkemate Eesti klientide soove rahuldada. Mis puudutab nüüd seda, et kui palju me võime üht või teist klienti eelistada tema päritolu järgi, siis tähendab see on nüüd nõue, et me peame oma puidu müüma võimalikult efektiivselt ja, ja esmaseks kriteeriumiks selle müügikorra järgi on ikkagi hind. Ja seda me ka väga, väga jäigalt väga jäigalt jälgima, ainukene nagu paindlikkuse moment on selle juures, et võrdsete pakkumiste puhul tähendab Me eelistame raudselt kodumaist tööstust. Paberipuu puhul ei ole see muidugi kõne alla, sest paberipuud Eestis kahjuks ainult Kehra paberi tselluloosi paberivabrik tarbib ja nende kogused ja oleneb muidugi nii nii suured kui Eesti metsadest, seda puitu tuleb. Aga püüame endast parima teha, selles osas. Teie sagedasti ka kirjutate ja avaldate andmeid, kuidas metsa ja puidu hinnad Euroopa turul ja maailmas tõusevad või langevad. Ka nimetatud Sõnumilehes oli teie ülevaade analüüs ja mul jäi sealt väga meelde, et palgi hinnad tõusevad kuidagi nobedamalt kui saematerjali hinnad. Ja et need hinnad meil Euroopas hakkavad tugevasti lähenema. Siit võib teha ühe järelduse või tunnetada üht ohtu, et need, kes nüüd vahendasid metsamüüki et nemad võivad oma protsendiga jänni jääda või nad võivad ka nagu oma osa minetada, sest kui Nende kasu siin enam eriti suur ei saa olla, siis säärased firmad või mehed langevat mängust välja. On see lihtsustatud lähenemine minu poolt või on siin tõetera sees? No ega turul on nagu igal igal tegijal on oma koht ja ja raudselt ka tulevikus on olemas vahendajaid, kes ekspordivad, puit on leidnud maailmas kuskil sellise kliendi, kes suudab sellest eesti puidust ka teha tunduvalt paremat toodangut, kui seda meie oma inimesed. Tähendab praegusel hetkel on ikkagi situatsioon selline, et Eesti tootja ei, kas ta ei ole traditsiooniliselt maksnud palgi eest piisavalt hinda või ta ei ole seda võimeline maksma, see nüüd küsimus kas meie traditsioonides või efektiivsuses ja sellest tulenevalt on tegelikult ka Eesti palgi ekspordi osakaal väga suur, mida meie loomulikult tahaksime. Et see palk ikkagi väärindatakse Eestis ja, ja see palgist saadav materjal muudetaks mööbliga, siis teda eksporditakse, tooks kindlat suuremat kasu kogu Eesti rahvamajandusele ja kindlasti ka metsakasvatajale, aga tähendab, palgi hinnad on Eestis olnud tunduvalt madalamad kui Euroopas ja eks tänu eksportivatele on mõnevõrra tõusnud ja ilmselt see tõus jätkub ka. Ja nüüd peavad nagu selles suhtes tööstuse pool väga tugevalt analüüsima oma võimalusi oma efektiivsuse üle vaatama, tähendab see ajajärk on sinna jõudnud, kus nii metsakasvataja kui ka tööstur peavad aru saama sellest, et kuskil looduses ei ole tühja kohta ja kõigest me peame maksma ja igal asjal on oma hind. Ja, ja kui samal ajal sellel etapil, kus me praegu asume, võib ajalehtedest lugeda kuusepalgi eest pakutakse kohe koha peal näiteks 640 krooni tihumeetri eest. Ja siin käinud mees arvab, et üle 600 on palju, siis noh, võib igaüks edasi arutada, kellele palju, kellele paras. Ja see ongi see, et ilmselt tuleb oma äriplaane üle vaadata või selles vahe kasvu protsendis teha lihtsalt parandusi, saada ise vähemaga, töötada edasi. Põhjaosakonda haarab ka suurt ala ja aga Jüri Tambets, kuidas teile nüüd tundub? Te olete ka siin eelläbirääkimiste juures olnud, kuidas teie metsade suunas ja see, mis müüki on pandud ja avalikult välja kuulutatud. See keskustelu on arenev. Põhjaosakonnas juba terve see aasta Me oleme hoogsalt praktikat rakendanud, nagu nüüd siin konkreetselt järgmiseks aastaks kokku lepime. Me oleme oma materjali sortiment müünud siis niimoodi konkurentsi alusel. Ja mõnele sortimendis on meil praegu juba sellised hinnad olemas, lepingutega tagatud, mõnele küll lepingu aga veel ei ole tagatud, kuid juba pakutakse selliseid hindu kõigile sortimentidele ja eksameid, natukene mõjutab see Tallinna lähedus ja lisaks võib-olla seegaate põhjapiirkonda on õnneks koondunud neid suuri saeveskeid ja konkurents on tihe ja on ka väikseid tegijaid, kes siis ei pruugi seda materjali saagida, nad teevad mingit muud toodet ja arvame, et need hinnad, mis Algindadeksin sortimenti pakutud, et need ei ole sugugi see piirhind, et need hinnad tegelikult lõpppakkumistest tõusevad. Teid kuulates küll hea mulje, et asi läheb just seda rada, nagu ta hetkel peab minema. Arnia leaders on riigi metsaameti esindaja ja kõigega kursis. On see niisugune tunne või hinnang, sest eks ennegi ole metsa müüdud ja eks ennegi on vaieldud ja iga häält tõstetud, aga pärast sõpradena lahku mindud ja mõnigi firma, kes on öelnud, et kui nii, siis mina lähen pankrotti, aga hiljem selgub, et äri edeneb. Küll kuidas sedapuhku tundub? Loomulikult ei ole see praegune eelläbirääkimiste voor veel lõplik pakkumine ja pakkujaid pakkujaid on, tundub, et üksjagu ja ja neid tõenäoliselt siis päris pakkumise vooru lõppedes veelgi rohkem, sest paljud paljud huvilised alles on, on ka nüüd ärganud ja veel küsivad, et kas nemad ei saaks eelläbirääkimistele tulla, et tutvuda, tutvuda olukorraga ja ja saada siis regioonides täpsemaid ülevaateid, mis metskondadest materjali müüki pannakse. Enamus siia tulnud on läinud müügiks Ta on sellega kursis, on ette võetud. Uus, äsja kinnitatud metsamaterjalide kvaliteedi võtmise nõuded on ka sellega kursis, üksikuid üksikuid küsimisi on ja kuigivõrd siin saadiga nendele vastuseid. Nii et ma arvan, et et kõik kõik laabub siiski kenasti, seda muidugi näitab lõplikult siis 12-st kuupäev, kus, kus siis pakkumised on kuus. Vahepealsed päevad on kiiresti läinud ja kui ma nüüd uuesti kokku saime lubatud 12. kuupäeval siis toimus kõik nii nagu malemängu jätkamisel, et oma salakäik pannakse mängija poolt ümbrikusse ja kohtunikud siis võtavad selle lahti kui jätkata ümbrikele õige palju ja, ja nüüd on see töö tehtud. Nii-öelda teise vooru järel Erik Kosenkranius võib öelda või tahab öelda selle suure tehingu. Kohta nüüd on firmad oma pakkumise teinud, neid firmas oli üllatavalt palju ja me oleme nende tulemustega väga rahul. Aga loomulikult, nüüd seisab ees pikk periood, mis on seotud siis puhtalt lepingute väikeste detailide täpsustamisega. Ja seejärel on juba ka raiehooaeg kätte jõudmas ja ega me siis muuda, isegi enam üle ei jäägi, kui tuleb seda puitu sealt metsast tooma hakata ja oma klientidele saagida või siis paberiks valmistamiseks anda. Pakkumine oli üle meie meile täiesti üllatavalt aktiivselt võeti sellest osa loomulikult firmad, kes ei olnud sellest pakkumisest nagu teadlikud päri, päris täpselt eelläbirääkimistel ei osalenud nii mõnelgi nagu probleeme just niisuguse, ütleme, bürokraatia osa, kaitse täpselt, pakkumised vastaks tingimustele, aga üldiselt oli asi asi kõigile selgeks endale selgeks tehtud, nii et selles osas nagu probleeme ei olnud ja praktiliselt ikka kõigile müügiüksustele oli, oli ikkagi mitu-mitu klienti, kes seda tahtsid, mis näitab väga ilmekalt, et et puidu järgi on suur nõudlus ja, ja ilmselt seda müügimeetodit tuleb ka rohkem rohkem rakendama hakata. Aga ma tahaks siia kohe juurde küsida, et kui ühele nagu teie ütlesite, müügiüksusele võib ka öelda, näiteks et Põlvamaal ühe metskonna maadel, kus kasvab väga hea mäng, tuleb väga hea palk. Kui seal oli näiteks neli tahtjat, mis saab siis lepingute sõlmimisel väravaks, kellega ta selle lepingu sõlminud. Kõik vaatavad riigimetsade poole, ta võimalikult objektiivne oleks, see tähendab seda, et et praegusel hetkel on esmane, mida me vaatame, ikkagi hind, mida pakkuja väljend pakkunud. Teine asi, mis tulevikus kindlasti peaks rohkem arvesse võetama, on regionaalne aspekt, see tähendab, et kui kui Anne Veski on tegelikult regionaalarengus väga suur potentsiaal ja ütleme, et ta ajutiselt seda nüüd hinda võib-olla nii kõrget ei pakugi, kui, kui turul turul see hind võib-olla siis siis noh, pikemas perspektiivis on ta väga oluline klient meile. Aga kahjuks praegune seadusandlus ei luba meil eriti muid tegureid arvesse võtta, kui ainult hind. See päris vormistamine, nüüd hakkab toimuma ja, ja siis lüüakse käed ja ja siis vist võib ka numbritest rääkida või ei räägita enam siis kaasest. Eelläbirääkimised jadana ana ümbriku avamine ei olnud, nagu öeldakse külaliste osavõtul, see toimus rangelt oma kindlate, siis eeskirjade järgi. Või saab nüüd hoopis kahtlustada, et niiviisi nurga taga teete sokiga? Ei, seda mitte, tähendab. Pakkumise tulemused tulevad hiljem niikuinii avalikuks ja meie, meie kui riigimetsade ülesanne ongi võimalikult avalikuna oma tegemisi ja toimetusi hoida, et maksumaksjal oleks hea ülevaade sellest, mis tema metsadest tehakse. Mis puudutab nüüd kindlalt seda läbi nagu hindamise protsessi ja konkreetsetele müügin müügiobjektidel tehtud pakkumisi, siis kõigil teistel pakkumises osalejatel on võimalik tutvuda vastavate pakkumise protokollidega ja võrrelda nüüd oma pakkumist naabripakkumisega ja mine tea, järgmine kord teha ka ise parema hakkamine. Võib vist siis nii-öelda nagu vahel öeldakse, sel puhul, et mehed on väsinud, aga õnnelikud? Jah, tuleb rahul olla.