Eesti sõduritund. Täna räägivad sõduri tunnis pataljon Narva meheni. Sissejuhatuseks põgus mälestuspilt suvepäevilt 1941, mil Saksa väed olid jõudmast Tallinna ja Tallinna lahelt lahkumas. Punalaevastik tolleretkega viidi Venemaale mobiliseeritud eesti mehi. Otar purjekal. Jaan Teeäär ootas oma saatust 400 poliitvangi. Laeva meeskond oli meil kogu aeg laeva peal, kapten ja need Motalistid küsisidena maale, mida nad rääkisid nendele, mis neil vaja on, ei tea, aga maale neid lasti, aga tõsi on ka see, et nad tagasi enam ei tulnud. Ja nüüd oli siis nendel vaja nendel meie konvoi, et kas äkki nende vangide hulgas Mutoristi, kes laeva mootorid käima panna, läheme laevaga minema siit reidi pealt. No muidugi selle 400 mehe hulgas igasuguseid mehi oli ka laevamootorist, päris laevnike oli. Need läksid siis sinna kohe üles, redelit pidi vedelas, nendel Allaridel tõmmati uuesti ära, mehed tulevad tagasi, naerunäod täis jamas ja nüüd on ta igal juhul ära näod naeru täis, nad ütlesid, et selle laevaga, millel ta kuskile mootori kolvid välja võetud ja ära visatud. Ühesõnaga need laevnikud läksid maale, panid need kolvid omale portfelli ja läksin koos kottidega minema. Nii et asi oli selge. Niisiis üleval meestel ikka jätkus mõtlemist, no see oli mootorpurjekas bet kasvanud purjelaevnike, teie hulgas kutsuti need üles. Purjelaevnikud läksid üles, veetsid ka seal oma tunni või pool ära. Et noh, vähemalt teevad, vaatavad purjed üle ja ja ütlesid nendele. Ei, et me saame need üles küll, aga meil läheb üks kolm-neli päeva aega, et need on nii sassis ja volume peame, me teeme korda, küll nad, aga kolm-neli päeva läheb aega, kui on. Muidugi see neid ei päästnud. Neid endasiga lasid teha omale selle luupolisel peal lasid sellele panna mingisuguse masti ja mingisuguse purje peale ja lasid siis selles on ääre peale niimoodi, et mehed lasti alla ja siis nemad ise lasid selle luubi võtta. Me kuulsime, vedas seda meie purjeka seina, kui laks, nimi robinal vajus alla. Ootasime natuke rahuli majas üleval, mingit häält ei olnud kuulda. Noortest meestest tehti rutuv püramiid ja olite üleval, noh ikkagi neli, viis meetrit, tulite põhjalt kõrge püramiidi kaudu siis ülesse ja poisid ütlevad sõnad juba purjetavad, juba purjetavad, no siis lasti kohe redelsena alla ja kätte, mis siis oli, mis me avastasime, nadolid tont trümmi ümber käsigranaadikastid. Ja siis oli meil selge, et nendele, kes tõesti kiireks, et nendel oli plaan, et käsikrahvid alla trümmi loopida, jättis trummi all, nendest oleks saanud sülti parasjagu. Minu koht oli ka parasjagu seal trümmi Algurekonnad paraski kõrval. Vaat ja noh, õnn oli see, et nendel kiireks läks. Ja kui mina üles jõudsin, siis oli näha veel, kuidas vennad purjetasid seal. Ja siis meie nägime veel ka seda kui see venelavatigi omal suitsukatet ja pani sinna Aegna ja Naissaare poole tuli korraks suurest suitsukattest välja üks väike suurtükipaat, noh, lasi meie poole paar kopsuaga, ilmselt olid ikka saksa patareid seal Irus kuskil üleval, nii et sealt tuli kohe vastu tuli tuli sellele suitsu katesse ja selleks ka suitsu katesse ja ja vajus tema siis kogu see laevastik läks minema. Nüüd oli niimoodi, et vaat nüüd näitasid meie need purjelaevnikud, milleks nad võimelised on. Võib-olla läks pool tundi, kolmveerand võib-olla tund, igatahes selle aja jooksul olid kõik purjed üleval, kannel, purjed üleval ja ja, ja suund võeti Tallinna poole. Kõige vabanali on selle juures see, et kapteni, sellest kajutist leiti veel ülesse sinimustvalge lipp. See tõmmati üles taha masti kandnud laeva masti. Nii, nii kui see üles SAISis tuli koplist Maksimi valangud kahekordne, aga samal ajal oli jälle üleval üks Saksa luurelennuk selleks ülesse. Tervitas niimoodi tiivad ja kõigutamistega, nii et see oli aru saanud, milles asi seisab kõrval. Ja siis sõitsime. No meil ei olnud muud varianti, ainult Tallinna sinna randa ennast kinni sõita, muud varianti ei olnud. Sinimustvalged lipud olid seal väljas ja ja noh, ega meil ei olnud midagi enam teha, paar nooremat poissi hüppasid vette, läksid informatsiooni andma, et mis need siin peal on, aga rahvas muidugi jube, teades, kes tuli Eesti ümblaks lahti laeva peal, niisugune ma ei tea. See kostis küll Moskvani välja vist, mis seal avalduses lauldi, kandes oli sage värk, aga meie olnud ikkagi ana vangid. Vangide laevalt pääsenu Harri tulp jõudis käesolevaks aastaks kaante vahele koguda oma üksuse pataljon Narva ajaloo. Nii on nüüd trükisõnas jäädvustatud nende meeste võitluste, kes kogunesid Elva mändide vahele ühel juulikuu kaunil nädalavahetusel. Pataljon Narva sai löögi väeosa väljaõpe ja parima relvastuse, mis teise maailma Sõja ajal oli pakkuda kogu koosseis, oli ratastel oma tankitõrje ja oma õhutõrjerelvadega. Et mehed olid vabatahtlikud, oli üksuse võitlusmoraal väga kõrge. Vaatasin täna kujurduda valvel, kuidas meie palvel mehed laulsid, võib-olla küll, aga see näitab ära seda, et milline on kool olnud. Aga vaadake vabaeda Alba midagi, vaadake Wabariigi paraadi kui meie sõdurit, marsruuti. Mul on häbi vaadata seda. Ma olen ise aus pildur olnud mulle häbi vaadata, ma mõtlesin, kui ma saaks sinna ehitada körma, näitas, kuidas tuletad marssima hakata selle koha pealt häbi, kui üks läheb nii, teine läheb lühidalt niimoodi. Hooga seda, kui meie oleks niimoodi piitsa teinud ära meelest minule maas olnud kogu aeg minust mütsi saanudki otsas. Mul on nii meeles, kui meil tehti 142. aasta sügisel, kui me pidime tegema seismajäämist. Me tegime nädal või kaks aeg, harjutasime, et 1000 meest lõik korraga kontsertkokku, et käid üks klõps, üks klõps selleks poega ja kui see klõps ei käinud, siis tehti 10 korda veergude klõps, tuli välja 2000 kontsa Cucurje klõps olla ära senine haruldane areneda ja see viidi täide ja iga päev vööde niimodi. Vaikus vaikus, surma yks lihviti nii kaugele muidugi meile siiamaani, aga midagi ei aidanud, ükskord ta jäi, nagu öeldakse, ükskord eeldase pidama jätta, jõli, kus sa siis peale hakkad mõtlema issand, et mitte sammumite kompaniiga üksnes sammu, vaid üks mees, üks, kaks kamp, kõik, aga korraga lõid kokku 1000 meest. Teab kuidas see lugu, kuidas nii, et see oli ülim kooljana, meie tegid väljaõpet krooste, Islandi parimad aus pildurite ohvitserid, allohvitserid, kes olid, kes Saksamaalt tulnud ära, kes tahtsid matslikku eesti rahvale lõpetada. Korda loonud. Issand jumal, kui hea ja lõputul kastide õppust võtab. Kaasa nii-ütelda ja pelada toodi meid veel eeskujuks teistele, vaadake, kuidas eest tasutav. Vaata, kui me läksime Ukrainasse veel enne, kui me siis meil hakati Ukrainas stepiväljakutel paraadsammu õpetama. Tolm lendas üles, Hige jooksära aparaat Sambudeli seal. Kuigi me selle peale protesteerisime. Aga arvestades seda seda väljaõpet, seda taktikalist keedist osa siis pool aastat või aasta hiljem, me kõik olime seal tänulikkusest ja aitas meil paljudel meestel ellu jääda ja seda vasta pidada sellele tohutule koormusele, mis pärast rindel langes neist trennid, nagu öeldakse, hea takjakoerad ära, kellel on vastupidi, taas, kellel on reaktsioon ja nägemine nuuskida, kellele kõik ära, et on selleks võimeline ja selleks ei ole, siis me mõtlesime noorde kurrat, milleks see veel vajalik on. Aga tuli välja, et see oli väga vajalik. Ja need, kes seda omandasid, need jäid ellu veel. R-r roos. Nii elus. Ei, aga nüüd ma ise mõtlesin, et ma saaks sama nooruse tagasi ja kui ma peaks seda uuesti alles uuesti soost ja, ja meil oli mingi mõned ütlevad, et me olime nii-ütelda nagu seikluse imur, et seda meil ei olnud. Mina läksin sellepärast, et mul tapeti sugulane nama, ka NKVD saab magada ja siis seal ja ma olin nii vihane. Ma võltsisin dokumendid ära, sest ma olen tegelikult 26. aasta poiss ja ma läksin siis Vabatahtlikud võltsis dokumente ära ja läksin sinna, Narva pataljon, tulin ära, ma teen kaks korda oma kergelt haavata saanud ja ma pole üheski lahingus säraun, tegite end vanemaks ja paljud, kes tegid vanemad, meil on üks Kanadas elab ka, kes oli 26. aasta ja ja seesama, vaata see samas. Õde, kes kirjutab mulle tema vennaga, läksin mina koos, läksime sinna. Vaata siit ära, ma pühendaksin Pisasse tema majase Foomilise pihta, poiss tuli Eestisse ja tema jäämist maha pääle seda. Ära lähen, siis ta viipab juuressaadis Narva, Narva sinimägedes sai tema esimene raudristi allohvitseriks siis Taavi metsas siis tuli metsast välja võõra nime all, siis ta organiseeris ühe grupi ja siis ta jäi vahele. Ja siis oli vene kohus, mõistis surmanuhtluse ja saadeti vasekaevandused ja kuskil siin. Mustvalge, mul panevad kõik, kas teie sõjateele, On selliseid episoode, mille kohta te võite öelda, et see oli sõdurien. Tohutult 100. nii palju, ma võin nüüd ma kõige rohkem ees tsirka. Tuli välja ja nägi seda momenti ühe seal, kus mu liig tuiskas jalgade ees, ühesõnaga kuulipilduja tulistas kõik. Ja ma pihta ei saa. See on õnn. Minul oli esimeses lahingus issimi juures, oli, mina olin raskekuulipilduja peal olin ja siis teine mees tulija vahetas mind välja. Ja vaates, sest meil oli vähe sooja veini seal sellepärast oli ju. Rohkem selle ümber ja igal juhul. Nii kui tema sinna üles läks, tema sai kuulipilduja täistabamusega, lõigati siit läbi ja kõik need luukillud. Ja see pool keha tuli mulle. Ma olin seal, kaevikus tuli mulle otsa ja nii et mina langesin, olin uimane, langesin maha jaguma, silma lahti tegin, siis ma vaatasin kaks venelast issid, istusid selle kaeviku ääre peal ja tegid keerasemale platskid, eks ole, suitsu teha. Ja ma tegin, sest ainult niimoodi ja nad läksid minema, panite silmad kinni, panin uuesti silmad kinni, lasin pea norgu ja mul oli liivapealsest tankid, sõitsid üle päevikute liival, ei pea. Ega need valesti torkima ei hakanud? Ei katsunud, mõtlesin, et ma olin surnud, eks ole, keha laip oli minu peal, oli pooleldi ainult minu, minu pea oli väljas, siis võiks öelda see teie sõber täiesti steit perast oma omas ja oma surma ja päästis ja see oli, see oli kolmandal päeval, kui venelased juba Nad tulid meie kaevikusse ja meil tuli vasturünnakut teha. Muidugi hiljem tulid meie mehed mööda, ma tõusin püsti ja võtsin Supmassinkoni ja me läksime vasturünnakule püstolkuulipilduja püstolkuulipilduja. Nii et siis ja sellepärast kuulipilduja oli Vene tanklasi täistabamuse ja need olid ju nii lähedale, kui nad kuulipildujad nägid, siis kaev, plats. Ühesõnaga, tema väljas kiiruse v suu. Lennukiirus on 8700 meetrit sekundis. Kui tulin tuld, nägid, siis oli seal pihta, nii, nii Rutsuda tuli. Nii et sul ei olnud kuskil võimaluste stseenist, õhkas ja pomm tuli pärast väljalaske ja välja lasta neile jutustajad olid Kuuno Teder, Lembit Jõemägi, eks räägime homme pikemalt. Me ju väheli ühtlasi tuleb, korrapealt ei oska rääkida. Aga fakt on see, et on tõesti neid asju, mis on toimunud juhtunud, Neeto koletu. Aga seda võin ma käe süda panna, võid sina peal, ehk et me oleks inimest tap maa, meie Riiagi küla elanik, kas te kuskilt muutusi, mitte ühtegi kedagi. Ja ei, me kedagi. Ainult üks asi on, mis ma mäletan litsa juures kui see venelaste purjus vene naistepataljon, aia. Aga mina, mina olin selles, ma ei ole süüdlane, aga mina, sina seal supi sees, mina olin väga, niitsin nad suuremalt osalt kõik maha, raskekuulipildujad. Need tulid, kui said, kelle kätte nad tapsid silmad välja kõik, mis nad tulid, ma nägin meil poisid, oo, naised, võtame vangi. Aga kui nad tulid lähemale, siis naised läksid seeliku alla, viskasid käsigranaadi seepeale seda, kui ma nägin, esimene lõhkes, haavasin kohe raskekuulipilduja, tule nii et, et seal ei olnud. Ei olnud Talibani sõdur minu aasta. Ja me ei saanud midagi muud teha seal. Aga mis põhiline asi oli ka? Vot ma ei mäleta. Mäletad, kui Oviskonni selg oli? Paraamiga, kostab kaugelt, kostab igast perest jutt oli politruk, räägib sääre ja siis, kui tulid rünnakule, nadolid purjus, ta ei lasknud kõhuli maha. Kükitas maha, kurgikott seljas, kutsub kuulge taatori ei noh, Isdiumi all. Sammul nad olid, me mõtlesime, tuli vaaderluu tähendab, tulid rivis ja, ja siis hiljem, kui nad läbi ei saanud, siis hüppasid, tulid tankidega jalaväetankide peal, siis me keerasime kuulipildujad ringi ja niitsime tankide pealt ja siis muidugi tangid hävitati kas meie tankitõrjekahuritega või magnetmiinidega või ükstapuha pea, kas selle hoidmine jonka. Aga see oli ta ei olnud. Pärast sõidad Haustatroonide, need saame pärast vahust. Mõte on see. Millal saatus teid lahku viis teid kaht, oota Eveklaamine koos mina läksin, teisel aprillil 1945 läksin Taani ja tema läks diviisi, jah, ma annaksin diviisi, 44 40 ei 45 näha raja ja 44 korra 44 läheksime kooli, Seppenaa kapsad ja ja mina talle foto ja seesama foto on siin sees ja tema toimub 93. aastal fototühma kuus pilti teinud. Millal te jälle nägite seda maga? Üheksa, 93 ja 16. siin samas. Elvas ja 40 aastat hiljem 50 aastat üheteistkümnendat aastat vahet ja ma olin hääd sõbrad. Tundsid ära? Tema toitis mind kohe ära? Ei, aga temale võrdlemisi sarnane. No mina võib-olla monosa oled kõhnemaks jäänud. Igas pilgavusele kui pime elus tunne siis kui siin ta luust. Ning ema, kes uksele jäi jäi ju kuiv. Ehk siis need tuleb nii lõppe k võõrkeelne. Kuid kauguge läbi jäi lootus ikka asi. Et ootab mind, suutsime kui tagasi viibiks. Me siis Testsõitjaks seal oli, see läks taga ka. Ei igatse? Lahinguväljale jäänud meeste omaksed paluvad teateid eesti sõduri tunni kaudu ehk aitaksite selgitada järgmiste meeste saatust. Juhan, 36. politseipataljoni leitnant juunikuust 1944 SS Grenoderi väljaõpperügemendi ohvitser kadunuks jäänud pärast Tartu lahingut suvel 44, kes teab tema kadumise või hukkumise asjaolusid. Künnapuu Tõnis oletatavalt rügemendist Tallinn-Narva rindel koos Pauliaanso, Reintsiifi, August Mazaki ja Valter käomäega jäi 26. juulil 44 lahingus kadunuks. Laur Jaan allohvitser oli suvel 1944 saal trükk ja sõjaväe haiglas. Saksamaal oodatakse teateid hilisema saatuse kohta. Võimalik, et suri Siberi vangilaagris. Leesment. Karl langes seitsmeteistkümnendal septembril 1944 Tartu lähistel pilka külas Soosaare talu juures, kes teab tema surmast. Lindjärv August esimese piirikaitse rügemendi kümnendas kompaniis, kellel on teada tema langemisest Tartu lähistel. Lookene Herman langes Pikasilla lahingus 21. septembril 44 arvatavasti oma kaitselahingüksuses. Ootame andmeid teenistuse ja langemise kohta. Mick Oswald, arvatavasti 33. politseipataljoni leitnant hilissuvest 1944 kadunud. Teatage tema teenistusest kadumisest või hukkumisest. Mürk Aadam mobiliseeriti märtsis 44, oli väljaõppel, Viljandis. Langes Väike-Emajõe ääres 15. septembril 1944, kes teab, millises üksuses mees oli. NaaberFerdinand Johannes mobiliseeriti aprillis 44, langes vangi, sama aasta lõpul või järgmise kevadel suri Poolas Beuteni linnas. Tema väeosa paiknes juunis-juulis 1944 Alatskivil. Kes teab, milline väeosa oli sellal Alatskivil? Terna ka tärna Elmar arvatavasti neljanda piirikaitse rügemendi teises pataljonis langes 21. septembril Porkuni lähedal. Vajatakse teateid tema teenistuskäigu kohta. Tõrv Arno langes sinimägede lahinguis arvatavasti augusti algul 1944. Võimalik, et kuulus rügemendi Tallinn koosseisu, kes teab midagi tema teenistusest ja hukkumisest. Kordame nimesid. Juhan Kukk, Tõnis Künnapuu, Jaan Laur, Karl Leesment, August Lindjärv, Herman lookene, Oswald mitt, Adam Mürk, Ferdinand Johannes naaber Elmarterna ka tärna Arno tõrv. Kirjutage eesti sõdurit tunnile aadressil. Eesti Raadio, Gonsiori 21, Tallinn postiindeks e-null üks 100. Noh, mullas ja minul on hinge peas. Sest ma olen kadunud. Et tulla ei saanud ajaloo nii kaua. Ma ütlen, et kui meie läksime Narva pataljoni praegu tundub kummaline, kui räägitakse niimoodi, Nõukogude liidus oli mingisugune noorte meeste pilkamine, nende mõnitamine Narva pataljoni algusest peale kuni lõpuni ei olnud ühtegi konflikti ühegi sõduri vahel konfliktides ainult sakslastega, vaatame, mis ta sellepärast, et Poola tüdrukutel eelistasid eesti sõdurit teid ennem õlut kätte ja siis tekkis konflikt, löödi näod sisse, aknad agad omavahel, oleks olnud Worldi saarede Peeesse või öödel, aga tulles mingit mõnitamist või oleks mingisugust pilka absoluut, mida see oli tõeline. Sõdurite ühine vaim, mis sidus inimesi, kukkusid kaupade või põhimõte, kõik olid ja vabatahtlikud ja see vabaduse põhimõtteliselt. Ma arvan, et me tahame saavutada ühist sihti ja nagu öeldakse, igaüksteisega relva menda sõber ja igaüks püüdis aidata teist nii õppustel kui hiljem manöövrite käigus. Ja ta on niimoodi, et kui praegu mööda, kui palju mehi siinsamas on olemas, hommikul tuleb meri siia, on siin mees olemas, kes Meriste, kes jalgadel kandis grivasost seljas välja, kusjuures mõlemad jalad oma läbilastud ta ise invaliid. Ja niimoodi palju Isama Mägedi poiss toodi ellips välja teedemehe poolt võõbatud, nii et teise haavatu mehe välja. See on harvaesinev asi, samas nimetatud kurrat minu pihta, mis see minu asi on? Venemaa seda tunnetele ja meil oli, nagu öeldakse, meie bannel oli ühtlased hõbe ja kõik olid seal, kuivõrd see vaatamata rahvusele vaatamata kupule kõigis ja mitte sellele ka, et keegi oleks tulnud kuskilt eri kompasid, mida kõikus võrdses. Siht oli ühine siht tuli meie võitlesime kogu aeg praegusest ajaloos mee võidelda, rahvuse vastane võitlus, kommunismivastane eile rukus ei, tähed olid nad usbekid ja tadžikid Ukrainas. Venelased Me võitlesime kommunismi vastu, mis meie maal oli niivõrd palju pahandust teinud ära aga rappus meile mingi rooli ja kui ajaloos praegused võtavad sama sulesepp, kes praegult Ameerikas kino teatada, et tuleb nii. Temal oli selleni Uused. Et vene tüdrukuid taheti kõigile Saksamaale tööle. Ja seal ruumis, kus tema vööbita perenaise niimodi ära palusid, et härra Soldooted, kas te saaks aidata, tütar tahetakse küüditati Saksamaale, et kaikad Maido viimaselt temas, milles asi on öösel 1000, sakslased võtavad tüdrukud gaase, viivad Saksamaale tööteenistusse. Ja nemad tegid niimoodi, Sulev ütles küll, et tulge siia PTA märadega siit keegi puudu. Ja siis tuli see samuti. Talutütar peretütar ja veel 10 tüdrukut, tulin tuppa, need pantis põrandale ja Sulev heitis sinna peale automaat rinna peal pankrot. Kas v tüdrukud, mis me oleme siis pane uks sellest kinni. Nii, üks nendest tüdrukutest oli rajoonikomitee komsomolisekretär. Nii, ja tema ütles idealist tol korral niimoodi, et kuidas ma ei saa sellest aru. Teie kaitsete meid selleks, et mitte ei küüditatud ja võitlete meie vasta nende mõistus ei võtnud seda kinni. Et eesti võideldes kommuni vastav, võisid inimlikkus aspektist kaitsta inimesi, kes olid määratud küüdistamisele. Kui kütlemisega. Aitäh. Noh, nagu öeldakse, vägistatud, meid on pandud vangilaagrisse onkoloogia läbini, meil pole õigust töötada ega haridust saada. Aga vaatamata sellele me oleme säilitanud omavahelise sideme ära, et me oleme kõik võrdsed, kusjuures pole jutt, et kas ta on. Näitena tõi see sõdur ala kõiku märatseda kabki siin praegu. Ja see näitab seda ära. Inimeste hingesuurus on nii suur, et meie mõtlesime, nagu ma praegast on öeldud, ära ja kirjutanud oma raamatut. Diviis ära. Tütar mu käest küsitud ära, ma kirjutan. Tütar, see oli siis, kui me olime noored ja Me võitlesime vaba, iseseisva, Diviisi Viking koosseisu kuulunud Narva pataljon kandis lahingutes raskeid kaotusi, sai täiendust ja kandis taas kaotusi. Nõudnud kodumaa kaitsele suunamist, võttis pataljoni järgnevatest lahingutest osa küll mitte enam Narva nime all Narva rindelõigus. Üksuse viimane ülem oli Hando Ruus. Roveralleeluga siis ta ära, seal oli valge lipuga tuli mees välja, ohvitser. Ta ütles mulle niimoodi, Karla, ära lase tal valge lipp pihus ja ühtsest poisist vabad. Kes tahab, tuleb ühes, meid kutsutakse, kutsuti müüria Ruus, koolivennad, koolivennad, andke alla. Mõtet on sõdida, nüüd hakkame koos sakslastele andma ja. Mina mõtlesin. Mina ei tulnud jutuks, meie juures oli lihtsalt ja välja siis, kui kivi mäletan, oli seal niimoodi, eks ole. Alguses need kolm tanki, mis pihta said, pausidega rohkem Fausti olnud ma sealt kive tagant binokliga masinaid korpus müüdud, valge pluus, kõik metsajärvi täis, siin kuulipildujat, kõiki värki. Viisakas, need tangid otsesihtimise andma, selle kiviaeda. Kivid lendasid, haavatu tuli tagasi kõik kohad täis, eks ole, kes tassisid, teinud pikad vankrid, sildasid haavatuid. Ja surnuid jäid sinna maha ja poistega enama masin kiviaia tagant enam panna ei saa. Haadsime tangi tulevad Nõukogude Eesti eest oli peale kirjutatud valge selle kuradi värviga korpus oli vennatapu sõda ja, ja siis läksime sinna kõrvale, siis tekkis nagu. On ikka korrata, et igaüks pani viise kanti. Rühma poisid, siis läksime sinna paremal suurimaid säärisima binokliga vaatasin, teadsis tangid, rammisid meie haavatuid. Pärast pikka vankrite peal, mis siin oli viidud, tead kui palju mul tuttavaid oleks, ma Orgutas Siberis poleks ühtki haavatut veel elus kohtunud, tänapäevani mitte ühtki, lasti lihtsalt maha ja seal ei olnud midagi. Ja õnnetus, meedia, sõdur, aga eesti sõdur sattus sütt asetada ja siis kurat suuri ringe tegime, saime sinna kuradi Ambla soosse, eks ole, seal magasime öösel väsind, rivasas tuld jala ju vahepeal sisemiseni magama, väsinud hommiku kurrat, kõik soo täis ja hakkasin minema Ambla suunas. Siis oligi, nad olid ümber piiranud, häälekümmend oli üles pandud siis hirmsasti tammsalu. Hamblas Ambla kuradi koolima juurde viidi meheti pärast jah, Ambla soolisi, kus me seal olime? Seal oli see nitsiooni seal rohkem, ega ma ei teagi, roomlased siisiva masinat, ruut oli juba seal pöörleks nagu kõrvale siin. Ta ütles, poisis niisult, vabad kruus, wando andu, jah, Andrus. Tema ütles, vabatut meid kutsutakse, me peame minema. Kes tahab oma surma vabas mõne missugune tema saatusele tapetud, kuidas prantslane? Leenu saias transpordis tapeti ära ja sinna ja tehti sõjakurjategijast lihtsalt pea ja asjale saadeti teada ja ekspluateeritud sellepärast et tema oli, anti saksa rist kullast, talle anti saksa suur kuldsaksa rist kullas, see oli ainukene eestlane, nimetati Saksa rist kullas. Tema kätte sain temale andnud Loeti ette küll, aga pärast tead siis nii vanemate kirjutati, tead, seal need välismaalased restorani kui lennukiga alla lastud, aga seda kätte ta ei saanud, ma tean, et ma olin metsavend, peale selle tykk aega, mälestused, mälestused, mälestused ja mul ruudist korrad anduli, tead nii kõva sõjamees kõik läbi võiks olla järsku. Uskuge, need tulid sealt korpuse sõbrad tulevad koolivennad ja mõttetu ja, ja oma kooli Pealt oli kuldse kooli õpilane, mõlemad abikaasaga Tallinna kontsert. Ja kujuta ette, nüüd ütleme, kill oli meie Vikingi diviisi ülem, ümbergist sai kolm aastat. Ja mina küll lihtne, kuradi Soter, sain 25 pluss viis kartuli, meil tuli seal. Kas siis tuli koos tuli ostjaga rool ja lennukiga ära tuli lennukiga tagasi Tallinna fondis vastava minu pilt, selle roosi kõrvaldati, et kui ta neid õlakuid vastutab seal, siis ma vaatan, minu pilt on seal kõrval, on raamatus ka ja ma võin. Nägu. Tulgem tänapäeva probleeme jätkub tänaseni küsima asjakohast nõu välisõigusabi advokaadibüroos Ivo mahov. Saksamaa sõjaohvrite pensioni taotlemiseks on meie poole pöördunud inimesed või nende sugulased. Kui sõdur teenis Saksa sõjaväes eelkõige Wehrmachti ka teistes üksustes. Näiteks pöörduge meie poole Narva pataljonist, 20.-st relvassesse diviisist, Eesti piirikaitse rügemendist, aga ka politseipataljonidest, omakaitsest ja ka Eestist teistest üksustest. Kas on selliseid juhuseid või piiranguid, kellele sõjaohvri pensioniõigus ei laiene, sakslased ise või see saksa seadus, mille alusel me pensioni taotleme teeb ranget vahet, millisesse väeliiki või kelle alluvuses taotleja teenis? Nimelt makstakse põhimõtteliselt seda pensionit ainult rindeüksuste kannatanutele või ohvritele. Kui rääkida nüüd detailsemalt, siis ei maksta oma kaitsele kui nad ei allunud otseselt Saksa Wehrmacht, üleüldse ei maksta SD liikmetele. Ning mis puudutab politseipataljon, kuhu kuulus ka väga palju eestlasi, siis tehakse igal konkreetsel juhul kindlaks, kas see sõdur, aga sel hetkel, kui ta sai haavata või surma allus oma pataljoniga Wehrmachti-ile või korrakaitsepolitseile. Kui ta allus korrakaitsepolitseile, siis nad ei maksa, kui Wehrmachti siis maksavad. Tähendab, kui ta oli rindüksus, õieti lähtuvad nad puht juriidilisest aspektist, kellede allus ta võis olla ja ka taga lõksus, aga kui ta allus Wehrmachti-le, siis nad maksavad. Ta võis olla hetkel ka rindel, aga kui ta ikkagi alus ornung politseile korrakaitsepolitseile, siis nad ei maksa. Kellel sugulastest on õigus pensioni taotleda, milline sugulaste ring võiks seda saada? Esmane järjekorras tulevad kõne alla lesed ja vanemad. Ema, isa ja abikaasa, abikaasa, sel juhul praegu ei ole abielus. Ta võis olla ka teistkordselt abielus, aga see teine abielu on lõppenud, siis ta võib taotleda. On õigus taotleda võib sellisel juhul isegi tekkida tulevikus. Kui praegune kehtiv abielu tulevikus lõpeb, kas siis kaob teine abikaasa või siis abielu, lahutatakse aga lapsed, laste puhul on see võimalus või õigus, väga teoreetiline. Lapsed võivad taotleda seda pensioni juhul, kui nad on lapsest saadik invaliidid ning neil faktiliselt ei ole kedagi, kes neid nüüd toetaks. Milliseid pabereid, dokumente ja tõendeid tuleks kokku otsima hakata, kui see toiming ette võtta? Kõige esimene, mis tuleks teha, on vaja vormistada avaldus formaalne avaldus ja hiljem siis algab see dokumentide vormistamine. Põhimõte on selles, et juhul kui tulevikus õnnestub komplekteerida kohusedokumentide pakk, mis sakslased nõuavad siis pension arvestatakse tagantjärele koos protsentidega sellest kuust peale, millal avaldus neile laekus. Siin ongi tehtud viga, et inimesed arvavad, et Ennova korraldatud dokumendid kokku ja selle tõttu hiljem tuleb välja, on kaotanud mitme aasta pensioni selle tõttu. Nii et esimene asi on avaldus ja hiljem dokumendita paki, mida nad siis taotlevad, võib jagada, ütleme kahte või kolme erinevasse nii-öelda grupi üks dokumendid, komplekt peab tõestama, sugulusvahekordasid, need on siis sünniabielu, surmatunnistused, dokumentide grupp tõestama teenimist, millistes üksustes täpselt see isik teenis näiteks kus, millal ning kolmas neid asjaolusid, mille tõttu see sugulane pensionit taotleb ka siis vigastada saamist, hukkumist teadmata kadunuks jäämist. Ja kuna kahte ühesugust ta juhust praktiliselt ette ei tule, siis tõendit liigid, mida ühe või teise asja tõestamiseks kasutatakse, võib olla väga erinevad. Kas me võime öelda, et avalduse esitamine oleks kõige lihtsam ja kindlam välisõigusabi advokaadibüroo kaudu? Jah, meil on olemas kogemus selles suhtes. Anname tavaliselt faksi teel momentaanselt selle avalduse edasi ja siis hiljem hakkame ja needa asju dokumenteerima. Nii et me oleme hea meelega aidanud neid asju ja meie arvates ei tasu, tingimused on klientidele väga soodsad. Me ei nõua mingit tasu, ei tõlgete eest teatavasti kõik dokumendid tulevad, tuleb tõlkida ja ametlikult tõestada saksa keelde ja teinekord dokumentide paka ulatuda päris suurte arudeni. Kui võtta tõlkebürootarvete hinna hinnates, siis meie ja selle eest mingeid arveid ei esita. Ning saame ka oma töö eest tasu ainult sellisel juhul, kui me suudame asja võita ning siis on see protsentuaalselt viis protsenti nendest summadest, mis inimesel õnnestub meie kaudu kätte saada. Välisõigusabi advokaadibüroo aadress on, õigem oleks helistada kõigepealt telefonil 44 44 11. Nii postiaadress on Tallinn, peapostkontor postkast 425, indeks e-null null, 90 kordan Tallinn, peapostkontor, postkast 425, indeks e-null null, 90 advokaadibüroo. Ning kohale tulek on soovitav siis juba eelneva telefonil selle kokkuleppel. Praegu asume Tallinnas kinga 10. Telefon oli 44 44 11. Saksa ei tea Juulikuu sõduri tunnis meenutasid lahingu päevi Narva pataljoni mehed.