Algava saatega saab täis esimene aasta Eesti sõduritundi. Tahame sel puhul tänada ja tervitada kõiki, kes kuust kuusse on aidanud saadet sisustada eriti mõtte algatajat. Sõjakirjasaatja Karl Gailit. Detsember on olnud jõulukuuga kaevikus ja kasarmus. Oli aasta 1940 Märt tihane. Ja siis olime Kose-Uuemõisas, olime kasarmusse, seal olid siis kõik väeosad kokku tulnud, seal küll meremehed, küll ratsaväelased ja igalt väeliigist, mis olid Eestis ajal olnud. Ja mina olin siis polgu koolis ja olin noorem komandör. Rühmaülemana abi ja kursandid olid juures ja aga seal nõuti juba terve selle divisjonis, et jõulusid ei tohi pidada Antiga juba seal meile, noorematel komandöridele, Antiga jällegi korraldused, et jälgida, et mitte ühtegi kuuske ei tohi jõuluajaks sisse tuua ja aga juba, kuidas need siis need kuhjaga oli meie ruumi sisse toodud, meie teadsime juba, kontroll käib. Kõrvaltruumis kuulsime läbi seina, et kõva kontroll on, vaatasime, et nüüd ei aita midagi, mõtlesin, mina võtsin kätte ja pistsin selle küdevast ahju seal kuuse. Aga seal siis osa poisse kiskusid teda uuesti välja jälle ja pidasid mind seal siis nüüd seda mees ja puha, kõik, mis seal oli selt, kuidas olija. Aga nii, et see kuuselõhna, see tuli, see kasarmu täis. Nii tulid ja kuusk põles seal ikka siis ilusti ära. Lõpuks, ja see kuusik oli küllalt väike, noh, suured ei olnud. Ja tulid siis need suured komissarid ja sel ajal kontrollima ja kohe vaatad, nuusutavad oi, siin on nüüd kuuskee kuuse lõhn, hästi tugev, kuuselõka oli sees ja kus siis hakati otsima, küll siis otsiti seda kuuske ja kõik seinakapid olid ja öökapid ja kõik otsiti läbi voodialused. Ja siis kus osa, kes hakkasid, seal demonstreerisid osa mehed, kes võtsid siis seljakotid sealt ära, näidasid seljakoti ja osa kiskusid jälle neid. Ja püksitaskud puha pahupidi, et taskutes ka ei ole ja ja aga äi ikka arusaamatuks, kust tema jäi. Aga siis meil oli ka seal kõlat. Raskes läks elulisi toitlustamine oli juba nii võõras ja siis ka tehti meile väljakäik. 52 kohta oli ja seal olid ainult kahel pool oli see 26 oli ühel pool ja teine 26 oli teisel pool seal midagi istet ega midagi ei olnud, Altaugud olid. Aga meile tehti jällegi korraldus, et ajalehti tuli tellida. Ja kui see suur see nüüd meile siraake oli, aga midagi ei aidanud, võeti meil kohe sellest kinni, seal raag, sest seal olijad, mis meile anti ja telliti, igal ajaleht. Ja selle peale panime siis need ajalehe kus oli Stalini pilt ja panime kõikile seina äärde sinna, selle Stalini seina äärde, kõigil pildid hiljuti ja vana vaadad silla august alla, seal ilusti. No siis oli seda pahandust küll nii palju, et see komissar võttis meid siis sinna kokku ja tema hakkas siis meid seal ruumi maailma, et meil tõlki ka ei olnud ja siis tema seal, pahandas ta higi jooksis sealt. Aga sellel oli jälle need, kui tema seal tundi Ta andis siis poisid lõikasid keemilise pliiatsiga pliiatsid, lõikasid tina pulbriks ja panid paberi peale ja puhasid tema selle palja pea pääle selle. Ja siis sellega, kui tema hakkas, ütleme siis ta seal higiste see oli ja siis mida rohkem ta rääkis, seda rohkem siinpool pääd läks, temal jälle selles linnas selle jagu jälle kõik naeravad ja tema jälle arvas, et nüüd, et seda naeravad nüüd teda, et tema selle selle jutu pääle naeravad ja siis oli ka seda pahandust, kui palju. Oli detsembrikuu 1942. Erich Puusaag. Teil on teise aasta talvel detsembrikuus case pingeline heitlus kahe vanu vahel, seda idarinde kesklõigus, kus siis see oli piiratud Fonsassi üksus Veliki Luki all ja pärast siis ümber vene armee rõngas. Venelased püüdsid kõigest hingest seda linna vallutada, sakslased panid meeleheitlikult vastu. Ja selleks, et nüüd söödasse olukorda natukene leevendust tuua Saksa väejuhatus planeeris vastulöögi ilmselt loode suunast murda seda rõngast läbi nišis Läheneva kiilu suhtes püüti komplekteerida siis Vene vägedest mingisugune löögiüksus, kus sattusime ka meie tähendab kunagi Eestist mobilisatsiooni korras välja viidud poisid olin mina siis 921. polgu luurerühmas ja vahetult enne sinna rajoonitoomist hajutati meissis pataljonide vahel laiali. Saabil tekkis siis idee luua papp, kontakt vastasega ja selleks siis anti mulle üks mees kaasa ja kuna ma olen nagu jalaväeluuraja, olen Lähed vaenlase poole, ma küsin, kuhu käe suunas. Nii me siis suhtlesime seal künka otsas oli teistele rahatud, miinid olid teinud oma töö maha, oli jäänud ainult surnud, ühtegi elavat hinge. Leidsime siis ühe ette jutuva augu, katsime sealt sendiga kinni ja pugesime sinna auku üks mitmepäevane metamine seal kõrgustikul ja ka söömata olek mõjus. Me jäime magama. Hommikul ärkan ülesse, ärkan ülesse, keegi taob kaikaga vastu jalgu. Teen silmad lahti, sakslane augu peal, püstol käes. Käratab mullad Rausmiteeride Overs, luht. Kärn, mis mul jäi üle, tulin august välja, kaks vetesse. Saksa keelt oskasin, seda ma olin tehnikagümnaasiumis õppinud. Hakkasin siis rääkima, et ma olen niisugune eeste ja nii edasi ja tõsi, VA teame, et kamraadid on juba internafataland. Issimi seal augu Karel ja pakku suurest sigaretist punt. Suitsetasime seda, jah, ja siis ma ütlesin, et mul on teine mees veel augus nuttu tagasi välja. Mis selle teise mehe sealt august välja ja see oli võrdlemisi pabinest, oli Venemaa eestlane, ütles, et ära sa jumala pärast ütle, et ma olen parteiline, mõtlesin loll, mis ma pean sulle rääkima. Sakslanna võttis meid kaasa sealt läksime siis sinna nende juhtimispunkti, mis oli seal paarsada meetrit eemal. Sinna oli tabanud venelaste juhuslik miin, ta seal üks ohvitser oli seal surma. Tõsteti see siis poe peale, sakslasi oli sõnatu, ütleme relvastuse, laskemoona, toidu väga avatud transpordiks, niuksed süstlataolised, väiksed paadiks, mida sa jest vedada, mis väga kergesti lume peal liikus, võeti siis meid seal siis kaasa, pandi siis sinna ohjaharu otsa ja nii me siis sammusime tagala poole sakslasega, minaasime siis kõrvuti, rääkisime siis kah iidamast-aadamast ja tuli välja. Et nemad kuulusid sinna Elskov diviisi ja oli rügement 156, mis oli tulnud läbi Eesti Viljandi üle Mustvee, Narva ja tundsid Eesti elu küllaltki hästi. Ja patsutab mulle õla peale, ütleb ei, haage pojad, varsti oled sa kodus. Seal oli siis üks suurem väekoondisekeskuse suur niisugune kiviait laut. EELK sees kostis kõva eestikeelset laulu jorinat ja lükati mind ka siis sinna. Olime selle öö siis ära, oli kusagil 21., kes laulsid Eesti buss, üksus tähendab sellest üksusest oli järgi jäänud 179 meest, pluss meie kaks, need 181 meeste järgist kolme tools meest. Rivi ette tuli siis paar velt veeblid, paar ohvitseri ja millegipärast ka juba saksa sinelis mundris ühe roodu ülem, kes kandis oma nime, nüüd juba funden, toimus siis lihe lühike kõnelus, öeldi meeled, armsad mehed. Et nüüd tuleb teil see häbipunaarmees, olete teinud maha pesta ja koos saksa relvajõudude kasutanud võitlusse. Ma mäletan, 20 kolmandat detsembrit, kui kutsuti meid sinna sisse riietelatu. Öeldi, et need vanad kaltsud võtate nüüd seljast ära. Anti meile uhiuued saksa mundreid ja siis Winter, Austria üks pool roheline pool valge kõrval radu anti meile välja relvad ja ainukene, mis meenutas veel Nõukogude armee tunnust, oli siis Nõukogude Meie Dali müts, kuhu õmmeldi Etti siis valge riie ja siis saksa kahe diivaline kotkas. Õhtu veetsime meie koosseis 11 mehega sakslaste Saps komando juures. Ja see jääb mulle eriti meelde, no me olime ikkagi alatoidetud pool näljas olnud. Ja sakslased said siis oma kodused pakid kätte ja nad olid siis nii prisked vennad, ütlesid, et posidet. Minge kööki ja sööge nende toit ära ja sõna tõsises mõttes 11 mehega. Sõime selle katla tühjaks. Seal oli, ma ei mäleta, kas siis loomaragu millegiga kuskil magustoit kohvi, mida me sealt Ahtmisime sisse. Ja siis meism ümbrusele, jõulupuu. Ja siis meenutasime koduseid ja sakslasel oli üldse niisugune omapärane traditsioon, süüdati siis. Jõulupeole pandi kolm küünalt. Esimene küünal süüdati mälestuseks langenud kamraadid. Teine küünal süüdati kaugel viibivate maksta. Mälestuseks kolmas küünal raskes olukorras oleva isamaa eest. Eesti sõduri tund ootab teateid järgmiste isikute kohta. Lipnik Harald Avarand 20.-st diviisist viidi suvel 1944 Rakvere sõjaväehaiglast Tallinna kaudu Saksamaale. On jäänud kadunuks. Ernst Voldemar Aare teenis arvatavasti esimese piirikaitse rügemendi 12. Kümnendas kompaniis. Langes Tartu lähistel Luunjas seitsmeteistkümnendal septembril 1944. Arnold Ernst Paabin sai surma 1944 Tartu all. Paul Grant teenis kuuenda piirikaitse rügemendis, langes vangi. Septembrist 1944 suri Novosibirski sõjavangilaagris number viis. Karl Eevald Epro. Mobiliseeriti augustist 1944 Tartus. Langes vangi märtsist 1945 ülemsileesias viibinud koosel ja Laabani vangilaagrites. Suri tüüfusse, sõjavangina, kommi, kolhoosis, ketrovi sor novembris 1945. Kordan Haarald avarand. Ernst Voldemar Aare Arnold, Ernst Paabin, Paul Grant, Karl Eevald, Epro, kes teab, lisada midagi nende meesteteenistuse vangistuse või surma kohta. Palume kirjutada Eesti Raadio aadressil. Tallinn E null üks null null Gonsiori 21, Eesti sõduri tund. Iga teade aitaks kedagi. Jõulukuu 1944 Saksamaal Kaljo Alaküla ja Richard Jurss. 44. aasta detsembris olümee nagu eksinud linnud, nagu laulusalm ütleb, essid linnud laiali. Mina olin isiklikult kursandina Nevec lauEesti ohvitseride sõjakoolis. Ja sellest arutada on väga napilt ja vähe sest me olime just lõpetanud selle eelkursuse jõuludest, peab ütlema ka seda, et tol ajal hitlerliku Saksamaa ei peetud eriti kirikust lugu. See oli kohe kohe ja et ei olnud mitte, usuvad seda propagandat, aga, kuid sellele vaatamata kiriku kudenud kõrvale jäetud. Ja, aga meil seal ei olnud loomulikult ka kirikuga eriti tegemist ja liialt me olime nagu kodumaast eraldatud, me ei teadnud mitte midagi meile, meile olid jõudnud hirmu ja õuduse jutud okupatsioonivõimude kuritegudele, sest meie järje ainult rahvakillu tollal. Samuti ei olnud veel mingisugust sidet loomulik koduma, aga, ja ei olnud meil seedejõuluõhtul, mis oli nagu ikkagi lapsepõlves kõigile meelde jäänud. Ei ole selle jõuluõhtuga ei olnud otsest seost, ei olnud veel pakkiv mitte midagi siis meie jõuluõhtul nimetav sõjakoolis serdid Bloskav lossis oli, tähendab ja see kujunes niimoodi erinevates tubades gruppi diviisi olime seal meelse inspiratsioon, kursus pluss, selles selles ei olegi midagi eriti meenutada, aga võiks öelda niipalju et kõik valdavas enamuses noored mehed, osa olid perekonnainimesed, osali vanemaid olid kõik endised rinde võitlejad olime vaiksed, seal ei olnud veel seal kuuske. Meil küünlasäraküünal pandi vaikselt oma tuppa põlema, meenutati oma koduseid, kelle saatus mitte mitte midagi teadnud. Kes rääkis siis endale mälestustel see asi baseerus ei olnud, meil seal verivorst ei olnud seapraadi hapendatud kapsaid ei olnud, see oli minu niisugune meenutus sellest jõuluõhtust 40. Neli, see, kas seda märksõna võiks edasi arendada seapraadi asja, vot meie olime tollal Eesti linnukrõpse likvideerus, bensiin sai otsa ja kütus nii edasi, nii edasi ja ilmselt kas sa oled ka ei teadnud, et nende kodumaata jäänud meestega, mida siis peale hakata üldse. Niisiis me olime Frankfurt oodelisse tulnud juba ja siis rivistati meil Kariis üles, üks kindral käis ringi eesti tõlkul tal kaasas tõlk siis uurib, et kuulge, et jutud olid niisugused, kas tahame edasi sõdida, võimelda, tehasesse tööle minna, et äkki on kellelegi perekonnaliikmed kuskil Saksamaal nuiaga sattusid Iida poja otsa ja idapoeg oli ise niisugune karikatuur Eestis veic, tähendab kõrvad olid vahel laiali vähe, milles pidi nina oli ja, ja siis punased juuksed ja veike pillotki oli pihus ja siis ta oli kõvaga Raadoli Kadonobergi friitor ja sattusid sinna ja siis tõlk küsib, et noodetajad, kelleks te tahate saada ja see võtab valvel seisuga, vastab siis härra kindral, ma tahan saada maa miiniks. Tükakese tõlk oli täitsa vait ja siis see kuradi kindral keset Vasater kergelt klapitüüper seltsi. Mida te, mida ta rääkis ja öelge palun Hitler, kindral, see kuradi Kerdab maa miiniks hakkab, siis oli kindrali kortad niimoodi. Nuia siis kindral muidugi ja küsib, et küsige ta käest, et noh, sõjaaeg, eks ole põrutada saanud, vendasid igasugused, et mikspärast, Pamiiniks tahab hakata, siis liidab need käed õieli, kõigel kindral on jube hea ots, öö läbi, maga päeva, vaata et sul keegi peale istu, astu siis kindral muidugi lõi käega, pani ülelennuväljal minema ärava, küsinud ühtegi meest, umbes situatsiooni, niukene teater, olime nagu olime hinguli sisse jäänud, nii. Ja siis jõulupühi. Võtsime vastu siis Dortmundi Me käisime Taanis ära, olime seal rasvast elu elasime ja nii edasi ja soldati toitu söönud taani, olgugi et okupeeritud, aga nad elasid hästi seal. Ja siis jõudsime sinnasamasse Dortmundi Lääne-Saksamaale. Ja, ja, ja siis meist moodustati Suur-Patarei, nimetati kohe üheksa turuline eesti patareid, seal oli sakslastel Patarei ülema tuli sakslased, niuksed vennad, aga suurem osa see personaalil, kõik meie poisid. No ja kuulge, ja siis oligi niisugune asi, et niisamuti nagu ütles kaasvõitleja jorss, muidugi, kodumaa tuli meelde jõulude ajal eriti. Ja, ja, ja, ja siis tuli ka meelde see, kui me aasta tagasi olime lennukoolis ka kodust ära ka noored poisid Liibamis aga kodu, maakoli, side, pakid käisid ja nii edasi ja nii edasi, nii et noh, nagu öeldakse, et oli seda seapraadi, oli seal vorsti kõiki. No aga seekord oli niimoodi, et ma ei tea, kas kuulge, kas Vilde ütles seda, et nälg pidi kõige rohkem kangelasi tekitama, kuskilt ma lugesin niimoodi ja, ja, ja siis me lihtsalt käisime kartuliraksus. Nii nagu mitte ja sedasi kõht oli tühi. No ja siis kuskil seal teatud kuhjata laud ja siis vot seal seal oli teatud riskiriskiga muidugi seotud see asi, see oli just enne jõulupühi või jõulupühade ajal ja poisid otsustasid, et kordamööda täna Auridad, korter, raksus, hommendad, puu, Saagneda ja kes selle kartulis kohale tõi, pidi ära koorima ja veega keetma niiskuse kohvi kanuses ära ja siis tegema tampimine ta puruks ka ja siis panime supile hulka ja noh, natuke täitis rohkem, eks ole. Nii. Ja seekord oli kõva kuradi pommirünnak tuli peale ja meil oli seal niisugune punker, oli seal need teenistusvabad mehed ja need pidid minema kõik punkrisse sinna 18 meetrit maa alla ja muidugi kokad panka lõikama ja vennalt, mis kurat siis ratsutamine köögis kooritud kartulid, vennad, raksutamine, kooritud kartulid ära ja, ja siis tulevad sealt madalalt, muidugi mingi tunnimees kuskilt ei näe ja natuke sealt akendest madalamal. Seal seisid suured supikatlad ka poistele katelok kaasa, et äkki saab veel supi lõunast järgi ja niisugust asja selle. Ja siis sõduri nina, vot sina, nüüd rääkisid Richard, selles seapraadi olnud vennad kuskil praetakse sealiha seal kuskil köögi selliseid samuseid ja kas teate, ja siis oligi niisugune asi, et vennad võtsid selle muidugi kartulid nii polkoholi tarvis võtsid praepanni leidsin muidugi ahjust ülese kokana mõju, arvame seda seal väikselt oli meie liha ka muidugi kokad siga ei pidanud, õiglus kallasid, võttis selle prae ära, kallasid kastmega kataloogi siis ja mis oli veel kõige vahvam võtsitele kokkade järgmise päeva toitjagadel õhtul hommikuks, eks ole, seal oli kunstmett, tükikene, siis vorsti mingisugust, eks ole, siis tükk leiba seal ja siis oli veel see ahvigi, see oli teate sellest kivisöest tehtud niuke kuradi margariin, nagu ta ott tegid platsi nii puhtaks, et siis need kuradi kokad nii jubedate nägudega vaatasid igat venda, kes kosunud oli öö jooksul ja vot siis meie sõime seda seapraadi, see oli meie, too poisikese kord käisid ja, ja siis sõime, teate siis jagasime muidugi noh, otsa võtta iga Medele üks pala suus hoida nagu praegu poisikese käed närimiskummiga ringi. Niimoodi. No ja see need aga muidugi siis tuli muidugi ka, eks me siis istusime vaikselt ja laulsime jõululaule gümnal õpetajalt, poisid, kõik olid kunagi kuskil koorides laulnud nii. Ja järgmine päeval sina ütlesid, noh, teil oli see välgu koolse rohkem sakslane ta seal endale küll rihmad, oliga, mitt unts, eks ole, ja, ja meile tehti küll Kirchien Kang kiriku külastus ja läksime esimesel pühal siis kristall seal mõned kondentsjooned olid üleval, inglased üldiselt ei pommitanud ja nad ikka pidasid ise ise ka natuke vahet, aga ilmselt luureotstarbel ikka lendasid lennukeid. Ülem ja läksime, kujutage ette, 300 meest läksime kirikusse, noored mehed, et kõik, eks ole, me teame seda, et, et saksa kirikulaulud ja eesti kirikulaulud nuhuma meloodiad langevad kokku ja siis, kui see orel mängis, siis 300 poissi laulsid ja kusjuures väga palju oli muidugi noh, see oli 40 45 ja oli seal noori naisi, vanemaid, daame, kõik olid mustas. Sest et eks seal oli see vikatimees ka kõvasti üle käinud sel ajal. Ja siis ma saatuslikkuse kammustas kena saksa loorikulise aaria tõugu noorikaga, blond noorik oli, nihutas mulle selle aura, aga kõige parem on see, et poisid pallid eesti keeles ja siis pastor tõesti silmade üles ja vanal teatri robelisi nagu mees oli silmanurgast esijooksis. Üks noored mehed laulsid nagu kurat, nagu laulupidu oli ja orel ka mängis muidugi ja niisugused asjad. Jõulukuu 1944 Kuura maal Vaino Kallas. 44. aasta jõulud olid windamis ühes punkris, mida me ise ehitasime, kuid siinjuures ma tahaksin alla kriipsutada ühte fakti. See puudutab meie eestlaste ja sakslaste suhteid. Kui me olime Sõrvest tagasi tulnud, senine olime eesti poisid meie kahurrühmas kus oli kolm kahurit viie eesti poisiga, seal olime ära ja autoritele kolme kahuripoja peale kahe kahuri, palun siis kaks poissi ühe kahuri peale, üks pois. Sõrvest tagasi tulles me saime eesti poisid endale oma kahuri ja meie kahuriülemaks oli Obervahtmeister Kerstincole jah, tema nimi, Paul Kersting. Ja kui me tegime seda punkrit, ehitasime seal oli võrdlemisi savine, pinnas oli, vesi tuli sisse koos. Me kaevasime küll selle punkri süvendi valmis, kuid kui läks palkide paigaldamiseks sena sisse, vaat sisse sama. Paul Kerstigmeid eesti poistes on alla ei lubanud. Me andsime talle palke kätte, tükeldasime, tegi parajaks, koorisime nii edasi, kuid kõik palgita paigaldas ise üksinda, halsel rabeles selle savi ja muda sees ja kärpis Braukus meie peale. Tahtsime talle appi minna, sest me olime noored ja ta hoidis lihtsalt meid ja võta sama Kerstingsis jõuludeks. Nädalapäevad enne jõule tõi staabist kaasalehed, kus oli peale trükitud jõululaulud aga saksa keeles tuntud jõululaulud oodannenbow Tannenbergi, Tanja plate ja seal teised veel hallige naht, eks ole, püha öö ja veel teisi laule. Õhtul peale õppusi. Muide, me tegime ka nendel päevadel juba väga palju maastiku jala lõpust peale kahuriõppuse. Ja siis õhtuti hakkasime neid Neid laule seal õppima, seal tekkis ka tõrge, meil oli üks tarna poiss Heino Heinvali. Tema ütles, et Neid laule saksa keeles õppimine oskame eesti keeles väga hästi. Aga esimesel korral ta üldse ei proovinudki. Aga vastmeister oli niivõrd sihikindel oma tegevuses, et kui jõulud kätte jõudsid, siis oli kõige saksakeelsed laulud selged muidugi. Punkris le jõulud olid siis meil niisugused. Punkri käes oli riputatud üles märg kuuseokstest punutud, nii nagu seda väitis vahtmeister. Saksamaa komme olevat nende taludes ja riputatakse jõulude aeg lake pärjad. Selle pärjad olid siis ehitatud ka mõningate, kui me olime seal saanud, mingi värvilise paberipabereid rippusid seal küljes. Õhtul me siis istume siin selle punkri laua juures. Muide, vesi oli seal punkris all oli sees, auk oli kaevatud, iga natukese aja pärast tuli ämbritega vett välja viia, sest muidu hakkas üle ujutama. Istusime laua juures, ta oli kusagilt Kaukinud õunu toonud ja, ja siis paar sellist maiuspalaga meie jaoks sinna. Ja siis kogu selle õhtu istusime ja rääkisime vastastikku oma kommetest, laudisega mõne eestikeelse laulu Dallases, mäletan, laulsime, seal sõitsid saanid, sõitsid reed, seda laulu, laulsime temale, tema rääkis, kuidas Saksamaal jõule peetakse ja nii selline väga õdus ja tore, tore, meeldejääv jõuluõhtu oli meil see ka üllatus, tuli hommikul, kui üles ärkasime, viiekesti ja tema oli 600 punkris siis kõigi meie padja peal oli või õigemini patju ei olnud, aga. Me koti peal oli seal väikene pakikene tehtud. Santa Claus oli käinud öösel ja toonud meile kõikidele pakid seal pakilossis sees meile habemeajamise riista siis oli seal šokolaadi, oli natukene taskurätid, olid seal sees ja veel ühtegi sellist pudi-padi. No poistel oli see muidugi väga hea meel, sellepärast et sellist kingitust sõjaaeg saadad. Eks see tuletas neid jõule ju kodus meelde. Ja teine meeldejääv, selline hetk oli siis uue aasta vastuvõtmine. Selleks ajaks Tosamma vahtmesterkesting oli senini olnud ka Sõrves, olime kahurirühmaülemaks. Kuid naasnud tagasi tuli Saksamaalt tagasi selle kahurrühma endine ülem. Ülemvahtmeister odavas meestena Hildebrand, tool, kohalik mees. Kõigepealt ta oli Nazi nagu nimetades natsionaalsotsialistliku partei liige oli tema ja ta oli selline mees. Tähendab, keda ükski meie kauneima sakslane ei sallinud ta ka oma käitumiselt oli tohutult järsk ja üheks tunnuseks oli see, et tal kogu aeg tõmbles see kukal ja peanahk, mida rohkem tema ärritatud oli, seda kiiremini Pukal koos kõrvadega liikus kogu aeg. Ja nüüd meil oli senna vähe windamiselne, punkrite juures oli ehitatud ka selline poolbarakk, mis oli maa sees, mis oli siis kõppe klassik, sinna mahtus meie terve kahur sisse ära. Aga sinna oli siis ettevalmistatud, see jõulude vastuvõtmine oli kaetud korralik laudsena, uue aasta uue aasta vastuvõtt ja ja kusagil oli siis ka hangitud seda tulivett, mis siis oli toodud seal Timbitud veega lisaks ja see oli lauajala juures muidugi, ametlikult oli toodud natukene veini, sest veini markitandriga saime veini. See oli ametlikult laual, aga tähendab kangem kraam siis labajala juures ja siis üht-teist köögist oli toodud veel sena laua peale ka. Keskaeg muidugi toimus siis selle raadio oli meil seal üleval, toimus siis selle füüreri kõne kuulamine loomulikult. Aga me olime noored poisid ja loomulikult see meil olid oma sõduritopsid kaasas ja ainuke asi, mis selle peole minnes pidi kaasnevatele oma sõdurid hoopis, sest neid ei jätkunud kõigile või neil ei olnud seal peolauas ja eksena soovides seda, eks ta hakkas meile ka pähe muidugi natukene. Ja kui toimus, siis peale selle suure füüreri kõnedse hümni laulmine siis meie poisid pingutasid üle, lõid kangesti ette ja siis ütlesid, et see see Deutschland, Deutschland über alles, eks ole, ja see teine pool, mis eesti keeles öeldi, et pool on seal ja pool on alles, eks ole. Aga eks see meie väike füürer sai sellest aru, et see laul päris õige ole ja peale selle laulu kamandas kohe, eks ole. WebMaus, eks ole, meid välja sealt seest. No see üks postest lõi käe, ütles Beffealiste veel, käsk on käsk, eks ole, ja marssisime hanereas sealt punkrist võisale, tähendab võta klassist välja. Sama uus aasta Saksamaal Kaljo Alaküla Magan pataljoniülemale ette, et vot niisugused eestlased on siia tulnud 16 meest ja ja määrati siia patarei üleval niukse kena mees, pärast tuli välja, et Ober leitnant ja ütles, et tervitas meid, ütles, et teenistus on karm, aga õiglane. Ja Welt veebel, hakake tegutsema nende meestega, edasinuia, teadlase viltu tuli välja ja see oli siis nii, näitab Elldeeveeberson rose, ütleme, meil aitas piisa venelast Starsi naabrist tuli välja, siis ütleb, et teate saksa keeles Guidest keegi kirjutada oskab, siis kirjutage oma lollid nimed, vot selle paberitüki peale. Või oskab keegi, haara tööd, Austraalias sai surma. Arvelfebel, mis keeles te tahate, nata panin muidugi keeli juurde. Kas ladina, prantsuse, inglise ja kurat teab mis keeletage EDU koolide oskas ka haritud poiss ja niimoodi ja siis muidugi kirjutasima ja pärast me saime teada, miks ta nii sandisti meie käest küsis, sellepärast et seal oli üks kuraatid, et need olid mustad höövel ja neil kraatia ja malelaud oli punane, valge, punane, valge, kes mõngu sõjalennukitel on neil ka. Ja vot need poisid tegid abitöösid seal ja noored poisid on need pooled ei osanud kirjutada see devalveeris neid noh, selle kohaliku mehe silmis. Aga nüüd nüüd lubage mulle veel ja siis on niisugune asi, et see oli üks või kaks päeva enne uut aastat ja, ja siis öeldi, et kasiinos on vastuvõtt, melu, ühte barakki lükati meid sisseteenistus, meil ei antud nii edasi ja nii edasi ja seal oli siis niimoodi, et üks laud oli sakslasi, siis oli jupolimaadi eestlastega ja otsese insenerikraatiatega hobuseraua moodi asi oli seal ja kohalike daame kohaliku ülikoolist tüdrukud sinna kutsutud, noh kuidas need istujaid sakslastega seal oli kirju rida ja tulevad sinna sisse ja muidugi me tulime ilma sinelid, siis käis kahin läbi, sest nemad olid säimat, patarei koduma, pataljoni rindeplekk, lendur, hõbemärki Gauccinoviga vasaku pooleli kool ja mida oli vaadata ja nii tulime sinna sisse, noored mehed, kõik tegime siksakki ka, nagu meil oli seal lennukoolis korraga ta tuuli taha seisma, vasakult poolt istusime maha, vaat nii krohvi eskaadris kui kapten lõua otsas, kõik siis müüdi seal kolm markalisega klaasikene likööri ja nüüd natukene rahasto vodka oma korpuse meestega, noh, kuna see 50 aastat kestis see asi, mis need venelased siin olid meil. Ja nad rääkisid ka natuke oma sõjaasju ja teate, ma tundsin neile kaasa alati, ma ei julgenud seda ütelda, sest see, kuidas nad viidi sinna kuradi Siberisse punaarmeesse, see oli genotsiid, nad surid, kurat seal nälga. Nii, aga meie tol ajal saime niimoodi, et ma väga täpselt ei oska ütelda, aga ühe niukseid kehvema Otto vist oleks võinud kuupalgaliste Roosta kusjuures niimoodi, et me ilusaid liiget suu, laadija, Fonsulage lendamise eest, kurat kõik asjad. Ja siis oli see põhipalk nii edasi ja pool maksti meile pihku ja pool maksti siia Raekoja platsi palgakassas, hoiukassa oli siin vahepeal nii. Ja kui me hakkasime inskist läksime ära, siis meil oli pangaraamat tšekiraamat võtsime selle rahaga välja, nii et poisid ikka, mõnel oli kohver rahaga ja aga ütleb seal peopeoperemees seal see patarei üle või seal keegi ütlevad nüüd härrased, loositakse välja Punase Risti heaks Saksa Punase Risti jaoks meie haavatud heaks kolm pudelit head prantsuse konjakit, mäletaks ka müüdud, mis seal võis olla Napoleoni siis kena halastajaõde aidati sinna tooli peale. Ja säärejooksuga nagu soldatid ütlevad. Ja, ja siis ta ütles, palun aktiivselt osa võtta. Poisid ütlevad oma teate, poisid, nad pätid küsisid meie käest, kas te kirjutate uskuda, tead, võtame need kolm pudelid ära. Joome isendale, teeme võiks Eestiga tere pakkumine ja Mare Lott ja kusjuures loterii oli, kuulge selloteri oli, vat ma ei ole ennem ja pärast kuskil kohanud öeldi, et see pidi olema ameerika luteri, et mitte 60 marka esimeste teiste 70 harga, esimeste teist 80 large esimest teist kolmandat korda seal, nii nagu häält tegid üks 60 maksab 60 ära. Ja röövi päris hari groteriinil, ilus esimese pudeli saime niuhti kätte. Ja kas teate siis teisega oli niimoodi, et no Hoppelgapiteerimis tagusime küll kinni selle ühe auto auto, hinnavahepeal käis üks mees veel kohvriga raha, toom, separatiste traatlik kokku. Järgmine päev rääkisite sakslased, et me olime, kuna palk oli just olnud asjatagusele patarei kassa kinni, Patarei kassataguse kinni, sakslased ei tee ja siis tegime, lõpetasin, pani i-le täpid peal, mitte selle esimese pudeli ja mitte selle viimase vastupanu oli murtud, selle viimase saime täitsa lihtsalt kätte. Vaat, see oli keskmise üks mark, oli kõik vot seal keskmise viisi mina siis läksi sinna kuraatoriteedistusid kaheksa, mustad mehed olid üks pisikesed kämbudki ja panin neile sinna kurat laua peale selle auto raha, saad pudeli ja surusid vendadel kätt. Et oh, riiklikes looja ja sedasi panime selle asja ära. Siis üks valage hiljem teada, et nemad olid kurat, Berliiser küsinud, mis mehed need eestlased üldse on, mis tuli välja, et me õnnitleme teid aaria tõugu vaatrismi saime teada siis niimoodi tüdrukud, kõik meie ümber pärast, kõik jätsid oma ruudus õied maha ja siis tulime rida, Miisid oli küllakutseid perekondadesse, perekonda sureksime ladusalt saksa keelt, muidugi perekondades sinna ja, ja, ja siis ühesõnaga meie elasime seal, tähendab, tõstsime Eesti prestiiži vajaliku kõrgusele, annaks jumal, et me saatkonnata sedasi töötatakse välja, kui meie seekord.