Vikerraadio. Kas see lugu algas Pariisis nagu tuhanded teisedki, ainult et tuhanded teised ei saa hoobelda nii uskumatute ootamatute lause ajalooliste tagajärgedega 19. sajandi alguses töödes tervelt kolm Klosneri, et ehitusmeistrite dünastia liiget Pariisi jumalaema kiriku remontimisel ja nad otsustasid, et töö küll, aga sellele Maiesteetlikule hiigelehitisele site saarel keset 100-ni võiks Klosnerites ka mõni isikupärasem jälg jääda. Ja niisurus iga Kloznerama käevel värskele tsemendipinnale kusagil seal tohutus kirikus. Klosnerite dünastia uuema põlvkonna esindaja Shan William Klosner ütlesi vas tehnoteri daami ülendavale kellamängule ning purjetas üle Atlandi kõigi nende seas, kes uude maailma õnne läksid otsima. Tema selle seal vist leidiski, sest tal olid ehitusmeistri kuldsed käed, pea leidlikke plaane täis esiisade käejäljed. Jumalaema kirikusse jäetud tore signatuur kindlalt meeles. Ja nii kõnnime Raimoga kauge California unelmate vabriku Hollywoodi kuulsaima, õieti vist isegi kogu maailma kõige kuulsama kino ees väljakul aja jälgedes, sest aega märgistavad inimesed, Hollywoodis märgistavad aega filmistaarid. No Raimo, kelle jälgedes seal seisad siis? Hetk tagasi Piite sellersi nüüd Chainstjuardi. Ja nii laulis meile Champs stjuuard Hollywoodi kõige aegade üks armastatumaid, austatumaid, näitlejaid, kes on jätnud oma jälje filmiajalukku vaatajate südametesse ja teatel, kuhu, Mina leidsin Marcello astrojonnijäljed, mõtlesin noorele Marcello-le, nagu ta oli filmistoltševiita ja muinasjutulise vedrustusega. Purskkaevule raamas Mostoranniga tuleb mul meelde, et kui visco Tiigi 67. aastal tegi albarga müüromaani võõras ainetel filmi ja ürita seada raamatu sisule võimalikult truuks siis leiti, et Marcello mast rajani, kes tuli algselt plaanitada läände looni asemele peaossa andis filmile hoopis teistsuguse, tavatult sümpaatse mustraiannil omase alatooni mis aga paraku ka müüdumeda vaimuga hästi kokku ei klappinud. Mõtlesin temast reani oligi üks niisugune helge näitleja minu meelest leebe. No mis kino, mis jäljed, mis kloosneri meest, purskkaevud, kõik on just parajalt sassis, ametlikku esitlust alustada. Ilusat pühapäeva. Ja õnneks ei ole ma täna üksi siin keset seda suurt segadust. Mina olen Helgi Erilaid jominaar, oimu Phili oma. Ja vikerraadios algas juba jupike aega tagasi. Aja jälg kivis. Käegnia Ruby Kiiler, käkk nii otsis siit ja vaatas sealt, heitis pilgu ülesse, heitis kõrvale ja leidis, lõpuks oli see nüüd õnn või õnnetus, keda otsis Shanghai liili. Mina heidan pilgu enda ette, näen hiina Pakoodi meenutavat ehitist ja kui heidan pilgu maha vaatanud, millel tammun, kus seisan näen erineva kuju ja suurusega plaate, millel omakorda eri suuruses ja kingajäljed signatuurid. Kummardum plaadi kohale, millel seisan ja sellelgi tsementi jäädvustatud jäljed ning autogramm nimi. Raul vools. Legendaarne režissöör, kelle juhtimisel valmis 120 mängufilmi, kes 1915. aastal tegi esimese pika gangsterifilmi kellele langes au teha esimene film duentidessengheri Foxis aastal 1933 kelle käe all tegi esimese tähe rolli Jon vein, kelle filmides on mänginud Gloria Swanson, Errol Flynn, käriku per Champs käegni kraakey põl, Hampri puugard. Muidugi, see ei saa olla miskit muud kui väljak. Aadressil kuus, üheksa, kaks, viis Hollywood põlevard, Los Angeles. California. 80 aasta jooksul on siin oma jäljed peale jätnud tuntud, vähem tuntud ja tänaseks unustatud tähekesed ja muidugi tähed, nagu nüüd kohe laulma hakka. Joan Crawford. Hollywoodi bulvar Los Angeleses pole tõenäoliselt nii pikk kui kogu ingleid Linna läbib ja ookeani kustub Päikeseloojangu Volvar. Aga pikk ta ilmselt on, kui maailmakuulsa Hiina teatri aadressi number on, nagu juba kuulsime kuus üheksa, kaks, viis. Ja just selle kinoteatri ees laiubki see maailmakuulus väljak, kuhu tänaseks juba 200 filmistaari ja filmimaailmale lähedal seisva isikuna oma käe ja jalajäljed on jätnud. Ametlikult kutsutakse seda kino Graumanni Hiina teatriks. Ja miks Graumani, sellele võime mõelda näiteks Raimo, kelle jälgedes seistes. Näitlejanna jälgedes seekord mainisid siin Sunset Boulevard, teen selle pikkus on muide umbes 50 kilomeetrit. Aga selle näitlejannaga seoses üks meenutus Charlie Chaplinile otsis ta kord näitlejaid oma trupp b testis, testis aga jäi hätta naispeaosatäitja leidmisega. Üks tundus küll sobivana kenake ja noor, teine aga proovis selgus, et too noor ja kena ei oska kohe üldse näidelda. Chaplin ei suutnud tal sõnagi suust välja meelitada. Nii et oli sunnitud lõpuks tõdema tema enda sõnadega. Lasksin sel juhmikesel minna. Aastaid hiljem tutvustasto läbi kukkunud näitlejanna, kelleks osutus Gloria Swanson. Et tema oligi see, kuid, ET unistades draamanäitlejakarjäärist, ei võinud ta nii-öelda kõrvakiilu komöödiaid silma algi sallida. Ta esines Chaplinile siis seal proovil meelega andetult. Hiljem sai soonsonistum filmistaare. Põhi rollideks olid peened daamid. Aga tema säravat tööd ei piirdunud sugugi vaid tummfilmiajastuga. Hilisemaid hiilgeroll oli näiteks Billy Wilderi Sonset pule vard, kus ta mängis oma fantaasia ilma sulgunud endist staari ja filmis tegi kaasa ka teine tummfilmi suurkuju pastor, kiiton. Aga nüüd glooria Swanson. Tummfilmi draamanäitlejad oleksid ooperisse sobinud, teinekord aga Ameerika legendaarseks sõõmaniks kutsutud Sidney Patrick Roman pidi tõeline filmihull olema. Temale kuulus kinosid Alaskas Põhja-Californias veel enne seda, kui ta Los Angelesse tervelt kolm filmipaleed ehitada laskis. Südalinna kerkis niimoodi miljoni dollari teater ja Hollywoodi bulvarile egiptuse teater. Kuid Romani unistuste filmipalee oli veel ehitamata ja koos arhitekt Raymond Kennediga tehti peagi ka selle plaanid valmis. Ehitustööd algasid ikka sealsemas hallivadi bulvaril vaid mõned majade blokid egiptuse teatrist kaugemal. 1926. aasta jaanuaris tõstis filmitäht normata, on nüüd ehitusplatsil ühest kohast teise esimese sümboolse labidatäie mulda ja kaunis hiinlannast näitlejatar. Anna Mei vang kinnitas terassõrestiku esimese needi. Ehitustöid juhatas meile juba. Siis mister jalajälg mees, kes 18 kuud hiljem kõhina teater valmis oli saanud, esiisade kombel oma käejälje märja tsemendi sisse vajutas. See jälg jäi teatrihoone fassaadil otse parempoolse reklaamplakati raamile ja sealsamas on sega praegu 80 aastat hiljem. Kraumann heinateater avati 18. mail 1927. Aga sel ajal pidid esimesed kuulsuste jäljed ka juba teatri esisele väljakule jäädvustatud olema. Ma jõudsin vahepeal astuda romantilise antikangelase Hamplibougarti jälgedesse ja vapper Kalamees Powder Fischer. Näe, aafribloogartit karm ja vaikiv ja küüniline ja mõistatuslikke mõistev antikangelane, nagu ta filmides alati oli. Aga Kraumann, heinateatri avatseremooniat peetakse Hollywoodis kõige uhkemaks kino poole avamiseks kogu filmikunsti ajaloos. Hollywoodi bulvarit alistasid tuhanded inimesed, kes kõik olid tulnud vaatama staaride ja teiste kuulsuste saabumist uue teatri avapidustustele. Esimene film, mida uues kinos näidati, oli sesselvide millikuningate kuninga esilinastus. Sellele eelnes suur pidulik hoog suure orkestri saatel. Šõu meistri siid. Kraumann Jänese lavastatud. Rahva jaoks tegi uus kino juba järgmisel päeval uksed lahti. Kindlasti oli heinateatri avapidustustel Hollywoodi kuulsaim paar 1900 kahekümnendatel taastatel taak ja Mary sfäär Banksia määri Pikvod. Mõlemad olid tollal eriti kuumad tummfilmistaarid, pikkade blondide juustega kirjagameerit kutsuti lausa Ameericans. Withad Ameerika kullake. Aga ta oli muudki kulla. 1900 seitsmeteistkümnendal aastal panid Meyeri Allažuerbanks Charlie Chaplini stuudio boss ning režissöör nihide Abli kriifis aluse filmistuudiole Jonaalidena kaardist. Jaagraumanni Hiina teatris olid Pickfordi, Jafar Banks kaasosanik. Ja täna kõike seda muusikat kuuldes, mida sinagi oled siia kaasa toonud. Raimo tundub mulle, et need Hollywoodi kuldajastu staarid oskasid kõik nagu natuke laulda. Näiteks ma poleks eales uskunud, et Klakeibul nii toredasti laulab. Ja nii ta võttis laulu Freedasteerilt. Clarke'i karjäär sai alguse 1931 ja juba esimesel aastal mängist kokku 13. filmis. Esimene Oskar tuli 1934 Frank kapra filmiga it. Häbendu on ainult see juhtus ühel ööl. Pärast filmi tuulest viidud, aga hakati nimetama Hollywoodi kuningaks. Oma abielu näitleja Kärol Lombartiga, kuidas ta elu kõige õnnelikumaks ajaks. Carolombart hukkus 1942. aastal lennuõnnetuses ja sellest ülesaamine kestis käibel veel pikalt ja välja aitas tulla tal lõpuks sellest kaotusest. Režissöör Raoul Volskes kutsus ta taas filmi tööle. Kärol Lombarttigi iseloomustamiseks lugu, mis toimus 1940. aastal. Väidetavalt oli Alfred Hitchcock, kui öelnud, et näitlejad on talla kui loomakari. Ise ta küll kategooriliselt eitas, et ta kunagi nii on end väljendanud kuid Carolombart võttis asja tõsiselt. Ja nüüd siis on filmi härra ja proua Sneži esimene võttepäev. Alfred Hitchcock astub võtteplatsile ja avastab, et sinna on üleöö tekkinud aedik aedikus kolm vasikat igal vasikal kaelas. Filmi peaosatäitjate. Kuuldavasti olid kõik osapooled naljaga igati rahul. Ütled, et oled armunud minusse, kas magasid hästi, möödunud ööl, kui magasid hästi, siis pole sa minusse armunud ja sama lugu söögiisuga. Kärol Lombart. Seenesis Kärol Lambert. Aga miks on vähemasti ameeriklaste arvates maailma kuulsaima kino nimeks Hiina teater? See ongi keeruline. Võib-olla armastas selle rajaja šõu mässid, oman eksootikat. Egiptuse teater tal ju juba oli. Ja hiina pakuud on küll üks piisavalt eksootiline ehitis siis pagood, tornikujuline, harilikult kuue kuni kaheksakorruseline templihoone, mille korrusel on katus. Kõige varem ehitati pagoode Indias, hiljem Hiinas, Jaapanis, Koreas ja teistel lõuna pida. Sebudistlikel maadel. Ongi kõik, mis targal raamatul Pakoodi kohta öelda on. Ja kraamani heinateater inglite linnas, Hollywoodi vulvaril meenutavadki hiigelsuurt erepunast hiina pagoodi kapriis, mis läks maksma kaks miljonit dollarit ja möödunud sajandi kahekümnendatel oli see käsitamatult suur summa. Ühendriikide valitsuselt tuli luba taotleda tellida otse Hiinast igasuguseid eksootilisi esemeid. Templikellasid väikesi pagoode, jagi vis taevakoeri. Et nii need kui ka kõik muhinalik õigesti paika panna. Selleks kutsuti hiinast hulk meistreid kohale ja neid juhendama saabus poeet ja filmirežissöör, moon Kwan. Enamus naid ehtsaid Hiinast pärit kaunistusi seisab siiani Graumanni teatris. Aga Graumanni teatri ees on ikka need jäljed, need kivitahvlid jälgedega. Ma usun, Raimo, et seal on päris keeruline sealt leida neid, kellest võiks rääkida. Näiteks, kas sobib sul Sophia Loreen? Väga hästi. Ma astun siis sinna plaadile, vaatame, mis juhtub. Ma olen laulnud palju mitmesuguseid laule, lindistanud filmimuusikat kokku, arv on 25 lauluringis muidugi olema Barbra Streisand aga muusika on mind alati väga köitnud ja seepärast olen püüdnud filmides ka ikka laulda ja need laulud ka plaadistada. Näed, mis juhtus, kui me sellele plaadile astusime? Aga me oleme ikkagi Graumani hiina teatri fassaadi ees ja see on väga omapärase kujuga. Keskosa tõuseb 30 meetri kõrgusele, sepistatud raudmaskid, kroonivad kaht hiigelsuurt korallpunast sammast. Nende kohal kõrgub tornikujuline Kaheksakorruseline pronkskatus, mille külgedel näib väikesi draakonite sülo ette üles-alla rändavad. Sammaste vahel on kümnekonna meetri kõrgune kivi draakon oma koha leidnud ja teatri peasissekäiku valvab algusest tänase päevani kaks Hiinast toodud taeva koera. Üks ühel, teine, teisel valust paarikümne meetri kõrguste kõrvaliste seinte ning vaskkatustega nurgatornidega kaitstud legendaarne hiina teatri eesõu hoiab siis eilsete ja tänaste filmitähtede kirvi surutud jälgi. Väljakut ääristavad Lootuse kujulised purskkaevud. Uskumatu kummaline, värviline mitmeosaline fassaad. Ja ma arvan, et sellist Hiina teatrit Hiinas päris kindlasti ei ole. Kui ma vaatan nüüd mul käesolevat tähtede väljakukaarti, siis Sophia Loreen kannab siin numbrit 10 ja number 23 on Marilyn Monroe. Teemandid on tüdruku parimad sõbrad on Marilyn Monroe ov ehk kõige tuntum laul mis sisugi poolest klapib märilini mainega. Aga üks asi on ikka ja jälle üha uuesti olla avalikkuse ees see, kelleks sind peetakse. Kellena sind soovitakse näha. Teine asi, mis on selle hind? Millised Ta on selle tähe tegelikult tunded ja mõtted, aga see kõik jääb juba siis aseosalise mureks. Eks sama lugu oli, on siiani Marilyn Monroe õhuga. Palju ikka neid on, kes teavad näiteks märilini luul armastusest või et tema lemmikuks oli iiri poeet William Battler iits. Ja ta kirjutas luuletusi ise. Ja nüüd paar värssi, Marilyn Monroe. Originaaltekste mul käeulatuses ei olnud. Arst on tõlgitud soome keelest inglise keelest, soome keelde aga on need tõlkinud Jarkko laine. Ja kirjutatud on, et 1961. aasta suvel see ka umbes aasta enne surma. Rohelise höövlist puutumata puu. Ja see diivan, sinisametine. Ma unistan sellesse hetkesse põõsa muustjaselt läikiva sinna vasakut kätt, ust. Aidake, aidake, aidake mind, mil tunnen. Elu, läheneb, tuleb. Aga minul on vaid soov surra. Merylin, kelle filme ka näidata, ilmselt Kraumann Hiina teatris. Ja võib-olla et nüüd on aeg juba mõelda ka selle peale, mismoodi see teate seestpoolt välja näeb. Need, kes seda seestpoolt näinud on, on väitnud, et kui teiste Los Angelese ammuste kinode sisemus teinekord luitununa või korratuna võib tunduda, siis kaheksakümneaastase hiina teatri sisemus lausa särab kõigi oma eksootiliste detailidega. Eesruumi keerulised, viimistletud seinamaalingud näitavad stseene elust kauges eksootilises idas. Sambad on punased ja kuldsed, laest ohutu hiina latern. Läänetiivas on klaasvitriinide ehtsatesse hiina kostüümides rõivastatud vahakujudega. Hiigelsuures kinosaalis seisab vaiksetes ridades 2200 säravpunast. Tugitoolipõrandal on punased vaibad. Tohutut kroonlühtrit ümbritseb laes draakonite ring. Selle ümber omakorda näha stseene klassikalistest hiina draamadest. Saali seintel hõõgub keeruliste graveeringutega kivisammaste vahel hulk väiksemaid idamaiseid. Laternaid. Seina täidavad mustvalged maalingud puudest ja pagoodidest. Saali rõdul on mugavad, loosid kinno saabuma vaata kuulsuste jaoks ja eksootilist hingust lisavad veelgi aasiakujukesed kongid, vaasid idamaised, sirmid ja friisid. Neid on kõikjal, kuid nagu väidab tohina teatrikülastaja, keda ma tsiteerin kohusega detailide rohkust, luksust ja imekust oleks hoopis parem vaadata. Kui valgustus kinosaalis pisut eredam oleks. Heina teatries väljakul on selle eest valgust küll, aga Lõuna-Californias olevat teatavasti 365 päikesepäeva aastas. Nii et ajaloolised jäljed on siin väga hästi näha. Shan Klossnar meister Footprint juhtis tõeliselt isikupärade jälgede jäädvustamist isiklikult. Alates aastast 927 kuni aastani 1962. Sõja aastatel tseremooniaid ei korraldatud, jätkati 1945. kino. Teater avati küll 18. Mai 1927, kui teatrikaasosanikud filmi tähendab. Pickfordi taglažuerbanks vajutasid oma jäljed ajale juba 30. aprillil. Ja nii sai alguse tähtede väljak. Peale tähtede aga leiaksid ka laulud kauboi näitlejatel voodri Roy Rovičersi, hobuste tvingeri tšempioni kabjajäljed, lisaks Rogersi ja William haarti revolvri jäljed, Kružomaaksi George vööntsi, sigarid, Harold Loidi prillid, John Wayne'i rusikajälg all, Johnsoni põlvede jälg, Sonia Heinje uisuterade ning näiteks pophopi nina mis on koomiku puhul igati sobiv. Aga on ka isik, kes otseselt ei ole seotud filmitööstusega, kuid signatuur ja käejälg kontsemendis selleks persiooniksansid roomani ema. On ka nimesid, kelle puhul tekib ehk küsimus, kes see veel selline on. Näiteks neljandal aprillil 1930 kuu seadustas entsementi Fredy partolomiuu. On vastu võetud otsused vanade jälgede tuhmumise korral neid uutega ei asenda Ta. Küll aga on mõned plaadid ühel või teisel põhjusel kadunud, kannatada saanud. Ja näiteks Charlie Chaplin, kes jättis oma jälje, et 1928. aastal aga teatri juhtkond hävitas võitsementeeris need 50.-te algul, kui Chaplin olime kaarti komisjoni poolt. Jahitav. Juhtkond põhjendas oma käitumist asjaoluga, et plaadile sai osaks pea igapäevane vandalism. Mõned jäljed on aga tõsiselt lagunemas. Näiteks Carmen Miranda omad. Carmen Miranda nimi on nagu väga tuttav ei ole, kas, kas sa tead, kas ta oli suur staare? Suur nii ju siis oli ka tema film kunagi esilinastuseni kraamanni Hiina teatris. Aga esilinastused seal selles teatris on 80 aastat olnud üks suur pidu ja paraadrahvas koguneb vaatama, kui staarid, režissöörid ja teised tähtsad Hollywoodi tegelased kohale saabuvad ja punasel vaibal poseerivad, nagu oleks tegu Oscarite tseremooniaga. Aastatel 1944 kuni 46 aga antigi Oscareid üle siinsamas Hiina teatris ja kodaki filmipalee, kus Oscari gala praegu aset leiab, seisab Hiina platsile üpris lähedal ikka Hallywoodibulvaril. Ja kui just parasjagu esilinastust ei toimu, õitsema minna heina teatrisse, filmi vaatama nagu tavalisse kinno, ainult et see filmipalee on küll kõike muud kui tavaline. Ja muide, nimetu siine teater tähendab mõistagi kino teatrit. Meil ehk tundub see termin liiga pidulik, aga filmi pealinnas Hollywoodis on see iseenesestmõistetav. Raimo, sa oled ikka seal jälgede peal peale Raul Voshi. Milliste režissööride nimesid sa seal veel näed? No kui ma siin ringi vaatan, siis Steven Spielberg eel ja George Lukasel on nemad on ühel plaadil. Ja siis on Star Treki looja Džiin Rottendari koos Star Treki esimese põlvkonna liikmetega ja siin on doktor Spock kapten, köök aga Hitchcock. Aga Hitchcocki paraku ei näe ja kui ka kaardilt vaatan tähtede väljaku kaardilt, Hitchcock puudub huvitanics. Aga kui siin nüüd meenutada, Hitchcock ei saanud ka oma filmidest Oscareid, sai ainult au-Oscari. Et milles põhjus, see teab, kes tead, aga Hitchcocki ka seoses mul tuli meelde üks ta lemmiknalju, et tale parteis rahvast täis liftis kuuldavalt ohata. Oh, poleks uskunud, et nii vanas mehes nii palju verd on. Aga siis, et Hitchcocki mainet puhastada, tal olid ka oma lemmiknäitlejad, kellesse ta väga hoolivalt suhtus, nende hulka kuulus näiteks kärg rajanud, kelle jäljed samuti on siin väljakul olemas ja kelle kohta ta ütles, et ta on nii meeldiv inimene, et teda on kuidagi kohe kuidagi ei saa mõrvari rolli panna. Ta tegi kaasa vist neljas Hitchcocki filmis ja teine lemmik, kes tegi samuti mitmetes filmides. Kaasaiscockil oli meil juba täna laulnud Seinz stjuuard. Eszkaakt oli ju Londonist ühendriikidesse ja öelnud olevat niimoodi, et tema sõitis ühendriikidesse kultuurialase vahetuse korras. Ainult et keegi ei tea siiani, kelle või mille vastu teda vahetati. Sest inglased Pole julgenud paki lahti teha. Ja Anthony pöökinsele, kes psühhos mängis peaosa olevat öelnud pärast seda, kui pöögins kõike väga südamesse võttis, mis seal filmis toimus, olevat režissöör Hitchcock öelnud. Ära muretse, Tony, see on ainult film. Mulle tuli meelde sinu jutu peale pop haubi, kelle nina siis on seal tsemendis on öelnud, et see, mis meid, ameeriklasi kõige enam eurooplastest lahutab, on Atlandi ookeani. Nonii Atlandi ookeani lahutas tõepoolest nii Alfred Hitchcocki kui ka ühe minu lemmiknäitleja Rex Harrisoni sünnipaika Inglismaale Ameerikast. Kui Hitchcock oli ümaria häbelik, jagaval ja üksildane, nagu tema kohta öeldud on, siis Rexaryson oli väga võluv, väga sarmikas, ehtne inglise härrasmees, elegantne, aristokraatlik, pikk ja sale. Ja tema eluroll oli siis professor Higgins minu veetleva leedi, selle eest sai ta ka Oscari. Ja selle filmivariandis arvati, et ta võiks ka väga hästi ometigi laulda, sest kõik laulsid seal. Laulmine oli Rexe Harrisoni jaoks üpris keeruline, ta ei saanud sellega hästi hakkama. Seetõttu ta lihtsalt lauses seal filmis oma tekstid ja see on midagi, mida seni keegi veel teinud ei andnud, aga kuulake siis, kui hästi temal see välja tuli. Parimaks kerge komöödia esitajaks kutsutud Rex Harrison jättis oma jäljed küll Hiina teatri ette tsemendile. Kui sa mainisid sõna komöödia tuli mul meelde Woody Allen, kes filmis Anni hool peategelasena älvi Singerina tõdeb. Ringsõidul Hollywoodis, Beverly Hillsis ja ja siis seal valitseva korra kohta, et muidugi on siin kõik puhas, kogu praht pannakse ju Hollywoodi telesaadetesse. Ja teine uudi Alleni tähelepanek siis Los Angelesi kohta on, et Elley kultuuri ainuke eelis New Yorgi ees on, et seal tohib punase tule põledes paremale keerata. Aga lähme nüüd tagasi tähtede juurde ritta. Heivoshi mäletatakse eelkõige Charles või Thori filmi childa aastast 1946. Teos, mida on nimetatud ka filmiajaloo pinnap kultuse lipulaevaks. 40.-te aastate Ameerika film, noaree stiilipuhtaks esindajaks. Film kui unenägu. Kas see oligi see laul, mille taustal silda oma oma musti õlgadeni ulatuvaid siidkindaid aeglaselt aeglaselt käest ära tõmbab või juust ikka filmiajaloos päris kuulus stseen, eks ole. Ja seenel kinnaste striteesil olevat olnud pöördumatu mõju riita tulevasele elule, mis ei kujunenud kuigi õnnelikuks. Teda küll kutsuti Hollywoodi armastusjumalannaks, kuid sellega kaasnes igasuguseid ebameeldivusi, näiteks olevat juhtunud nii, et kui Ameerikas toimus esimene rahuaegne aatomipommikatsetus, siis andnud teadlased pommile nimeks hiilida ja ehtinud sellel silda siis rida fotoga. Ja ürita olevat öelnud, et niisuguseid asju kuuldes läheb tal süda pahaks. Ei leidnud väljakul Alfred Hitchcocki ega le jaga Orson Huelsi osunuelsi film Kodanik Kein aastast 1941 on mitmetel kõikvõimalikel hääletustel valitud korduvalt kõigi aegade parimate filmide hulka. Reali parimaks filmi peategelast Charles Foster Keini kehasta poes ise ja eeskujuks filmile on olnud kollase pressilooja William Randolph. Eesti elukäik. Ühest omalt poolt üritas igati takistada filmi ekraaniletulekut ja kas on see üks põhjusi, miks ei ole näiteks Orson valssi seal välja? Tähtede väljakult ei leia, mine tea. Aga Uuelson öelnud, et Hollywood on koht, kus põhupeadele on õnnestunud intellektuaalidele tõestada. Et põhupead on hoopis nemad, see tähendab intellektuaalid. Põhjus aga miks Orson Walesist rääkima hakkasime, on Laana tööna filmilina saatuslik naine, temagi. Laulu nimi on ju meid, meie laviu. Sa panid mind end armastama, Ohlana ei väsi iialgi su pilti vaatamast. Oh, kui sa nutsid filmis, kui kraakey põl lahkus ja sa ei teadnud, kas ta tagasi tuleb. Ja filmi lõppedes, oh kuidas ma nutsin, sest käibel tuli tagasi. Kas Laana tähenerali, see, kellest räägitakse, seda avastamisel legendi, et kuidas Stahli koolitüdruk ei oleks koolist üle tee kohvikusse või rohupoodi või või mis paik see oli ja, ja siis üks režissöör leidis, et see seal on tulevane staar, Mosuli ja, ja siis ma kuulasin seda Orsonversi ja imestasin ikka, kes kõik laulnud on ja keda me täna kõik kuulnud siin oleme ja kes meil kuulmata jäävad, sest aeg hakkab otsa saama. 80 aastat on Allywoodist seisnud Graumanni, Hiina teater. Ka kiviks on teda juba hakatud kutsuma Hallywoodi nurgakiviks. Ja on öeldud tema kohta, et käia Los Angeleses ja mitte näha Hiina teatrit, on sama, mis käia Hiinas ja mitte näha suurt Hiina müüri. Aga ma lõpuks tsiteeriksin Mary Pickfordi, kes on öelnud, et aega on lihtsalt midagi ebaolulist ajaga tegeled, Kell.