On kolmapäeva hommik. See on ehk paras hommik uurimaks vanast testamendist, mida võis küll mõelda, jumal, kui ta lõi maailma ja inimese selle sisse. Esimese, muuseas raamatu esimeses peatükis salmis 31 kirjutatakse. Ja jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud ja vaata, see oli väga hea. Ei ole vanas testamendis midagi kindlamat, ühtsemat ja selgemat kui veendumus, et maailma ja inimese on loonud jumal. Piiblis on palju asju, mille suhtes pole piibel iseenesestki üksmeelel ja mille üle võib tänapäeval vaielda. Seal on isegi asju, mille üle tulebki tänapäeval vaielda. Ent see põhimõtteline maailma ja inimese loomise tõde on sõnastatud enam kui selgelt. Olen kogenud, et meie kaasaegsetel Eesti inimestel on seoses piibli loomislugudega mure. Piiblis on küll palju loomiskirjeldusi, ent enam muret tekitavad need, mis piibli alguses kuus loomispäeva on kuidagi imelik, ikka loomistegude järjekorra üle järele mõeldes ohatakse et läks isegi hästi, et niigi palju klapib kokku meie loodusteaduslike teadmistega maailma tekkimise kohta. Samas naise loomise põhjendamine sellega, et loomadest polnud mehele väärilist kaaslast ja abi on õige arhailine ja nõnda edasi. Igal juhul ei sobi enamus piiblikirjeldusi meie koolis õpitud teadmiste ja tarkustega. Õpime füüsikat, astrofüüsikat, bioloogiat, geneetikat ja mässib end üha rohkem sisse sest loomislood sobivad üha vähem. Aga proovime teisipidi, ärme võrdleme võrreldamatut. Ärme esita loodusteaduste küsimusi piiblile järme, esita piibli küsimusi täppisteadustele. Küsimus, miks ei kirjeldada piiblis eelajalooliste sauruste loomist, on loodusteaduslik. Proovime ilma selleta. Küsimus, miks ei ole loodusteadlased ikka veel vastanud? Elu päritolu küsimusele on piibellik. Aga proovime, ilma selleta. Võin muidugi lohutuseks öelda, et me pole milleski süüdi, kui oleme selliseid küsimusi esitanud. Inimesel on ikka tung saada teada. Loodusteaduslikke küsimusi on esitanud juba vanad juudi rabid. Näiteks on juba rohkem kui 1500 aastat tagasi arutletud selle üle, mida pidi jumal veel looma kuuenda päeva õhtul, et teatud asjad maailmas saaksid toimida. Näiteks kuuluvad siia sepatangid, arvasid rabid, sest ilma tangideta pole inimeste esimene sepis võimalik. Aga see selleks, proovime korra sobivamaid küsimusi. Loeme veel korra esimese loomisloo kuue päeva kirjeldust. Mis sealt õigupoolest kõige rohkem silma torkab? Mis kordub seal kõige kindlama elemendina lausa refräänina. Vahest see, et iga päeva lõpus vaatab jumal oma töö tulemust ja tõdeb, et see on hea. Kuuenda päeva lõpus, kui maailm on valmis saanud ütleb jumalaga, et see kõik on väga hea. Jutustatud aeg on minevikus, jumal vaatas, et see kõik oli hea. Mõista võime seda olevikulisena. Mis oli siis ja on loomulikult ka praegu hea. Seega on meie jaoks siin ja praegu oluline mõista, et maailmas on hästi korraldatud asju. Jumal on maailma mõtelnud hästi, isegi väga hästi. Ja ta on selle kõik isegi heaks tunnistanud. Aga siis avanebki loomise mõte teha kõike hästi ja väga hästi. Nõndaviisi, et me sobiksime siia maailma. Piibli esimene loomislugu tahab meid kinnitada. Maailm on hea ja jääb püsima. Meil on lootus, et jääme püsima. Meidki on jumal ju mõtelnud hästi ja tõdenud inimese loomise päeval. Tõesti, see kõik on väga hea. Palume endi kui inimeste pärast. Palume kõikide inimeste pärast. Palume, et jumala loodutena oskaksime jumalat tänada, sest see kõik on väga hea. Aamen.