Tallinna lennujaam on kui linn linnas, seal on poed, omariiklus, päästekeskus, majutus ja isegi ornitoloogid tööl. Seekord vaatame üle mõned neist paikadest lennujaamas, kuhu iga reisija ei pääse näiteks eriti tähtsate külaliste ehk VIP ala. Käime pagasita ja külastame loomulikult ajaloolist vana reisiterminali. Ühtlasi kuuleme põnevaid vahejuhtumeid, kuidas David Beckham lennukile sai või keda, mida üritas tippmodell Carmen kass salaja üle piiri toimetada. Lennujaamas käis saatejuht Meelis Süld. Hetkel viibima vanas reisiterminalis ja minu vestluskaaslaseks on Tallinna lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov. Tegelikult sellest majast ei saa ei üle ega ümber, kus me praegu istume. Tegemist on praegu väga luksusliku, väga ilusaks renoveeritud hoonega, aga selle ajalugu ulatub 30.-tesse onni. On küll kolmekümnendail ilmusid lehes eskiisid ja inimesed avaldasid arvamust, et milline siis see meie lennujaam olema peaks. Ja kui 36. aastal avati Tallinna lennujaam siin, kus ta praegu on nüüd see väikene jupikene betooni, mis on veel maandumisraja alguses, sest samal aastal hakati terminali tegema 36. Me loeme seda oma sünniaastaks, aga terminal sai valmis alles 54. aastal. Et sõja ajal oli siin küll Hospital ja küll ladu ja kõiki muid asju. Ja pärast sõda polnud ilmselt kellelegi aega linna taastamise kõrvaldasin terminali taha. Nii et kaasan natukene sellist Eesti-aegset klassitsismi, ta on natuke sõpruse kino, aga võib-olla samast ooperist ja natuke siia suutnud suradaga siis uus kommunistlik võim, natuke niukses stalinistliku elementi ka sees. Seintel on Eesti kunsti klassikute koolideks on Moskva vaade ja teine on Tallinna vaade Pika Hermanni otsas on, punalipp on. Ja maja ongi selline natukene Stalini-aegne, aga noh, ennekõike siis eestiaegne. Ma ei tea, kas Euroopas on veel mõni teine lennujaam, kes saab panna kõrvuti ka sellise ajaloolise reisiterminali, mis tegelikult saab ka töötada reisiterminal linna. Kindlasti need on, et ega siis seda vana terminali ära lõhkuda mõtet ei ole, mina näiteks lapsena olen isegi kunagi lennanud poistekooriga nendes Moldovas arvesse laulma. Ma mäletan, et see käis niimoodi, et siis lihtsalt kõnniti läbi selle suure maja sinna lükk, spelmenna ja puhvet ja piletikassad ja kogu lugu, et lennuk oligi siinsamas kohe maja ees. Seda terminali, mis tehti olümpiamängudeks, 79. aastal, sai valmis, seda polnud plaaniski. See oli omapärane ja siis, kui see terminal hakkas väikeseks jääma, siia ehitati külge mingisugune õudus, mis oli nagu laienduseks mõeldud. Vaat sellele küll lahkusime, ära. Aga praegu on seda kriminaalses kasutuses, pigem ma saan aru VIP külalistele. Ta ei ole VIP külalistele, ta on meil VIP terminal, VIP osakond asub meil suures reisiterminalis, seal on lippisime, siis tervitame Eesti väliskülalisi ja tähtsaid inimesi, kes on selle teenuse tellinud, aga siin majas on meie bürood ja sa suur saaliosa on meil pidevalt siis kasutusel üritustega korraldamiseks, et meie majas on võimalik üürida see saal ja siis pidada sinna konverentsi või tähtpäeva. Pea iga nädal on meil siin mingisugune üritus sees, aga selle vahelisel ajal kasutame me seda saali siis koostades kumuga Eesti kunstiklassika eksponeerimiseks, et meil on siin juba teine skulptuurinäitus. Varsti loodame ka kolmandat saada ja kunstimuuseumirahvas, aga agaralt kasutab seda ja meie põhimõte on siis selline, et kui me nii uhkes majas olema, et siis ei tahaks seda ainult endale hoida, et kutsume kõiki inimesi vaatama, et argipäevadel on võimalik tulla meie majja paluda luba sisse tulla, administraatori käest skulptuure vaadata. Nimetasin rippkülalisi sellepärast, et ma mäletan seda, kui meie sportlased Londonist tagasi tulid siis telepildis oli tegelikult sedasama vana terminali või lennujaamahoonet võimalik näha. Seda nalja ma teen kogu aeg, et kõik tahate siia saali saada, siis peate kas olümpialt tagasi tulema, medal kaelas või sõjast tagasi tulema, medalit saama. Et kaks sellist kindlat Stam Kundat meil on ja et ta on Eesti sõdurid, kes tulevad tagasi. Ja olümpiavõitjad. Mis on võib-olla kõige keerulisem ühe lennujaama opereerimise töötamise juures, et mis on need asjad, milleta ta hakkama ei saa, mitte mingil juhul. Kui prooviks lihtsustada, et siis asi, milleta kuidagimoodi ei saanud asfaltplats maandumisrada ja et see on siis nagu meie mõistes A ja O et kas me saaksime hakkama ilma terminalid, saaksime küll. Kas me saaksime hakkama ilma navigatsiooniseadmeteta? Põhimõtteliselt jah, kui udu ei ole, siis lendur teostab sellise. Mullu vaatleb, kas kõik on korras ja siis maandub käsitsi. Ja lennuraja puhul peab arvestama seda, et esiteks on kohutavalt kallis selle ehitamine ja väga kallis on ka siis selle lennuraja pidev korras hoidmine ja õnnetus. Lennurada peab olema täpselt samasuguses ideaalses korras. Siis kui maandub üks lend päevas või maandub näiteks 100 lennukit päevas, mitte mingisugust vahet ei ole. Et väga palju meie auru läheb selle raja perfektses korrashoidmise peale iga ilmaga. Igal päeval. No talvel on see muidugi üsna raske tegevus. Ta ei ole meie jaoks raske, kuna me oleme harjunud, sellega jääb alati pilkame kolleege siis naaberlennujaamades, kes hakkama ei saa ja ma vaatan tõesti nagu auasi meie hooldemeestele, nad viskavad praktiliselt iga esimese lumehelbekeste peale, mis taevast alla sajab. Ja see, kui te näete talvel lumesajuga, need sahkasid lihtsalt sõitma lund lükkamas, et see on tegelikult nii, et ainult see osa tööst, mis välja paistab, igal vabal hetkel, viiakse seda lund ära. Ja ma mäletan, ülemöödunud talvel, kui minu käest detsembrikuus küsiti, et kui palju ta jubolajate lund ära viinud, siis kuupmeetrit arv oli sama suur kui tervel Tallinna linnal kokku. Aga see töö, mida näha ei ole, seal maandumisrajal, on see, kuidas peale lumepuhastamist mõõdetakse raja hõõrdetegurit. Kui sesse hõõrdetegur on vilets, ütleme need siis eesti keeli rada libe, siis kaetakse see rada kemikaaliga, siis mõõdetakse uuesti ja iga selle tegevuse kohta läheb pidevalt, sest taevasse lennukitele teade, et rada on sellises olukorras selline haardetegur, selline olukord. Tuul on selline, kõik muud asjad on sellised. Nii et see ei ole ainult selles, et lükkasime lume ära ja on korras. Ma näiteks vaatan Helsingis peroonidel perroonid on nüüd need kohad, kus lennukid seisavad terminile ümber. Helsingis, näiteks sealt isegi ei vaevuta lund lõpuni ära lükkab lennukid sõidavad üle sellise viie-kuue sentimeetrise lume konarustega platsi. Meil proovime hoida kõik nii korras kui vähegi andmetele, et kas või hetkeks käest ära ja rõõmuga võib öelda, et meie polegi kunagi kinni olnud talvel ilma pärast on meile tuldud Riiast maandume Helsingist maanduma Peterburist. Aga meie pole kinni olnud ja muidugi olema selle üle väga uhked. Ega neid lennuettevõtteid ja ka eralendureid on ju omajagu, et kui heas kirjas näiteks kasvõi eralendurite jaoks ja lennufirmade jaoks Tallinna lennujaam on, et tunnevad suurt huvi siiatuleku vastu. Kui me räägime eralenduritest, siis neid on Eestis suhteliselt vähe ja nad hoiavad siin oma väikeseid lennukeid ja teevad oma sõita. Ja, ja teevad seda niimoodi, et nad ei segaks regulaarliiklust ja lepivad meie meie regulatsioonidega, mis tegelikult ei ole lihtsalt kuna lennujaam töötab siis reisijateveos. Kui rääkida sellest, et kui lihtne või raske on saada siia suuri lennuvedajaid, kes siis võiksid tulla meie inimesi teenindama siis on väga raske, see on väga raske ja me võime olla ükskõik kui heas kirjas, siis me oleme alati hädas sellega, et tõestada siis lennufirmadele oma suutlikkust Tõukeid täis panna, siin Tallinnas meid kolm miljonit ainult ja, ja uskuge mind, lennufirmasid oleksime palju rohkem, kui meid oleks 10 miljonit, siis nad oleksid siin omavahel kõik karvupidi poose võistleksid. Aga kuna me oleme väike rahvas, siis kõik need, kes siia lendavad, siis mingisugustel põhjustel on huvitatud meist, kui ütleme kliendist, et meid Tallinnast siis oma Haabi Lufthansa puhul näiteks Frankfurti või Münchenisse ja loota, et me siis saad, lendame edasi nende teise lennuga. No kui me lennurajast juba enne rääkisime sellest avasti ohust, mis on kõige olulisem ühe lennuvälja puhul, siis kas me võime siin Tallinnas võtta vastu sisuliselt ükskõik kui suuri lennukeid või kuskil on ikkagi see piiret, et kõik lennukid siia ära ei mahu? Täna on olemas tsiviilkäibes ainult üks lennuk, mis ei saa Tallinnas õhku tõusta, maanduda saavad nad kõik, loomulikult, kui nüüd naljaga pooleks öelda, sa oled sa kõige suurem Hermas 380, meie lennuraja pikkus isegi enam-vähem klapiks sellele lennuki jaoks, aga selle lennuki tiibadel on neli mootorit pandud niivõrd laiali, et äärmised, mootorid jäävad siis juba murukate nüüd selle muu sellisega natuke lenduva kate kohale mis ei ole lubatud, et kui me tahaksime termos 300 kaheksakümneid siin hakata vastu võtma kunagi, siis me peaksime ehitama lennurajal 15 meetrit laiemaks. Ja tundub tegelikult, et ju pole hullu midagi, aga me peame arvestama, et selleks ehitamisega esiteks tuleks siis kogu lennurada kinni panna mis muudab selle projektiga pehmelt öeldes raskeks realiseerida. Mis puudutab teisi lennukeid nüüd E-klassi lennukeid, ütleme näiteks need suured küüruga Boeingu ja nii edasi, need käivad meil siin kogu aeg ja nendega ei ole muud probleemi kui see, et tegelikult meie lennurajal pikkuse, õigemini me meie kategooria päästekategooria vastab siis sellele, et need lennukid saavad siia maanduda siit õhku tõusta heade ilmastikutingimustega. Mis tähendab seda, et kui näiteks meil peaks olema väga vihmane hommik ja udune siis meie kategooria enam ei vasta ei hakka siis lennuk ootab, niikaua kui ilm paraneb. Või lennujaamal variant, et mehitame oma maandumisraja 300 meetrit pikemaks seda kolmesadat meetrit ei olegi vaja mitte õhkutõusuks, vaid selleks, et lennuki kapten saaks poole õhkutõusu peal ringi mõelda. Võib-olla tunnetab, et on tegemist rikkega või mingi muu asjaga, ta siis jõuaks lennuki uuesti kinni pidada. Ja meie plaan on selline, et me pikendame oma lennurada 600 meetri võrra. 300 meetrit andis selle kategooria saavutamiseks, et me saaksime regulaarselt teenindada suuri E-klassi õhusõidukid. Ja teine 300 meetrit on selle projekti huvides kus me sooviksime oma maandumisrajal läve viia Ülemiste järvest kaugemale. Mis tähendab seda, et lennukid saavad tulevikus olemas linna kohal, kui nad linna kohal kõrgemal mis peaks vähendama müra, saastad Tallinna linnas. Ja kui on tegemist lennuraja pikendamisega, siis seda on võimalik teha. Me lihtsalt siis lühendame selleks perioodiks lennurada, kõik toimub vanamoodi edasi. Pikendamisel ei sega mitte miski. Ja kui me tahaksime seda laiemaks teha sest selleks peaks olema mingisugune eriti suur ja tähtis äriline põhjus näiteks mingisugune hiigellennufirmadele on olnud 380. garanteerivad tõesti 10 aastat, lendame, siis võtaks selle toeta. Aga see Ülemiste järve lähedus, see on teile pigem vist õnn. Ülemiste järv on meid sünnitanud siia lennujaama ajalugu ju tegelikult algab 36. aastal ametlikult sellepärast, et seda me oleme võimelised toestama ja selle kohta paber, et riigivanem käis avamas meie uut platse, aga tegelik ajalugu ulatub aastasse 1922, kui siin Ülemiste järvel oli purre ja purde juurte sai kinni tõmmata vesilennuki. Vesilennukid lendasid siit Helsingisse, aga mujale. Aga kuidas me ka ei tahaks lennujaama sünnipäeva sinna nihutada, siis selle kohta, et avati purre, ehitati pure, pole mitte ühtegi paberit, palusime Tallinna bioarhimoril Küllo Arjakas kohe teha terve uurimust selle kohta, kas ta leiaks midagigi vota, ei leidnud need põhimõtteliselt, paber on veel olemas 36. aasta kohta. Aga ülemiste oli see miksija, hakati maanduma, või ütleme siis veenduma ja siis oli täiesti loogiline koht, et tollasest samast kohe siis lageda maa peal. Ja Poola lennukid saavad teha talvel hädamaandumist Ülemiste jääle. No põhimõtteliselt saavad küll, et me oleme seda korra näinud, nii palju kui mina olen pinninud staažikaid, koptereid, piloot uurivad, et, et kui teil on jama, et kuhu teie siis maanduksite siis põhimõtteliselt esimene vastus on see, et otsiksin lageda platsi. Siis teine variant on see, et järvejää siis kõige viletsam variant nende mälestades. Et tegelikult ma arvan, et ega see Poola piloot nüüd ei otsinud seda, jääd selle, vaid ta pigem oli nagu sunnitud sellesse kohta vaha minema. Aga kunagi olid ju meil lennujaama ümber sellised maandumisplatsid olemas. Peetri küla põllud, mis täna on muudetud elurajoon, öeldakse, et need olidki siis muruplatsid, kuhu oleks võimetusest tulla põllu peale maha. Mul ei oleks väga hea meel, kui te minu maja katusele hakata maanduma, aga me teeme ilmselt tiiru lennujaamas, vaatame, kuhu me saame minna mikrofoniga, kuhu võib-olla reisija ise ei pääse. Erik Sakkov, juhatuse liige nii palju, et no mis need tulevikuplaanid on, lisaks sellele, et selle lennujaama raja pikkus võiks 600 meetri võrra pikem olla? Ma tean, et on räägitud ka ikkagi sellisest väiksest eralennukite terminalist. Mida veel. No mina kutsun selliseid muresid, et kui midagi on vaja ehitada ja sättida ja parandada, siis ma kutsun neid rõõmsataks muredaks. Et küll on rõõmus päev, kui me peame oma oma termin laiendama, sest olemasoleva kitsaks jäänud Rõõmus seda aega me pikendame oma lennurada, sest meil on nii suured lennukid, mis vajavad seda rada. Küll on tore see päev, kui me ehitame näiteks odavlennuterminal ja sellepärast, et meil on nii palju odavlennufirmasid raskused lennujaamas pigem mitte tooniga seotud, vaid ikkagi seotud ärilise küljega ikka sedasama asjaga, et meid on nii vähe. Meist ei olda eriti huvitatud ja mõelge ise, et kui te olete lennuki omanik ja mõtlete, et millist äri nüüd teha oma lennukiga, siis siis on nii palju targemaid asju selle lennukiga mujal teha nest Eestisse väiksesse riiki tulemine on tõesti seal viimastel kohtadel. Et see areng on olnud rahulik ja sugugi mitte rõõmustav kõige jaoks, et me tahaksime tegelikult meie lennujaamast saaks otsaga lõkke. Ja mina ei ole sugugi sellest unistamise vastu, et ma arvan, et tõesti võiski saada kunagi otse New York sektor väga palju asju õnnestuma ja mingisugune betoon ja raja pikendamine ja sellised asjad nagu ei kuulu nende hulka, et see kõik on rõõmus mure. Nüüd oleme jõudnud sellest vanast lennujaama terminalist siia päris reisiterminali, kust suur osa inimesi meie raadiokuulajatest on ka läbi käinud ja minu arust läbisin ühe turvakontrolli, mida nii põhjalikult polnud käega tehtud, et ma ei mäletagi, et nii korralikult oleks läbi kombitud kõik taskud ja käed ja kaenlaalused kuni siis varvasteni välja. Aga minu vestluskaaslaseks on siin lennujaama boss siis nii-öelda jah, tere ka minu poolt, et olen Askogeenuk terminaliteenuste osakonna juhataja ja siis vastutangi siis lennujaama poole pealt nad kogu selle infrastruktuuri ja selle maja nii-öelda klienditeeninduse ja melu eest, mis seal sees toimub, ma just läbi siin siis koos teiega siin selle turvakontrolli ja mind isegi üllatas, et Teides ostetud, kuigi te olete siin ise seda asja juhatamas. Vei selles mõttes jah, olen täiesti nõus, et ega meil kellelgil pääsu ei ole, turvalisus lennunduses on ennekõike küll küll eksi on, aastatega on omad nipid ja kogemused juba kogunenud, et kui ikkagi kingi minnakse ostma, siis enne tullakse proovima läbi, et kas need piiksuvad meie andurites ja nii edasi edasi. Et selles mõttes see kogemus on olemas ja seda saab arvestada, jah. Püksirihm on, mis materjalist külla metallist, aga ka niuke, mis, mis ei piiksu. Mis, mis mina olin ennast osakonna juurde veel võin rääkida, et terminaliteenust osakond vastutab ka parkimise eest, et kui, kui lennujaama inimene jõuab, siis selles mõttes selle parkimise poole pealt ma võin tuua kohe näiteid, kuidas, kui tava tavaelus inimene näiteks tegutseb ühtemoodi, kuidas ta lennujaamast teistmoodi kutsed lennujaama tulles nad lasevad akna lahti, võtavad parkimispiletit igatahes auto ära. Aga sellel lennuärevuse käigus on näiteks see, et aken unustatakse üles panna, et siis näiteks nädal aega on aken all küll, eile oli täpselt samamoodi üks näide, kus inimene täiesti tavalise liigutuse nagu näiteks see piduri unustas peale panna, küll kahjuks selle tulemusena auto vajus teisele autole otsa, aga politsei ilusti lahendas asja ära ja kõik on korrastanud, laseks inimesed on natukene närvilised siiski siia lennujaama tulles ja, ja see reisija ja võib olla ka see teadmine, et ja kuidasmoodi tuleb käituda, et eks see natukene mõjutab. Kui nüüd tulles ja lennujaama sisse teisele poole, siis seda turvakontrolli, siis siin on ka mitut tsooni. Kes kuhu pääsevad siin üldse kõikjale ju iga reisija ei pääse. Jah, need tsoonid eraldi niuksed, julgestusalad, aga mis on siis, kuhu reisijate töötajad omavahel pääsevad, ei pääse, aga üldiselt on ikkagi terminina on jaotatud Schengeni ala xenon Schengeni, oleks et see tuleneb siis Schengeni lepingust. See vaba liikumine Schengeni riikide vahel on siis tagatud meie Põhiterminali osas ja siis on eraldi terminali osa, kus on reisimine Non-Schengeni riikidesse, kus siis tuleb läbida eelnevalt ka passikontroll. Samamoodi arvestades, et non-Schengeni riigid näiteks Londonisse lennates, mis on küll Euroopa Liidust, ei kuulu Schengeni alasse siis sinna rändamiseks pääsemiseks on vaja läbida passikontroll. Täiendavalt meie praegu passikontrolli ei läbinud. Me oleme Schengeni alas täpselt nii, et me oleme praegu Schengeni alas ja siit me saame lennata kõikidesse nendesse Schengeni riikidesse, kes, kes selle Schengeni lepinguga liitunud on ja mida veel teada selle reisiterminali kohta. Ma tean, et siin on üks põnev ruum, mille nimetuseks on palvetuba. Võime sinnapoole jalutada, ütleme see on kohe vip soone kõrval. Nii olemegi palvetaja ukse taga, selline tegelikult hetkel on pimekapp ja ega, ega, ega siia, mis ta nüüd on niuke, kaks meetrit korda kolm meetrit. Ilusate valgete seinadega sinakat seina tega ruum. Et, et selline see. Meil täna, et küll kasutamist ma ei oska öelda, aga midagi sisustan siin ei ole, et ei taha nagu kellegi usku riivata, et siia mingit kirjandus panna, et jah, see on iga inimese vaba valik, et mida ta siin täna teeb ja, ja kas kas ta leiaksid selle, mida ta otsinud on? Kahjuks küll, ma pean ütlema, et et praegu selle kasutuse juures siis palvetuba kuskilt jaanuari keskelt on, meil majas ei ole keegi, vist on isetegevuslikud pannud sinna inglikese rippuma lambikese külge, et üks, üks inglike ripub meil jah, et ma ei tea, kes seda siia toonud on. Neli tooli on ka nurkades, nii et saab siin istuda ja mõtteid mõelda palvetuba lennujaamas, mida siis väga palju just hetke lei külastada. Nüüd me läheme kuskile tsooni, kus ma varem käinud ei ole, mingi kood sisestatakse, see on nüüd lennujaama VIP ala, kuhu siis kus toimuvad erinevad riigivisiidid. Tegelikult saavad seda tavalised reisijad kasutajana oma mingitel pulmareisidel tahavad seda kuidagi meeldejäävamaks teha, lennujaamast läbikäimist, et, et jah, see on, tegelikult on kõigil täitsa võimalik seda kasutada. Ja VIP tähendab siis. Väga meeldiv, retsauleb Viptenisse juhataja. Kes siia VIP teenistuse ruumidesse, siis satuvad Tallinna lennujaamas Absoluutselt kõik soovijad saavad selle teenuse osta. Nonii mina ei ole tavaliselt ostnud, kui ma olen sõitnud kuhugi. Ilmselt ei olnud teadlik selle teenuse olemasolust. Aga tegelikult on see siis ennekõike mõeldud nendele suurtele maailma poliitikutele, suurtele staaridele, kes tulevad siia võib-olla poliitikutele, kes tahavad pressikonverentsi anda. Jah, ennekõike ikkagi prioriteet on neil. Mida siin VIP alas tehakse enamat või mida siin on rohkem võrreldes siis selle lennujaama tavatsooniga, kuhu pääseb iga inimene, kes tahab reisida? Kõik lennujaama protseduurid viib läbi VIP teenindaja. VIP kliendil ei ole nagu muret mitte millegipärast kõik check inni protseduurid, pagasi, piiritolliületuse protseduurid, kõik Sist lepib teenindaja. Taastub sisse, kaks kätt taskus ja annab oma oma isikut tõendava dokumendi ja kõik. Jah, istub tuppa, loeb meile, kui soovib ajalehti, kohvi, suupisteid ja ootab, kuni öeldakse, et aeg on lennukisse minna. No milline on siis? Liigume siiapoole. Selline. Aga selline nagu üks korralik. Ma võiks öelda, privaatne nagu elutuba. Tal on võimalik istuda diivanil, vaadata telekat. Siis on tal võimalik juua kohvi, nagu ma näen. Ja asu pistad lauale valmis pandud personaalarvuti printer, soovi korral ka kangemad joogid. Ma näen, et ka raamaturiiul on olemas, ma vaatan kohe, mis raamatuid on võimalik VIP klientidel lugeda Lennart Meri teos mis on siin kohe mitu presidendikõned, näiteks. Hõbevalge Lennart Meri, no kusjuures ei üllata mind, et Lennart Meri teosed siin on, sellepärast et Tallinna lennujaam kannab ka ju Lennart Meri nime täpselt nii täiesti taotluslik. Dushiruum. Ja ja siin on võimalik siis oodata oma lendu. Ja tavaliselt meie VIP kliendid viiakse lennukisse viimase, nagu nad ei soovi, vastupidi mis viiakse autoga. Tavaliselt viime väikebussiga vastavasse väravasse. Kui palju siin just selle VIP teeninduse kaudu siis reisijaid ka käib? Noh, me loeme need tavaliselt delegatsioonide kaupa pigem et nahk päevas võib-olla kaks kuni kuus, valdavalt, aga on olnud ka 25 delegatsiooni päevas poliitikud mitte ainult need, ka start. Kas pigem välismaalased? Ütleme jah, suures osas ikkagi rohkem nagu äri äritegelasi välismaalt suursaadikuid, sportlasi, kõiki väga uhke igatähes. Keda on õnnestunud teil siin VIP alas kohata? Neid on olnud ikka lugematu arv tuntuid, tegelasi ma ei suuda üles loetleda madonna ja Angela Merkel täpselt. President Bush. Mismoodi nad käituvad siin inimestena, et ajavad juttu ka teenindajatega või või on nad pigem omaette? Pigem meie nendega vestlusesse ei lasku. Et suhtleme peamiselt ikkagi nendega kaasas oleva asjaajaja ka, et, et nemad ja kui nad ise soovivad meiega vestlusse langeda, et siis ainult sellisel juhul. Kas on tellitud ka midagi erakordset siia lisaks sellele, et pakutasin ise omalt poolt suupisteid ja jooke ja alkohoolseid jooke, aga kas on midagi tellitud veel siia lisaks? Ja konkreetset marki ja värvi autod näiteks. Ja siia VIP-alasse tullakse siis ikkagi enne reisi, mitte pärast. Mõlemat pidi nii lahkuvale reisile kui saabuvale reisile. No näiteks, kui Eestis baseeruv maa soovib oma emafirmale üllatuse teha, teda viisakalt vastu võtta tema vääriliselt, siis, siis miks mitte tellida VIP teenus ta pidulikult siin vastu võtta? Tundub kena küll, minu meelest väga viisakas, sest. Kui juba Vippidest peret Saurepaga juttu tuli, siis palusin Tallinna lennujaama tütarettevõtte Tallinn Airport GH juhil Tiit kepil meenutada üht vahejuhtumit. Ja seda kuulsa jalgpalluri David Beckhami. Ka see oli. Ta 2007, kui ma nüüd ei eksi, kui Eesti siis mängis maailmameistrivõistluste alagrupimänge ja meie vastaseks sattus siis Inglismaa Inglismaa koondis. Ja siis umbes täpselt sel ajal, kui mäng lõppes, siin vist ei ole isegi midagi meenutada, aga ilmselt me kaotasime selle mängu. Sain ma telefonikõne, võtsin telefoni vastu ja, ja seal oli siis, et tere, Tiit, et siin Tavidi mänedžer olen, et kas sa Tavidi lennuki peale viitsid visata? Esimese mõte ka, ütlesin, et viitsin ikka ka, et, et minu teada lähevad nad ju ühtse meeskonna kõik ühe lennukiga, et noh, miks ma peaks nendele eraldi magada, okei, et kus kokku saame. Ja see oli nagu selles mõttes nii suur positiivne üllatus, et ega ma rohkem midagi eriti mõelnud ka sõitsin kokkulepitud kohta. Läksin härrasmehele vastu, tal oli krokodillinahkne pisike käekott käes. Läksin talle vastu viisakalt ja hakkas hirmsasti vasakule poole trügima, ust lahti tegema, eks ole, ja ma mõtlesin, et okei, et kui ta tahab nii väga sõita, et noh, las siis sõidab noh muidugi siis kui ta aru sai, lõi endale vastu otsaesist ja muidugi läks, istus ilusti viisakalt kõrvalistmel, et noh, ju ta ju ta just Inglismaalt tulnuna ajas juhiukse sassi. Et meil on rool vähe, vähe, teisel pool. Muidugi, kusjuures seal ma mäletan, et sel ajal ta oli just mängima hakanud Hispaanias, aga ju ta ei olnud seda rooli paigutust endale selgeks saada. Sõitsid naga lennujaama, et nii nagu ta maha istus, võttis ta siis telefoni ja ega, ega meie omavahel suurt eriti rääkida midagi ei saanudki, terve teiega ainult rääkis. Ilmselt siis prouaga, kuidas ta teda väga armastab ja eritis mängu ja ja kiitis ka maad ja ja nii ma ta pisikese eralennuki viisin ja, ja tegelikult siis kui ma nüüd ei eksi, siis minu teada Barcelonast seda lendasetega, seda seda nüüd ju siis viis aastat hiljem juba võib rääkida, ma usun, et need on sellel saladuse klausel maha võetud, et tegelikult jah, David, koos meeskonnaga Inglismaal elanudki, et vot selline huvitav lugu meenus, jutt käib siis David David Pekkamist David Beckham ise, milliseid põnevaid juhtumeid veel tuleb ette siin selles töös. Oi ja neid juhtumeid on ikka tohutult, kuigi nüüd juba sinna nii-öelda kuulsate ja kummaliste maailma jõudsime siis tegelikult meie meie ühe enda suguseltsist pärit kuulsusega kelle nime võib ka siin võib-olla välja öelda, sest see juhtus ka oma kuus-seitse aastat tagasi. Nimelt ma mäletan, ma seal töötasin Finnairi vahetuse vanemana kui kuulus sel ajal eriti kuulus praegu ka muidugi praegu lihtsalt teised nimed peale tulnud kuulus supermodell Carmen kass Helsingisse lendas siis tegelikult me saime alles Helsingist, saime kõnet. Et kuulge, kullakesed, et te teate seda teil üks reisija on siin ja tal on kassipoeg põues. Et Carmen kassi Alexit suutis siit niimoodi lennukisse minna, kassi ju ta tahtis seda Ameerikasse võtta, kas see tal ei õnnestunud jah, et et kui te nüüd muidugi küsiti, mis sellest kassist sai, sest ega seda, seda vastust ma ei oska öelda, sest me olime, me olime üsna löödud, sellepärast et noh, meie jaoks praegu on see naljakas, aga sel ajal oli see suur möödalaskmine niimoodi läbida, sekkinist mööda, minna julgestusest läbi pääseda meie pooltel topeltkontrolli ehk siis enne lennukisse mineku kontrollist läbi pääseda. Et, et meie jaoks on selline halb kogemus, aga, aga noh, praegu tagantjärgi selline naljakas kogemus, et et seda võiks nüüd temalt kunagi üle küsida, et mis sellest kassist sai? Ei oskagi öelda, kuidas tavaliselt kassid üle piiri ja lennukisse pääsevad piltlikult samamoodi. Tegelikult aga lihtsalt nad peaksid olema, sest nendele mõeldud kotis või puuris, et noh, põue on selline ekstreemvarianti muidugi jällegi, mis on vedaja jaoks oluline, et nende eest peaks natukene maksma. Ja mis tegelikult teenindajal on väga oluline asi on see, et kui nüüd inimesel reisijad siis omab kas kassi või koerareisil, et noh, oluline on see, et me peaksime teadma seda just sellepärast, et me peaksime lennukis ta paigutama sellele kohale, kuhu siis lemmikloom on ette nähtud ja seda kasvõi sellepärast, et kõrval võib olla allergi kõrval võib olla laps, kes kardab koera ja nii edasi, et noh, ühesõnaga lennukisse paigutus peaks ikkagi meie poolt eelnevalt toimuma, et päris nii päris nii lihtsalt see asi ei käi nüüd, kui, kui, kui see mitu aastat tagasi Juhtus. Meenutas Tiit Kepp, Tallinn Airport GH juhatuse esimees. Kui eelnevalt oli juttu lennujaama kulukates teenustest, rikastele kuulsata tähtsatele inimestele siis varsti kuuleme, kuidas saavad lennujaamas abi erivajadustega reisijaid. Samuti tutvume lennujaama raamatukogu projektiga. Jätkame ringkäiku lennujaama reisiterminalis, kus meie saatjaks on osakonna juhataja Asko Kivinukk, mis me siin lähiajal veel tahame teha näiteks riietehoiu talviseks perioodiks, et inimesed soojale maale lennates saavad jätta oma külariided terminali? Praegu on käigus ka näiteks raamatukogunurk, kuhu me tahame siis panna reisijatele välja, koguda nii-öelda lennujaama töötajate käest kokku palju erinevaid raamatuid ja panna selle nii-öelda tasuta raamatukoguks, et iga reisija saab tulla, võtta, reisile kaasa võtta ja ja nii-öelda kunagi tagasi tuua, kui ta jälle reisima läheb ja ise ka jätta siia mõne raamatu, et selline nii-öelda second hand raamaturiiul on täitsa täitsa plaanis juba jaanuarikuus ka siia toimetada. Ratastega reisijatele olete te ka mõelnud, sellepärast et on hulk inimesi, kes, kes vajavad abi selleks, et ikkagi lennukile pääseda. Ja endil neil ei ole, ilmselt on alati võimalik kohvrit tassida, kui neil on kas liikumispuue või ratastooliga on samuti raske liikuda. Jah, et tegelikult erivajadusega reisija teekond lennujaama hakkab juba kaugemalt pihta, et hakkab sellest momendist pihta, kui ta, kui ta selle reisibüroos pileti ostab või, või internetist tellib, sellepärast et siis ta juba seal internetis ostes või reisibüroo agendi juures saab ka ära märgistada selle, et tal on teatud erivajadus, kas tal on liikumisega probleeme, Andold terviserike tahes, pikemaid maid käia, noh võib-olla vanema inimesega tegemist, et jah, siis lennujaam pakub sellist saatmisteenust, millega me siis aitame selle inimese või saadame selle inimese siis alates lennujaama jõudmisest ukseni juurest, kui ta on pikalt selle ette tellinud või siis tšekkimist kuni lennuki istme nii välja, et et kõik, mis tee peale kõik poed inva-WCd, et me, noh, ütleme selles mõttes kohad ära näidata, aga see inimese jaoks maksab midagi. Ei maksa, et see on nüüd kõik lennujaama enda kanda. Et samamoodi on igal pool Euroopas, et, et see tegelikult tuleneb juba Euroopa Liidu direktiivist. Et me seda tegema peame ja me teeme tegelikult seda hea meelega, et, et meil on selles mõttes positiivsed kogemused sellega. Et meil käib väga põhjalik koolitamine, käivad ise ise inimesed, kes reisivad ja kellel on erivajadus siin, kes nägemise kaotanud, et nemad, nemad käivad esemeid välja koolitama, see, selles mõttes, see, see koostöö on täna viinud nii kaugele, et Me oleme ka saanud siin auhinna selle, selle teeninduse eest, et ei ole üldse probleemi erivajaduste reisijatel maailmas ringi liikuda, ma arvan, vähemalt Euroopas kindlasti. Nii see plõks tähendas seda, et me läbisime praegu ühe ukse, mis viib meid siis sellesse, mitte Schengeni alasse. Ehk siis, kui on tarvis riiki siseneda, kus on vaja passikontroll läbida, siis siis jõutakse siiapoole kõik kolmandad riigid ja siis need üksikud Euroopa Liidu liikmesriigid, kuhu, kuhu reisitakse. Et selle jaoks on tõesti siit alast läbi käia, pass ette näidata. Kusjuures jah, kui mõelda vaatele, siis siin on ilusam vaade, et kui päris sinna lõppu kohvikusse minna, siis näeb kenasti seda, mis muud lennukid õhku tõusevad ja mis ma sealt maanduvad. Täpselt, et sealt on lennuväli peaaegu kogu oma hiilguses, paistab, et perroon ja kõik muud valatakse niimoodi, et kogu see ütlemine suvel oli siin täitsa täitsa nauditav, ausalt, aga taga lõpus, kus hästi palju lennukeid edasi-tagasi, uuris, et sellest on iseenesest kahju, et kui inimene reisib Euroopasse, siis ta siia reisiterminali lõpp-punkti saabuv. London, London, nüüd ma ütlesin küll, et välistab selle, et Londonisse reisija peab ka siit läbi tulema, aga aga tõesti, et kahjuks see nii on. Selleks peab reisima kas Venemaale või Ukrainasse näiteks Egiptusesse või Türki samamoodi küll küll nüüd selle alaga võib-olla ongi siin niuksed kõige huvitavamad lood juhtunud, et kus, kus seesama Schengeni viisa on aegunud inimestel, kes siis või on ühekordsega viisaga näiteks Ukrainast siia lennanud juba on kasutatud viisa olnud ja, ja neid ei lastud, et seda on tavaliselt on siis, see tähendab seda, et piirivalve teeb oma protseduurita ja tõenäoliselt ta enam sama lennuki peale tagasi ei jõua, et Kiievisse lennata. Ja ma mäletan õhtuid juhus, kus üks inimene üle-eelmine aasta veetis siin 21 28 detsember, et kõik ilusti jõulud, et oli ta täpselt selles alas siin kuhugi maale teda ei lastega kuhugi välja ei lastud. No see on küll kurb, natuke nüüd kahjuks jah, selliseid asju tuleb ette, et sellepärast dokumentatsiooni jälgimine peabki niuke hästi korrektne olema, et tegelikult samamoodi ka Euroopa liidu siseselt reisides alatesse dokument endal kaasas oleks, et need mitte samasugustes olukordades jääda. Kui hästi peavad inimesed kinni sellest, et nad tuleksid siia lennujaama, ütleme poolteist tundi varem nagu, nagu öeldakse, et mis on see miinimumaeg tegelikult kaks tundi varem, et enamjaolt inimesed peavad sellest väga hästi kinni nüüd just need vilunud reis, Need, inimesed, kes võib-olla pigem proovivad ka selle sellele viimasele minutile jätta, aga siis siis võib-olla tekivadki igasugused niukesed, erinevad olukorrad, kus on võib-olla vaja turvajärjekorras midagi rohkemat ette näidata või ei leita sobivat kleiti kiiresti üles. Mõistlik on ikkagi varakult kohale tulla, et et sellel suvel näitasid ka siin teatud spordiüritused, et kui, kui linnas ummikud on, siis mahajääjaid on päris palju, et kui siin Tartu maantee üks spordivõistlus, mille, mille raames siis lennujaama pääs oli päris raskendatud ja ja sellest tuli meile päris päris suur vastu ka. Ma pean muidugi siinkohal ise ka tunnistama, et mina olen siia lennujaama jõudnud ka 45 minutit enne väljalendu ja isegi vist 30 minutit enne väljalendu. Ja natukene kiireks läks. Ma täitsa usun, et eks osa osadel lennufirmadel on veel teatud oma nõuded, et kindlasti tuleb neid lennufirma nõudeid üle vaadata, et palju mingi lennufirma ootab, et kui siin 45 minutit tulla varem, võib-olla juba check-in lõppenud, et jõuagi lennuki peale. Selgitusi jagas Asko Kivinukk, lennujaama terminaliteenuste osakonna juhataja, nüüd suundume juba sellesse lennujaama ossa, kuhu jõuavad saabuvad reisijad. Meid tervitab saabuvate reisijate teenindusjuht Gert Väljaots ja me oleme seal selles samas ruumis, kuhu jõuab lõpuks lindi peal kohale reisijate pagas. Kui tihti tuleb ette seda, et pagas hilineb või läheb kaotsi? Ikka päris tihti ja erinevatel põhjustel näiteks põhilised põhjused, kahe lennu vahe on liiga lühike ja liiga lühike lennu ahe või siis jõudeks Liivilia lennu registreerimisele. Põhilised põhjused. See tähendab siis seda, et inimene küll jooksis lennukile, aga tema kohver sinna ei jõudnud. Just mida teie saate teha siis, kui inimene tuleb siia, on jõudnud koju juba ja no mida ei ole, on see kohver? Meie töönduses pagasit otsida ja kui me oleme pagasi asukoha tuvastanud, siis televisioon ja, ja toimetama siis hiljem inimesele koju päris ukse taha Ugala siis kui inimene elab Võrus ka siis, kui ta Võrus elav oli üks juhus, kus siis Saaremaale ja Vene kodanikule toimetatud pagas et algselt sai kokku lepitud, et kui jõuan Kuressaarde, siis helistame talle ta telefoni vastu ei võtnud ja siis otsustasin, et sõidan aadressile, kus tasub seal teda Ta ei olnud ja sõites siis kohaliku metsateed tuli juhtumisi sama inimene neile vastu andes meile ilusti teed ja seal siis ma sain aru, et tegemist on sama inimesega ja andsin talle siis seal keset metsa seda pagasi kätte. Tema jaoks oli see väga suur üllatus, tavaliselt vist asjad niimoodi käi? Jah, tavaliselt ei käi, et kuna ma olin minemast samasse kanti, siis ma võtsin ta lihtsalt kaasa ja toimetasin ise et muidu veavad siis autojuhid, kes seal lepinguliselt lennufirmaga, nemad toimetavad siis parasele. Kui kaua see võib võtta aega, et inimene oma pagasi kätte saab? Ma olen kuulnud igasuguseid lugusid, mismoodi kontinendile kogemata pagasvatanud? No kõige pikem aeg ehk on olnud tõesti üks kolm kuud, kui inimene oma pagasi tõotas. Aga kuna pagasi otsingi käib ikkagi 100 päeva, siis on kõik võimalused on olemas ja on ka hiljem tulnud, aga sellisel juhul on juba paras lennufirma poolt hüvitatud. Aga miks läheb kaotsi pagasi? Läheb valesse kohta, mis on need põhjused, neid võimalusi on väga-väga palju erinevaid. Et ma võin teile rääkida, mis selle vältimiseks teha saab, et alates siis sinna koti peale oma kontaktide panekust koti sisse ja võimalik palju panna seda infot kuude lendate, kas või piletikoopia sinna sisse panna, et see aitab väga palju pagasiosakondades otsimisel see silt, mis sinna on siis pandud, see võib kogemata ära kaduda, võib lahti tulla? Jah, see võib sealt ära tulla, võib kos sangaga ära tulla. Neid võimalusi on väga palju ja väga päris tihti hanges üks pagasi kaotsimineku põhjuseid, et pagasilipik käib ära ja kogu otsik käib ikkagist selle lipiku järgi. Aga tagasi tulles selle hilinenud pagasi juurde, et enamasti vist on selle pagasi kättesaamine üsna kiire ja järgmise päeva paari jooksul saab inimene kätte selle. Kui nüüd pagas kaduma läheb, siis sellest hetkest 24 tunni jooksul reeglina kõik pagasid jõuavad kergnagu ta siia lennujaama saabub, siis võetakse inimesega ühendust ja lepitakse kokku siis, kuidas reisijale sobib päeva jooksul kahe päeva jooksul, kuidas talle endale sobib kohvreid, Need on ühesuguseid ja kõik nad tulevad ühe lindi pealt. Kui sageli võetakse vale kohver vahetusse, läheb kohvreid võib-olla üks-kaks kuu jooksul, aga need on kõik ilusti tagasi toodud, õige omaniku kätte saanud. Ilmselt ei ole sisu olnud ka mitte nii ahvatlev nagu mõnes filmis. Ilmselt. Aga seal on jah, põhiliselt kuna sarnased kohvrid ja lähevad vahetusse selle pärast ja siis reeglina kas kodus märgatakse seda, kui võtad meie siit ühendust, kui on inimese kontaktid olemas? Veel põhjuseid, mis pärast tagasi ei satu õigel ajal õigesse väga tihti juhtub, on see, kui inimesed pakivad pagasisse esemeid, mis ei ole sinna lubatud. Sipo välgumihklit, Sipogaasid, priimuse gaasid, alkohol, mis on üle 80 kraadi, tavaline alkohol 40 kraadini on lubatud ainult viis liitrit tagasi, siis et üle selle olla ei tohi. Ja kui on need pakitud pagasisse, siis pagas ka maha jääb kindlasti ja seda ei ole võimalik toimetada inimesele, ka ida märgib, et ainus võimalus on siis saada paras kätte algselt ja lennujaamas. No siin mees ongi üks hall kohver üsna suur ja lennukile te seda ei tõsta. Jah ei tõsta, kuna inimene lendas Ameerikasse, aga parasson pakitud kaks bensiinikanistrit, mis on küll tühjad, aga kuuluvad siis ohtlike ainete nimekirja, mida ei ole lubatud lennule laadida. Hulk võtmeid, autovõtmeid Kelly samas ka korteri võtmeid on siin ühes karbis, kust need siia sattusid? Need on põhiliselt leitud kas lennukist või lennujulgestuse, sest enne siis kui minnakse lennuki väravasse, siis kas inimesed on unustanud põhiliselt unustanud ja kuskile siis need toimetatakse meile kõik, mis on vähegi väärtuslikum, viiakse siis praegusel hetkel politseisse ja need pannakse üles politsei kodulehel, kus on kõik leitu tasemed. Ehk siis, kui midagi on kadunud, siis võib küsida teie käest, aga tõenäoliselt siis politsei kaudu saab kätte oma asja, mis on kaduma läinud. Jah, kõik, mis on vähegi väärtuslikum, läheb politseisse ja mis on siis alla 50 euro väärtuses, toimetatakse meile, mida me säilitame siin kuu aega, aga. Pagas selle asja juurde kuuluv pagasi saab ikka teie käest kätte. Jah, pagasi saab alati meie käest kätte. Veel rääkides asjadest, mis on kadunud, siis vahel juhtub sedagi, et läheb kaduma, midagi väga-väga väärtuslikku. No ükskord meile oli üks juhtum, et meile helistas inimene, kes jõudis juba Helsingisse ja unustas oma jope väravas helistas meele, et kas me saaksime seda jopet väravast siia tuua? Otseselt noh, nende asjade järgi ei käi, sest et need põhiline siin pagasiteenindusest. Aga siis ta ütles, et mul on taskus raha, siis me käisime ikka sinna. Leidsime jope, taskus oli 5000 dollarit. Helistasime sellele mehele tagasi, ütlesime, kõik on leitud. Ja ta palus neid siia hoida, et paari nädala pärast ta pidi tagasi tulema ja siis ta saaks kätte. No me tegime pildiga sellest muidugi, et enda jaoks ja need olid meil täitsa seifis olemas ja inimene tuli, sai oma raha kätte ja ütles, aitaja läks minema. Kas ei olnudki kiusatust öelda, et ei olnud seal raha? Ei noh. Kõik oleme ausad siin. Muidugi ta kohe ütles ja siis, kui me helistasime talle tagasi, kui ütlesime tiaara, on leitud kõik korras, nad olid kokku seotud kõik need ja olenatsiifis, nii et mitte keegi võõras ei saanud siin ligidale. Ununenud 5000 dollariga tegeles lennujaama saabuvate reisijate teenindaja Denizmarsso. Aga nüüd on aeg sealmaal, et lennujaamast lahkuda ja sõita kodu poole. Nüüd oleme lennujaama reisiterminali ees ja väljapääsu juures, kus on ka ootamas taksod ja ma saan aru, et siin on ka üsna oluline see et teaks, missugust taksot valida ja millist mitte. Kuigi te olete siin küll üritanud korda luua. Põhiprobleemiks on just need nimetatud piraattaksod, kes tõesti oma hinnakirja kõik nad ilusad seadusekuulekad ja meie liberaalses turumajanduses on niuksed, hinnad lubatud, mida nad taksojuhid küsivad, aga, aga kahjuks täna võib, see on tõesti niisuguseid näiteid tuua, kus lennujaamast sõit Tähetorni hotelli on maksma läinud 80 eurot. Et sellepärast ma nagu võitleme siin päris tõsiselt teavitamise poole peale, et nii Eesti kui ka väliskliendi, kes saabub siin võib-olla peale väsinud reisija on päris tõsine oht, ta istub esimest ettejuhtuvat taksosse sisse, mis, mis, mis ta korralikult ära koorib. Mis, mis me täna selleks teinud oleme, on see pagas elasse Me oleme vastavad sildid välja pannud suure kirjaga nii-öelda orienteeruv hind kesklinna, mis, mis lennujaama lepingupartnerite puhul on seitse kuni 10 eurot selles vahemikus küll need reisijad, kes tellivad omale soovitava takso järgi, siis seda me ei tahagi piirata ja nende jaoks on täpselt siin taksopeatuse kõrval eraldi parkla olemas, mida siis kallasamad piraattaksode ära kasutavad. Et selles ka põhjus, et kui meie meie poole pöördutakse, öeldakse, miks me neid ära ei aja, siis täna võib-olla see, et osad inimesed ongi valmis sellise taksoga sõitma ja nad võib-olla on ka tellinud selle takso, et kahjuks kõik on jokk. Praegu. Millal te jõuate linnaga selles osas kokkuleppele, et buss number kaks hakkaks näiteks kell neli sõitma, et tõepoolest saaks ka lennukile, mis väljub kell pool kuus või kell kuus ja et viimane väljumine lennujaama eest oleks näiteks 12 30 seal või midagi sellist. See on väga hea küsimus, et kuigi selle kohta praegu ei ole ühtegi Niukest kaebust tulnud, et bussiga hommikul vara ei saa, siis ma kindlasti võtan selle arvesse. Ja me saame seda transpordiametiga läbi rääkida, aga ma täpsustan ajad üle ja kindlasti, miks mitte, et kui klient seda soovib, siis see on meie asi välja võidelda. Selle ilusa lubadusega, mille käis välja Tallinna lennujaama terminaliteenuste osakonna juhataja Asko Kivinukk, ongi hea lõpetada. Lennujaamas tegi ringkäigu saatejuht Meelis Süld. Kohtume taas.