Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 11. detsembri Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Uuringust selgub, et raha peale hasartmängijate arv Eestis on kahe aastaga küll vähenenud, kuid süvenenud Ambatoloogiliste mängijate probleemid ja hoolimata ealistest piirangutest on raha peale mängijaid noorte seas. Eesti linnulihatootja aktsiaselts Talle kavastana suure broilerifarmi Väike-Maarja vallas Kaarma külas farmis kasvatatakse aastas 1,7 miljonit broilerit. Tallinna abilinnapea Merike Martinson ei pea ida ja Lääne-Tallinna keskhaigla ühendamist otstarbekaks. Ei patsiendi seisukohast ka finantsiliselt ametist lahkunud sotsiaalminister Hanno Pevkur tegi Tallinna linnapeale ettepaneku kaaluda nimetatud haiglate ühendamist. 10. detsembri keskööks oli elektri ostulepingutega kaetud 52 protsenti tarbimiskohtadest enamus sõlmitud lepingu Istan tähtajalised. Hageri kirik Raplamaal Haapsalu toomkiriku järel teise pühakojana Eestis 15-st kobe läänest koosneva kirikuvaipade sarja, mille kavandab vaibakunstnik Ehalill Halliste. Egiptus palus rahvusvahelisel valuutafondil lükata edasi riigile 4,8 miljardi dollari suurusele laenu andmine, põhjuseks riigi ebastabiilne poliitiline olukord ja spordist. Eesti olümpiakomitee tunnustas Londoni olümpiahõbedat Heiki Nabi ministeeriumi kantslerit Siim Sukles tama kõrgeima autasu hõbedase teenetemärgiga. Ja ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool lund, puhub kagutuul ja õhutemperatuur on null kuni miinus kuus kraadi. Iga teine Eesti 15 kuni 74 aasta vanune elanik on mänginud raha peale hasartmänge. See selgus Emori uuringust, mis tehti hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse algatusel. Kristi Sobak jätkab. Hasart. Mängusõltlaste riskirühma kuuluvad viis protsenti Eesti 15 kuni 74 aasta vanustest elanikest. Probleemidega mängijaid on kõige enam meeste, noorte ning töötute seas. Uuringu peamised tulemused võtab kokku Aire trummal DNS Emorist. Raha peale mängimisega kokku puutuvad ka sellised noored, kes seatud vanusepiirangute tõttu seda teha ei tohiks. Siin on nüüd analüüsi ja mõtlemise koht, et kuidas nad ligi pääsevad ja kuidas suunata ennetustegevus lastele kui lastevanematele ja noortega kokku puutuvatele spetsialistidele. Positiivne aspekt oli see, et probleemidega mängijate hulk on siis kahe aasta võrdluses vähenenud. Samas siis aga ilmnes tõenäoliselt patoloogilist ehk kõige suuremate probleemidega mängijate grupis see, et kahe aasta jooksul on nende probleemsus suurenenud. Abivõimalusi ei ole mängusõltlased aga eriti kasutanud või pole nende kohta infot näinud. See tähendab, et mängijate seas on oluline tõsta teadlikkust piirangu seadmise nõustamis- ja ravivõimalustest ja motiveerida sõltlasi neid võimalusi kasutama. Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse psühholoog Pille-Riin Kaare leidis, et riigi seatud hasartmänguregulatsioonid on toiminud küllaltki hästi. Eelkõige tuleks tegeleda nüüd noorte harimisega. Aastal oma põhirõhu pannud õpetaja raamatu koostamisele, et inimeseõpetuse tundides hakataks käsitlema hasartmängusõltuvus tagaga vot mängimist või mängude mängimist interneti vahendusel juba koolis analoogselt kõikide teiste sõltuvuste mängusõltuvus on siiamaani olnud täiesti tähelepanu alt väljas. Pille-Riin Kaare on seisukohal, et lisaks spetsialistidele peaksid oma osa noortega tegelemisele andma kindlasti lapsevanemad. Eestis litsentseeritud kasiinodes läbi interneti ei saaks lapsed siseneda, kui nad ei saa tõesti siis kasutada kas kellegi teise isikutuvastamisvahendid või mängida siis lid tsenseerimata keskkondades, et siin on nüüd küll suurt tööga lastega tegelevatele inimestele, et laste teadlikkust tõsta. Tervise infosüsteem peab tervikuna rakenduma alates esimesest jaanuarist 2013 kuid praegu on reaalne olukord niisugune, et patsientide andmete esitamine tervise infosüsteemi on ebaühtlane ja süsteem tervikuna rakendanud, ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna. Komisjon arutas asja täna. Kindlasti on palju tehnilisi probleeme, mis tuleb kõikide osaliste vahel lahendada. Need nõuavad inimressurssi ja ka rahalisi vahendeid, aga Margus Tsahkna sõnul tuleks seaduses sõnastatud eesmärgid saavutada. Vajaduse korral ollakse ühe mõjutusvahendina valmis üle vaatama meditsiiniasutuste ja haigekassa vahel sõlmitud lepingud. See oleks küll juba äärmuslik meede, ütles Tsahkna. Nii haigekassa, haiglate kui ka perearstide esindajad nägid ühe põhilise takistusena ühtsete standardite puudumist, aga on ka teisi probleeme. Jätkame sõnumitega välismaalt. Liisu Lass. Leedu sotsiaaldemokraadist peaminister Algirdas putkeavitš ütles, et Leedu võib võtta euro kasutusele 2015. aastal. Tema sõnul on võimalik, et euroalaga ühinetakse koos Lätiga juba 2014. aastal. Ravitsus mainis omavalitsuse programmi seimile esitledes, et euroga ühinemine on valitsuse tähtsamate prioriteetide seas. Ta ütles, et seda saaks teha 2015. aastal. Valitsusjuht ütles hiljem ajakirjanikele, et Leedu vaatab kõigepealt ülejärgmise aasta esimese kvartali majandustulemused ja siis mõeldakse edasi. Läti kavatseb euro käibele võtta 2014. aastal. Itaalia peaminister Mario Monti hoiatas endist peaministrit Silvio Berlusconit populismile kaldumise. Berlusconi kritiseeris täna varem Monti tehnokraatide valitsust saksa-kesksuses. Saksamaa välisminister Guido Westerwelle ütles, et Itaalia majandusreformide peatamine tähendaks ohtu kogu Euroopale. Itaalia finantskriis on ohustanud euroala stabiilsust, seetõttu tahavad Euroopa valitsusjuhid Monte jätkaks majandusreformidega ja ka riigipeaministrina. Mont ei ole aga enda kandideerimist veebruaris toimuvateks valimisteks lõplikult otsustanud. Euroopa aktsiaturud on pärast Berlusconi väljaütlemist olnud mures, et ekspeaminister võib võimule naasta ja seniseid reforme nõrgestada. Egiptus palus rahvusvahelisel valuutafondil lükata edasi riigile 4,8 miljardi dollari suuruse laenu andmine seda Egiptuse ebastabiilse poliitilise olukorra tõttu. Egiptuse rahandusministri teatel lükatakse laene edasi kuni järgmise kuuni. Valitsus tahab võtta aega, et praegu taas protestimeeleolus rahvale laenuga kaasnevaid päid selgitada. IMF-i sõnul on Egiptuse võimudega kontaktis ja arutavad, millal kõnelusi jätkata. Laen on riigi majandusele arengu jaoks väga oluline. Egiptus opositsiooni esindajad kogunevad aga Kairo Tahriri väljakule protestida presidendi põhiseadus referendumi vastu. USA kaitseminister Leon Panetta ütles, et Süüria valitsus näib olevat aeglustanud ettevalmistusi keemiarelva võimalikuks kasutamiseks ülestõusnute vastu. Ühendriikide ametiisikud teatasid eelmisel nädalal, et neil on tõendeid selle kohta, et Süüria on alustanud ettevalmistusi närvigaasi Sariini kasutamiseks pommides. Kuveit visiidile saabunud Panetta ütles, et USA andmetel ei ole oht viimasel ajal kasvanud. Tema sõnul kardab USA, et kui Süüria režiim tunneb, et neid ähvardab kokkuvarisemine, võivad nad siiski otsustada sääraseid relvi kasutada. Toda. Ja uuesti Eestist. Eesti linnulihatootja aktsiaselts Talle kavastana suure broilerifarmi Väike-Maarja vallas Kaarma külas farmis kasvatatakse aastas 1,7 miljonit broilerit, vahendab Ago Gaškov. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kuidas jõuda Eestis selleni, et Eesti riik ennast sajaprotsendiliselt näiteks broileri linnulihaga härra suudaks varustada, aga sinna on meil veel pikk maa minna, et natukene üle poole on täna meil linnuliha osas ise varustus, nii et siin potentsiaali on meil küll, ma loodan, et tallegi areng ei ole kaugeltki mitte lõppenud, vaid talleegilon plaanid, kuidas suurendada oma toodangut ja ma väga loodan, et tekiks ka teisi väiksemaid tootjaid juurde, mis siseriiklikult tekitaks konkurentsi ja samas ka võimaldaks isevarustatuse taset suurendada. Linnulihaga on meil olukord viletsam kui mitmete teiste näiteks nagu sealihaga. Nii et arenguruumi on komi sealihaga juba pea varustame ju ennast ise ära. Siis kindlasti on olemas meil potentsiaali võimalust ka linnulihaga seda teha. Talleggi juhatuse esimees Teet Soorm. Karma, farm, milleks talle küll oluline on enamus teie farm on Tallinna ümbruses Kaarma võrdlemisi kaugele sadakond kilomeetrit Tallinnast. Karmo broilerifarm on oluline sellepärast, et number üks, et täita Euroopa liidu nõudeid, mitu ruutmeetrit broilereid ühel ruutmeetril ühes pöördes kasvatame number kaks on, et tagada kogu eestimaise ja rollide kasvatusel mahtude kasvud, mida turg nõuab meie poolt. Tööd pakkusin ainult viiele inimesele, see tähendab seda, et põllumajandus on veel muutunud efektiivsemaks, kui tööandja põllumajandus enam ei ole. Põllumajandus on tööandja siiamaale Eesti vabariigis. Kogu maailm muutub efektiivsemaks, siin samamoodi linnukasvatus. Samas põllumajandus annab kümnendiku Eesti ekspordist, kui surun tallegi näiteks ekspordivaht. Kui võtame ekspordi alla ka meie kõrvalturud Eestile tähendab Läti, Leedu, siis umbes kolmandik meie kogutoodangust. Me viime Eesti fant välja meie meie omanikuna okaskann börsiettevõte Maal. Nad kasvatavad ise sead ja broilerid sigadega. Nad tagavad kogu Soome maise nõudlus ise lindudega samamoodi. Aga väike eksport on meil Soome poole ka. Ja see on põhiliselt on väärt tükk linnu. Rinnafilee. Kui kanalihalembeline eestlane on, kas ta helistab ikkagi kanapardile Hannele kalkunile põld vutile, näiteks, mida Eestis kasvatatakse? Kui me võtame kogu Eesti lihatarbimise, siis möödunud aastate statistika näitas 73 kilo inimese kohta lihatooteid siis kõige suurem sellest moodustas sealiha umbes 36, kilolind oli kasvanud aastas 2006 16-lt kenalt eelmine aasta 2012 22 kiloni. Et linnuliha on Eestis, Baltikumis, Euroopas ja kogu maailmas kõige kiiremini kasvav liha tarbimise trend. Seoses endise sotsiaalministri Hanno Pevkuri kirjaga Tallinna linnapeale aktiviseeruvad täna taas mõttevahetus Tallinna keskhaiglate võimaliku ühendamise üle. Mall Mälberg räägib lähemalt. Ametist lahkunud sotsiaalminister Hanno Pevkur allkirjastas selles ametis viimase dokumendina ametlikum pöördumise Tallinna linnapeale, milles tegi ettepaneku tõsiselt kaaluda kahe suurhaigla, Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna ühendamist üheks haiglaks. Tervishoiu arenguga seotud paljud inimesed peavad seda ettepanekut mõistlikuks, kuna see aitab vältida dubleerimist ja annaks ka kokkuhoidu. Täna ametisse astunud uus sotsiaalminister Taavi Rõivas pidi oma esimese ametliku käigu tegema Lääne-Tallinna keskhaigla uude hooldusravikliinikusse. Seega haiglad on tema esimese tööpäeva tõsine märksõna. Ma usun, et selle kirja üks väga selge eesmärk on panna mitte ainult meditsiiniala asjatundjaid, vaid vaid laiemalt kogu ühiskonda, eeskätt just Tallinna inimesi, mõtlema selle üle, et milline haiglavõrk oleks siis selline Tallinnas, et me saaksime patsiendina parimat teenust, kus oleks võimalik see, et arstidel meditsiinitöötajate laiemalt on väärilised töötingimused ja ma arvan, et seda teemat võiks palju laiemalt arutleda kui ainult kitsalt poliitikute või meditsiinivaldkonna asjatundjate seas. Tallinna abilinnapea Merike Martinson, kes kureerib linnavalitsuses tervishoiu valdkonda, ei pea ida ja Lääne-Tallinna keskhaigla ühendamist otstarbekaks. Sellega ei võida patsient eelkõige me analüüsisime nende haiglate finantsmajanduslikku olukorda ja leidsime, et ühendamine ei anna mingisugust kasu efekti. Ma arvan, et siiski mäe tuginema praegu ekspertide arvamusele ja hoopis teises suunas. Me püüame järgmisel aastal väga oluliselt keskenduda, kuidas keskhaiglates luua veel tugevamad kompetentsikeskused erialal. Üks Hanno Pevkuri argument oli ka dubleerimine väga palju räägitud sellest, et haiglad ostavad kõik eraldi väga kalleid aparaate, et selles suhtes saaks kokku hoida üks haigla, ostaks. See on niivõrd iganenud arvamus jah, tõepoolest, võib-olla 15 aastat tagasi, siis võiks rääkida, et üks haigla püüdis teist üle trumbata. Praegu on ikkagi olukord, kus haiglad ei muretse midagi ühtegi aparaati enam, kui seda näevad ette haiglate liidu nõuded. Praegusel juhul on mõlemad haiglatki koormatud ja samal ajal mõlemates haiglates on järjekorrad ja seetõttu ma tahan öelda, et küsimus on ikkagi meie tervishoiualarahastamises. Eile keskööl lõppes elektri ostulepingu sõlmimise aeg neile, kes tahtsid müüjat vahetada. Esimese kokkuvõtte teeb Kristi Sobak. Eleringi andmetel on elektrileping olemas enam kui poolel tarbimiskohtadest tänahommikusest seisust, räägib Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster. Eile keskööl oli siis sõlmitud 365000 lepingut ja need siis moodustasid 52 protsenti kõikidest tarbimiskohtadest ütleme kaheksa tunniga tuli juurde mitukümmend 1000 lepingut. Teil oligi kõige aktiivsem päev päeva kokkuvõttes. Ma arvan, et läbingu võis olla umbes 40000, mis tuli sisse. 84 protsenti sõlmitud lepingutest ehk valdav enamus on tähtajalised ning protsenti tähtajatud. 99 protsenti lepingutest sõlmiti kuue suurema elektrimüüjaga ning suurima osa kliente võttis Eesti Energia Eesti energia tänahommikusest seisust räägib firma müügi ja teeninduse direktor Sten Argos. Meil on sõlmitud lepinguid 321000 circa 25000 lepingut oli eilse päevaga. Ja missugused paketid osutusid kõige populaarsemaks? Jätkuvalt on kõige populaarsem meil meie toode kindel ehk siis fikseeritud lind. Inimesed, kes eelsega veel ei jõudnud või ei osanud endale elektrimüüjat valida, ei pea siiski muretsema, kinnitab Ain Köster. Et elekter ja kellelegi ära ei kao, selles mõttes ei ole probleemi, kes ei soovi üldse valida, nendel jääb üldteenus, teistel, kes siiski tahavad valiku teha, on see võimalus alati olemas, võivad seda praegu teha, eks veel, enda võrgufirmaga võivad valida mõne teise müüa, siis hakkab leping kehtima hiljem. Kas näiteks veebruarist valik tehakse? Ma ei tea, alles veebruaris-märtsis siis veel noh, kuu aega hiljem, eks põhimõtteliselt. Et selles mõttes midagi ei juhtu, kõik saavad oma valiku teha ka hiljem või siis vahetada, kui on üks valik tehtud, aga see ei sobi, selgub, et on mingi parem pakkumine, siis võib alati müüjat vahetada. Millal saab Haapsalu toomkiriku järel teise pühakojana Eestis 15-st kobe läänest koosneva kirikuvaipade sarja, mille kavandab vaibakunstnik Ehalill Halliste viie liturgilise värvi rohelise, valge, lilla, punase ja musta põhitooniga gobelenid valmivad Hageri Lambertuse koguduse tellimusel. Kunstnik töötab Hageri kiriku heaks tasuta, teatab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Kirikutekstiilide asjatundja Marju Rabe peab sündmust lausa erakordseks, sest viimati sai täiskomplekti liturgilise kirikuvaipu Haapsalu toomkirik 20 aastat tagasi. Neid tekstiilikunstnikke, kes sellest valdkonnast huvitatud on, et neid ei ole palju ja tavaliselt ei ole ka kogudustel jaksu korraga nii palju tekstiile tellida nagu praegu Hagerisse, tule. Vaibakunstnik Ehalill Halliste on kobe lääne valmistanud üle 30 aasta kuid Hageri kirikule liturgiliste vaipade kudumist peab ta seni suurimaks väljakutseks. Lugedes erinevaid materjali kogudes ka vanade kiriku olla mentalistika märke. Kui see töö umbes kaks kuud oli vedanud, siis ma tundsin endas sellist jõudu, et nüüd hakkan nagu enda seestpoolt tulevat sõnumit kajastama. Pehme materjali lõngaga. Gobeläänpõime tegemine tahab ikka sellist täpset pärandit ja täpset alusjoonist. Te kasutate nende kopelaanide juures kohati väga julgeid värve. Ilmselt te pidite ju arvestama, et kõik see peaks siia kirikusse sobima. Rõõmu tuleb ka väljendada, sest kiriku institutsioon on ju ikka luhtunud nakk inimest toetama ja meil on nii tore kokkulepe, õpetaja Jüri Vallsaluga, ma ütlesin, ma panen ikka värvi ka ja ta ütles. Pane aga jah. EELK Hageri koguduse õpetaja Jüri Vallsalu ütleb, et erinevat värvi liturgiliste kangas teil on igaühel jutustada oma lugu. Õpetaja peab Ehalill Halliste kobe Lääne suureks õnnestumiseks. Kunstnik ei võistle altaril oleva teemaga, vaid vaid ta seda omal kombel täiendab ja, ja nende värvidega loob meeleolu. See on väga suurepärane. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Täna 80 üheksandat sünnipäeva tähistanud Eesti olümpiakomitee tunnustas Londoni olümpiahõbedat Heiki Nabi ja Kultuuriministeeriumi kantslerit Siim Sukles oma kõrgeima autasu hõbedase teenetemärgiga. Sügisel Rumeenia kõrgliigasse siirdunud Eesti korvpallikoondislane Reinar Hallik ei ole uues meeskonnas rahul. Halliku sõnul tekitab kasin mänguaeg pingeid. Pinged on peale, et sa ei tea kunagi, millal sa mängida ütlen, mina sain mängijat, et nagu siis samal päeval enne mängu, vahest öeldakse 40 mingitele mängu öeldakse, et kes mängib, pinged on viimase hetkel hetkel üleval, kes mängib ja kes seal mängib. Hoolimata sellest, et võib-olla ikkagi on jäänud võib-olla statistilised näitajad natukene napiks ja loodetust kehvemaks, ikkagi mingeid selliseid muresid ei ole, et ei ole veel räägitud, et võib-olla tuleks ära või või midagi sellist. Ei ole jah, et ma ise ka imestasin, et, et siin võib olla niisugust juttu olnud, et me oleme ju noh, mina mõtlen, kui mina olen mälestus, aga siis mul mailis mängija mängib niimoodi nagu ta mängib, et ei sobi see võistkond siis noh, mina oleks ta minema lüüakse minema, süüakse ja nii-öelda siis edasi mõjute. Tartu Ülikool rock peab täna õhtul-Prantsusmaal viimase mängu, eurosarja alagrupiturniiril kohtutakse difooniga. Edasipääsuks vajavad tartlased võitu ning lisaks peab Rumeenia klubi Kasmetandmedias alistama ukrainlaste Juusne imikut. Enne viimast alagrupivoor on kas metanile imikul kolm võitu, rockil kaks ning difoonil üks võit. Reedel lõppes 42. Tartu maratoni esimene registreerimisvoor, mis tõi kokku üle 5500 registreerunud. Seda huvi arvesse võttes ootab Klubi Tartu maraton esmakordselt pärast 1980 seitsmendat aastat Tartu maratoni üritustele kokku üle 10000 spordisõbra. Teatab, et surnud on arhitekt Henn Roopalu. Henn Roopalu oli 11 Arhitektide Liidu vanemaid liikmeid, keda teati kui kauaaegset Tallinna peaarhitekti asetäitjat Enn Roobalon projekteerinud eramuid ja suvilaid. Tema sulest on ilmunud mitmeid Tallinna-teemalisi artikleid ning ta on avaldanud raamatuid. Räägib sünoptik maile Meius homsest ilmast. Aeg-ajalt lund puistan, madalrõhuala koondub Läänemere kohale ja täitub. Hääbuva madalrõhkkonna idaservas tuleb meil eeloleval ööl pilves ilm. Sajab lund, kohati võib tuisata. Ta puhub kagu ja lõunatuul neli kuni 10 meetrit sekundis Lääne-Eesti saartel puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Külma on oodata kaks kuni kaheksa kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab nõrka lund. Puhub kagutuul kolm kuni üheksa, hommikul saartel, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus kuus kraadi. Neljapäeval läheneb Ukrainast Läänemerele järgmine madalrõhkkond, mis toob Eestisse mitmele poole lumelisa, paiguti võib kergelt tuisata. Puhub mõõdukas ida- ja kagutuul. Külma on öösel viis kuni 11, päeval neli kuni üheksa kraadi. Reedel jäävad sajud nõrgemaks ja harvemaks. Tuule ja õhutemperatuuri osas suuri muutusi aga ei toimu. Aitäh. Maile Meius. Te kuulsite Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.