Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäeva 12. detsembri sündmustest minale Mall Mälberg. Riigikogus võeti vastu tuleva aasta riigieelarve, selle poolt hääletas 55 saadikut, vastu oli 37. Eelarve kuludeks on planeeritud 7,5 miljardit eurot ja kuludeks 7,7 miljardit. Koalitsioon kinnitab, et rahva elujärg paraneb ja turvatunne kasvab. Opositsioon leiab eelarves hulga puudujääke ja tegematajätmisi. Euroopa parlament kiitis täna heaks järgmise aasta eelarve, kuid lisas tingimuse, et liikmesriigid maksavad kinni puudujäägid selle aasta kulutustes. Euroopa komisjon peab eelarveaasta keskel veel korrigeerima, kuna Europarlamendi juhi sõnul eelarvest ei piisa. Eesti panga majandusülevaate järgi püsib Eesti majandus eurola võrdluses tugev. Keskpanga hinnangul on praegune kümneprotsendiline tööpuudus just paras, et ei tekiks palgasurvet, mis kiirendaks inflatsiooni ja halvendaks meie ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti pank prognoosib selleks aastaks majanduskasvu 2,9 protsenti, tulevaks aastaks kolm protsenti. Riigikaitse uus 10 aastane arengukava arvestab, et majandussurutisest tingituna on raha kaitseväe ligi kolmandiku võrra vähem kui 2008. aastal planeeriti. Seetõttu loobutakse mitmetest kallitest tehnika ostudes, kuid panna panustatakse pigem inimestesse, näiteks tõstetakse kaadrikaitseväelaste palku. Arengukava läheb reedel riigikaitse nõukogusse ja seejärel valitsusele kinnitamiseks. Eesti rahvaarv on vähenenud, elanikkond koguneb suuremate linnade ümber, siin on tekkinud väga suured külad. Saja-kahesaja Eesti külas ei ela aga ühtegi inimest, nii näitavad rahvaloenduse andmed. Eesti filmi andmebaas internetis on oma esialgsel kujul valmis. Praegu leiab sealt infot kõigi 100 aasta jooksul tehtud mängufilmide kohta. Vaadata saab andmebaasi kaudu esialgu sõjaeelseid kroonikaid. Venemaa president Vladimir Putin hoiatas oma esimeses aastakõnes pärast tagasivalimist välissekkumiseni, sest Venemaa siseasjadesse spordist järgmisel aastal sõidetakse Eestis rahvusvaheline jalgratturite mitmepäevasõit Tour of Estonia. Seejuures loodavad korraldajad viietuuriga Tallinna vanalinna tänavatele. Eeloleval ööl ja homme päeval on meil pilves ilm, kohati sajab lund. Külma on kaks kuni kaheksa kraadi. Riigikogu võttis vastu 2013. aasta riigieelarve. Uku toom jätkab sel teemal. Oktoobris alanud riigieelarve menetlus oli nagu ikka kolm lugemist suures saalis, vahepealsed vaidlused komisjonis, hulk opositsiooni parandusettepanekuid, mis kõik maha hääletati. Koalitsiooni kinnitused, et järgmise aasta eelarve on väga hea, kindlustab inimeste turvatunde, palgatõusu, lahendab muid pakilisi küsimusi ja opositsiooni veendumus, et raha jagatakse enamikus valesti ja ka saadakse valesti, sest tõstetakse valesid makse. Siiski juba mitmel aastal ei kuulane sõnu, et tegemist on kõigi aegade kõige halvema eelarvega. Sisulist arutelu parandusettepanekute üle on raske pidada, sest raha on vähe. Seetõttu on Keskerakonna iidne initsiatiiv astmelisest tulumaksust, mis vahepeal hakkas juba tüütavalt igavaks muutuma hakanud, uut tuult tiibadesse saama. Juba hulk aega on selgesõnaliselt selle mõtte taga ka sotsiaaldemokraadid ja mingist maksusüsteemi muutmise vajadusest võib kuulda üha tihemini aga koalitsioon suhtub sellesse ikka nagu lapsel Alinasse, mis ei vääri isegi jutuks võtmist aga peaks oma suhtumist muutma, sest see kipub minema juba sinnasamasse teemasse koalitsiooni ülbusest jäignorantsusest. Rahaallikate nappus näitab aga see, et Keskerakond leidis ühe raha saamise võimalusena. Eesti Rahva Muuseumi ehitamata jätmise raha oleks võinud selle otsusega saada erilist populaarsust külmite keset ööistungeid ja hulga muudatusettepanekute kõrvalelükkamist jäi opositsiooni poolt lauale kaks nõuet. Elektri hinnatõusu leevendamine Keskerakonna ja töötu abiraha tõus lubatud tasemele sotsiaaldemokraatide poolt. Kõik lõppes tegevusega, mida koalitsioon nimetas ultimate mattumiks kiusu ajamiseks ning kuigi taktika oli erinev, ei läinud muidugi läbi kumbki mõte. Seejuures sotside puhul oli see igavene probleem, katteallikas isegi olemas. Aga nimelt seda raha oli vaja arstide palgatõusuks. Muuseas oligi ja ettepanek, kus mingit katteallikat vaja ei olnudki, see oli initsiatiiv, vähendada kolmandiku võrra parteide rahastamist, mis oli üsna piinlik moment toetada, seda ei saanud ja ei tahetudki, sest nagu teada, on taoline ettepanek populistlik ja selliseid küsimusi tuleb lahendada kompleksselt. Aga ikkagi oli vastu olla piinlik. Niisiis jätsid ühed hääletamata, teised ei olnud saalis, osa opositsiooni toetas, osa koalitsioonist oli vastu, aga sellest piisas. Eelarvesse raha juurde ei tulnud. Vähem kui tund aega tagasi võeti. Eelarve vastuhääled jagunesid 55 poolt 37 vastu. Raha tuleb inimestele eelarvega juurde, see on selge, kas teda tuleb juurde nii palju, kui vaja on ja kui palju teda mujalt tagasi küsitakse. See on palju segasem probleem. Eesti pank nendib oma värskes majandusülevaates, et Eesti majandus püsib eurola võrdluses praegu tugevana, aga tasakaal on habras. Keskpanga pressikonverentsil käis Kai Vare. Euroala pole taastunud oodatud tempos ja ebakindlus on endiselt suur. Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik tunnistas, et euroala majanduslangus on olnud halb. Üllatus loodetakse siiski. Järgmise aasta keskpaigas hakkab euroala majanduse elavnema. Enamik meie peamistest partneritest on seni kriisile vastu pidanud ja Eesti pank ootab välisnõudluse kasvu. On tõsi, et mõned kaubanduspartnerid meil kasvavad kehvemini, aga samal ajal on ka tõsi, see lõunanaabrid näiteks on praegu Euroopa Liidu kõige kiiremini kasvav majandus välisnõudlus Eesti kaupade jaoks mõnevõrra küll on aeglasem kui varasemalt oodatud, kuid jätkuvalt me ootame, et välisnõudlus kasvab. Käesoleval aastal kasvab Eesti majandus Eesti Panga hinnangul 2,9 protsenti järgmisel aastal kolm ja 2014. aastal neli protsenti. Eesti praegune kümneprotsendiline tööpuudus on Ülo Kaasiku sõnul enam-vähem hinnangulise tasakaalupunkti lähedal. See on tase, mis ei tekita palgasurvet. Palgatõus halvendaks meie ettevõtete konkurentsivõimet ja kiirendaks inflatsiooni. Kuivõrd hõive on juba jõudnud tasemele, kus ta edasi kasvada on väga keeruline, siis selleks, et majandus kasvaks, siis suure tõenäosusega eelkõige tootlikkuse põhinema ja sellises keskkonnas ka viie-kuue protsendiline palgakasv on täiesti mõistlik ja seda Eesti majanduse täiesti jõukohane. Eesti Panga president Ardo Hansson ütles, et Eesti majandus areneb peaaegu tasakaalu lähedal, aga see tasakaal on väga habras. Intressimäärad on juba väga madalad, kui mingisugune positiivsem stsenaarium peaks käivituma või ebakindluse pähe ja nii edasi, siis võiks kiirendada järsku laenukasvu ja tekitada jälle seda ebatasakaal. Teiseks, meil on üsna suur struktuurne tööpuudus, mõnedes valdkondades ka tööjõu nappus, mis võivad põhjustada liiga kiiret palgasurvet, et see võib vähendada nõudlust tööjõu vastu, suurendada tööpuudust ettevõtetelt ei palka enam nii palju inimesi ja samal ajal vähendab meie ettevõtete konkurentsivõimet. Ja lõpetuseks on siis nafta maailmaturuhind, me ei saa seda kontrollida. Eesti pank rõhutab, et valitsus peab hoidma Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsust, viima eelarve 2014.-ks aastaks tasakaalu ja vähendama struktuurset tööpuudust. Praeguses väga ebamäärases olukorras on range eelarvedistsipliini korras riigirahandus väga oluline usaldusväärsuse allikas, nii et kui meie eelarve liigurka tasakaalu suunas on positiivne ja arvestades, kui suur risk tuleb ka tööturult, et kui praegu meil juba tekivad teatud palgasurved isegi üheksa või 10 protsendise töötaoleku juures siis niuksed, tööturu toimimise parandamine ja on ka niisugune oluline samm, mis aitaks meil nii hoida inflatsiooni allpool, kui siis soodustada majanduskasvu. Kaitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseväejuhid tutvustasid täna ajakirjanikele uut riigikaitse arengukava. Indrek Kiisler käis kuulamas. Eelmine 10 aasta pikkune arengukava kinnitati 2008. aastal seega siis enne ränka majanduskriisi. Kuna riigikaitsele eraldatakse kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja Eesti majandusele on läinud oluliselt kehvemini, siis ei saa ka uus riigikaitsekava olla enam nii suurejooneline. Raha on planeeritust tervelt kolmandiku võrra vähem. Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras tunnistas, et mitmed hanked, näiteks kopteri ost, kiirgavad mootorid või uued lennukid. Need jäävad esialgu unistusteks. Küll aga annab neid meile vajadusel NATO. Nad on meile öelnud, mida saame teha koos liitlastega neid vastavalt siis ise võttes teatud riskid ei arene. Me oleme pannud siis kõige tähtsama võimena hästi varustatud relvastatud sõjaväelase sest seda on liitlastel meile kõige raskem kohale tuua puhtpoliitilistel põhjustel. Inimesed ei taha tulla suremust. Me soomusmanöövervõime koha pealt arendame seda oluliselt edasi, nagu ka eelmises plaanis plaanitud ja oleme jätnud endale võimaluse kõige viimasesse, selle 10 aasta perioodi viimasesse paari aastasse algatada kas tankide või keskmaa õhutõrjesüsteemide võime tekitamisel. Elukutseliste kaitseväelaste palgad on Eestis madalad ja seetõttu on raskusi üksuste mehitamisega. Kaitseminister Urmas Reinsalu avaldas lootust, et järgmisel aastal see mure leeveneb. Järgmise aasta eelarves on planeeritud palgafondi kasv meie kaitseväele 18,7 protsenti. Kaitseväelaste palgad vaadatakse sellega seoses üle. Palgareform. Riho Terrase sõnul ei saa ka kogu kaitseraha palkadeks jagada. Me ei tohi kulutada personalikuludeks rohkem kui kolmandiku meie riigikaitse eelarvest. Vastasel juhul maksame ainult palka, aga ei suuda tegutseda ja hankida ja võimeid luua, nagu see meie lõunanaabritel ka on juhtunud. Oluliselt suurendatakse tulevikus ajateenijate arvu. Küsisin brigaadikindral Terrasele, kas see tähendab ka kaitseväkke võtmise tingimuste leevendamist. Need kaitseväeteenistuse seadus on juba leebemaks muutnud ja, ja 3200 kuni 3500 on, on umbes see hulk inimesi, mida Eesti ühiskond täna suudab saate ajateenistusse. Me oleme tegelikult aastast taastasse kõik peaaegu ära võtnud. Lähematel aastatel on see raskem kui ta täna, me peame väga palju tegelema väljakukkumise protsendiga. Et noored mehed, kes pole elu sees ühtegi sammu astunud, peavad järsku 10 kilomeetrit jooksma ja siis järgmine päev kukuvad kõhuli. Me, me peame püüdma olla alguses leebemad spordinõuetega, kui meie praegused reeglid ette näevad, aga igal juhul tahaksime seda väljakukkumise protsenti vähendada ja hoida 103200 taset. Jätkame välisuudistega Kristi Sobak Euroopast parlament kiitis täna heaks pikki vaidlusi põhjustanud järgmise aasta eelarve kuid lisas tingimused. Liikmesriigid maksavad kinni puuduja, räägid käesoleva aasta kulutustes. Parlamendi esimees Martin Schultz ütles, et Euroopa komisjon esitab järgmise aasta alguses eelarve muudatused, mis näevad ette selle aasta puudujäägi katmise. Samuti peab komisjon eelarvet järgmise aasta keskpaigas korrigeerima, sest Sultsi sõnul 2013. aasta eelarvest ei piisa. Käesoleva aasta eelarvesse lisatakse korrigeerimisega umbes kuus miljardit eurot. Kokku on puudu üheksa miljardit eurot mitme programmi kulude katmiseks, nende hulgas ka tudengivahetusprogramm. Erasmus. Liikmesriigid kavandasid järgmise aasta eelarvet viie miljardi euro võrra ehk 133 miljardi euroni. Leedu president Dalia Grybauskaitė kinnitas täna ametisse kaks viimast ministrit. Tööerakonna esitatud reaalministriks sai algi Manta pabedentskeene ning haridus- ja teadusministriks Dainius Pawalkis. Homme peaks seimis toimuma hääletus uue valitsuse ametisse kinnitamise üle ja ametivande andmine. Reedel kavatseb valitsus koguneda oma esimesele istungile. Ukraina parlament kogunes täna kaks kuud pärast Lääne kriitika pälvinud Parlamendi valimisoma avaistungile, mille õhkkonna rikkusid protestija kaklus. Opositsiooni esindava Julia Tõmošenko partei esindajad tulid parlamenti vangistatud liidri fotoga dressipluusidesse, mille seljale oli trükitud üleskutse vabadus poliitvangidele. Kaklus puhkes opositsiooni esindaja olete ning kahe parlamendiliikme vahel pääsesid parlamenti opositsiooni ridades, ent keda kahtlustatakse üleminekus president Viktor Janukovitši partei toetajate hulka. Ukraina parlament peaks kogunema täna uuesti, valida spiiker ning hääletada presidendi esitatud peaministrikandidaadi Nikola Saarovi ametisse nimetamise üle. Venemaa president Vladimir Putin rõhutas oma esimeses aastakõnes pärast tagasivalimist, et Venemaa peab tugevdama noorte hingelist ja patriootliku kasvatust. Ta hoiatas välissekkumise eest Venemaa siseasjadesse ning manitses ametnikke mitte viima oma raha välismaale. Krister Paris räägib Moskvast pikemalt. See, mida me näeme Venemaa tänavatel ohuna viimase 15 kuni 20 aasta tulemus, moraalse kõlbluse defitsiit kurtis Putini Kremli Georgi saali kogunenud eliidile. Seepärast tuleks tegeleda rohkem kasvatustööga, et istutada noortesse Venemaa traditsioonilisi väärtusi. Just vajadus liikuda edasi oma Venemaa teed moodustas Putini aastakõne põhituuma nakarassiski Democrats plastiminna ressistkümneruda. Venemaa demokraatia on demokraatia Venemaarahvale, tema enda valitsemistraditsioonidega mitte aga väljaspoolt peale surutud nõuete täitmine, rääkis ta. Putin hoiatas, et ei luba poliitikas osaleda neil, kes saavad selleks raha välismaalt. Otsene või kaudne sekkumine meie sisepoliitikas on lubamatu. Märkimisväärse osa Putini kõnest võttis üles-alla vajadus võidelda korruptsiooniga ja puhastada riigiaparaat kurjategijatest Kanyešna Skasutanunas itaat. Nii palusime kriminaalpolitsei Paulson. Numzeron oli, muidugi öeldakse. Kurjategijatele pole lubatud siseneda poliitikasse. Jah, see pole lubatud, kuid kurjategijad leiavad ikka oma tee või need tõmmatakse sinna suisa kõrvupidi. Seda ei tohiks olla. President nõudis, et kiiremas korras võetakse vastu ka seadus, mis piirab riigiametnike vara kantimise välismaale. Suurima probleemina Venemaa ees tõstis Putin aga esile sündivust. Praegu on iive suudetud saada küll positiivseks, ent praeguste trendide jätkudes ähvardab Venemaa tööealine elanikkond kahaneda 20 aastaga ikkagi poolteist korda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris, Moskva. Statistikaamet tutvustab 2011. aasta rahvaloenduse andmeid teemade kaupa ja neid esitlusi tuleb veel 2013. aasta oktoobrikuuni kuni kõik andmed avalikustatud on. Täna räägiti rahva üldarvust ning rahvaarvust maakondade ja omavalitsuste kaudu. Esitlusel käis Riina Eentalu. Statistikaameti peadirektori Andres Oopkauba sõnul põhiosa maailma rahvastiku kasvust toimub Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika riikide baasil. Euroopa rahvastiku osakaal maailmas langeb. Euroopa rahvastik tegelikult 2050.-ks aastaks kasvab vaid ühe protsendi ja tegelikult Euroopa rahvastiku osakaal maailma rahvastiku hulgas langeb seitsme protsendi võrra. Langustendentsi näitab ka Eesti rahvaarv. Täpsustatud andmetel elab Eestis üks miljon 294455 inimest. Eelmise loendusega võrreldes on rahvaarv vähenenud viis ja pool protsenti ehk 75597 inimese võrra. Rahvaloenduse projektijuht Dianabelt AZ. Eesti kaotab rahvaarvus ääremaa aladel ja see tendents on siis iseloomulik piiriäärsetele aladele tervikuna. Rahvaarv väheneb, keskmine vanus kasvab ja inimesed koonduvad suuremate linnade ümber, kus on tekkinud suurvallad. Viimsi Kiili, Harku, kus juurdekasv on olnud kaugelt üle 100 protsendi ja millele on iseloomulikud suured üle 1000 elanikuga küla millel pole ka enam iseloomulikke külakogukonna tunnusjooni. Linnades aga on inimeste arv vähenenud, välja arvatud kolm Harjumaa linna kus inimeste arv on õige natuke kasvanud. Keila, Saue ja Maardu Harjumaa moodustab kogu Eesti rahvastikust 43 protsenti koos Tallinnaga. Teiseks on tõusnud oma. Üllatuslik on rahvaarvu vähenemine Jõgeva-Järva- ja Hiiumaal, Põhja-Raplamaast on saanud Tallinna tagamaa. Vanuseliselt on seekord eakaid rohkem, oodatav eluiga on tõusnud ja suurim on kaotus naiste ja laste arvus. Dianabeltaatse. Laste vanuserühmas viis kuni 10 aastat, kus kadu on olnud ligi 45 protsenti, aga samuti 10 kuni 19 aastat, kus kadu on olnud siis 35 protsenti. Suhteliselt vana on elanikkond Põlva-Võru- ja Hiiumaal. Lapsi on vähe, Ida-Virumaal Saaremaal, aga Raplamaal on noori ja lapsi palju, nagu ka Harjumaal, Tallinna lähivaldades ja Tartumaal. Lapsi pole üldse. Piirissaare vallas. Külasid on Eestis kokku 4438. Nende hulgast 102. ei loendatud ühtki püsielanikku 327. külas oli kolm või vähem elanikku. Suurim küla on Peetri Rae vallas rohkem kui 4000 elanikuga. Balti filmi- ja meediakooli filmipaviljonis esitleti täna kauaoodatud Eesti filmi andmebaasi internetis. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Kodumaise filmi andmebaasi esitlus lõpetab Eesti filmi juubeliaasta, aga samas on ta aluseks järgmisele etapile kodumaise filmitööstuse arenguloos. See etapp on digitaalne andmebaasidest, filmi levini välja võrguaadressil FD leiab praegu infot kõigi 100 aasta jooksul tehtud kodumaiste mängufilmide ja sõjaeelsete kroonikafilmide kohta. Osaliselt on seal infot ka dokumentaalfilmide ja telening tudengifilmide kohta. Kokku on andmebaasis kirjeid 15000-st linatööst. Mida saab aga vaadata filmi andmebaasi peatoimetaja hagi Šein. Praegu saab vaadata täismahus kogu sõjaväelased kroonikat, neid on üle 1100 vala. No neid on ka siiamaani saanud vaadata Eesti filmiarhiivi veebilehelt, aga see on niisugune pisikene ekraanikene meie oma publiku poole pööratud ja selles mõttes on ta atraktiivne ja muidugi on tehtud palju igasuguseid lisauuringuid. Märk sõnastatud. Praegused internetikeskkond ja infotehnoloogia võimaldab ka väga võimsaid otsi masinaid ehitada. Kõigist mängufilmidest saab näha peaaegu kõigist saab näha siis mingit katkendit, kas kunagi terves mahus, see sõltub paljudest asjaoludest. Kultuuriministeeriumi filminõunik Edith Sepp leiab, et andmebaasi loomine on olnud eesti filmile väga vajalik. Et me oleme jälle ajaga jälle sammu pidanud ja võib-olla isegi natuke ette nagu jõudnud, et noh, mul on täna väga hea meel, et selline baas muidugi saab lahti teha ja ta sai nagu väga mitmete osapoolte vahel, et kõik tulid sinna taha, et kõik, kogu valdkond nagu leidis, et see on oluline, vajalik, eks ole, riik leidis seda, kultuuriministeerium on toetanud, on ju, et ma loodan, et sellel on nagu väga laia kõlapinda ja ta on nagu väga detailne ja väga väärtuslik. Praegu on filmiarhiivis vaid 60 protsenti kogu Eesti filmivaramust. Poliitilist tahet ja otsuseid nõuab Venemaa arhiivides olevate filmide tagasisaamine ning digiteerimine. Seni projektipõhiselt toiminud filmi andmebaasi rahastamine peab aga tulevikus minema kindlatele alustele. Hagi Seini sõnul sõltub seevastuvõtust andmebaasi kultuuriline olulisus on väljaspool kahtlust. Esialgu on meie kontseptsioon olnud selline, et tegemist on kultuuri andmebaasiga ja ütleme, et meil ei ole ärilisi eesmärke nagu. Ma usun, et sellega hakkab tegelema ka riik, kuidas seda inimestele kättesaadavamaks teha? Tõenäoliselt saab seda väga erinevalt lahendada, noh, üks asi on leida mingi Fausaalne summa. Teine võimalus on nagu avada teatud, no ütleme, nõukogude periood, võib-olla seal saab kiiremini avada need, need filmid täismahus. Ma usun, et seda hakatakse tõsiselt arutama juba mingeid ideid juba nagu on, et meil on olnud siiamaani huvitav ja ma arvan, et inimestel on ka huvitav seal natukene ringi ringi uidata ja lugeda neid materjale. Spordiuudistega jätkab Alvar Tiisler. Istanbulis toimuvatel lühiraja ujumise maailmameistrivõistlustele pääses Martti Aljand 100 meetri rinnuliujumises poolfinaali. Aljand läbis hommikuses eelujumises distantsi 58,71 sekundiga, mis andis 13. koha. Teise istujana stardis olnud Filipp Provorkovi sai 95 mehe konkurentsis 36. koha kruvida. London on võtnud uue väljakutse ja soovib tuleva aasta mai lõpus ja juuni alguses korraldada Eestis UCI kaks punkt üks kategooria velotuuri, mis kannab nime Tour of Estonia. Küll aga on ürituse korraldamises veel lahtiseid otsi Klubi Tartu maratoni juhatuse esimees Indrek Kelk. Nii kaaluka ja suure nimega seotud võidusõit peab ikkagi kindlasti meie kõige ilusamaid pärleid Eestimaa peal nähtavale tooma ja ja oleks ikkagi väga ilus, kui me suudaksime oma võidusõidu juba esimesel korral Tallinna vanalinnas alustada, kas ta siis on geoloogi kujul või grupisõidukujul võiks Tallinna vanalinnas toimuda, kas ja kuidas saab võimalikuks, et sellega me peame nüüd kibekiiresti koos Tallinna linnavõimudega koostöös asja kallale asuma, et see kivi on puhtalt täna meiega saias olnud, et lihtsalt ajapuudusel me ei ole jõudnud Tallinna linnaga tõsiselt, et seda asja veel ajada ja eks näis, kuidas meie plaanid ja Tallinna linnaplaanid haakuvad ja siis saab selgemaks ka, kuidas see esimene etapp saab toimuma. Eesti korvpalliliidu kohtunike koolitusjuht ja FIBA kategooria vilemees Aare Halliku teeb neljapäeval Eesti korvpalli ajalugu, kui pääseb esimese eestlasena vilistama euroliiga mängu Real Madrid ja Union olümpia. Eesti korvpalli meistrivõistluste poolfinaalseeria avakohtumises Kalev Cramo ja Rakvere tarva vahel Armands Škele poolt sooritatud imevise nimetati FIBA euroop aasta ilusaima soorituse nominendiks. FIFA, UEFA ja teiste riikide eeskujul ning eesmärgiga pöörata veel suuremat tähelepanu noorte tööle hakkab alates uuest aastast jalgpalli meistri- ja esiliigas kehtima Eestis treenitud mängijate reegel. Aastal 2013 peavad 30-st võistlustel üles antavast mängijast 24 olema Eestis treenitud mängijad. Ja nüüd homsest ilmast. Ele Pedassaar, palun. Tere. Läänemerelt aeglaselt põhja suunas liikuv madalrõhkkond on hääbumas ja tuul parasjagu nõrgenenud, kuid selle idaserva mööda saabub lõunast Ida-Eestisse lund juurde. Öösel nihkub lumepiir järjest lääne poole, kuna uus madalrõhkkond on kaugelt Musta mere äärest Valgevene suunas kerkimas. Pöörise lähenedes läheb meil sadu tihedamaks ja tuul tugevamaks. Seega öö tuleb pilves idast läände läbiva lumesajuga ja võimaliku kerge tuisuga. Tuul puhub kagust ja idast neli kuni 11 meetrit sekundis. Külma on kaks kuni kaheksa kraadi. Päev püsib pilves, aeg-ajalt sajab lund ja kohati tuiskab. Puhub kagu ja idatuul kuus kuni 11 meetrit sekundis. Pärastlõunal, kui madalrõhkkonna kese koondub Läänemerele, tugevneb tuul rannikul iiliti 14 meetrini sekundis. Õhutemperatuur püsib kahe ja kaheksa miinuskraadi vahel. Aitäh. Ele Pedassaar niisugune oli tänane Päevakaja minale Mall Mälberg. Kena õhtut.