Meenuvad väga võimelised kuusikud Kagu-Eesti nurgas Misso metskonnas. Nendest oli juttu juba õpingute perioodil kadunud August Karu poolt esile toodud näited, et kus kohas veel on Eestis ilusaid kuusikuidseks Kagu-Eestis Misso kuusikud. Jää tõesti, minu arust on veel, kuna olen Kagu-Eesti metsadest töötanud üle 20 aasta, kõik need metsad läbi käinud, siis tõesti südamerahuga on, kui jõuan ükskord Misso metskonna kuusikutes näiteks sirgu vahtkonna kuusikud, kus on kuus õigleri, seal 40, üle 40 meetri pikad veel praegust ja tiirune looduse tempel, nagu seal praegustel kuuskedest moodustunud. See pakub igale inimesele hingerahu, eriti praeguses olukorras, kus mõnigi küsimus on inimesele väga segane. Professor Ivar Värk tõi korra kuusepuust oma lemmikpuust kõneldes ja põhjendades, miks kuusk võiks üldse olla eesti rahvuspuu. Niisuguse võrdluse kuusk ilusas metsas on nagu eestlane. On kuidagi vaiki talub kõike, teda pole nagu nähagi. Aga kui need teised puud lähevad, siis kuusk tõuseb nagu müür ja kedagi teistasin, seda enam ei lase. Ongi võrrelda. Kui kuusikus võimses kuusikus käia ja selle kuusikuga ja selle loodusega nii-öelda kontakti saada ja kõnelda siis seal kuusikus. Me näeme võimsaid kuusepuid, nagu ma rääkisin, 40 meetri kõrguseid, kuid sealsamas Allanda väikesed nii-öelda kuuse poisikesed. Esialgse pilguga tundub, et nendel mingit perspektiivi ei ole, kuna nad on varjatud teiste suurte puude poolt. Kuid kui nendega lähemalt rääkida, sest nad on optimismi täis ja täis entusiasmi, vaatavad tulevikku. Ja inimene peaks sama entusiasmi täisoleme nõukogude väike kuuse poisike seal suure kuusiku all. Ega asjata ei ole märgitud ka Võrumaa vapisümboliks kuusk. Ja meie metsas üldse, kuusepuu on väga hinnatud puu ja looduses väga ilus puu. Ja väga ilus on ta siis, kui ta eriti