Nii nüüd olemegi lilleküla ühe kauni maja ees. See on viu tänav viis ja siin on siis meil majahoidjana Jaska ene, jah, nii, kes on siis siin oma insenerikogemuste rakendamise ka teinud selle tõesti nii kena ja tõesti ka umbrohtu ei ole siin. Ja mina vist maainimene peab käsi mullas, kogue kuuleb. Jah, just see võrdluse võimalus siin on nüüd nõmmetee 148 50 ja ja see, mis murumaal on kasvanud, see on nüüd nii-öelda jumala poolt antud kõrge ja sassis ja näotu. Aga just praegu tuli päike välja, nii et päike armastab teid. Õied lõid rohkem särama. Muru on nagu vaip ja isegi kasetüve ümbruse ka kasvatanud natukene kõrgemaks, seal on ka üht kui teist. No piibeleht on kena kevadel, kui ta roheline Ta lõhnab, Jaaniga kõrgustega, arvestatud, et nurgad on nagu kõrgemad, siis on jälle selles haljastuses õiemajanduses madalamad jaan, kiviktaimla taimi ja ja no mis sa tahad saada, vaata kui augustis on ilusat kollast ja lillakad punast ja võõrasemad veel jõus ja ja seda ilusat mahedat, hallisin madalamas ja ja, ja siin on teil ju puid ka, üks on, mis kääbus, puuend. Seda keset platsi, see on see Ibiini kadakas peaks oleb. Aga see on ka nüüd kannatada saanud kõvasti, lapsed hüppasid ühe oksa maha ja teine oks kõrvetati ära nagu ehk siis. Selle piirkonna meister, leiaberetski teie olete siin sageli käinud ja näete, kuidas see kõik sünnib, sest ega ühe ööga seda ei tee. Ja algul, kui see maja üldse meile tuli, siis siin vahetus küllaltki tihti majahoidjad ja need majad olid siin ümbruskonnas kõik nagu ühesugused. Aga pärast seda, kui hakkasin tööle, siis hakkas tasapisi tulema tulema ja tõesti nüüd selle paari aastaga, mis te siin on tööd teinud, see on fantastiline, mis ta siin teinud. Ja uksed on kõik kenasti värviti ja see on ka kõik tema enda initsiatiivil, kõike ei saa Eestis värvid. Kõik sisesiis koos elanike, kogu tähendab kaasabil või siis tema ise, ühesõnaga ta väga-väga püüab siin teha kõike, mis siin üldse võimalik teha on. Meie rahade ja kõikide. Nii et jah ja pesukuivatusplatsi alune on punase killustikuga ja plaatteed omavahel sellele rohelisele annab lihtsalt värvi annab värvi ja sobib maja otsa väga hästi nüüd vaadata, siis te pole nagu traditsioonilise majahoidja moodi, te olete rohkem nagu direktrissi moodi. Ja minu meelest töö. Kui oled mingi töö võtnud, siis tuleb teha, et tegelikult kui asutus likvideeriti, siis ma mõtlesin, et hea küll. Abikaasa ütles, et jää jää koju. Siis ma mõtlesin, et ma võin siis maja ümbrust koristada, kuna ma seda tegin algusest peale, ilma tasuta, kui ma siia kolisin, kaheksa aastat. Ega see muru ei tule ühe aastaga, seda iga nädal. Ma korra niidan teda. Aga öelge, millest see tuleb, et üks inimene teeb aastaid ilma igasuguse tasuta ja vahel isegi kurvastab, kui on midagi rikutud. Aga teine maja on veel suurem ja, ja mitte keegi mitte midagi, millest see võib tulla. No mina arvan, et meil on see vana komme ikka, et keegi peab kellegi eest midagi ära tegema. Mina ei saa tulla välja hüpata üle prahi või maja ümbrus on räpane, vööndist. Kunagi ütles Arnold ERM edasi ühismajandi peaagronoom, kes väga muretses ka majandis haljastuse eest, kus niigi oli ju rohelist palju ja metsa ja põldu ütles, et seal on suur vahe, kas inimlaps laps hakkab maailma nägema takjapõõsaste tagant või sileda muru peal, kus kasvavad lilled. Nii et teie maja lapsed ilmselt kasvavad ja selle suurema ja see ei ole eramaja, see on ju siin neljakordne maja. Et siin lapsed kasvavad hoopis teise maailmavaatega ja silmavaatega edaspidiseks, kui nad hakkavad siin alles paterdama ja siis ajavad ennast püsti ja tulevad võib-olla vahel isegi natuke. Ja väikesed tulevad, kuni ütleme, viie aastani on kohe nii, tulevad isegi ma olen lasknud neil istutada või ei tulegi hästi välja, siis parandan, aga nad on nii õhinas. Vot 10 12 aastased, need lähevad juba enam ei hooli, kes tuleb, tõmbab lihtsalt lille pealt niimoodi ja ma ei tea, millest väikesed on nii toredad, nad on mul nagu pargi vahel ma kastad, siis nad nagu pargid mul kõiki reedel ja tädi kastaja tädiga. Jah, mina lahkudes ei nimetakski teid majahoidjaks, vaid ma ütleksin, et te olete aednik, pedagoog. Pidage vastu, aitäh. Kui me oma zürii jõudsime Lasnamäele, siis bussiaknast hakkas vähem hoolitsetud silma kui Õismäel Mustamäel, Nõmmel. Aga siin ühes majade grupisopis tulid meile õied vastu? Jaa, Herman Mikk ütles, et abielupaar Repsonid ja täpselt nii. Abel Reps olid, on siin teinud tõesti omaalgatuslikus korras armastusest looduse lillede vastu niisugused, keda kaks nurka kahele poole ja nagu on teada isegi elanikud käivad tänama selle eest ja aga, aga kuidas ta siia sai? Võib-olla peredele, räägi sellest, sest need munakate, need on päris rasked ja need ei ole lasnamäe kivid. Ei, need on ühesõnaga seid Lasnamäe ja, ja Pirita jõeoru maadelt kokku korjatud ja siis seljaga veetud ja ja ühe lapsevankriga, jah. Aga tõime me siit maja tagasi sinna, noh, tükike maad. Aga nüüd on seal ilus neljakorruseline kõrghoone ja seal on individuaalkohtud. Said selle maja alt mees mulle siia kokku, vedasime seljas. Ja nüüd on jah, siis nende maakividega piiritletud. Ja siin kasvateesis õisi ja rohelist ja tahate ka sireli ilu näha, aga paistab, et oksad on kuidagi. Ka sellele, jah, siin on meil niisuguseid inimesi, kes ei armasta üldse puid, kõik, mis on, see lüüakse ükskõik siis millega, kas kepi või raudpulga või noaga veel. Nii et ikka oleks kõik nii inetu nagu kõik meil siin on pea. Huvitav tulevad teise maja inimesed tänama. Aga selle teise maja esinejad, tagune on lausa nii, nagu ta siin on kasvanud? Ei lillega käesooja kuskil ei märg, kas ja huvitav või üllatav, oli teil mulla hankimise lugu. Kui käisite ametimehe juures meistri juures küsimas paar aastat tagasi, siis siis ta vastas teie jaoks väga imelikult. Ütlesid mingi Savisaare joosta. Ja kui te märkasite, et üks teine ametnik läksite mööda ja murdis lilli, siis vist teil nendega enam edaspidi ei ole kontakti huvi olnud. Oh, ei, meil tuli pahandus väike, isegi laupäeva hommikul vara kella poole kaheks aeg käis siin meil ükskord üks majahoidjate brigadir tahtis endale võtta ja võttiski, jooksis siis suure lillesületäiega minema. Pärast ütlesite seda võtnud, ei ole, aga aga noh, pärast selgus, et ikka oli olivad. Tuleb välja, et see ülevaatus, mida ka Tallinna looduskaitse selts väga toetab, organiseerib on vajalik siiski, sest kui juba nendes ametiasutustes, kes peaksid hea seisma mulla ja lillede eest, on säärased inimesed, kes nähvavad kuidagi ja ise tulevad, murravad, siis on meie tööpõld, tundub kuigi, kas tal hakkame otsi kokku tõmbama ja järgmisel nädalal kuulutatakse võitjad välja? Ikka väga suurel ja kindlasti kui palju seal toodud praegu. Ilulinna Me käisime ringi, nägime tõesti, kui palju inimesed vaeva näinud ja terve südamega aidanud kaasat, linn kena välja näeks, nende koduesine, koduümbrus. Kui niisugusi inimesed oleks kõik meie linnas, siis meil võiks olla lilleaed nagu selle laulu järgi öeldused, elu meil oleks nagu lilleaias. Ja selliseid inimesi muidugi peame meeles peame ka seda abielupaari, kes nii küllaltki kõrges eas ja juba südameinfarkti läbi elanud inimene tassib kokkukive ja ehitab sellise toreda nägusa rohelise ala. See on juba midagi märkimisväärset.