Eile see info läbis meediakanaleid, et hapnikufond on meil Eestis nüüd teadvustatud. Nii son vahel, et, Inimene mõistab oma ümbrust loodustaga rutiinses elu rutus ei ole justkui aega mõelda. Aga kui kuidagi tähelepanu juhtida kasvõi väikese margiga, mille peal on pilt, mis seostub uue fondiga siis võib-olla tõesti inimene tunnetab oma hoiakuid, sätib. Ta on nagu mures natukene, sest vahel on seda vaja. Minu jaoks, aga hapnikufond kõlas juba Eino Luige käsitluses palju aastaid tagasi, kui ta oli aastaid töötanud. Tookord vist nimetati metsamajanduse ja looduskaitseministeeriumi looduskaitse valitsus selle eesotsas. Aga tollel oli aeg, kus niisugune isiklik initsiatiiv ei alati tanud pinda idanemiseks ja ma täpselt ei teagi. Aga nüüd jah, on asi uuesti üles võetud ja ma usun, et on seda väärt, et temast rääkida. Seotud on siis roheline rist selle asjaga ja Heino Luik on selles mitte riiklikus ühenduses. Ametimees. Ja palun nüüd teie. Hapnik on muidugi sümbol sümboliseerima seda, et see on üks tähtsamaid ressursse, mida ei ole inimene veel väärtustanud, aga kui paar minutit Ast ilma oled, siis mõjub ta väga masendavalt ja ja lõplikult, sinule. Ja selle tõttu nimetas hapnikufond, aga asi oli vast mingil määral põhjendatud, kui me kunagine ana levisisime, mis metsast saab puidu kõrval kõike muud ja siis selgus, et saab hapnikku ka ja see mõnel juhul maksab palju rohkem kui see puit maksabki. Ja selle tõttu niisugune nimetus ka tõesti kolmandal katsel. Me proovime teda käivitada e teda moodustatud praegu Eesti roheline lõist esitas selle idee rahvusvahelise rohelistile ja detsembri algupäevil Genfi naabrid meil ta kiitsid heaks. Ja praegu me siis tahaksime, et eesti rahvas tast osa võtaks. Eestile on omapärane ja loodusearmastus ja inimesed saavad Est aru nendest asjadest. Ja me tahaksime tutvustada seda bioloogilist poolt, kui me räägime tehnoloogiatest ja reostusest, siis siis metsad, looduskaitsealad, bioloogiliselt rikkad alad, need on jäänud veidi vaeslapse ossa selles turumajanduses. Ja võib-olla hapnikku vaid aitab teda teadvustada. Ja kui meil noh, niimoodi eesti inimene sellest osa võtab, siis on meil ette anud juba sõnani ameeriklased, kui prantslased, inglased, šveitslased, hollandlased, rootslased, Nad tulevad meiega kaasa. Ja sümboliks on siis täiesti Fret Jüssi ürgmetsapilt. Ja üks pildikene ka madal, sest kus see hapnik kõige rohkem produtseerub? Jämedam tahaksime seda siis levitada fondi asutajate vahel. Need, kes on nõus osalema fondis 12 eesti krooniga, saavad kaks margikest, minu arvates üks võiks jääda koju arhiivi selleks, et sa oled sellest fondist osalenud ja teise võiks saata kirjasõbrale. Aga kui see raha kogunema hakkab, seda ei saa teda palju olla. See raha ei ole, millega midagi olulist ära saab teha, selle kallal saab käivitada võib-olla rääkida õpilaste õpetajatega inimestega ja lõpuks ka ettevõtetega, kes siis tarbivad neid ressursse, need bioressursse, räägitakse selle käega, kus ka metsast ka metsas ei ole kõik asjad selged, räägime neist peaaegu iga päev lehes. Omapoolne hinnang nendele asjadele ja kui ta siis õnnestub, siis raha muidugi tuleb saada selleks maailmast. Ameeriklased ju kõik teavad, kasutavad hapniku rohkem, kui nad metsad toodavad. Ja nii on paljudes muudes maades, nii et suured riigid peaksid maksma hakkama ja me arvame, et nad maksavad, kui inimene selle omased. Miks 12 krooni, see ei ole ju suur summa, aga just ka ei ole ümmargune. Asi on selles, et kui rahvusvaheliselt lävida, siis vastab sama hästi kui ühele tollane Teile ja seda on siis ja teistes riikides nendega suheldes nagu lihtsam mõista, anda seal väike ühikaga, kui meie enda sees mõtleme ja hoiame neid muresid, mis on hapnikuga seotud, kas vahel raiskame liiga või ei mõtle, kust ta tuleb, ei hinda seda ei hoia, seda siis siis tänuväärsed nii enda jaoks kui teiste jaoks kasvava põlvkonna jaoks. Tahaks väga, et see, mis nüüd eile jälle kõvasti kõlas et see läheb idanema, ajab oma võsusid ja järgneb mitte ainult Eestis, vaid ka teistes riikides. Siis me oleme vähemalt oma hinge ja südame jaoks midagi head teinud, aga head on vaja, siis on kergem elada. Ja muidugi mõtlema peavad hakkama majandusmehed. Sellepärast et maailmapanga hinnangutel on 40 protsenti maailma ökosüsteemidest juba koormatud. Ei lähe palju aega, et see koormus oleks liiga suur. Ja selle tõttu me loodame ka ettevõtete mõistvat suhtumist nendele, vastavalt oma võimetele, lastele ja oma vastutustundele. Nad peaksid hakkama võtma osa sellest, mitte nii, et et raskes majanduses tingimustes eestlane peaks maksma mingisugust täiendavat maksu. Ta ütles, et õieti see on tollase on mõeldud maailma jaoks. Aga maailmas on inimesi kuus miljardit. Kui neist mingisugune protsent maksaks, siis las maailm hüvitab seda, mis ta on koormanud oma ökosüsteem. Seos eesmärk.