Helga ja tere ja ilusat jõulukuuvalgust. Mina olen toimetaja Karin kopra ja algab heligaja saade. Tänases helikajas kuuleme Igor Karsnek muljeid Eesti riikliku sümfoonia orkestri kontserdilt mis toimus 22. novembril Estonia kontserdisaalis. Kavas olid Tšaikovski pidulik kroonimismarss Artur Lemba klaverikontsert number üks ja Šostakovitši sümfoonia number viis soleeris Mihkel Polli dirigeeris Neeme Järvi. Saale kareda räägib aga muljeid Eesti filharmoonia kammerkoori kontserdilt, mis leidis aset möödunud laupäeval Niguliste kirikus, kus Daniel-Royce'i juhatusel kõlas kava prantsuse vaimus teosetamis siiravelli Bulanki hindemite Jesheri loomingust. Siis on eetris nelevastenfeldi, muusika uudised maailmast. Tiia Järg võtab seekordses järjehoidjas vaatluse alla Hannes Brahmsi ja tema klaverikvarteti, mille loomisest möödub 150 aastat. Heligajad külaliseks on täna Eesti Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Siiri seeme et rääkida Eesti muusikaelust üldiselt, aga ka muusikakollektiivide toetusprogrammidest ning oma tööst. Sülgaja. Helikaja stuudios on nüüd Igor Karsnek, kes käis kontserdil, mis toimus 22. novembril Estonia kontserdisaalis. Tegemist oli ERSO sarja festival kontserdiga ja seal kõlasid Pjotr Tšaikovski pidulik kroonimismarss Artur Lemba esimene klaverikontsert ning Šostakovitši sümfoonia number viis. Solist oli Mihkel Poll ning dirigeeris Neeme Järvi. Igor Karsnek, kuidas sulle tundub, kas tegemist oli sellise tavapärase rea sümfooniaorkestri kontserdiga või oli selles midagi erilist? No see kontserti on, mitte mingil juhul tavaline rea kontserte, ei oma repertuaari mari ei oma esituse kvaliteedi ega noh, kuidas ma siis ütlen, et Kontsert tähendaks midagi nagu halvustavat, ainukene, mis rea kontserdi parameetri alla mingi pidi mahuks või kontserti, selline akadeemia ülesehitus täiesti klassikalises jutu märkus rea kontserdi tähenduses sümfooniakontserdi alguses avamäng, siis instrumentaalkontsert ja lõpus sümfoonia, see on nagu ainukene kusjuures kolmest teosest, mis sa enne ette lugesin siis kaks neist, nimelt Pjotr Tšaikovski pidulik kroonimismarss ja Artur esimene klaverikontsert ei ole kumbki meie interpreetide dirigentide, orkestrite meelisrepertuaari hulka kuuluvat teos. Huvitav, mis põhjusel? Ma usun, et mis puudutab Tšaikovskit, siis pidulik kroonimismarss on, on niivõrd vähetuntud teos, kuna Tšaikovski on selle kirjutanud Aleksander kolmanda kroonimise puhul see on nii-öelda tarbemuusika. Ja mingis mõttes ma arvan, et see teos on võib-olla teenimatult nagu enamus Dirigenti poolt täiesti kõrvale lükatud. Ma pean tunnistama ja mul ei ole selle üle piinlik, et selle Tšaikovski pidulikku kroonimismarsi olemasolust kuni päevani ei teadnud üldse mitte midagi. Kahju ma ei hakka antud juhul siin ja pole ka põhjust toonitama selle piduliku grammismarsi, mingeid erilisi sisulisi kvaliteet, ent nagu ma ennist ütlesin, see on põhimõtteliselt ikkagi tarbemuusika. Ja kui kunagi pärast seda, kui Nõukogude liit kokku kukkus ja Venemaa ennast riigina aastast, siis oli mäletatavasti ju probleem, et, et kust leida uuenenud Vene riigile hümni. Ilmselt keegi ei tulnud selle peale, et ega jäägu, tuleks selleks hümni materjalideks väga hästi kõlvanud või see samane Tšaikovski pidulik kroonimismarss. Aga hoolimata sellest, et selline tahad muusika lõpu poole sellises keskmises osas ilmselt Tšaikovski ei saanud endast võitu ja orkestrist lipsab läbi Parsis polüfoonilise episoodi, mis sellise žanri puhul pole sugugi mitte ilmtingimata kohustuslik. Organization, Tšaikovski geniaalsust ei saanud nii sügavale tarbemuusikamarsi rütmisesse peita, et teda pillid kuskil sellise väikse nihviga tegema. Nüüd Artur Lemba esimene klaveri Kontsert on väga mitmetähenduslik teose. Selles mõttes ma teeks väikse muusikaloolise vihje, et kuigi muusikal ost, jama, et esimese Eesti klaverikontserdi kui sellised kirjutas Rudolf Tobias 19. sajandi lõpus üheksakümnendatel 94, vist kui ma õigesti mäletan siis ütleme, sisulises leviku tähenduses ja teose elujõu tähenduses pole minu arvates lugeda just Artur Lemba esimene klaverikontserdi sõna otseses mõttes ikkagi esimeseks, sellepärast et et see teos oli omas ajas ja omas piirkonnas aga oli ikkagi populaarne Arne esituslikult dirigeerisid ka mitte eesti dirigendid ja seda teost on esitatud hiljem ega nüüd 21. sajandil. Need sellise leviku, publiku retseptsiooni ja interpreetide retseptsiooni mõttes pole minu arvates väga vale nimetada Artur Lemba esimest klaverikontserti sisulised esimeseks klaverikontserdis. Kui nüüd liikuda esituse juurde, kuidas Mihkel Poll selles kontserdist soleeris, oled sa tema käekäiku ja arengut jälginud? No ütleme niimoodi, et teda ei ole olnud võib-olla minu sellise teravdatud tähelepanu all, aga mingis mõttes siiski nagu varasemast tähele pannud, et Mihkel põlile üldiselt sobib selline ütleme, romantiline impressionistliku ja kõlavärvide akvarell tekstuur ja need heliloojad, kes sellele vastavad. Ta andis nüüd hoolimata, et noh, ütleme kahe ma saan siis võib-olla pole hanke 19. sajandi piiritleda ravil TPS-i, et selles mõttes nüüd Lemba klaverikontsert minu arvates tema senisesse ampluaa sobis väga hästi, kuna see on läbinisti romantiline teos ja isegi mitte hilisromantismi tähenduses, vaid sõna otseses mõttes romantismi tähenduses. Suurteks grammatikuteks sellised analoog, nagu ütleme seal listi klaverikontsert, Griegi klaverikontsert ütleme Pramsini välja. Kuigi, kui otsida selliseid puhtkompositsioone, Nonii tehnilise paralleele, siis on võib-olla Artur Lemba klaverikontserdil kõige rohkem kokkupuutepunkte paralleele just listiga ja ma usun, et Mihkel Poll oma tõlgenduslikus lähenemises võis lähtuda ka sellest näiteks esimese osa allegro moderato teema läbiviimine keskmises registris esile toodud klaveri keskmises registris. Samas, kui äärtesse üleval kõrges registris figulatsioonide alla nagu passifaktuur, siis see nipp on tegelikult ju seesama, mida kasutab listama klaveriteostes. Selline romantiline side just Ellistilit läheneme. See oli absoluutselt tuntav nihkrybolija ja maestro järvi lähenemisnurgas. Kui me vaatame seda esimese osad töötlust, siis orkestris oli tunda selliste dramatismi ja sama dramatismi ja siis dramaatilist laengut kandiskar laver oma akordiga, kas oli romantiline. Aga ma ütlen, et midagi puudu jäi. Kuid väga palju võib Estonia kontserdisaalis sõltuda ka sellest, kus istuda. Igatahes korra tundus, et orkestri väljendusjõud. Ma räägin just väljundisse, juuksed, aga mitte dünaamikast pisut nagu tõmbas tähelepanu endale rohkem kui klaveri väljendusjõud. Kuid see on jah, selline nüanss, dünaamiline tasakaal oli tegelikult ju paigas. Aga sest ütleme näiteks ma arvan, et esituslikud võib-olla kõige kuulama bana laadalt ja küpsemalt minust just lima esimese klaverikontserdi teine osa, andante espressioone espressioone mis tähendab tundega ja väljendusega, ütleb tegelikkusele osa kontseptsiooni kohta kõik. Ja siin olid nii solist kui orkestri erinevad pliirühmad väga heas ansamblis suhtes. Eraldi tõstaksin siin välja kontserdi teises osas tšellorühmade kantileenia, seda soolot, et see oli täiesti haarav, täiesti lummav ja selle muidugi sekundeeris Mihkel Polli klaverimängu kui sellise espressioone, kui selline pihtimuslike väljendus need võiksin nimetada jah, seda teist osa sellise emotsionaalsus äripoolt kõige küpsemaks esituslikuks osaks, samas finaal oli minu jaoks võib-olla karakteri täpsuse mõttes kõige küpsem. See on noh, põhimõtteliselt kontserdiga tsükli muidugi raskuspunkt ja Artur Lemba partituuri kirjutanud ka niimoodi, et, et mitte osa mitte ainult finaali, aga terve klaverikontserdi sisuline raskuskese on pikal laverisoleerimine lõigul. See on nüüd muidugi tähistid, tõlgenduslik lähenemisnurk. Et kas seda mängida nüüd üliromantiliseks, mida Mihkel Polli ei teinud või mängida natuke näe nii-öelda praamsilikumas Mittalistilikumas, vaid Pramsilikus natuke vaoshoitumalt tähenduses. Et väljendusrikkalt ja virtuaalsel kõlasse nii või teisiti, et selles suhtes ei ole mitte midagi ette heita lihtsalt võib-olla kui kunagi järgmine kord Mihkel Poll nime Järviga seda esitab. Unistada ju võib, hüpotees on hüpotees, et võib mõelda natuke teistsuguse tõlgendus rakursi igatahes. Ma arvan, et kõik kahtlused kas rohkem temperament, kas vähem need hajusid kodas, mis oli tegelikult väga efektselt mängitud nii pianisti kui kui orkestriga. Nii nüüd kui kontserdi esimese poole teosed Tšaikovski kroonimismarss ja Lemba klaverikontsert kõlasid uudselt ja värskelt, et siis teise poole teosoftakowitzi viies sümfoonia on ju väga populaarne teos ja üsna sageli ette kantud või suutis ERSO Neeme Järvi juhatusel ka selle värskelt kõlama panna? Šostakovitši viienda sümfoonia puhul nii nagu ka ütleme neljanda ja kaheksanda puhul kõlab värskelt see ettekanne, kus on sust akovitši, dramatismi ja traagikat ja lõhestatus enam-vähem lõpuni või väga sügavale tabatud, tähendab siin kuulnud üsna erinevaid tõlgendusi ja tahes-tahtmata Ta võrdlen ma iga kontsertettekannet, kui kõlab Šostakovitši viies sümfoonia selle kontserdiga, mida ma Piiteris tolles Leningradi gradis aastal 1982 kuulsin Jevgeni mravinski juhatuse ja see on mul siiamaani meeles ja tahes-tahtmata ma nagu võrdlen nüüd Neeme Järvi on seda tüüpi dirigent, kellel on, on selline Piiteri koolkond Leningradis õppinud. Ja seda tüüpi lähenemine omanemrominski, muuseas on ju ka Piiteri koolkonna esindaja või oli omal ajal ja selles suhtes tähendab, mul ei tekkinud maestro järvi tõlgendus kuulates mitte üheski fraasis Üheski dünaamika aktsendist kahtlust, et see võiks olla võib-olla äkki teistmoodi kõlada paremini. Et selles suhtes minu jaoks oli, oli see esituslik kontseptsioon lausa ideaalilähedane. Aga eraldi ma muidugi tõstaksin tõdenduslikult välja viienda sümfoonia teise osa Greta, mis kuidas Kertso ja samas ka kolmanda osa Largo tõlgenduse siin on nüüd üks väike selline. Ma ütleks, et paradoks, aga seda covidi endale üks selline ebatüüpiline võte. Nimelt sellest sümfooniast, kuid nelja osase tsüklis ta tõstab Scertza, mis on tavaliselt kolmas, osade stab teiseks osaks ja aeglane, teine osa, mis antud juhul on tal mitte atšovaid tõstab kolmandaks osaks ja sellel on muidugi mitmeid põhjusi, alates sellest, et algselt Covist kujutas seda sümfooniat ette programmilisena ja osadel oli ka pealkirjad, mis ta hiljem ära koristas. Millegipärast aga. Šostakovitši tüüpiline Gerda sõbrad, siin on suhteliselt vähe seda kuratiski momenti, siin on rohkem nagu see mac aadress, surmatantsu, selline temaatika ja Escertsumis tähendab nalja, seda nalja isegi groteskne vormis. Hanno te siit otsida teise osa esituses või ma pean kindlasti rõhutama Arvo Leiburi sellisti viiulisoolot, mis oma sellise sisendusjõuga tähist lummas. Loomulikult ka väga selliseid artikulatsiooni mõtestada täpseid puhkpilliansambleid, sale Greto ehk siiski silus Kertsa, ta peab olema kuulatav, järelikult ka esitada sellise pahaendelise. Jaa, jaa. Me kujutame ette, igaüks võib-olla eri moodi, mida surmatants võib tähendada, aga nali see ei ole. Ja selles mõttes muidugi sellesamale aeglane osa, mis on tavaliselt sügis, on teisenenud, kõlas kolmandana Larguna, see oli selle surmatantsu sisuline, kui me räägime ettekandesse sisuline jätk, kompositsioonis, on ta seda niikuinii selles tähenduses. Et tavalised aeglaselt osad on võib-olla rohkem niisugused meloodiliselt. Selle osa karakter vastab tegelikult barokiajastul Sarabandile, millel on ka selline raske sammu rütm, milles on siinide fatalism, on sees. Kovitš finaalid on tavaliselt muusika, mis paneb nagu dirigendi juba enda mängimas. Karakterid on niivõrd ilmsad, et siin ei olegi ühelgi silmapaistvaid irigendil võimalik, et ei pea nagu vussi keerata. Ja mul tuli just Neeme Järvi esitust kuulates meelde see, kuidas marovinski sõja aastal 82 on siis 30 aastat tagasi Piiteris raske ja ma sain Neeme Järvi üles ehitatud finaalist esituslikud samasuguse kaifi nagu oma laademprovinski tõlgendusest. Aitäh Igor Karsnek selle arvamuse eest. Oluline on veel lisada, et esmaspäeval, kolmandal detsembril jõuab ERSO festival kontsert ever raadio satelliidi vahendusel euroraadio kontserdiseerias a la carte 12-sse Euroopa raadiojaama. Eesti riiklik sümfooniaorkester andis sama kavaga kontserdiga 24. novembril Peterburi filharmoonia suures saalis Mirje Mändla vahendusel kuuleme siin kontserdikülastajate muljeid. Kontsert jättis neile imelise mulje, nad tundsid sellest naudingut. Nad nautisid nii dirigenditööd kui orkestri kõla Tšaikovski kohta. Loomulikult ei ole neil ka teosele mitte midagi ette heita. Ka Artur Lemba oli huvitav, kuigi nad kuulsid seda teost esimest korda. Kontserdikülastajad kiitsid siin ka pianisti ja Maravdet, noorel muusikul on ees suur tulevik. Neid rõõmustab ka see asjaolu, et selline orkester üldse Eestis eksisteerib ja juba üle 85 aasta. Kontserdikülastajad meenutavad siin, et noh, viimati ka Tallinnas viibisid 1984. aastal aga loodavad Tallinnat Taaskord külastada. Helgaja. 24. novembril andis Eesti filharmoonia kammerkoor kontserdi Niguliste kirikus. Kontsert kandis pealkiri ja prantsuse vaimus, seal tulid ettekandele deebeeessiiravellibulanki hindemite Jesheri teosed. Dirigeeris Taaniel Royce. Pärast kontserti küsisin muljeid Ene Üleojalt. Kuidas tundub, kas siin Niguliste võlvide all hõljasse prantslase vaimidena? Kahtlemata hõljus, aga veel paremini, ta oleks hõljunud ruumis, kus ei oleks saanud nii palju kaja. Mul oli südamest kahju, et need nii filigraanselt ja kaunid näiteks Nicole, et või siis püssi talv sa oled. Alatu on siin vanasti oli ta natuke tihti tõlgitud. Et nad jooksevad kokku siin, et kogu seda hõrku faktuuri lihtsalt ei ole võimalik ära tabada. Kui ma ei tunneks neid lugusid, siis ma ei tea isegi, milline see mulje oleks, aga praegu ma oskan neid kuulata ja ma tegelikult kuulen, aga ma olen väga tänulik selle kontserdi üle ja siin oli palju. Noh, nihukesed meelde jäävad, mulle eriti meeldis Ravellija Polank puljongivedu saladus nähtavasti oli ka selles, et tema tempod sobisid sellesse akustikasse. Ja loomulikult oma kaunis harmoonia ja ka vokaal oli niisugune, kuidas ma ütlen, hõljuv ja pehmem pisut olla, isegi kui ma räägin depressiisk mind mõnevõrra ehmates, võib-olla tooni niisugune aeg-ajalt, kuidas ma ütlen, agressiivsus on väga paha sõna, aga jõulisus. Et võimalik, et siin oleks saanud kuidagi balansseerida sellega, et ei oleks nii palju fortesse Fortissimasse läinud niisuguse jõulise tooniga. Võib-olla see oleks natukene teinud seda asja kergemaks, aga üldiselt palju tänu selle kava eest ja muidugi suurepärane flöödisolist, kes siin vahepeal, et need flöödilood sobisid kenasti siia, nad olid niisugused kenad kontrastid ja siis samale mõtled ka üks inimene võib täita ruumi samasuguse infoga kui mitukümmend. Nii et aitäh, kena kontsert ees. Eesti filharmoonia kammerkoori kontserdipubliku seas viibis ka saale kareda. Kuidas sulle tundub, kas prantsuse vaim ja prantsuse hõng jõudis publikuni? Ilmselgelt pole ju prantsuse vaim eestlasele niivõrd tuttavlik. Yamane pean ütlema, et üllatavalt hästi tuli see miski, mida võiks nimetada olemuslikuks prantsuse vaimus, prantsuse muusikas. Tuli väga kaunilt esile sellelegi no eelhäälestuse Helena Tulve oma sissejuhatusega ja olemata nüüd prantsuse kultuuri väga sügavasjatundja, aga siiski olles kokku puutunud prantsuse muusikaga, võiks, et see sõnadega tegelikult väljendamatu tabamatu prantslaslik, vaju peene koelisus, elegants, puhas elurõõm, erksus. See tuli väga hästi esile. Värske ja kaunis kõla ja võiks öelda lausa graatsia. Mis selles kontserdil kandma jäi. Kahjuks muidugi akustikat, kasvõi ära osa sellest filigraanse tööst, mis oli kooria koormeister ja dirigent teinud, aga see kõik oli aimatav. Ja kuigi akustika osas ei olnud reaalne, siis see ruum iseenesest tegelikult toetas seda sõnumit. Ja kontserti käigus tekkis mingi eriline fluidum minu jaoks niisugune võiks öelda hingetasandi helendus. Kui oleks võimalik seda visualiseerida, mis toimus eetilises plaanis kontserdi käigus siis kujutaksin seda niisuguse mahedalt helendava soojades toonides heleda filigraanse, geomeetrilise valgus mustrina. Ja see on muidugi puhtalt subjektiivne, niisugune ja kõige enam meeldisid mulle olud eriti karm ilusat paradiisilindu, Polanki kantaat, lumine õhtu. Ja avastus oli Rudolf Fischeri väga huvitav kaunist teos, Rahu, tõeline nägu. Pooleli Eluaardi tekstile. Uurisin kohe järgi, et Rudolf Fischer on Maurits Korneeris Escheriga olud sugulane tähendab rodo Fischeri isa oli kuulsa graafiku poolvend. Nii et ma väga pean lugu Mauriskonnadžerist. Aga rääkides Lelle Rudolf Rescherist, siis tema teos Rahu tõeline nägu. Kui süveneda sellesse poolenuaardi teksti, siis on aktuaalsem, kui, kui võib-olla ei kunagi varem. Tsiteerin siit paari rida mõelda. On inimene kartnud inimest. Ja teose lõpust oleme koos sama eluruumi aeg kuulub kõigile. Ava tiivad, kaunist nägu, nõua ilmalt arukust. Sest me saame tõeliseks, saame tõeseks ühtsel jõul, tahtes peletada varjud, uue selguse, meeletus hoos. Kui jälgida neid protsesse, mis praegu maailmast lahti rulluvad, siis on niivõrd aktuaalne talle sõnum ja see tuli ka Rudolf Fischeri teoses väga-väga võimsalt esile. Nii et tahan veel öelda, et see kava oli niivõrd huvitavalt kokku pandud. See oli hästi kaalustatud flöödisooladega meisterliku noore flöödisolisti Ani Ruugle poolt esitatuna. Nii et tekkis niisugune ilus dünaamika, niisugune lainetus, kontsert oli ju ilma vaheajata. Ta ja päris pikk aga ei tekkinud kordagi tunnet, et kuidagi hakkaks minema ühekülgseks või või väsitavaks, sest see niisugune dünaamiline on tervik, mis selle kava koostamise käigus oli sündinud. See dünaamiline joon kandis algusest lõpuni ja, ja tõesti raske on tegelikult sõnadega kirjeldada seda jäi sellest kontserdist õhku, mis jäi sellest inimestesse ja loomulikult on võimalik salvestusest üht-teist üle kuulata, aga ikkagi see, mis konkreetselt seal ruumis selle elava ettekande käigus toimus, et see oli tõesti erakordne sündmus. Kõneles saale kareda? Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Hollandi helilooja Michel vanderhaa võitis 2013. aasta Graumaieri muusikapreemia ja 100000 dollarit preemiaraha. Võidu tõi talle 30 minuti pikkune multimeedia tšellokontsert, mis kannab nime ADC lõus. Teos loodud sellist salgab ETAle ja Amsterdamis infoniettale ja teose esmaettekanne toimus möödunud aastal Rootsis Stockholmis. Teoseid juuresolev film kujutab aga eakat naist, kes üritab suhelda keeruka kodeerimismasina kaudu. Teos ilmus ka DVD plaate Raadil läinud aastal ja Briti ajakiri grammofon kuulutas selle tänava aprillikuu numbris. Kuu parimaks muusika TV teeks. 42 aastane Michel vander A on otsiva vaimuga ja väga põhjalikult süveneb helilooja. Järgmisele Hooajal etendub muide inglise rahvusooperis ka tema uus ooper. Kroo Mayeri preemiat annab aga igal aastal välja kromäe Refond Louis Philly ülikoolis ja seda väljapaistvate teoste ja ideede eest kunstiteaduse ja humanitaarvaldkonnas. Seda auhinda peetakse üheks maailma mainekamaks kompositsiooni preemiaks ja seda on sageli võrreldud ka Nobeli preemiaga. Esmakordne auhindamine toimus aastal 1985 ja laureaatide seas on olnud näiteks sellised muusikud nagu Chard, Ligeti, John Adams, Kerbulees ja Essabekas Halonen. Michel van der ava on õppinud aga Luis andrisseniga käe all, kes on samuti kunagine kroo Mayeri preemia laureaat. Hollandist tuleb ka kurvemaid uudiseid. Nimelt suri 89 aastaselt hollandi helilooja sime anden Holt kes oli iseäranis tuntud kui minimalistlike suurvormide. Sooja ja instrumentides, domineeris tema loomingus klaver. Randen Holt sündis 1923. aastal ja muusikalist haridust sai ta nii oma kodumaal kui ka Pariisis, kus tema õpetajateks olid Artur one kärja Dariusmjoo. Sime anden Holti ja see loomeperioodiga seostuvad eelkõige märksõnad nagu seeriatehnika, elektrooniline meediateater ja improvisatsioon. 1900 seitsmekümnendatel aastatel arendas ta väljaAga stiili, milles domineerisid lihtsat kolm. Tere, petitsioonid ja hüpnootilised karakterid. Siimanden hulk üks kõige tuntumaid teoseid on 1979. aastal valminud klaverit. Teos kanta ostinaato teoseid. Vastamiseks on ideaalis tarvis nelja suurt kontsertklaverit, kuigi neid võib olla ka laval rohkem kui neli. Üks, teine sime anden Holti mitmele klaverile kirjutatud teos nimega lemmiskaat kestis aga esmaettekandel koguni 30 tundi. Randen Holti teostele on omased ka ootamatuid dramaatilised puhangud, millele järgnevad sageli äkilised. Ühing nimega ALDE Pork Music andis teada, millised saavad olema järgmisel aastal Benjamin Britteni 100. sünniaastapäevaga seonduvad muusikasündmused. Täpsemalt tähistatakse Brittany aastat tänavu 23.-st novembrist tuleva aasta 24. novembrini. Ses Benjamin Britteni aastaga on tellinud ka heliloojatelt mitmesuguseid uudisteoseid. Britteniga seotud muusikasündmuste üks keskpunkte saab olema Aldeburgi festival mille rajajaks britel omal ajal oli ja mis toimub tuleval aastal seitsmendast 23. juunini. Festivalil kõlavad uudisteosed näiteks sellistelt heliloojatelt nagu Harrison Bergqvisti, Magnus Lindberi, Wolfgang Reim, jaa džudis veer. Lisaks klassikalistele helitöödele kirjutavad mitmeid oopusi ikka näiteks džässmuusikud. Teatri helilooja konna mütsi all kirjutab kaheksa uut laulu, mis on inspireeritud Brittany kabareelaulude tsüklist džässmuusik. Kai paaker kirjutab džäss süüdi, mis on inspireeritud Brittany erinevatest ooperitegelastest. Lisaks korraldatakse mitmesuguseid haridusprojekte ja koolitusi. New Yorgis asuv Lincolni keskus ja New Yorgi Monikud plaanivad hakata renoveerima Avery Fisher. Hooli. Kuna muutused saavad olema küllaltki radikaalsed, siis peavad New Yorgi Filharmoonikute leidma endale kaheks hooajaks uue kodusaali, kus harjutada ja esineda. Praeguseks olemas ka vana remondi plaan, kuid selle asemel soovitakse siiski uut ja põhjalikumat. Sest kui viimasel kümnendil tegi Lincolni keskus läbi suure remondiprotsessi, siis häveffisher hoolise peaaegu ei puudutanud. Remondi käigus proovitakse tublisti parandada saali praegust akustikat, mis on liialt tuhnida vähese säraga. Remonditööd peaksid algama aastal 2017. Hoone väliskest, mille projekteeris 1962. aastal maks. Abramovitš jääb plaani kohaselt puutumatuks. Renoveerimise eesmärgid on praeguseks Selged, soovitakse luua saal, mis oleks laitmatu akustikaga ja pakuks palju võimalusi lavakasutuse osas. Maal peaks olema võimalikult innovatiivne, aga samas säilitama ka teatud sorti intiimse atmosfääri. Ja nüüd lühiuudiseid. Poola tenor Kyotter pess ala sõlmis lepingu plaadifirmaga Deutsche grammofon ja esik Laat. Nimetatud märgi all pöörab tähelepanu tema suurele muusikalisele eeskujule, kelleks on Austria tenor Richard Tower. Plaat opereti repertuaariga, mida armastas omal ajal algat hauber ilmub tuleva aasta maikuus ja plaadi külalisesinejaks on ka kuulus sopran Anna need Tretka. Hiljuti anti teada, et BBC uueks üldjuhiks saab alates tuleva aasta märtsikuust Tony pool kes on hetkel Londoni Kuningliku ooperimaja tegevdirektor. Ja Londonist veel selline uudis, et uuest minister abisse telliti uus orel, mis on mõeldud kingituseks kuninganna Elizabethile. Orel paigaldatakse Westminster häbisse tuleval aastal ja selle pilliehitajaks on firma nimega Mander. Oogans. Ja lõpetuseks Eestiga seotud uudiseid. Londonis toimus 26. novembril eesti helilooja Malle Maltis teose nokk turn maailma esiettekanne, värske nupuss löödile harfile ja metsosopran ylal kirjutatud Algernon Charles Swiss pirni luuletekstile. Ja see kanti ette mainekas kultuurikeskuses king Playszis. Kontsert kartuli pühendatud piloote püssi 150.-le sünniaastapäevale ja kandis pealkirja inspireeritud püssist. Depressisti inspiril veeritud teoseid kirjutasid lisaks Malle Maltis sellega kolm heliloojat Poolast, Küproselt, Prantsusmaalt. Kontserdile eelnes vestlus heliloojatega. Sündmuse korraldajaks oli Euroopa riikide kultuuriinstituutide võrgustik ja selle eesmärk on Euroopa Liidu liikmesriikide heliloojate uue loomingu tutvustamine. Londoni tellimustöö jaoks otsis ta õiget teksti mitu kuud, enne kui leidis Sven Broni luuletuse Läks TPS-i pehmusest ja müstilisusest inspireeritud teose enda valmismeisterdamisega aega umbes kolm nädalat. Maltis ütleb, et nokktornis on tunda pisut eestlasliku eripära. Kuigi Malle Maltis teoseid on ette kantud mitmel pool Euroopas koopas ja ta on võitnud mitmeid tähtsaid rahvusvahelisi auhindu siis Londonis taas eestlanna looming. Esimest korda. Ansambel uhuu esineb teisel detsembril ümbril eesti muusikat tutvustava kavaga Lübeckis kontserdisaalis. Colosseumi kontserdi korraldajaks on ühing nimega Iiemmusiik in ostsee Raum mille eesmärgiks on organiseerida Saksamaal Baltimaade ja Skandinaavia uusimat muusikat tutvustavaid kontserte. Kontserdi initsiaatori sõnul lon ta uue ansambli tegemistel juba mitmeid aastaid silma peal hoidnud ja ansambli laiaulatusliku repertuaari tõttu on ansambel luu juba ammu Lüübekisse esinema oodatud. Lisaks Eesti autoritele nagu Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve, Märt-Matis Lill, Tatjana Kozlova, sooviti Lübeckis ansambli juu kontserdil kuulata ka Tristan Raija Salva toores Reino teoseid. Heli kael on külas Eesti Kultuuriministeeriumi muusikanõunik. Siiri Siimer alustasid tööd juunikuust. Milline pilt sulle avanes Eesti muusikaelust? Selle pildi kohta ei saaks öelda, et oleks midagi, mis oleks mind üllatanud. Sest tegelikult peale, kuidas muusikat tehtud, niisugused festivalide, missugused kollektiivid ja see kõik ei olnud midagi, mida ma ei oleks teadnud. See, millega ma tegelesin, seal, oli see, et elasin sisse sellesse, mis on meie nagu sisekultuuriministeeriumi infolehed. Missugused on need vormid, mida sa pead kindlasti valdama, kuidasmoodi, sa pead täitma Ongituk, Lotšikk nimeline asi, kuskohast sa pead vaatama aruandeid ja kustkohast sa pead vaatama taotlusi. Aga see on see kõik, see, mis käib selle töö juurde. Aga, ja see, mis hakkas toimuma tegelikult septembris, oli ikkagi see, et inimesed tulid ja rääkisid. Sa pidid lahendama konkreetselt mingisuguseid probleeme. Me sõdid võtma mingeid seisukohti, sa pidid uurima taustu erinevatel kollektiividel, mille pärast mingi asi võis olla tekkinud. Mis puudutab näiteks seda, kuni see taotluste voor läheb meil nüüd lahti ja mis lõpetas 17. Detsember, siis sa pead ju teadma, mida on küsitud, kui palju on küsitud, mida on tehtud ja missugune on see ring, kes umbes siia laekub. Seitsmeteistkümnendal detsembril. Ütlesid, et peab igapäevaselt lahendama mingisuguseid probleeme, et kas võib näiteks tuua, et mis need on? No näiteks mõningad probleemid, mis alguses tunduvad, et sind üldse ei puuduta. Kui mingisugune mittetulundusühing arvab, et nad peaks tegema mingisuguseid asju rohkem ja talle on astutud kanna peale, olen. Et sa pead süvenema, et nad, kas tõesti vastab tõele, et muidugi sa võid küll mõelda, et otseselt sinu ülesanne ei ole teisest küljest jälle, kui ma siia tulin, siis ükskõik, kas see on sinu allasutus või see ei ole, aga kui see puudutab ikkagi muusika tegemist ja muusikat, siis see on sinu asi. Kuidas muusikakollektiivid elavad praegu, kas neil on palju muresid? No peamine mure on see, mida me kõik teame, rahamure tahetakse teha ikka rohkem ja kõik läheb kallimaks ja raha üldsegi ei ole. Lootus Euroopas saada on lootust saada siit taotluste voorust on lootus saada hakkama kuidagi ise. Teisest küljest on palju asju, mille kohta ma ütleksin, et kui ta omavahel koopereeruksite rohkem kui üldse eesti muusikat tehakse niimoodi, et läbime üksteisega, suhtleme üksteisega, aitame jäätmeid. Meil ei ole kogu aeg, nagu mingisugune konkurss, mingi võitlustanner. Et siis tõenäoliselt on võimalik rohkem teha. Nii et Eesti muusikaelu saaks sujuvamaks muuta selle abil, kui inimesed rohkem omavahel suhtleksid. Ma arvan küll, jah, mina küll tunnen seda. Aga kui nüüd rääkida lähemalt nendest toetusprogrammidest mis on sel aastal teisiti või millised kollektiivid saavad raha taotleda, mille jaoks? Teisiti on kõigepealt see, et kui enne oli toetusprogramm eraõiguslikele kollektiividele siis oli kontserdikorraldajatele ja festivalidele kõik nagu eraldi, siis nüüd on see viidud kõik kokku üheks muusikavaldkonna programmiks. Ja, ja noh, põhimõtteliselt on see ikkagi tegijatele mõeldud, aga kui on vaja korraldada festivali, siis võivad taotleda ka, et riigiettevõtted või omavalitsused. Eesmärk oli nagu see, et saada rohkem häid mõtteid ja ideid, sellepärast et lõppude lõpuks selle valiku teeb ikkagi komisjon. Ja taotlusring on lihtsalt avatum ja saan suurem. Aga see, missugune on seda väärt, et raha saada, selle otsustab komisjon, seda ei otsusta Kultuuriministeerium. Kas saab pisut ka tutvustada neid aluseid, millega tehakse otsuseid, et milline taotlus on seda väärt et saada rahuldatud? No seal vaadatakse kavandatud tegevuse kunstilist taset, selle rahvuskultuurilist ja regionaalset tähtsust ja valdkondliku, no siis esinejate professionaalset taset ja eesti muusikute kaasatust siis läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust, haldusvõimekust, projekti kestlikkust, uuenduslikkus ja ajakohasust siis on ka näiteks ehitustegevuse ja meediaplaani olemasolu ja läbimõeldus. On tähtis punkt, et sa teaksid, et me oleme selle peale mõelnud ja tahaksime selle kohta midagi kuulda. Taotleja poolt läbi viidud Iseseisvate kontserdi produktsioonide osakaalu hooajas ja Tallinnast väljaspool toimuvate kontserdite osakaalu ajas sisenetakse kontsertide ja muusikasündmuste üldist arvu. Hoo asenda jaotatust kogu hooajale eelarvele, realistlikkust ei ole mõtet nagu lihtsalt põhjendamatult teha hästi suureks, et no et siis sa saad nagu midagi vaid nüüdse, pigem võib-olla kahjuks see, kui sa teed ebanormaalselt suure arve ja siis võib juhtuda, et sa ei saa mitte midagi artiklite põhjendatust ja kaasfinantseerimise omaosaluse määra kogu eelarvest. Kui suur see summa on, mis on siis antud nüüd Kultuuriministeeriumi käsutusse 780 tuleb ja see jaotus tekib, mis alustel? Kõigepealt ma jagaksin nad ära iseendi jaoks või komisjoni jaoks niimoodi, et ühte virna läheks kõik need taotlused, kus on rohkem kui üks asi. On tegelikult selliseid taotlejaid, kes tahavad saada raha festivali jaoks, kes tahavad korraldada kontserte ja kus on näiteks mingi kollektiiv, orkester, ansambel ka veel siis teise läheksid need, kes esinevad ühe taotlusega kolmandasse, läheks tõenäoliselt need, kes tahavad raha saada näiteks kolmeks aastaks või üle aastani. See meil on veel see võimalus, et sa saad taotleda ka nii, et näiteks kui sa praegu taotle, et siis mitte ainult 2013. aastaga ei pea sul olema kulutus tehtud, vaid sa saad teha ka festivali 2014 kuni märtsi lõpuni. Taotleda saavad ka riiklikud ettevõtted, kes niikuinii ju tegelikult, kelle tegevus põhineb riigieelarvel. Põhimõtteliselt saavad festivalid, eks ole, antud neile see võimalus mis tähendab, et kui on mõni kohutavalt hea mõte näiteks teha mingi ootamatult väga hea festival siis on tal võimalus, aga selle kastme talle selle anname, see ikkagi sõltub sellest konkreetsest projektist. Aga meie eesmärk on praegu kultuuriministeeriumis anda võimalus vaata väga häid ideid ja teha väga häid asju. Kas raha jagamisel peetakse silmas ka seda, et igal aastal saaksid erinevad taotlejad? Tegelikult ei peeta seda silmas sellepärast, et see on täiesti ilmvõimatu. Kogu aeg on ühed ja samad tegijad, aga me peame silmas, et kui tuleb keegi uus, kellel on väga head mõtet, kellel on väga head plaanid ja kavad ja kes on läbi mõelnud oma eelarved ja kõik selle, mida me kirjutasime siia toetuste määramisel hinnatakse ja mida ma ütlesin, kui see on aktsepteeritud, siis eriti peame silmas, et oleks häid tegijaid, kes tulevad juurde. Kas kaalutletakse ta mingisuguseid publiku huvi või eelistusi, et kas uuritakse seda valdkonda, et millistel festivalidel näiteks võiks olla suurem publikuhuvi, kas see kuulub sinna? No meie pole seda teinud, aga tõenäoliselt võiks seda teha need festivalid ise, et anda, no mingisugust statistikat, statistikaks on see vajalik, aga meie seda ei ole teinud, aga muidu kogu aeg ju peame silmas seda, et see huvi või see tagasiside oleks olemas selle või teise festivali kohta, mille peale raha antud. Kuidas tundub praegu, kas Eestis on publikul huvi muusikafestivalide kontsertide vastu suur? Tegelikult kui vaadata, kui palju on festivale Eestis, on minu meelest on neid üle 70, võib-olla isegi rohkem ja kui palju tehakse kontsert, kui ma vaatan Enda kalendermärkmikust näiteks niisugusele kontserdile ma kõik jääma näiteks tänase päeva homse päeva ülehomse päeva jooksul ja et seal on umbes neli kattuvad kontserti, asja, kus ma peaksin viibima võib-olla ainult tund aega ühel, teisel ja kolmandal, siis ma ei saaks ütelda, et ei ole kontserte ja noh, tõenäoliselt peab seal olema ka publikuhuvi, sest muidu ju seda ei tehtaks. Kas heliloomingu toetusprogrammid on mingisugusest teistsugusest allikast? Ei, see on lihtsalt üksteistsugune taotlusvoor. Me rääkisime praegu muusikavaldkonna programmist, siis on heliloomingu programm, enne oli Eesti muusika rahvusvahelisel areenil, aga nüüd sellest aastast 2013 lähetatud kokku Eesti kultuur maailmas. Programmiga eelarve on suurem ja siis sinna lähevad nii kunst, film, muusika-kirjandus- ja heliloojad on eraldi täiesti helilooming on helilooming, kus kõik saavad taotleda mingisuguseks, kas festivaliks, kas kontserdiprojektiks, mis iganes saab taotleda helilooja, selle raha. Aga Eesti kultuur maailmas on see, kui mingisugune kollektiiv tahab sõita kuhugi ja see tuur on selline, et mis on väga hästi läbi mõeldud kus on olemas kaasfinantseerib kirjad, kui on olemas vastuvõtjad, kui on olemas sellised saalid, millest oleme huvitatud, et Eesti osalus oleks, siis need projektid on alati väga teretulnud ja neid me ka püüame rahastada. Kas toetusprojektide läbivaatamine, taotluste läbivaatamine ja selliste igapäevaste probleemide lahendamine on nüüd ainus muusikanõuniku töövaldkond või saate ka kaasa rääkida näiteks kunstilistes plaanides? Loomulikult tegelikult ma olen ju kõikide kultuuriministeeriumi haldusalas olevate asutuste nagu Eesti Kontsert, Eesti riiklik sümfooniaorkester, siis Eesti filharmoonia Kammerkoor nende loomenõukogudes ja noh, tegelikult ega seal ei ole nagu mitte ainult et kultuuriministeerium seal ütleks või teeks, et minul oleks mingisugune põhja malevaosa, seal on meid rohke ja see kõik vaadatakse läbi insele asutusena, väliselt, et noh, et kas see kava on hea, kas ta on katnud ära kõik, ütleme maakonnad kas endale Eesti muusikat, kassale mat, muusikat, no mis iganes. No selleks on olemas täiesti loomenõukogus on umbes sama nagu nagu siin taotluste voorudes on komisjon. Samuti igapäeva. See ei ole igapäevade ja kala seal asi, mida, mida mõtlen, et võiks käia tihemini ja Eesti Kontsert just praegu on seda, olen olnud, et ei ole mõtet tulla kokku kevadel ja siis loomenõukogu koos vaadata ja kinnitada ära, et noh, et kas see kava sobib või ei sobi, ega siis, kui kevadeks on asjad tehtud, siis nad on ikkagi juba suures osas tehtud. Ja meil just järgmine teisipäev seisab ees Eesti kontserti ka loomenõukogu, kui sa vaatame üldse üle, mis neil on plaanis ja et me saaksime juba nagu algusest peale osaleda selles loomenõukogu töös. Kas praegu on ka selline kokkuvõtete tegemise aeg, et milline see möödunud kontserdi aasta muusika aasta Eestis oli? See peaks varsti tulema hetkel ma ütlen ausalt, et kuna see muusikavaldkonna programm tuli üsna äsja välja ja on hästi palju selliseid igapäevaseid küsin-vastan toimetamisi ja punased taotluste voor lõpeb 17 detsember, siis rohkem tegelen nagu sellega, et paljudel on vaja selgitada, mis asi see täpselt on ja mispoolest ta erineb ja kuidas ma pean ikka täpselt tegema. Siis teiseks on see, et sa pead osalema ka mõningates väga tähtsates institutsioonides nagu eesti muusikuna, nõukogu, mis minu meelest on väga tähtis osa Eesti muusikaolu, seal peaks olema rull tähtsam osa ja ma tahaksin, et ta olekski tähtis, et teda oleks kaasatud, et me kuuleksime, mida neil öelda on, et me saaksime arutada ja et oleks tihedam ja praegu on see väga tihe. Nii et veelgi tihedamaks saab ajada Ma ei tea, kas nüüd elame tihedamaks mõtet ajada, ega mul on hea meel, et neist on mulle tugi. Minu idee on tegelikult selles kohas ja muusikanõunikuks tulin, et meie muusikute ei töötaks ainult nagu muusikutele väikesele osalusele selles muusikas. Ma tahaksin, et see muusika oleks rohkem kõigi jaoks, et inimesed saaksid aru, mis asja me ikkagi nagu ajame. Praegu ma võin küsida väga paljudelt, et tead selts Eesti muusikast midagi või noh, klassikalisest muusikast, jazzmuusikast, muusikast vill teatakse pärimusmuusikast natukene ka popmuusikast teatakse ikka märksa rohkem kui näiteks klassikalisest muusikast või sellisest džässmuusikast, mida ikkagi peab väga kuulama, mis ei ole lihtsalt et meelelahutus ühesõnaga see, mis otseselt meelde ei lahuta. Muusikat tegelikult on väga raske kuulata, seda muusikat on raske teha, aga ma tahaksin väita, et see tegelikult ei ole nii. Eks ole näha nagu seda suuremalt ja ma mõtlesin, et võiks alustada sellise asjaga nagu rahvusvaheline muusikapäev. Rahvusvaheline muusikapäev on just nimelt see päev, mis ei ole mitte ainult muusikutele vaid me mõtlesime koos muusikanõukoguga, et see võiks olla päev, kus üle Eesti musitseeritakse. Et see muusika ja kontserdid toimuksid üldhariduskoolides, toimuksid laste koolides laste muusikakoolides, et nad toimuksid omavalitsuste juures, et oleksid kirikud lahti, et käiakse haiglates. Ühesõnaga, et me esineme kõigile nii palju, kui vähegi on. Võimalik, et see oleks see päev, mida me tahaksime teha rahvusvaheline muusikapäeval, millega me praegu tegeleme. See on siis esimene oktoober ja ja see justkui aitaks viia muusika võimalikult paljude inimesteni. No see on küll minu väike lootus Küsiksin veel siin lõpetuseks, et aasta 2015 on teatavasti kuulutatud Eestis muusika-aastaks. Kuidas kujunevad muusika aasta plaanid? Ma pean ütlema, et need kujunevad, ma tegin sellise küsitluse meili teel kõikidele festivalide liitudele, muusikanõukogule, Eesti kontserdile, kõik, kes on seotud muusika korraldamisega. Et kas teil on ideid ja neid ideed tuli väga palju. Aga Ma ju veel ei, ei saa sellest rääkida, ma lihtsalt ütlen, et meil on väga palju ideid ja tuleb hakata alles vaatama ja kuidagi reastama neid ideid ja no et sellest tuleks testid, üks kompaktne muusika aasta mitte lihtsalt et toimuvad kontserdid ju niikuinii, eksfestivalid toimuvad niikuinii, et neil oleks mingisugune üks kass sees või mingisugune asi, mis eraldab seda teistest aastatest, kus niikuinii toimub kõik. Intervjuu helikajale andis Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Siiri Siime sülgaja. Selline oli esimese detsembri heligaja saade, millele tegid kaastööd Igor Karsnek saale kareda nelevast teenfeld ja Tiia Järv. Helioperaator oli Helle Paas. Toimetas Karingopra sülgaja.