Keelesäuts. Kindlasti olete kuulnud ütlust, kui sa veerandi usud, oled poolega petta saanud. Rahvajuttudes, täpsemalt valetamislugudes on mina enda omal kohal üsna kindlal kohal on selles ka hulgas nad veerand ja pool. Huvitaval kombel on üks neist hulgasena pool hakanud oma elu elama ja teeb seda ka mitmuses. Kasutame teda ka kirjakeeles, küll Arv sõnana. Näiteks poolkirjadest ehk pooled kirjad jäid kirjutamata küll nimisõnana aasta teisel poolel. Võistlejad vahetasid pooled kirjakeele ühes allkeeles, õiguskeeles on see sõna samuti sage. Räägime lepingupooltest. Sealt õiguskeeles teevad pooled tihti trete ajalehe veergudele. Näiteks viimati kohtusid pooled neljandal oktoobril ning siis kokkuleppele ei jõutud. Pooled on kohale kutsunud ka sotsiaalministri. Rääkida vaid iseenda eest. Mulle lugejana on päris arusaamatu, kuidas saab kolmeosalist tähistada sõnaga pooled. Kas pooled kohtusid ja pooled jäid tulemata. Pool osalistest kutsus sotsiaalministri, teine pool ei kutsunud mingi abistama alatiseks nimisena, pool juures segama selle sõna matemaatiline taust. Pool on 50 protsenti ehk üks kahendik ehk tervik moodustub kahest poolest. Seni kui on kahepoolne leping, selle sõlmivad kaks poolt, on kõik hästi. Isegi üldkeelne kolme poolega on minu meelest kurioosne loogikaaps. Samasugune kõnekäänd nagu veerandi uskumise ja poolega petta saamise lugu. Nii et selguse huvides võiks rääkida mitmeosalise puhul poolte asemel osalistest vahel tekitavad need kaks sõna liiase sünnitise osapooled osalised, plusspooled, näiteks abielu osapooled. Mul läks abielu pooled, seal on kaks osalist, millest kokku tuleb paar, mis peaks moodustama harmoonilise terviku.