Tere, head klassikaraadio kuulajad eetris on 24. novembri helgaja saade. Alanud saates kuulame kõigepealt kontserdimuljeid arvamusi Igor Karsnek kilt, kes räägib 16. novembri Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdist, kus soleerib tšellist Natalja Lotman Toomas Velmet, Käis, Toomas Indrek Leivategija ja Lauri Väinmaa kontserti 20. novembril Estonia kontserdisaalis ja Helena tule mõtiskleb rahvusmeeskoori kontserdile, mis toimus 23. novembril Tartu Jaani kirikus ja seal kõlasid muuhulgas Toivo Tulevi ja Liisa Hirschi uudisteosed. Muusikauudiseid laiast maailmast. Nagu ikka, vahendab nelevasteinfelt lühiintervjuu helilooja Jüri Reinvere ka on ka tänases saates juttu, tuleb tema töös olevast ooperist Peer klint. Me pühendame diskussiooni ringi täna kooridele. Räägime kooride rahastamisvõimalustest, erasektoris ja stuudiosse palunud sel teemal arutada olema Eesti kooriühingu esindaja Kaie Tanneri, dirigent Indrek Viiardi, Eesti Muusikaõpetajate Liidu esimehe Janne Frida liini ja Heidi ringi EMT-st, kes on tegelenud aastaid sponsorluse teemadega. Head kuulamist. Möödunud reedel ehk 16. novembril sai Eesti publik Estonia kontserdisaalis osa Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdist, kus Saleeris legendaarseks peetav tšellist väga kuulus Natalia Gutmann. Dirigent oli Andres Mustonen ja seda kontserti käis kuulamas Igor Karsnek. Tere. Tere Schnice esimene tšellokontsert pühendatud Natalja Gutmanile. Millise tundega see oli esitatud ja milliseid emotsioone sa publikus reedel tekitas? No kõigepealt selles seoses endast šitke esimene tšellokontsert on teatud mõttes nagu läbimurre šnitti loomingus, modernismist postmodernismi ja selle teose tagamaadest peaks kindlasti teadma seda, et oli just üle elanud sellise raske insuldi eetoli kliinilises surmas ja see on kirjutatud peaaegu vahet pärast šnitke pikkaajalist tervenemist õites tervenemise käigus ja selliste ilmutuslik, kust on selles teoses tunda praktiliselt igast noodist. Juhin tähelepanu, et selle tšellokontserdid on neli osa ja tegelikult on siin täiesti võimalik jälgida sonaat-sümfoonilise tsüklit. Nüüd see teos on monumentaalne ja mitte ainult Orgstratsioonime, vaata see vaid ka oma üliraske ja füüsilist jõudu nõudva tšellopartiipäraste. Seetõttu on täiesti imetlusväärne, et Natalie Portman, kes sai nüüd 70 aastaga, oli füüsiliselt võimeline seda teost täiesti briljantsed esitama. Ma võiksin muidugi Natalja mani tšellomängust rääkida pikalt ja ülivõrretes, aga ma toon ainult, et ühe näite esimeses osas on selline kaelamurdev tšello kadents, mille esitab mine Gutmani pool tõi see kõla ja kuidas see saali jõudis? Tähendab, see oli täielik meistriklass, ma ütleksin niimoodi. Ja ma kujutan ette aitäh, et selle teose finaali on ükskõik millise intervjuu raske esitada juba kas või seepärast, et organisatsioon solisti taga on täiesti pööraselt tihe ja muidugi siin tuli korraks võta kerge helivõimendus, sellepärast ilma võimetuseta ei ole võimalik orkestrist üle mängida ja ilmselt oli see nii Schnidega mõeldud. Nüüd ma tahaks selle jutuajamise snike teemadel lõpetada Alfred enda väljaütlemisega, kuna olin maal talvel 86 87 Moskvas korteris külas tegin viietunnist intervjuud ja siis ta ütles sellised, et mulle siiamaani meelde jäävad sõnad tõesuse valemit, noh, nii nagu Hese laast pärlimängus, et tõesuse vahemik tabada, see on tabamine on absoluutne ja siis on teoskiniaale. Kui sa sinna lähedale satud, siis on teos lihtsalt hea. Kuid see esimene tšellokontsert, Ta on tõepoolest oma muusikesed geniaalne ja tabatud täpselt nagu maestro kunagi ise ütles, täpselt tõesuse lademes. Aga kontserdil kõlas ka veel Beethoveni kolmas Surrey Hanneline sümfoonia roika, et kuidas te seda kommenteeriksite? Andres Mustonenil on imetabane võime elada sisse vastava ajastu muusikas ja hinga Beethoveni puhul, tähendab esitlus oli täiesti klassikaline, ütleksin kohe ära sellise remargi, et Beethoveni sümfooniat ettekandel ei ole võimalik minu arvata, kes millegi peadpööritava uuega publikut üllatada tähendab kas esitlusstiilidega ja väljapeetud või ta ei ole seda ja kas on usutav või ei ole usutav ja, ja sellesse Beethoveni interpretatsiooni küsimus Nokongi Andres Mustonen, kujundus väga usutavaid, väga veenvaid ja kunstipäraseid karaktereid, eriti finaalis, mis on ju teadupärast variatsioonid ja kuulsimegi näiteks operatsiooni, mis olid tantsulise karakteriga, siis Patti tilisi siis fantaasiapaladena kõlavaid, aga kõik kokku vormus väga usutavaks tervikuks eraldi ma tahaks muidugi välja tuua Pythoni interpretatsiooni puhul seda Kuusate teist osa siin leidis minu arust Andres Mustonen väga hea tasakaalu istelise Funeraalse ja selle noh, nii-öelda marsiliku või pigem siis nagu sellise toorika alge puhul väga oluline on just selles linamarsist puhkpillile sellised täpsed repliigid ja tegelikult siin ma kiidaksin eriti vaskpille, nende kanda on sellised suured rõhud ja kulminatsiooni paisata tused, eriti muuseas Scertsus kolmandas osas, seal on ju see kuulus metsasarvede ansambli koht, kus ülejäänud orkester vaikib ja mängib metsasarvede ansambel ja ma ütlen, et see oli aga sinnapoole ja kindlasti tuleb ka toonitada leinamarsi lõpupoole on see kuulus fugado ja siin võttis Andres Mustonen täpselt sellise tempo, et kogupolifon reljeef oli nii klassikalise selge nagu peo peal. Aitäh Igor Karsnek Need olid siis mulje, et 16. novembri Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdist, kus soleeris tšellist Natalja Kutumad Teisipäeval, 20. novembril toimus Estonia kontserdisaalis kontsert, kus esines Indrek Leivategija koos Lauri Väinmaaga ja see oli nende neljast esinemisest siis esimene ülesastumine. Ja kontserti käis kuulamas Toomas Velmet. Kui ma teie poole pöördusin, siis te ütlesite, et ma ilmtingimata lähen kuulama seda kontserti, missugused olid ootused ja kas need õigustasid. Noh, maailmas tegutseb hulganisti häid Eestist pärit selliste ja mõned nende hulgas on väga head ja vot Indrek Leivategija on üks nendest väga headest lisaks kõigele ta ei ole traditsiooniline. Tallinna muusikakeskkooli õpilane. Tartu päritolu, kes on nüüd ennast läbi löönud Euroopas Saksamaal pakub muidugi huvi. Teiseks ta praegu veel õpib selliste meistrite juures nagu ning ja Natalja Gutmann täiendab ennast nende juures ja töötab päris korraliku koormusega Bambergi sümfoonia kutesse olla solistina. Teiseks selline klassik, kelleni kava, kus on sooloteos tšellole, kus on kaasaegne, on selle kohta raske öelda, aga ütleme, et 21. sajandi eks Tibsonaate Benjamin Britteni sonaat tšellole klaverile ja teine pool väga klassikaline Beethoven ja Brahms. Need kõik teosed on proovikivi Isay tšellistile, sest seal on hästi palju noot. Ja kui Isay kuus sonaati sooloviiulile latt on väga kõrgel nii kõlaliselt kui tehniliselt, siis üks ja ainukene sonaati Sailt tšellole tan muusikaliselt isegi õnnestuma minu meelest kui need viielisenaadid. Aga ta on väga keerukas, ematoonitaks eriti Hendrik leivategija oskust sellest rägastikus välja valida oluline tehnilise probleemile. Tal ei ole selle mängimiseks ja selle neljaosalise sonaadi fantaasiapärase sõnadi vormishoidmine. Ja see on üsna keerukas ja see õnnestus tal suurepäraselt. Mis puudutab Britteni seal alati, siis on mul Need küll see veendumus, et koos klaveriga mängitud teostest oli see parim esitus ja täiesti omapärase suhtega selles mõttes, et teos on kirjutatud ja slaavlaste poosid silmas pidades. Ja britannial seda poissi on seda koos mänginud väga palju. Ühte sellist esinemist on mul isegi andnud võimalus kuulata. Ja see sonaat oli siis väga lärmakas alates esimesest osast peale kuni lõpuni välja. Leivategija ja väinmaa peab andma au, et eriti esimene osa see dialoog, mis on päris keeruline ansamblile selt. Seal oli suur dünaamiline gradotsioon ja hästi palju peeneid, erinevaid dünaamikaid, värve hästi palju, võib-olla teine osa, mis on hästi efektne seal, nagu öeldakse, poogna võib minema visata, see on ainult kahe käed pitsikaato kogu osa ulatuses, võib-olla seal vahekord jäi natukene klaveri kasuks, sama võib öelda viimase osa kohta, kus on noh, niisugune peen virtuaalne tehnika tšellal Ricosse mis ei ole kõlaliselt liiga võimas. Aga ta peab olema selles teoses väga targalt. Interpreedid asetasid rõhu viieosalises tsüklis hoopis neljandale osale aeglasele osale ja see oli suurepäraselt esitatud. Nüüd ma tahaks siiski teha ühe väikese kõrvalepõike. Vaat ma olen absoluutselt veendunud selles, et see idee teha Estonia kontserdisaalist, Buduaar see ei ole hea idee. Ma saan aru, millest see on tingitud, et noh, kammerkontsertidel on vähe publikut, küll on kole, kui kolm minu meelest istub 20. reas ja, ja nii edasi. Aeg on muutunud, me nägime eile, et publikule jäänud istekohti, aga olulisem sellest on see, et saali akustika muutub kohutavalt. See hirm, mis on asetatud klaveri taha, see sööb ära klaveri, ütleme siis keskmise alumise registri muudab selle tuhmiks ja mitte väljendusrikkaks. Ja ma ei hakkagi rääkima, kuidas ta mõjub tšellole, mis on madalas istes ja sumbub nii klaveri kui sinna sirmi piano. Kolmandaks interpreedid, kes kutsutute Estonia kontsertsaali. Nad väärivad lava ja asjaolumuutus mõnevõrra takistavaks teise osa kuulamist. Beethoveni juures vähem Beethoven, seitse variatsiooni Mozartit eemale võluflööditeemale. Indrek Leivategija on väga fantaasiarikaste detailidega. Ja seal oli neid võimalik välja kuulata ja see oli hästi ansamblis Lauri Väimaga. Nüüd see igivõimas Brahmsi F-duur sonaat. Seal oli loomulikult vaimustavaid hetki. Aga ta oli ikkagi väga raskelt suure kontsertklaveri poole kaldu ja ma usun, et see klaver oli pärani avatud kaanega, et see oli niisugune kaalutletud risk. Aga klaveril on ka väiksem pulk olemas ja see oleks võib-olla Kalnud kasulikum olnud soodsam publiku suhtes. Et kõike seda välja kuulata. Aitäh Toomas Helmete siia klassikaraadiosse tulemast. Need olid siis mulje, et teisipäevasest kontserdist Indrek Leivategija ja Lauri Väinmaa esinemisest Estonia kontserdisaalis. Sel reedel, 23. novembril Must Tartu Jaani kirikus ja päev enne seda Tallinna metodisti kirikus Eesti rahvusmeeskoori kontsert, kus kanti ette Mikk Üleoja pillitud uus kontsertkava sisaldas Carlotšes Valdo Toivo Tulevi Eliisa hirsimuusikat ning ettekandel oli ka kaks uudisteost Toivo Tulevi hõõgvel ning Liisa Hirschi rahutu. Kontserti käis kuulamas helilooja Helena Tulve. Milliseid paralleel selline kava teie mõtetes tekitas? Ma ootasin seda kava suure huviga, sest see on selline kava, mida Eestis harva võib-olla tehakse sooviga minna sügavuti ühte teemat, ühte inimeseks olemise aspekti, nii sügavalt ja põhjalikult käsitleda läbi muusika, mis on võib-olla üks selliseid efektiivsemaid vahendeid selleks, et mingisuguseid hingelisi küsimusi üldse puudutada. Ja ka oli siis üles ehitatud sellisele võib olla märgusõnale, milleks oli valu aga ka sellega puudu, võib-olla see elusolemise teema tuli sealt väga selgelt esile, et just läbi valume, tegelikult tunnetame seda, et me oleme elusamad ja need märksõnad, lähenemine, tuhk, valu läbi valu ja läbi kannatuse puhastumine. Nii et mõnes mõttes võib öelda, et ramm käis ka läbi seal selle valu. Ja see kava tõenäoliselt oli väga raske neil omandada ja tegi nii-öelda selles mõttes võib-olla haiget, aga ka kindlasti. Lõppkokkuvõttes ma arvan, et puhastas ja mulle tundus, et see on selline mille ulatus on nagu suurem või see kaar on nagu ulatuslikum kui see, mis on lihtsalt see kontsert. Et ma ise tunnen, et seda energiat ja seda mingisugust informatsiooni ja mingisugust sellist sügavamat mõtet oli seal nii palju. Selle mõju on nagu palju-palju pikem, seal on seda materjali, mille üle mõelda, selline huvitav kogemus ka selle poolest, et nüüd kõrvutades Liisa Hirschi ja siis Toivo Tulevi teoseid ja siis nende vahele sisu Aldo omas ajastus küllalt selliseks erandlikult krõbedaks ja selliseks isegi võib-olla kelisteks teosteks nimetatud siis selle valu ja selle pingelisuse ja intensiivsuse kõrval, mida pakkusid Liisa Hirschi kui, kui Toivo Tulevi teosed mõjust ja su Aldona, kus midagi väga lihtsat, loomulikku ja puhast. Ja mul oli hea meel tõdeda, et tramm sai sellega nii hästi hakkama, et ma täiesti unustasin selle, kui keerukad need teosed tegelikult on laulda. Et see väga nauditav. Nüüd Liisa Hirschi ja Toivo Tulevi teosed on kindlasti sellised, mis ootavad võib-olla veel mingit küpsemist ja ma arvan, et ka kuulaja oleks õnnelik, kui ta saaks seda uuesti kuulata. Kahjuks peab nentima, et inimesi ei olnud ülemäära palju, nii et ka see on jälle hea põhjus, võib olla neid teoseid ka uuesti rahvaid ja tuua, et laiem publik saaks sellest osa. Toivo läbi uus teos, mis oli ka selle kava üks keskseid teoseid, on selline väga pika ja kõrge, suure kaarega kirjutatud teos ja väga selge vormiga, aga väga informatsioonist nagu rikas selle tekst on väga valus. Need on siis nende tiibetlaste nimed, kes viimase mõne aasta jooksul on ennast põlema süütanud protestiks. Siin on ka selline vastuolu, et kõik see on toimunud ja me ei tea sellest midagi, et see on niivõrd massiline ja niivõrd valus aitamise surve teema. Ja ma arvan, et Toivo Olav on sellega puudutanud ühte väga väga sellist valusat kohta meie kõigi südametunnistuses võib-olla ja meie tegemistes selles kohas kaasaegses ühiskonnas, mis selliseid vastuolusid ja selliseid pingeid on sünnitanud. Mind rõõmustas ka. Teos ja lisaks need seadet, mis ta tegi, sest siis Valdo teostest meeskoorile. Mul on hea meel, et Liisa Hirsch on oma teostega jõudnud meie esinduskollektiivide repertuaari, sest lisa on ennast ka varem näidanud väga-väga huvitava heliloojana ja ka see teos oli selline delikaatne peenetundeline näoline ja jättis sellise igatsuse õhku. Kokkuvõttes võiks võib-olla öelda, et kava terviklahendus oli Toivo ravi orients, mis otseselt viitab nüüd sellel ajale, millele me läheneme advendiajale sellele ootusele. Ja see teos võib-olla tõi ka sellele pingele mingis mõttes lahendust või leevendust, mis nende teiste küsimuste tõstatusega selles kavas tekitati. Lõpetuseks võib-olla tahaksin iseäranis välja tuua seda tohutut tööd, mida dirigent Mikk Üleoja on teinud meie meeskooriga, kellel on tohutu potentsiaal ja võib-olla isegi ilma, et nad ise sellest aru saaksid. Aga see on väga veetlev kõlaline kooslus ja suhteliselt ainulaadne ja see kvaliteet, mille Mikk Üleoja on nüüd suutnud selles joones nagu tekitada, tekitab väga palju ootusi ja lootusi ja ma loodan, et ka publik tuleb sellega kaasa, sest et see on seda väärt. Helena Tulve nende mõtetest ja siinkohal tuleb ütelda vist ka aitäh, dirigent Mikk Üleojale, et ta selliseid kindlasti ellu kutsus. Ja muusikauudised, noorimaks muusikauudised. Kurb uudis on tabanud Eesti muusikamaailma. 22. novembril suri 69 aastaselt pianist ja Eesti muusika ja teatriakadeemia professor Aleksandra Josep. EsmaAlexandra Josep näite sündis kolmandal juunil 1943. aastal Leedus piss klaverimängu, Vilniuses Charlioonise nimelises muusikakoolis. Kontsert. Tegevust alustas ta väga noorelt, 10 aastaselt esitas ta Leedu filharmoonia orkestriga juba Joseph Haydni klaverikontserdi D-duur ja esimese täismõõdulise soolokontserdi andis ta 1958. aastal. Ei osata näite. Eesmaa oli mitme konkursi laureaat, näiteks 1960. aastal pälvis ta Minskis pianistide konkursil kolmanda koha ja 1968. aastal esimese koha Leedus toimunud Charlioonise nimelisel konkursil. Aleksander Raio sappena idees. Maa on õppinud ka Moskva konservatooriumis, kus tema juhendajaks oli Jakov. Hiljem täiendas ta end Pariisi konservatooriumis Ivanlorjoya pershankaani juhendamisel ja eraviisiliselt täiendas ta end ka legendaarse pianisti Artur Rubensteini juures. Aleksandri aiasoppe näite. Eesmaa andis oma muusikuteel enam kui 2000 kontsert D ja esines peamiselt oma kahel kodumaal Eestis ja Leedus, aga ka näiteks Prantsusmaal, Soomes, Ungaris, Saksamaal, Rootsis ja mujal. Ja muidugi paljudes paikades üle terve endise nõukogude liidu. Kaalukas koht tema lavategevuses oli ka kammermuusikal. Tema lavapartneriteks on olnud paljud väljapaistvad instrumentalist idia lauljad viimastel aegadel ka näiteks professorid Peeter Paemurru ja Mari Tampere Alexandra Josep näite. Eesmaa salvestas ka mitmeid heli Lotte ja tema klaverimängu võib kuulata kuuel kauamängiva heliplaadil ja 11-l CD-plaadil salvestas näiteks Charlie joonise muusikat, aga eks duubelplaadi Oliver minesseani tsükliga 20 pilku Jeesuslapsele ja samuti Heino Elleri muusikat. Aleksandra eesmaa pedagoogiline karjäär algas 1968. aastal Leedu muusikaakadeemias. 1977. aastal, pärast abiellumist Enn Eesmaaga, kolis ta Tallinnasse ja oli alates sellest ajast Eesti muusika ja teatriakadeemia õppejõud. Aastast 1987 dotsent ja aastast 2002 professor Aleksandra sappe näite. Eesmaa klaveriklassi on lõpetanud 51 pianisti. Eesmaa on pälvinud mitmeid tunnustusi, näiteks aastal 2000. Kas Heino Elleri nimelise preemia ja tema teeneid Leedu heliloojate teoste esitamisel ja salvestamisel tunnustati aastal 1999 suurvürst Gediminase ordeniga, mis on Leedu üks kõige kõrgem autasu. 16. novembril lõppes Vaasas Soomes viies Jorma panula nimeline rahvusvaheline sümfooniaorkestridirigentide konkurss, mille võitjaks kuulutati eesti dirigent Risto Joost koos joostiga. Kas konkursi teist preemiat sakslane Tobias Walkman ja esimest preemiat kord välja ei antud? Jorma panule konkursile laekus seekord rekordiline arv sooviavaldusi, nimelt 125 avaldust, mille seast konkursiks valiti välja 20 osalejat. Kurss on varemgi eestlastele edukas olnud. Nimelt aastal 1999 võitis seal esikoha Olari Elts ja aastal 2003 saavutas teise preemia Lilian Kaiv. Jarmo tanula dirigentide konkurss on hetkel Euroopas üks prestiižse maid, konkursse, mille eest vedas lisaks on Soome terrigeerimis koolkonna suurkuju Jorma panula. Õpilaste hulka kuuluvad näiteks sellised tuntud dirigendid nagu Esapekka, salonen, sagari Orama, Jukka pekas raste, Olari Elts, Osmo värske ja paljud teised delta saates kõlanud intervjuud panule konkursi tänavuse võitja Risto Joost. Iga on võimalik järelkuulata klassikaraadio kodulehel. Pianist ja dirigent Daniel paren. Paim, kes tähistas tänavu 15. novembril oma seitsmekümnendat juubelisünnipäeva andis teada, et plaanib Berliini rajada Lähis-Idast pärit muusikutele. Muusikaakadeemia Berliinis asuva õppehoone oleks paarelm point. Sayidi nimelise akadeemia uusasukaid. Nimetatud akadeemia rajas parem toim juba käesoleva aasta suvel. Ent akadeemial puuduvad õpperuumid. Nymyparen Paimsaiid viitab lisaks paarel Paimile veel tema heale sõbrale ja mõttekaaslasele Edward Saiidile, kellega rajati üheskoos 1999. aastal Araabia ja Iisraeli muusikuid ühendav, uuesti Islandi man okastraat. Uus muusikaakadeemia hakkaks tulevikus kandma Edward Saidi nime ja akadeemia plaanitakse Berliinis avada 2015. aastal. Uus kool saab oma valdusesse endise hoone, mis kuulus varem Berliini. Stats ooper. Unterdan Lyndonile, kus paren Paim tegutses mitmeid aastaid muusikalise juhina. Hoone renoveerimiseks kulub hinnanguliselt 28 miljonit eurot. Tarvis on saksa valitsus eraldanud juba 20 miljonit ja puudujääv kaheksa miljonit tuleb tõenäoliselt eraannetajate taskust. AS muusikahariduskeskuses saab tulevikus õpetust umbes 60 Araabia-Iisraeli piirkonnast pärit noort muusikut ja pillitunde hakkavad andma neile Berliini riigiga belli orkestrandid. Kooli juures hakkab tegutsema ka muusikaline eelkool väikelastele. Uude jah, parem poeemi poolt rajatavasse muusikakeskusesse tuleb ka kaheksasajakohaline kontsertsaal, mille projekteeriakson Frank keeri kes on muide projekteerinud ka Los Angeleses asuva poolt Disney kontserdisaali kooli rajamisega loodab Daniel paarelm võimet nimetatud Iisraeli-Araabia muusikuid ühendava akadeemia juures jätkaks tulevikus tööd ka uuesti. Istandivan okasta. New Yorgi Filharmoonikute sõlmisid aga nelja-aastasega koostöölepingu Shanghai sümfooniaorkestriga. Koostöö kestab aastani 2018 ja selle eesmärgiks on kultuurivahetus ja teadmiste jagamine. Ühistööna planeeritakse luua orkestriakadeemia, mis avab uksed aastal 2014. Uus orkestriakadeemia võimaldab noortele Hiina orkestrantide le kõrgel tasemel õpetust, mida pakuvad New Yorgi Filharmoonikute mängijad. Kai sümfooniaorkestri direktor Slongjuu usub, et just sellist õpetust on nii Shanghai sümfooniaorkestri kui ka paljudel teistel Aasia orkestritele hädasti vaja sest sellest sõltuks selle piirkonna orkestrite edasine areng. Shanghai filharmoonia orkestrantide, samuti konservatooriumi üliõpilased saaksid uues orkestriakadeemias igal hooajal kolmenädalase intensiivkursuse. Samuti leiaksid projekti raames aset mitmed New Yorgi Filharmoonikute kontserdid ja kontsertreiside ajal toimuksid samuti õpilastele mõeldud tunnid. New Yorgi Filharmoonikute kunstiline juht Alan Gilbert nimetab Hiinat aga väga oluliseks klassikalise muusika sihtpunktiks tänapäeva maailmas ja tan Shangai publiku ja õpilaskonna suhtes väga entusiastlikult meelestatud. Sel nädalal ilmus Norra meediasse ja samuti ka Eesti meediasse suurepärane uudis meie helilooja Jüri Reinvere sellisest võidukäigust laias maailmas, sest rahvusooper on tellinud Jüri Reinvere ooperit Peer Kõnk, mis peaks jõudma Oslo rahvusooperi uue maja lavale 2014. aastal ja nüüd on hea meel, et telefonil ongi helilooja isiklikult. Tere, Jüri, Reinvere. Tervist. No millal selline suurepärane ettepanek teile üldse tehti, millal see teieni jõudis? Ettepanek jõudis minuni kusagil varasuvel ja tegelikult algul ei olnudki tegemist otseselt beer küündiga, fondeeriti pinda ja otsiti niisugust ühist mõtlemist ja mida võiks teha ja kas võiks teha ja ühena variantidest Puliga beer künt arvesse sel hetkel ja haarasin sellest kohe kinni, sest ma olen selle temaatikaga juba enne kursis olnud ja Iipsanit endale väga lähedaseks pidanud. Aga siiski ta ei olnud ainukene variant, lõpuks jäi lauale kaks varianti, millest üks oli täiesti minu enda originaallugu ja teine oli Bergent. Ja ma langetasin siis selle valik, et ma sooviksin siiski kirjutada beer kõnts, sest ma soovisin lihtsalt. Eks ta on päris karm, sellepärast et lähivõitlusesse tuleb sõna otseses mõttes asuda nii Ibseniga kui kaak riigiga, mis on ühele loojale veel karmim. Ja just eile Oslos minult küsiti, kas ma ei karda? Ei, tegelikkuses ma ei tunne, et ma kardan, ma võib-olla kardaks, kui ma ei oleks Libratist. Aga kuna ma olen ise ka selle ooperi libetist, siis ma tunnen ennast küllaltki kindlalt. Mulle on Põhjamaade teatritraditsioon suhteliselt hästi tuntav tänu minu Stockholmi aastatele. 15 aastat ma elasin paralleelselt nii Helsingis kui ka Stockholmis. Ma tunnen selle temaatikaga väga suurt lähedust mind vaimult nendes on midagi sugulaska puhastuse ooperiga, kui ta esietendati möödunud kevadel. Et väljakutseid on väga palju ja on ka tegemist teatud mõttes mingisugust, väga suurt, et ustega ja väga kindlate ootustega. Aga väljakutse ta kindlasti on ja nõuab kindlasti väga palju tööd ja tööd ka iseendaga. Telefonil oli helilooja Jüri Reinvere Jüri Reinvere ooperi Beer kündi käekäiguga, saab olla ka kursis interneti vahendusel. Selle jaoks on loodud kodulehekülg wwwbeeerr, klint opera punkt, net, kust saab siis infot, mis seisus teoson? Kuivõrd koorilaulukuu raames on olnud klassikaraadios juttu erinevad nendest teemadest, mis puudutavad kooride liikumist siis selles heligaja saatma saates käsitleme kooride rahastamisvõimalusi erasektoris enne veel, kui saavad sõna siia stuudiosse palutud Eesti kooriühingu esindaja Kaie Tanner, dirigent Indrek Viiard ja turunduspoole esindaja Hedi Ring EMT-st. Kuulame ära ühe näite ühest tavalisest Eesti koorist nimega Vox pudi, mis tegutseb MTÜna ja milles laulavad enamasti üliõpilased ehk noored, kes kõik veel ei käi tööl ja mis taotleb raha nii Kulkalt kui ka on lülitunud laulupeo toetusprogrammid ning küsib rahagama lauljatelt liikmemaksu näol. Vox Populi suuremateks väljakutseteks ja väljaminekut eks on olnud välisreisid ja konkursid. Ja selleks, et Te kõik kooriliikmed saaksid kaasa sõita, on olnud tarvis kasutada sponsorite abi. Järgnevalt kuulemegi dirigent Janne Frygalini käest, kes on ühtlasi ka Eesti Muusikaõpetajate Liidu esimees. Sellest, kuidas koor sponsoreid otsima hakkas, kelle abi nad kasutasid ja kuidas on siis läinud. Vox Populi alustas sellise sponsori otsimisega 2011. aastal, kasutades siis oma liikmete teadmust ja eelmise aasta kevadel. Me organiseerisime oma koori liikmetele ka sellise Väikse koolitusõhtu, kuidas olla müügimees kus siis endine BEST-Estonia liige ja seal pikaajaliselt sponsorlusteemadega tegelenud Raido Kivinurm rääkis meile, kuidas potentsiaalseid sponsoreid leida, kuidas nende poole peaks pöörduma, kelle poole potentsiaalse sponsori juures üldse pöörduda ja mida ja kuidas neile rääkida ja nii edasi. Ja sellest sündis siis selline koostööpakett. See peaks olema võimalikult lühike, informatiivne ning pakkuma eelkõige koostööd. Selgelt ja konkreetselt ja võimaluse korral, isegi täitsa numbriliselt tuleks seal paketis välja tuua, mida koor saab sponsorile omalt poolt pakkuda. Peamiselt on ju selleks erinevad reklaamivõimalused näiteks kodulehel või plakatil või piletitel või muudes kohtades, mida koor välja ise mõtleb. Ja võimalik on teha koostööpakkumine, selline pakett erinevate toetuste summadele. Sellisel juhul väiksema toetuse summa juures võimalik saada vähem reklaami kui suurema toetuse summa juures. Nii et meie oleme siis toonud seal paketis välja nii-öelda hõbesponsori staatuse ja kuldsponsori staatuse. Et siis see firma, kellele me selle koostööpaketi esitame, saab ise valida, kas ta tahaks olla hõbesponsor, võidaks ta olla kuldsponsor vastavalt sellele me pakume talle siis ka reklaamivõimalusi kuni selleni välja, et me tuleme tasuta esinema oleme lisanud selle paketi juurde kindlasti projekti eesmärgid ning kellele see projekt on suunatud lühikese ajakava ning sisu ja paketi lõppu oleme lisanud ka koori kohta informatsiooni. Ja paketi ülesehituse põhimõte on olnud alati see, et oluline info ettepoole, see, mida ühele firmale nii-öelda, mis teda huvitab, eks see tuleb ettepoole tõsta. Mis on, nagu selle sponsori otsimise juures veel oluline on see king, isiklik suhtlus inimestega erinevatel üritustel ja koosviibimistel. Meie kooriliikmed siis on ise tekkinud oma koori tegevusest, oma projektidest, meie kooli projekti eesmärkidest, käekäigust ja kõigest sellest samamoodi, kuidas helistada ja mis tekstiga alustada üldse firma juhiga rääkimist, et kuidas see pöördumine käib ja kuidas tuleks naeratada läbi telefoni. Ja me päris paljud liikmed ikkagi proovisid paketti käivitada, nüüd ma räägin just sellest kontekstis, kui me portugali sõitsime. Ja väga paljudel ka õnnestus leida hõbesponsor. Hõbesponsori summa oli meil pakutud välja 200 eurot. Ja seda oli nagu lihtne korjata suursponsoreid, ehk seda kuldsponsorit ei olnud nii lihtne saada, kui suur on olnud see protsent, mis te olete nagu saanud üldse sponsoritelt kokku oma tegevusteks raha, see võib-olla kuskil kümme-viisteist protsenti sellest üldsummast, et ülejäänud siiski tuleb nagu riigi käest suurem osa, jah, ja kõige suurem osa ikkagi laulja omaosalus. Aitäh, Janne oma kogemusest rääkima tulemast. Aitäh. Head kõne, et meil on nüüd stuudios koriühingust Kaie Tanner, dirigent Indrek Viiard ja Hedi Ring, kes esindab siis sellist turgu tuntus poolt heliring EMT-st, kes on tegelenud juba aastaid sponsorluse ürituste korraldus õega erinevates firmades et kuulates nüüd ära selle näite Janne Frido lini vaks, populistlik et tahaksingi kõigepealt, et teie arvamust, et kas Eesti koorimaastikul on see tavaline, et koorid nii aktiivselt Enda rahastamise ka tegelevat Kaie Tanner ja Indrek viljard. Ma oskan seda öelda, et tegelikult just noortekoorid on selles osas aktiivsemad. Võib-olla on ka see, et vanemad inimesed pärinevad sellest ajast, kust nagu raha küsida oli piinlik, aga tegelikult pakuvadki koorid omalt poolt väga palju vastu ja ma näen ise, et läbi kooriühingu küsivad firmad, et oh, me tahaks turismigrupile esinejad ei, ma tahaks oma jõulupeole toredat koori ja me tahaksime koorijuhti, kes aitaks teha meeskonnatöökoolitust läbi selle, ta paneb näiteks meie töötajad laulma või rütmipille mängima, mis on igale inimesele jõukohane, aga sellele, kes viisi ei pea on tegemist koostööga ja hakkavad samamoodi ka firmad ja ettevõtted aru saama, et koolidel on palju pakkuda. Nii et mina näen küll, et tegelikult see erasektoris rahastuse otsimine on järjest elavam ja järjest rohkem on ka kooride kodulehel näha sponsorite logosid, et see või teine firma on meie koori toetaja ja see teeb ainult väga suurt rõõmu. Millised on teie kogemused? Olles koorimuusikaga suuremal vähemal määral seotud alates kuuendast eluaastast, on väga erinevaid arenguid olnud suhtlemises, rahastajatega ja täna minu kui koorijuhi unistus on muidugi see, milleni ma enam-vähem olen jõudnud, et ikkagi koorijuhi otsene ülesanne on tegeleda loomingulise poolega ja igasuguse suhtlusega, mis puudutab siis erakapitali kaasamist või suhete loomist lepingute sõlmimiseni kuni katusorganisatsioonide, nii koori jaoks, sellega peaks tegelema kompetentne inimene, nagu Janne siin rääkis, et väga paljud kooriliikmed asusid pärast sellist lühiajalist pikemaajalist koolitust suhtlema erasektoriga ja see tegelikult Baltika, mis Eestis võib-olla nii arenenud ei ole, see tähendaks seda, et koori juures on inimene, kes selle tegevuse eest siis vastutab, kes on ka ise kompetentne rääkima läbi erasektoriga ja, ja seal samas oma kindlad suhtlusreeglid, millest siin eelnevalt ka juttu oli. Aga loomulikult on see täiesti õige, et tänasel päeval eelkõige muuta üks niisugune harrastuskoor taidluskoor atraktiivseks ettevõtete jaoks, selleks peab ise väga palju vaeva nägema, selleks peab nähtav olema ja kuni sinnamaani, et siis neid tegevusi sponsoritele lähemale tuua, see tähendab seda, et mitte ainult sina koori esindajana või koorina ei suhtle selle sihtgrupiga, kes võiks koori rahastada, vaid ka see sihtgrupp, nagu Kaia just ütles, tegelikult hakkab ise nende nähtavate ja oma tegevust hästi eksponeerivate kooride puhul otsima koore ja sellist praktikat on minu tegevusest praegu palju, kuna ma olen seotud suuremal-vähemal määral viiekooriga kellest neli on tegelikult täna katusorganisatsiooni all, see tähendab seda, et mingisugune kindel, finantseerimisallikas olemas. Lisaks sellele on need tegevused sedamoodi nähtavad. See on küll läbi käinud teema, aga näiteks laululahingu saade siin mõni aasta tagasi rahvusringhäälingu kaudu muutis väga paljude kooride tegevuse sellisel moel avalikuks, et pärast seda tuli umbes kaks aastat kontserdipakkumisi, mida jõudnudki ja teha. Ja seetõttu on võimalik siis kooril kehtestada ühe või teise esinemise puhul mingisugune kokkulepe, hind millisega minnakse välja ühele või teisele ettevõttele muusikat pakkuma ja, ja see on üks finantseerimise allikas, aga neid on muidugi palju, kuni sinnamaani välja, et nagu siin oli räägitud hõbe, kuld ja veel kõrgemal tasemel sponsoritest, aga muidugi ei ole see nii lihtne kui professionaalne mahlase tippkultuuri puhul. No näiteks minu arust on muster, näitab ikkagi rahvusooper Estonia ja ERSO, kes on loonud selliseid sponsorkontakte, mis on tuntud üle Eesti ja seda tegevust niimoodi edasi kanda või neilt õppides võiks amatöörkoorid, noorema põlvkonna koorid, nagu nad siin ära said teatud, kes seda aktiivselt teevad, just sellist tegevust jätkata. Mulle tundub, et jõuda nagu nende õigete inimesteni õigel moel õigesti öelda, pakendatult, selleks peab olema väga pädev inimene. Ja selge on see, et loomingulised juhid tihtipeale seda ei ole ja mul on väga hea meel, et kooriühing selleteemalise konverentsi on nüüd sel laupäeval ette võtnud, mis kannabki nime, pakend ja sisu, mis siis võiks natukene aidata just nimelt neid loomingu inimesi mõtlema, kuidas siis seda kõike teha. Hedi ring, et millised oleksid siis sellised kõige lihtsamad nipid, kuidas alustada. Väga palju häid mõtteid ja ettepanekuid oli ka juba eelpool toodud näites aga soovitaks kindlasti teha ka eeltööd, et ikkagi uurida ja vaadata välja täpselt, et mis on selle ettevõtte, kellele siis see koostööettepanek tehakse ka nende koostöö või toetuspõhimõtted, et väga paljudel suurtel ettevõtetel on ka oma kodulehel väljas, kui ettevõte on pidanud oluliseks toetada ka varem või toetuspõhimõtete hulgas on ka see, et Eesti kultuuri ja, ja ütleme, muusikat toetatakse, et siis on palju suurem tõenäosus, et see ettevõte on avatud ka selle koori koostajate panekule. Teine asi on kindlasti vaadata hoolega läbi, et kellele see koostööettepanek teha. Et see jääks ringlema kuskil nii-öelda üldinfo meilide ja klienditeenindajate vahel, kes ei tea, kellele seda edastada, vaid ikkagi võtta väga konkreetne ühendus siis selle inimesega, kes selle valdkonna eest ettevõttes vastutab. Ja mida aeg edasi, seda rohkem erinevaid koostööettepanekuid ja toetus, ettepanekuid mitte ainult kooridelt, vaid väga paljudelt erinevatelt valdkondadel ja ka eraisikutelt tuleb ettevõtetele, seda olulisem on see, et tõesti see koostööettepanek oleks hästi konkreetne, hästi läbi mõeldud, üldsõnaline, et kindlasti oleks eristuv, et ainult see tänapäeval kahjuks, et me paneme teie logo flaierile ja kodulehele, et, et see kindlasti ei ole piisav väljund väga suure hulga ettevõtete jaoks, et leida siis see ühisosa kas siis selle ettevõtte tegevusalaga või siis selle ettevõtte piirkonnaga, mis annaks lisaväärtust ka sellele ettevõttele, mis on olnud teie praktika, palju tuleb selliseid taotlusi loominguliste kollektiivide poolt eile meilboksi igapäevaselt ikka tuleb, et nii muusika poole pealt kui loomingulises kollektiivis rääkida ka kunsti erinevate tantsukollektiivide ja, ja väga erinevalt poolt, aga kooridelt ka, et kooride poole pealt kindlasti peamine rõhk, mida mina olen tähele pannud, on just see, et koolid soovivad minna välismaale kas siis esinema või mingil võistlusel osalema ja soovivad just selle konkreetse väljasõidu jaoks toetust, et et see on võib-olla selline kõige sagedamini esinev koostööpakkumine, et selliseid pikaajalisi ja ütleme selle koori päris nagu püsitoetaja leidmiseks, et neid ettepanekuid nagu vähem Selle oma väiksuse tõttu ühtepidi me oleme riigina loodetavasti ikka kokkuhoidvad, aga me ei saa välistada isiklikke kontakte, need peavad olema ka kõige otsesemal tasemel on nende isiklike kontaktide kaudu võimalik jõuda ka siis niinimetatud sponsorlepinguni, sest et teatavasti suurettevõtete puhul on ikkagi sponsor rahade planeerimine väga pikaajalise strateegiaga välja töötatud, et kes toetavad sporti, kes toetavad loomingulist tegevust ja see on niisuguste klassikaliste Eesti suurettevõtete puhul kindel plaan ja sellest kuidagi osa saada, selleks aitavad sageli ka isiklikud kontaktid. Üks nüanss tahaks veel rõhutada, on see, et, et siin nimetati kooride puhul ühte olulist tegevussuunda, mis on osalemine festivalidel konkurssidel omast kogemusest öelda, et, et see ei ole sponsorsuhete sõlmimisel küll väga populaarne tegevus meenud, tahaksime suvel sõita väga tuntud Euroopa festivalile, millest sellele sponsoreid pole mitte mingit ettekujutust, et no ja selle peale sageli öeldakse, aga palun sõitke, kes teid takistab? Siin on olemas üks niisugune valdkond, mis ei ole võib-olla kõikidele eesti kooridele kättesaadav, aga Eesti koorimuusika on Euroopas maailmas väga hinnatud. Ärgem unustagem, et partneritega teisel pool, ehk siis nende festivali korraldajatega, kes eesti koore seal näha tahavad, ka nendega on võimalik suhelda tasemel, et kas te teeksite mingisugust hinnaalandust, vaid kas me saaksime ühel või teisel puhul läbi rääkida ja kui sa oled selles suhtluses järjekindel, siis sageli kamad Euroopa riigid festivali korraldajatena tulevad väga paljudele kooridele vastu eelkõige muidugi peavad need koorid olema mingil moel tuntud ka nende festivali korraldajatele, et noh, ma tahan siin laiemalt nimetada seda, et, et raha ei pea leidma ainult Eestist, vaid toetust kui sellist, et niinimetatud välisfestivalidel ja konkurssidel osalemiseks on võimalik saada ka väljastpoolt Eestit. Kaie Tanner, kui palju näiteks kooriühingu poole pöörduvad, just nimelt koorijuhid ise ja on mures sellise teemaga. Me oleme ka väga palju nõu andnud ja ma pean ütlema, et tegelikult regionaalsed ettevõted toetavad väga sageli. Kunagi aasta toetajaks valiti paar aastat tagasi Nopri talumeierei, eks ole, kes andis lihtsalt tervele laulupäevale või näiteks koorile, kes sõitis bussiga kuskile ja andis kaasa jogurtid ja kohupiimad. Kui sa tegelikult mõtled selle peale, siis see on oluline väljaminek. Samamoodi võistlus konsulele bussifirma, kes toetaksin bussiga, et selles mõttes me oleme kooridele väga palju nõu andnud küll, et kuidas koostada sponsortaotlust või kuhu pöörduda. Sest tihtipeale ikkagi on kooril just arvamine, et kui ma tahan minna kuskile välismaale sisu, keegi peab mind toetama. Paraku on tõde nagu see, et enamus välismaakoore, kes siin käivad, ütleme festivalidel tegelikult maksab ise. Et meie kurblooluse on selles, mida me ka oleme sunnitud sagele kooridele ütlema, et näiteks 2012. aastal on välismaal festivalidel auhindu saanud 83 koori. See on päris suur hulk ja see on ainult ühes aastas, aga minu kogemus on küll see, et näiteks koorde pika kahenädalase tuuri näiteks Šveitsis või Austrias ja seal on soliidsed kontserdid saatkondades erinevates kontserdimajades, on võimalik leida sponsoreid, kes on huvitatud sellest, et tõepoolest selle kooriplaatidel kavadel on see teave, see firma toetab seda koori, sellel on selline koduleht ja see küll töötab, jah, aga sel juhul peab sul olema pikk tuur küll, aga mitmetel koorifestivalidel fon kohe väljas. See, et nendel kooridel, kes tulevad üle mere või kaugelt, on võimalus taotleda festivali kaudu sponsorlust. Festival leiab neile toetajad. Seda on küll väga mitmetel taseme festivalidel. Ma lisan siia seda, et see tähendab tegelikkuses seda, et sa oled ühel või teisel või kolmandal festivalil kuidagi kellelegi silma jäänud ja selline kumu ikkagi laiemalt Euroopas siis ka levib. Ja kui see on positiivne, siis järgmine mainekam või vähem mainekas kamkorraldaja on huvitatud selle koori sinna saamisest ja pakub siis tõesti tingimusi, mis võivad sisaldada ka osaliselt kulude kompenseerimist. Siin on ju Eesti ajakirjanduses viimasel ajal väga aktuaalne organisatsioon nimega EAS ehk siis Eesti arengu sihtasutus, mina praegu antud juhul meestelauluseltsi juhatuse liikmena nii-öelda, et selle organisatsiooniga on olnud väga hea koostöö ja teatavasti Eesti arengu sihtasutuse tegelikult finantseerib selliseid projekte, millel on laiem rahvusvaheline kandepind ja nimetatud juhul oli selline Eesti meestelaulu seltsi poolt korraldatud üritus eelmisel suvel, 16. juunil Tartus kuhu lühidalt öeldes koondusid Skandinaavia, Baltimaade ja Eesti tippkoorid nimetamaks nendest ainult kolme rahvusmeeskoori Orphy dringarid Rootsist ja Helsingis üliõpilaskonna laulajat. Et kui sellised maailmanimega üksused koonduvad ühele üritusele, siis on täiesti iseenesestmõistetav. Ta ka väga lugupeetud ettevõtete juures nagu näiteks Liviko Alekokk kui Kalev ja pidasid endale auasjaks olla selle ürituse suursponsorid. Kaiacinga nimetasid Tallinna koorifestival. Iseenesest on minu arust tänaseks kujunenud selliseks ürituseks, millel just Eesti niisugused nimekamad ettevõtted, äriettevõtted, loodetavasti peavad auasjaks sellist üritust toetada. EAS-i tegevusest Ta on juttu ka kooriühingu konverentsil, aga Hydi soovist täiendada. Ja ma tahtsin kommenteerida just seda mõttekäiku, et kui koorid vaatame koostööettepaneku ettevõtetele, et siis see tuua seal väga selgelt välja oma varasemad sellised edulood või auhinnalised kohad kuskil rahvusvahelistel võistlustel, et see on väga efektne. Ta ka nendele ettevõtjatele, kes, kes võib-olla ei ole selle valdkonnaga ise nii kursis, et see jätab oluliselt usaldusväärsema mulje ja kindlasti ei tasu olla selliste kohtade peal liiga tagasihoidlik. Aga tahtsin veel täiendada kahe mõttega, et esiteks see, et paljud ettevõtted ootavad ikkagi kooridelt just nimelt pikaajalist ja nagu süsteemset koostööd, et mille raames on nagu mitmeid erinevaid koos võimalusi, et ma võin siin lihtsalt tuua näitena EMT pikaajalise koostöö näiteks TTÜ meeskooriga, mis on nagu aastate pikku arenenud ja lisaks sellisele lihtsalt logo ülespanemisele, kas veebi või materjalidele on siin ka tõesti tehtud ühiselt, nii näiteks EMT bränningus plaat eraldi välja antud ärikingitusena või siis koorikontsertidele siis pileteid näiteks, mida saab siis klientidele, kes on vastavate huvidega kinkida ja nii edasi, et sellist sisulisemat pikemaajalist koostöö nagu partnerid, kindlasti paljud otsivad. Teine võimalus, mida ma kindlasti soovitaksin kooridele, on see lisaks raha küsimisel, on, on võimalus küsida ka just nimelt mitterahalist toetust, nagu siin Nopri meierei näide oli ja, ja võib-olla tõesti see, et bussifirma annaks tasuta bussi, et minna mingisugusele esinemisele või või ööbimiskohaks saada tasuta ööbimine või tasuta ruumid proovida, eks, et sellised väga lihtsad ja head koostöövõimalused, et mitmete koostööpartneritega on meil näiteks tehnoloogia ja innovatsioonialane koostöö, et me näiteks Pimedate Ööde filmifestivalile oma kuludega tegime mobiilileheküljed või mõnest näiteks koori esinemisest ka teha näiteks hoopis nelige ülekanne otse internetti ka välisriikides on võimalik seda näha, et et sellised koostöövõimalused on ka olemas. Nendele koolidele, kes ei ole nii suured või ütleme Tallinnas, vaid on just nimelt piirkondades, et kindlasti soovitaks just nimelt selles piirkonnas aktiivselt tegutsevad vaata ettevõtetega rääkida, sest neil on alati ka huvi just nimelt oma piirkonna elu edendada, et et see on võib-olla selline kolmas suund, mille ma tooks välja kindlasti tundub, et siis neid võimalusi siiski on, tuleb ise olla lihtsalt aktiivne ja on siis nii, et ei pea olema professionaalne marketing inimene, et pöörduda ühe firma poole, et võib julgelt teha seda, aga lihtsalt dirigent, laulja koorist. Ma arvan, et kõige olulisem on see, et see inimene, kes seda koostööettepanekud teeb, et tal endal silmad säravad, ta ise usub, et see, mida see koor teeb, et see on väga-väga hea. Ta ise südamest tahab seda edendada. Et see on see, mis tegelikult paneb ka selle koos partneri uskuma, et sellest koostööst võib tulla midagi väga head. Kui ma olen koorilaulja, siis ükskõik millise koori c5 ma näen seda, et seda koori toetab see pang kas või see telekommunikatsioonifirma, see on minu jaoks üks argument, miks valida just see pank või see telekommunikatsioonifirma, et kui mõelda, et sihtgrupp, see üle 37000 on tegelikult väga suur. Nii et noh, selles mõttes ma arvan, et on ka firmadele atraktiivne Seda enam, et igas firmas on vähemalt keegi, kes on kunagi kooris laulnud, mulle tundub. Aga ma tänan selle sisuka ja vajaliku vestlusringi eest heliring EMT-st siis Kaie Tanner, Eesti kooriühingu esindaja ja Indrek Viiard oma kogemustest rääkimast. Siinkohal tuletab veel ka kooriühing kõikidele kooris, lauljatele ja koorijuhtidele meelde, et aasta toetaja biitleid, neid, kes siis loomingulisi kollektiive on aasta jooksul toetanud üks kuidasmoodi on võimalik esitada aasta toetaja tiitlile kolmanda detsembrini. Kooriühingu kodulehelt saate selle kohta infot. Liiga ja te kuulasite 24. novembri helikaja saadet saatele tegid kaastööd Nylejevaste impelk Igor Karsnek, Toomas Velmet, Helena Tulve. Toimetas Annika Kuuda ja operaator oli Katrin maadik. Aitäh kuulamast.