Tere, hea vikerraadio kuulaja, eks talvine nädal hakkab läbi saama ja läbi tuisu osa Tallinna on täna siia rahvateenrite stuudiosse jõudnud, Heidit Kaio, Eesti Päevalehenädalal lihaslisast LP heidet. Ta oli, meil oli väga korrektne. Nii, eelmisel korral läks natuke valesti, nüüd siis on viga parandatud. Oled kogu aeg rahvusringhäälingu uudistejuht ning Lauri Hussar vikerraadiost ja tänases saates räägime Eesti riigikaitset tulevikust, aga ka sellest, mis ootab ees rahvusliku lennukompanii Estonian eri. Teeme vahekokkuvõtte ka elektrituru avamisest ja kaardistame hetkeolukorda Eesti poliitmaastikul ja kui aega üle jääb, tuleb jutuga rahvastik paiknemisest. Eestis aga alustame USA-s Connecticuti osariigis. Newton'i. Ta on jah, linna algkoolis toimunut tulistamisest, mille käigus siis on hukkunud 27 inimeste ja nende seas ka tulistaja ise ja tema õpetajana töötanud ema ja ja, ja see on jälle pannud meid tegelikult ühe sama teemade ringiga tegelema, millest me siin oleme iga aasta peaaegu rääkinud. Lähemal ja kaugemal on sellised juhtumid aset leidnud, aga aga USA on siin selgelt esirinnas ja tõenäoliselt neid põhjusi, miks USA-s sellised juhtumid aset leiavad. Neid ei ole vaja kaugelt otsida, sest USA relvaseadus annab annab võimaluse selleks, et et inimesed, kelle psüühika ei ole korras saavad liiga kergelt relva kätte ja võivad seetõttu ka ka tõenäoliselt takistamatult tegutseda. Et jah, et äärmiselt kahetsusväärne, kurb lugu ja, ja selle mastaabid on ju ka väga, tohutult suured, et 27 hukkunut, et et aga, aga nii nagu alati selliste juhtumite rajal puhkekorraks diskussioon sel teemal, et USA-s, et tegelikult ka maailmas. Et kas USA-s peaks siis nagu relvade omamine olema kuidagi nagu karmistatud või keelustatud üldse. Siis see diskussioon üsna ruttu nagu sumbub kuni järgmise korrani, kuni jälle tõuseb, et minul paraku kuigi president Obama on lubanud hakata tegelema sellega, et sellised olukorrad ei korduks enam, siis noh See eeldaks ikkagi ühtegi vaid ühte, aga väga põhimõttelist otsust. Et aga kardetavasti sellist otsust ei langetata. Samas on huvitav see, et, et see, see raemis inimestesse koguneb, et see koguneb kooli suhtes. Et on, on, muidugi, on neid, kes lähevad kinno tulistama ja need, kes, kes mõnes muus avalikus kohas tulid, tulistavad, aga ülekaalukad on just nimelt koolitulistamised, et see on ikkagi väga märgiline, et midagi. Et see kool on nii oluline Noh, selle konkreetse loo kohta räägitakse muidugi seda, et, et antud juhul oli tegu psüühiliselt haige inimesega, kelle, kellele küll relva ei müüdud, aga kelle emal olid relvad ja, ja mida ta siis lõpuks kasutas. Ja, ja, ja kindlasti siin siin on, on pisut mõtlemisainet ka kõigile kõigile meile, sellepärast et, et ka ka meil on ometigi inimestel võimalik relvi poest osta. Selleks tuleb muidugi läbila loomulikult, et kõikvõimalikud testid ja nii edasi, aga, aga ka relvade kättesaadavus inimestele, kes, kes siis ei, ei pruugi neid teste läbida, et ka see ei ole päris võimatu, et siin kindlasti on üks, üks tõsine mõtlemise koht ja, ja kindlasti on üks tõsine arupidamise mõtlemise koht ka ka see, et milline peaks olema see psühholoogiline tugi ka näiteks koolis õpilastele ja Ma lihtsalt tooksin nii-öelda ühe ühe mõtte, mis, mis ka siin Eestis on diskussioon, nina üleval, et et ma enne saadet sain siin kolleeg Andres Ammasega kokku, kes ütles, et, et kui praegu osa on see, et meie kohalikud omavalitsused peaksid koolist, tugistruktuure, kõikvõimalikke psühholoog ja logopeed üleval pidama, siis siis kui me võtame nüüd sellise laiema pildi aluseks ja vaatame, et mis roll võiks olla psühholoogil ka lastega tegelemisele ja nii edasi, et siis siis võib-olla see peaks olema ikkagi väga selgelt riigi kohustus just, just ka selle valdkonnaga tegeleda, mitte asetatakse sellised väga olulised kooli seisukohalt tähtsad tugistruktuurid omavalitsuse õlule. Just nimelt, et praegu on ju tegelikult kardetavasti tekkimas selline olukord, kus omavalitsused on neid samu, neid kõik tugistruktuure pidanud üleval noh, siiamaani ikkagi laias laastus riigi raha eest, et nii-öelda sellest õpetajate palgaraha eest ja õpetajate palgatõusu üks komponente peaks nüüd tuleval aastal olema see et pannakse siis nagu konkreetne nagu keelt, peale selle selle palgaraha jagamisel eripedagoogidele, psühholoogidele ja nõnda edasi. Et mis, nagu kardetavasti kaasa toob, on see, et omavalitsustel ei ole nii palju raha, et need tugistruktuurid ise kinni maksta ja väga pelgan, et selle tulemus on see, et paljud koolid jäävad neist vajalikest inimestest lihtsalt ilma. Ja see on jah, täiesti tähelepanuväärne asi, mis praegu toimumas on, et et tegelikult sinna umbes 2010.-ks aastaks sinnakanti me olime jõudnud meie koolis tenniseolukorda, kus, kus nii-öelda Me nimetame nendest tugistruktuurideks, aga, aga, aga ütleme, et õpilasel oli võimalik saada personaalset abi, kui tal olid mingisugused probleemid, võisid olla õpiraskused, psüühilised, psühholoogilised probleemid, aga, aga me hakkasime jõudma sinnamaani, kus nagu iga õpilane on väärtuslik ja iga õpilasele tuleb nagu läheneda personaalselt tema probleemidele siis nüüd on juhtumas ja et selle, sellesama, selle rahastamise ümberkorraldamisega, mis võib-olla oma olemuselt pole vale, aga seal on ka nii-öelda laps pesuveega välja minemas, et, et võib välja visatamas, et siis väga olulised tugistruktuuride koolidest tõmmatakse kokku. Siin on kindlasti mõtlemise kohta, loodetavasti see diskussioon läheb edasi, sest vaatamata sellele, et riigieelarve meil on heaks kiidetud ja tõenäoliselt neid numbreid on väga keeruline ümber tõsta, siis siis järgnevateks aastateks on, on kindlasti olulist mõtteainet, et aga aga kaardistaks nüüd olukorda Eesti poliitmaastikul ja, ja põhjust selleks annab rahvusringhäälingu poolt tellitud küsitlus. Kus siis nüüd me võime täiesti kindlate ja varasemaid uuringu andmeid võrreldes väga selgelt öelda, et Eesti kõige populaarsemaks erakonnaks on tõusnud Sotsiaaldemokraatlik Erakond keda toetas siis 28 protsenti vastanutest või nendest, kellel on eelistus, Keskerakond on tõusnud teisele kohale 24 protsendise toetusega ja Reformierakond on langenud siis kolmandale kohale 22 protsendise toetusega ja IRL anne, neljas tõsi küll, ka natukene tõusnud 18 protsendi peale võrreldes siis oma varasemate tulemustega ja ja see on nüüd küll küll selline tulemus, mille, millest me saime aimu juba pool kuud tagasi ja, ja mida siis mõned võib-olla kes kuskilt said aimu, et selline tulemus on tulemas? Hakkasid hakkasid siin numbritega songleerima, aga, aga, aga nüüd on meil need numbrid selgelt puust ja punaseks tehtud, et et siin võib küll väga selgelt öelda, et otsida selline selline ootamine ja, ja, ja samal ajal üsna terav kriitika valitsuskoalitsiooni aadressil arvestades ka, kui palju sealt on ämbreid kolistatud, on, on lõpuks vilja kandnud. No ma ütleks, et see sotside terav kriitika ei ole küll väga, väga nagu passiivne olnud, et sotsidel on olnud nüüd praegu õnn olla olukorras, kus nad saavad nii-öelda tordi kaunistuseks või selliseks, kus nende reiting on tõusnud tegelikult ilma suurt midagi tegemata, et see on ikka tohutu vedamine neil. Tean ja ma ei tahaks öelda, et sotsid ei ole midagi teinud, sotsid on siiski viimase kuu aja jooksul olnud üsna aktiivsed, et kui me vaatame, et nad olid vedavad näiteks Juhan Partsi umbusaldusavalduse sisseandmisel peale selle, sotsid on olnud väga jõuliselt kogu selle harta 12 protsessi juures. Et ühel hetkel mulle tundubki, et sotsiaaldemokraatlik erakond üritab nagu, nagu mingil määral selle hartaga samastada või et või et seal on ikkagi väga selgelt selline sotsiaaldemokraatlik joon sees, kui me vaatame ka seda, mida Marju Lauristin kirjutab ja nii edasi. Ja, ja sellepärast see, see lähenemine hartale ja, ja kogu see pilt pluss siis pluss siis veel viimase aja sõnumeid, et see, see on, see on viimast sotsiaaldemokraatlikku erakonda pigem nagu sellisesse sellisesse joonde, kus nad, kus nad üritavad nüüd eristuda teistest poliitilistest jõududest väga selgelt näidata, et nemad on siis tänasel eesti poliitiku poliitilisel maastikul need valged jõud, et kui me mäletame, et siin veel vastad tagasi räägiti sellest, et et võib-olla Keskerakond ei ole valge jõud, et võib-olla nad on hallid jõud või mis värvi iganes, aga et siis teised on juskui valged jõud, et siis siis aasta on vahepeal muutunud päris palju ja nüüd räägitakse sellest, et kas valgeid jõude üldse on, aga sotsiaaldemokraatlik erakond kindlasti pretendeerib sellele, et olla siis Eesti poliitmaastiku valge jõud. Emori uuringuekspert Aivar Voog, kes on neid küsitlusi siis nagu teinud ja kokku pannud ja, ja põhjalikult uurinud juba aastaid ja aastaid et tema rääkis selles mõttes huvitavalt, et, et neljast sellest parlamendierakonnast on ainsana kogu aasta jooksul omanud väga selgelt stabiilselt toetust Keskerakond, kelle toetus on siin kõige halvemal hetkel olnud vist 19 protsenti, aga, aga laias laastus on seda toetus püsinud kogu aeg selliseid 22 kuni 25 protsenti, et et kuhugi sõnul on Keskerakonna selline toetaja profiil kõige kindlam. Et neid nagu sellised skandaalid või või, või enda skandaalid, teiste skandaalid ka ei mõjuta. Nad ei kaota sellest väga palju ja nad ei võidega nagu juurde, et nendel on selline väga tugev nagu harju keskmine toetus kogu aeg. Seevastu ülejäänud kolm erakonda neil on oma mingi baas olemas aga siis on olemas selline teatud hulk inimesi, kes sõltuvalt siis poliitilistest sündmustest, skandaalidest, mis millest iganes siis üsnagi Kuu lihtsasti vahetavad oma eelistusi siis IRL-i reformi ja, ja sotsiaaldemokraatide vahel, et mis on mõnes mõttes ju kummaline, et et on ju tegu üsnagi maailmavaateliselt klassikalises maailmavaates kolme kõige peavoolu, nagu erinevad vool esindavad nagu erakonnaga. Et see nagu huvitav ja, ja praegusel hetkel on, on siis see nii-öelda liikuv osa sellest valijaskonnast läinud sotsiaaldemokraatide selja taha, aga aga nagu Aivar Vookkama ütles, et tegu on ennekõike sellise vähem harituma ja madalama hari madalama sissetulekuga lasteaiagrupiga, kelle poliitilised eelistused muutuvad väga kergesti. Neid on lihtne nagu mõjutada, et selles mõttes, nagu see sotside kõrge tase praegu siin kahes viimases küsitluses olnud siin viimased 28 protsendi protsenti, et, et see ei pruugi olla väga püsiv. Et meenutame, et see oli ju ka kevadel, siis kui oli õpetajate streik tõusis ka sotside toetuskorraldus 30-le protsendile vis suisa. Et aga kadus sealt paari kuu pärast taas selle 20 piirimail. Et, et see on selline, siis on ja kes siis nagu päris palju nagu nagu määrab. See on huvitav, et vaadates Reformierakonda Isamaa, Isamaa ja Res Publica liitu ja sotsiaaldemokraate, siis nende nende elektoraat on tõeliselt üsnagi voolav ühe nii-öelda ühest kausist teise, et vaatasin näiteks enda tutvusringkonda. Muidugi, sellest ei saa väga suuri järeldusi teha, see on lihtsalt üks üks väiksemat sorti seltskond, aga ma näen selgelt, et ettevõtjad püsivad siiski Reformierakonna toetajatena sõltumata sellest, mis Reformierakonnaga toimub. Väga suur hulk inimesi on selliseid, kes täiesti vabalt võivad ühtedel valimistel sotsijateistel Reformierakonda toetada erinevatel kaalutlustel, leides piisava põhjendusega väga tihti muidugi tehakse isikutele lähtuvalt otsuseid, aga, aga no ütleme, et suurt selliste südametunnistuse piina nende kolme erakonna vahel valiku tegemisel nagu ei ole, et, et pigem pigem Kerge üsnagi kergesti valitakse hetkemeeleolust lähtuvalt sobiv. Aga üks huvitav nüanss on veel minema välja tooksin, on see, et kui me summeerime kahe koalitsioonierakonna ja kahe opositsioonierakonna toetused siis ma küsiksin teilt nii-öelda viktoriini küsimusena, 12-st kuust. Mitmel õnnestus opositsioonil koalitsiooni kogu toetust edestada. No see on ikka mõned kuud on olnud aga ma põgusalt mitte valdavalt, kusjuures. Mis, mis sina? Ma arvan siiski, et arvestades, et IRL-i toetus seoses aasta alguse elamislubade skandaaliga oli väga madal, et ta oli selle aasta alguses seal 10 11 protsendi juures, et siis Reformi Reformierakond on küll kõrge käinud, ma arvan, et kuskil seitsmel kuul 12-st on olnud, on olnud opositsioon ülekaalus. No Lauri on lähemal, aga tegelikult on suisa 10-l kuul 12-st opositsiooni, kogu toetus on suurem kui koalitsiooni ja need kaks kuud, kus need ei olnud, olid poliitikal hoiud juuli august. Nii et ülejäänud kõikidel kuudel, kas siis väikesest määral või, või siis üsna suurel määral, nagu aasta viimasel kuul on olnud siis kvalid koalitsioon selgelt nagu alla jäänud opositsiooni. Siis kindlasti opositsioonipoliitikuid kannustab edasi tegutsema, aga kui ma vaatan neid ikkagi opositsioonile tegutsemist, siis siis mõneti, mis puudutab näiteks ka sotsiaaldemokraatlikku erakonda, et neil ei ole mõnikord närvi või nad nad ei, neil ei ole piisavalt kannatust oma oma otsuseid ellu viia, et kui nad näevad, et et kusagil on võimalik see samm ära teha, et siis nad siis nad teevad seda väga kiiresti rabistades, antud juhul siis võib välja tuua ka selle majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi umbusaldamise, mis toodi väga kiiresti riigikogusse ja, ja mis tehti ära, mistõttu see fookus Eesti Energia elektri tootmisküsimustelt läks särada, et olekski eile lasteportfell IRL-i praadida, et oleks pidanud ikkagi ootama ära kõik tulemused, mis puudutavad ka Estonian Airi ja nii edasi ja siis oleks saanud juba teha palju palju põhjalikum arutelu, et ma olen jätkuvalt seda meelt, et poliitikas võib-olla selline selline kõige kiirem loorberite lõikamine või kohe mingi kiire poliitilise otsuse tegemine ei pruugi olla alati kõige parem lahendus, et võib-olla selline selline natukene põhjalikum ja, ja laiapõhjalisem arutelu, see, see võib anda parema tulemuse. Mina arvan, et selline umbusaldamist, ööistungite ja muu sellisega mänginud tegelikult nimetame seda politikaanluseks või see on lihtsalt selline tehniline tore mäng, mis tegelikult avalikkuse jaoks jääb tihti märkamata, et inimesed uudisvoost ei haara seda kinni ja see ja see ei noh nagu seda ei, see, seda, seda ei kirjutata ümber nagu erakonna positiivseks reitinguga. Et sellest ei jää maha märki, kui justkui, nagu nad oleksid tohutut sõnumit ühiskonnale saatnud või oleks millegi eest, aga seisaksid. Aga samas, kui me peame siin silmas, et, et juhul kui on teema põhjalikult ette valmistatud ei umbusaldata igal üksikul põhjusel vaid vaid, vaid vaadeldakse pilti oluliselt laiemalt, siis me saame oluliselt sisulisemat debatti, et siis ei ole tegu vaheaegade võtmisega, vaid oluliselt oluliselt põhjalikuma ja siis oli sisama aruteluga, et see, see on ju lõppude lõpuks see eesmärk, mida me mida. Selle ma selles mõttes ma olen nõus, et aga debatti ei ole toimunud või ütleme, et nad ei ole märgatavad ega jõulise toonud, et mis on võib-olla olnud ka ajakirjanduse enda osa, et ajakirjandus on hoidnud selgelt fookust eemal, siis tegelikult võib võiks öelda, isegi nagu riigikogu aruteludest ja on hoidnud siis fookust, ma julgeksin väita reformierakonnal ja siis nagu Michali skandaaliga kaasnevad. Minu jaoks on ikkagi huvitav küsimus see, et mis nüüd edasi saab. Et vaatan siin, mida on nii opositsiooni kui koalitsioonipoliitikud rääkinud koalitsioonist räägitakse seda, et see koalitsioon püsib, opositsioonipoliitikud ütlevad, et Reformierakond ehk siis sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser on seda mõista andnud, et Reformierakond tahaks justkui vabaneda IRL-ist. Ja, ja me teame, et kaks korda on Reformierakond seda teinud. Ükskord vabanenud Isamaaliidust, teine korda vabanenud Res Publicast läinud valimiste vahel uude koalitsiooni ja, ja, ja see on olnud nende jaoks lõppkokkuvõttes edukas. No sellel on mõnes mõttes nagu oma oma loogiline jada ju ka, et või põhjused et see niimoodi on toimunud, et IRL ja ütleme siis tema eelkäija Isamaaliit ja Res Publica kaks erinevat erakonda on olnud ikkagi ju ka samamoodi nagu parempoolsed erakonnad. Ja noh, mõneti on konkureeritud sarnase valijagrupi pärast Reformierakonnaga mis tähendab seda, et aasta-poolteist enne valimisi hakatakse ju ju ju tegema selgeid nagu samme selleks, et seda parempoolset valijaskonda enda taha saada. Ja paratamatult see toob kaasaga suhete teravnemine siis nende paremerakondade vahel. Et kas see nüüd Läheb ka nüüd nii noh, raske öelda, et et tegelikult on ju Eesti poliitikaelu ju ju on näha, et et seal nagu prognoose teha, on juba muutunud nagu selles mõttes mõneti nagu mõttetuks, et niisugused üksikud skandaalid nagu täiesti tühja koha pealt nagu tekkinud või tühja vabalt selles mõttes, et keegi pole osanud ette näha ka elamislubade skandaal siis Meikari skandaal on ja et need mõjutavad poliitikat palju rohkem kui mingid sellised suured põhimõttelised otsused või möödalaskmised. Et meedia pöörab sellistele asjadele palju enam tähelepanu kui, kui mingitele nagu sisulistele küsimustele. Ma olin eile ühel üritusel, kus räägiti paanikast, räägiti skandaalidest, aga kuna seal kehtivad kehtisid Chatham aus reegleid, siis ma ei saa öelda, kes, kes oli see inimene, kes ütles, aga eks see strateegilise kommunikatsiooni vallas Mina ei tea, kes on, aga kui sa räägid sellest, siis ma pakun, et ta on üks hästi pikka kasvu mees. Ma ma pakun ka, et ta võiks olla pikka kasvu ja Reva rääkis skandaalidest Eesti ühiskonnas ja rääkis rääkis sellest, et millised on Eesti ühiskonda enim mõjutanud skandaalid viimase 20 aasta jooksul tõi sealt ta välja loomulikult siis lindiskandaali tõi ta välja pildiskandaali või pildi, tulistamise, skandaali ja päris mitmeid, aga siis ta tõi välja selle, et viimase kahe aasta jooksul on on toimunud neli või on aset leidnud neli sellist skandaali, mis, mis on kahe aasta kohta natukene liiga palju ja tõi ta välja siis selle KGB või nii nimetada teatud idaraha skandaali tõi ta välja mitte poliitilise dopinguskandaali, siis ta tõi veel välja elamislubade skandaali ja tõi välja ka selle, et et see erakonna Reformierakonna rahastamise skandaal, et, et neid on natukene liiga palju ja tänu sellele, et neid skandaale on niivõrd palju, siis siis ka selline ühiskondlik tunnetus või arusaam sellest, mis riigis riigis toimubki, kipub kaduma, sellepärast et see fookus on peaasjalikult nendel skandaalidele seal, see loob seda laiemat fooni ja väga negatiivset fooni ja seetõttu kogu see suhtumine riiki, sellesse, mis poliitikas toimub ja nii edasi on, on ilmselgelt häiritud ja see võib endaga kaasa tuua väga-väga tõsise usalduskriisi osaliselt riigi, poliitikute ja nii-öelda kõige selle vastu, mida me oleme siin 20 aastat ehitanud. Ja mina päris sellega, nagu ma vaidleksin, selles mõttes vastu, et küsimus ei ole mitte skandaali kvaliteedis, et, et need on olnud eriliselt võimsad skandaalid. Ta väitis muuseas, et eestlastele võib-olla kõige tõsisemalt võib korda minna dopinguskandaal ja et võib-olla kõige sügavamalt puudutab see see just just Aga aga siiski jah, et, et ma arvan, et see küsimus ei ole skandaali kvaliteedis, et need on, need oleksid nüüd eriti võimsad skandaalid olnud, vaid pigem on seal ma pakuksin ühiskonna muutumises, kus ühiskond hakkab muutuma tundlikumaks hoopis teistsugustele asjadele kui näiteks 90.-te aastate lõpus. Et ma tooksin siin võrdluseks Skandinaavia ühiskonna, kus on ministreid ikkagi maha võetud selle eest, et ostis krediitkaardiga sukapükse või, või peatas või helistas nagu praamimeeskonnale ette, et ta jääb hiljaks ja ja, ja hoidis siis nagu praami mingisuguseid viis minutit kinni, mis meil siin 90.-te aastatel oli täiesti tavaline praktika poliitikute puhul, et ühiskond muutub oluliselt tundlikumaks erinevalt erinevate nähtuste ilmingute suhtes. Kasvõi sedasama Michali, Michal Michali ja Meikari case, mida, mida ju ajakirjandusse tegelikult võttis esialgu kui niimoodi, et issand, me oleme rääkinud 15 aastat sellest, et erakondi rahastatakse mustalt ja et kõik annavad sinna sularaha. Ma ei, mina isiklikult olen kirjutanud 2002. aastal artikliseeria sellest ja, aga millegipärast ühiskond reageeris selle seekord sellele ikkagi oluliselt oluliselt tundlikumalt. Et, et jah, ma arvan, et küsimus selles skandaali kvaliteedis, vaid, et selles, et ühiskonna tundlikkus on muutunud. Võib muidugi leida ka teistsugust põhjendust, et ma olen kuulnud ühte hinnangut, mis on seotud masuga, et kui masu ajal tuli vaja leida kiireid lahendusi, et siis inimestes ei ei käivitunud mitte protestimeel, vaid käivitus ellujäämisinstinkt, ehk siis vaadata, et kuidas masu üle elada, aga nüüd, kui, kui masu üle elatud ja uuesti selline stabiilsem ja, ja võib-olla ka tõusuperiood, siis nüüd hakatakse esitama küsimusi, et aga mida ma siis nagu oma riigilt selle märkimisväärse panuse eest vastu saan või et kas ühel hetkel ka minu minu õigus otsustada asjade üle suureneb, kas, kas ma tunnetan ennast seeläbi ühiskonna ühiskonna osana ja nii edasi, et, et võib olla nüüd väljendub hoopiski see, mida toona elati enda sisse, nüüd nüüd on, on väga selgelt väljend omasse soov ka laiemalt kaasa rääkida, et ma olen kuulnud ka seda hinnata. Kindlasti, ja ma arvan, et see oli see sama oli näiteks kindlasti nendesse streigiliikumistes õpetajate arstidest riikide liikumistes väga oluline oluline motiivi, oluline käivitav jõud. No kindlasti on huvitav muidugi vaadata ka seda, et millised arengud on see nädal toonud kaasa siis nimetatud harta 12 rindel ja, ja, ja selles vallas, mis puudutab nüüd seda presidendi jääkeldris alanud protsessi ja sellest nädalast ma tooks välja kolm sellist märgilise tähendusega artiklites oli Marju Lauristini arvates kell teine oli Jaak Alliku artikkel ja kolmas Rait Maruste artikkel. Ja Marju Lauristin oli just Eesti Päevalehes ja Jaak Allik Postimehes ja Rait Maruste vist avaldusele lausa Delfis, nii et Päevalehes või, või oli Päevalehes ja ja, ja loomulikult käib diskussioon nii-öelda nende protsesside üle. Marju Lauristin julgustab seoses hartaga ja Ardo julgustab harta toetajaid tegema võimalikult palju ettepanekuid siis sellele protsessile, mis on käivitunud ja kus peaks valmis saama kohese virtuaalne platvorm, kuhu saab hakata neid ettepanekuid tegema. Jaak Allik esitab oma oma nägemuse lausa ettepanekute näol. Tal on päris mitu ettepanekut jah, tervelt seitse. Et siis mida, mida ette võtta ja Rait Maruste siis Reformierakonna esindajana räägib, pigem sellest, et kuidas tegelikult juba juba ammu enne seda, kui see harta protsess käivitus, on inimesed kaasatud näiteks erakondade rahastamise arutellu, kuidas riigikogu põhiseaduskomisjon on kohtunud kodanikuühiskonna esindajatega ja on on väga selgelt tegemas ka ettepanekuid erakondade rahastamise muutmiseks ja nii edasi, nii et et siin on, siin on nagu kaks kaks huvitavat seisukohta, et ühelt poolt on üks seisukoht, mis ütleb, et, et juba tehakse, juba kaasatakse juba juba protsessid käimas. Et ei, ei ole, ei ole selget seina ja, ja, ja võib-olla inimeste vahel ja, ja teiselt poolt öeldakse, et, et jätkuvalt tuleb väga jõulist survet avaldada selleks, et Toompeal keegi kuulaks või või, või saaks ka millestki aru. Eks põhimõtteliselt tõde ole mõlemas pool, et et ka kodanikuühendused ise on öelnud, et neid on hakatud rohkem kaasama. Aga, aga noh, on olnud ka kriitikat selles suunas, et võib olla alati ei olegi seda nii-öelda nõu ja jõudu kodanikuühendustel nagu pakkuda olnud mingitesse, kuna, kuna paljusid asjad, mis parlamendis arutatakse, on seaduse muutmise muutmise seadused on ja et need on niivõrd detailsed ja sealt sellised laiapõhjalist arutelu vähe nagu võimalik saavutada. Aga minu meelest on see väga hea meel, et et kui see harta 12 oli selline noh, nagu ühiskondlik karjatus, tähelepanu juhtimine milleks millestki mõned lugupeetud inimesed nagu Rein raud, tõid oma isa enda nagu maine ka mõnes mõttes nagu ohvriks, et siis on nagu nüüd nagu astutud. Samm nagu edasi, et sellisest tähelepanu juhtimisest on jõutud juba sellisesse arutelu faase, et, et selles mõttes on see edasiminek minu meelest nagu väga sümpaatne ja ja noh, võtame kasvõi Jaak Alliku artikli, et väga hea artikkel. Ma ei ole kõikide tema seisukohtadega nõus, aga väga konkreetsed ettepanekud ja mida rohkem selliseid ettepanekuid nagu, nagu välja käia seda suitsu tegelikult ju järgneda, mitte ainult niimoodi, et kõik pakuvad oma ettepanekuid, vaid keegi juba kommenteeriks juba välja käidud asju pakuks oma seisukohti, vastuargumente, et seda parem see tulemus saab olema, et sellist arutlevat demokraatiat on Eestis rohkem vaja kui käratsevad. Just ma olen ka väga nõus sellega, et Jaak Alliku artikkel on väga huvitav, põnev ja see on debati loov ja see vastamine väga hämmastas Rait Maruste artikkel, kes tegelikult oli üsnagi selline irooniline selle harta suhtes, et mis on nende mandaat, palju neid seal on 12 inimest kirjutanud alla, kes nad sellised on? Me oleme siin Riigikogus istunud ja teinud kogu aeg tööd, et mida te tulete. Vaata nüüd teistmoodi ma selleks, et saada oleks huvitav, ma oponeerin, aga vaatan neid, kui palju hääli sai Reformierakond viimastel valimistel ja kui palju on pool anonüümseid allkirju antud. Sest kõik ei ole avalikud, vaid me teame väga-väga palju, et seal võimsaid allkirju ju ka. Et kui palju on antud hartale, et, et kui sa nüüd hakkad nagu neid numbreid võrdlema, siis seal on väga selgelt Reformierakonna kasuks. Tähele, et meie siin arutleme selle üle ja me eeldame, et sellel hartale on mingisugune ühiskondlik nagu kõlapind, ehk siis minu meelest on Reformierakond pool aastat kolistanud selles ämbris, kus ärge segage meid, me teeme tööd ja et me oleme seda kõike juba niikuinii teinud ja meil on, me oleme juba niikuinii jube head, et see on lihtsalt väga-väga kohatu ämber jälle see välja koristada, et jälle. Sealt Rait Maruste artiklit lugedes korraks nagu tunne, et huvitav, kas artikkel oli kirjutatud näiteks kuu aega tagasi, siis ta oli kuskil mõnes toimetuses nagu seisis, nii pikalt, et nüüd jääb selline tunne, et see artikkel oli natukene ajast maas. Aga samas oli ta märgilise tähendusega, ta mõneti tõi, mõneti tõi välja ja ja mõneti ühes ühes aspektis võib-olla Rait Maruste artikkel on õige, et, et kui siin Urmet ütles, et, et see, et see tõde ei ole alati tee ühel või teisel pool, et, et seal seal on ka selliseid pooltoone, et siis siis kindlasti Rait Maruste artikkel, kui, kui see läbi lugeda, siis ta viitab ka sellele, et et tõenäoliselt mitte kõik ei ole selles Eesti poliitikas halvasti ja et kui siin kindlasti siin siin võib olla probleeme inimestega, siis mitte mitte kogu poliitilise süsteemi ja nii edasi, et ta viitab ikkagi nagu või, või avab natukene seda, seda laiemalt pilti ka otsustusprotsessid ja, ja sellelt, et, et parlament ei ole ju, ei ole meil ju ju päris kummidel, seal seal toimub ka mitmeid-mitmeid, sisulisemaid, arutelusid ja, ja mitmed mitmed küsimused leiavad seal tõenäoliselt ka lahenduse. Kui, kui seda tahet piisavalt Kusjuures ma olen väga nõus sellega, et loomulikult on ühiskonnas palju asju ka väga hästi, aga, aga see on minu meelest demokraatlike ühiskondade ja põhjamaal väga palju nähtud, mismoodi lõpuks minnakse krevettide õiguste juurde, et tegelikult minnakse järjest järjest järjest peenemaks selle, selle nagu niidi ketramisel, et neid, seda, seda ühiskonda ühiskonna tundlikkust nii-öelda tunnetada ja selles kaasa rääkida. Ja see ongi see, mulle väga meeldib selline debati ühiskond ja see ongi selle osa, et, et. Aga debatti ühiskonnas mõlemad osapooled väidavad seda, et et kui ei karju, siis sind ei kuulda. Et, et me oleme täna selles olukorras, kus, kus mõlemad pooled väidavad, et tuleb rääkida nii kõva häälega kui võimalik vastasel juhul sind kuulda, siis tekib meil ühel hetkel see ülekarjumise sündroom. Aga see on kahetsusväärne, et see nii on läinud noh, mingil hetkel ma saan täiesti aru, et, et on vaja mingil, et kui, kui siuksed rahumeelsed või noh, ütleme niimoodi intelligentsed tähelepanu juhtimised ei, ei kanna vilja, siis, siis tuleb teha selline emotsionaalne karjatus, et tähelepanu saavutada, seda harta oli, seda ta saavutas näiteks. Mine edasi. Aitab nagu karjatustest minu meelest. Kusjuures ju tegelikult on välja pakutud selline konsensuse otsimise vorm, et me nüüd siin tegutseme selle vormi kallal ja, ja ka ideede välja käimise vorm, et kasutage, kasutage siis seda. Ikkagi ma juhiks tähelepanu sellele, et kõige aktiivsemad hartalased on sotsiaaldemokraadid ja, ja võib-olla loomulikult see on nende õigus, sest nemad teisipäeval, need, kelle nimed ei ole teada. No see on, see on, seal oled Sa ei pea seda me reeglina siiski näeme see neid inimesi, kes hartale esmajärjekorras alla kirjutanud, väga aktiivselt oma mõtteid avaldamas ja, ja sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmed on neist ehk võib-olla kõige kõige aktiivsemad, viimasel ajal aga aga ühele ühele teemale selle poliitploki lõpetuseks juhiks tähelepanu, veel puudutab see meie keskkonnaministrit ja, ja tema isa autofirma pankrotti ümber käivat arutelu ja tänane Eesti Päevalehe nädalalõpulisa on toonud siin siis tõesti märkimisväärset lisa. Taan toonud meieni intervjuu keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusega ja ma peaks ütlema, et see on selline üsna-üsna tõsine lugemine. See on üsna tõsine lugemine ja tõepoolest, et tasub, tasub üle lugeda, kusjuures ma tunnistan mind kõige rohkem selle selle, selle tõsise lugemise puhul üllatab selle nagu siis lõpusõna, et ma ei lähe, ma ei tagane kuhugi või et ma püsin siin võideldes nagu võideldes kuulirahe all. Sest et ma olen õige inimene, ma, ma nagu ei taha kuidagi hinnangut anda, kas, kas see protsess, mis on toimunud, on kas, kas see Autorollo ümber on õiguslikult korrektne või mitte, kas seal on vigu tehtud või mitte, vaid ma tahaks öelda seda, et, et keskkonnaminister püsib väga järjekindlalt tohutult haavatavas positsioonis. Jah, aga mina ütleksin sellele vastu seda, et mina ka ei tea täpselt, see on väga keeruline vaidlus ja, ja ilmselt vaidlus vaieldakse lõpux kassist tõeniaga, mingi teadmiseni kindlasti kohtus ära. Aga. Minu seisukoht on küll see, et, et vanemate patte ei peaks nagu nuhtlema nagu laste kaela, et et isegi kui seal firmas nagu kanditi mingeid rahasid välja ja ja, ja selle taga oli mingi väga selge nagu pahatahtlik tegevus, siis siis noh, nagu põhimõtteliselt peaks vastutama see, see inimene, kes seda reaalselt tegi, mitte mitte tema laps või väide, mis või mis iganes, et noh, see on väga keeruline vaidlus ja sealt on väga raske nagu, kuna siin põrkuvad väga erinevad nagu asjad, juriidiliselt emotsionaalsed mis iganes, et siin nagu mina ei hakka mingeid pooli valima. Kui absoluutselt, kusjuures ma olen väga sinuga seda, seda meelt, et see, see on vaidlus, kus kus nagu tõde öelda on väga keeruline, aga, aga see olukord, kus praegu on, kuidas ma lisan ka siia, et ma väga mulle Keit Pentus sümpatiseerib, et ma mäletan umbes 10 aastat tagasi, kus ta oli nooruke punapäine poliitika, istus ta on praegu just absoluutselt seda koalitsiooniläbirääkimistel nii linnas kui ka riigis keskerakonnas keskerakonnas Edgar Savisaare vastas ja tema oli siis üks üks Reformierakonna läbirääkijate, seda ma oletan, et selliste laudade taha ei kutsuta noh, inimesi nööbliks, et ju tal oli juba 10 aastat tagasi väga sisulisi asju öelda ja, ja ta on praegu kogu aeg laual kui üks võimalik peaministrikandidaat ehk siis Reformierakonnale väga väärtuslik inimene. Et teda nagu hoida, hoida praegu lihtsalt tule all, minu meelest ei ole mõtet, vaadake seda pilti tänases Päevalehes, missugused on siin, pole vaja väga suurt fantaasiat, et aru saada, et see inimene pole pikka aega maganud, ta on väga kurnatud, need silmaalused on mustad kui öö. Et. Oi, oi oi no vaata, ma olen sinuga nõus. Et tõesti, et, et, et ta on praegu olukorras, kus ta on väga haavatav, Ta on lihtsalt lihtsalt väga haavatav, ma, kusjuures see, kes ta ründab, ei ole ju avalik, see, kes ründab, kes, kes, kes tuld laseb, see on kusagil kaevikus varjus. Et me ei teagi täpselt, kes see, kes see on, tema ilmselt ise teab seda. Et jah, aga veelkord, et võidelda niimoodi. Otsese kuulirahe all on väga, väga keeruline. Aga ma siiski natukene juhiks tähelepanu, et millest, mille üle siis jutt ikkagi käib, et küsimus ei ole ju selles, kas tütar aitaks vajadusel oma isad loomulikult loomulikult aitab, et milline tütar siis ei aitaks oma isa, et see on, see on täiesti loomulik, aga, aga küsimus on selles, kas tütre tegevuse tulemusena said kahjustatud võlausaldajate huvid. Ja, ja see on nüüd küsimus, millele, millele me ei ole, me ei ole saanud siiani selget vastust, me oleme ajakirjanduse vahendusel lugenud mingeid emaile, kus, kus on, on siiski näha, et võib-olla see teadmine firmas toimuvast oli natukene suurem, kui Keit Pentus ise on ajakirjanduses väitnud, aga, aga nüüd jälle ja öelda, et, et kõik, mida Keit Pentus ise räägib, on vale, et see, mida ajakirjanduse vahendusel räägitakse, on tõde, et ka selleks ei ole meil jälle piisavalt fakte, et, et seetõttu meil ongi väga keeruline olukord, et me peame mingil määral nagu sisetunde või oma usalduse põhjal otsustama, et, et, et kas nii või naa. Mina olen, ma olen karat imelid nagu läbi lugenud ja mina ei oska nende põhjal öelda, et ta oleks nüüd valetaks, kui ta ütleb, et ta reaalselt seda firmat ei ole juhtunud. Et ma ei, ma ei saa sulle öelda selle pealt, et selles mõttes on õhustik praegu väga nagu, nagu halb tegelikult, et et siin on kõikidel võimalik väga palju kaotada, sealhulgas ajakirjandusel. Aga kui ma siin kuu aega tagasi nagu kokku saime ja, ja rääkisime siis oli ka ju õhus see teema, et ootamatult ju Keit Pentus-Rosimannus teatas, et ta ei kandideeri enam uuesti. Ei sobi jätkata enam Reformierakonna Tallinna piirkonna esimehena, mis tähendas seda, et ta ei ole ka Tallinna linnapeakandidaat kohalikel valimistel enam. Ja, ja samuti teatas selsamal nädalal kuu aega tagasi, et, et et ta ei kavatse kandideerida Reformierakonna järgmiseks esimeheks. Et me siin omavahel nagu veidi spekuleerisime, et mis selle taga võib olla, aga, aga võib-olla nüüd on see põhjus nagu näha, et, et miks, miks selline otsus umbes kuu aega lasi nagu tuli? Aga ma tõesti nagu jääksin enda juurde, et mitte, et, et see mõte on selles, et Keit Pentus võiks tagasi astuda mitte selleks, et kas ta on õige või vale vaid selleks, et ta saaks rahulikult oma asjad ära ajada, et tõesti, et ta on ju praegu olukorras, kus temalt küsitakse väga suurt hulka. Kas see on väljapressimine, kas on õigustatud see küsimine või mitte. Igal juhul see raha hulk on piisavalt suur, et isegi väga rikas inimene ei käi seda lihtsalt lihtsalt lambist igaks juhuks välja, et mulle tundub, et tal oleks endal ise lihtsam see asi ära ajada ja ta ei, ta ei kaota midagi, noor inimene, tema poliitiline nagu karjäär on kindlalt veel ees, et siin ei ole nagu mingisugust kahtlust, aga, aga tõesti, et ta on väga-väga keerulises olukorras hetkel. Ja aga ma siiski juhin tähelepanu ühele olulisele nüansile, et kui ühelt poolt, et me kuuleme, et Keit Pentus ja, ja see palgatud advokaat ja nii edasi räägivad, et neil puudus ülevaade sellest rahalisest seisust samal ajal nad tegelesid firmas toimuvaga, et siis noh, kui kui, kui tegeleda firmas toimuvaga ja ja, ja saad aru, et seal on kriis, et siis ühel hetkel ikkagi tuleb nagu, tuleb nagu tegeleda ka selle rahalise poolega, sest see on, see on see on ilmselge, et ilma selle rahalise pooleta ei ole võimalik võimalik näha, mis, mis firmas firmast tegelikult toimuma ei jäta, et mõneti mulle tundub. Et siin siin on, on seisukohti või, või ka või ka lauseid, mis ei pruugi olla võib-olla kõige tõesemad. Samas kehitas õlgu selle peale, et ta oletades, et, et Keit Pentus sellele endale väga töine karjäär siis ja talle sattus ots nagu sattus nina ette asi, millega ta peab ära tegelema, siis ma ei, ma ei ole küll kindel, et tal oli aega ja mahti sellele nüüd täie auruga pühenduda, et pigem just nimelt see, et leida keegi inimene, kes selle selle asjaga ära tegeleb, et nagu filmis mister Wulf, kes kes koristab, koristab riismed, onju. Nii et no kindlasti me loeme ka edasi edaspidi sellest, et mis on toimunud firmas Autorollo ja kuidas ma arvan, sellest me kuuleme, mitu aastat sularaha on, on nii-öelda laenuna või firmastan laenuna sularaha välja viidud ja nii edasi, et et kõik sellised süüdistused on ajakirjanduse vahendusel õhku visatud ja eks me nendest kuuleme, kuidas nende nende lugudega täpsemalt on, aga aga pisut selgem on pilt rahvusliku lennufirma Estonian Airiga seoses sellel nädalal on, on siis valitsus jõudnud seisukohale, et Estonian Airile tuleks edasiseks opereerimiseks laenu anda? Laenu hakatakse andma osade kaupa. Ja ja kokku vist vajab firma või vähemalt riik on esialgu nõus andma kokku kaheksa miljonit, aga see esimene osamakse on sellest kümnendik ehk 800000 eurot ja ja oodatakse ka siis Estonian Airiga seoses Euroopa komisjoni otsust riigiabi kohta. See võib olla väga keeruline ja samal ajal jätkub ka selline nimetaks saneerimine või, või trimmi minema nimetatakse siis teise nimega ettevõttes, et et ühelt poolt, et sõlmitakse või üritatakse sõlmida uusi kollektiivlepinguid ja me teame, et siin salongi teenindajatega on see olnud kollektiivlepingu sõlmimine olnud ka edukas. Salongi teenindajad on nõus tegema kuni 15 protsenti senisest rohkem tööd senise palga juures. Aga aga väga mitmed küsimused on õhus, sest pilootidega ei ole veel kokkulepet saavutatud ja jätkuvalt me kuuleme ka majandus- ja kommunikatsiooniministri suust seda, et et kui asjad ikkagi ei lähe nii, nagu on oodatud, siis siis on mõistlikum lennufirma pankrotti lasta. Ja et ju tegelikult, kui ma ei eksi, siis Rebalmerile pandi vist juba kohustused selle aasta lõpuks oleks mingi selgus majas nende üleliigsete noh, ütleme lendude mahtude vähendamisest tulenevad üleliigsete lennukitest loobumisega. Ja on selge, et seda tähtaega selleks tähtajaks ei ole suudetud. Nende lennukitega ju ju midagi nagu teha. Et juba seen läinud nagu venima see see otsus ja, ja, ja teine asi, et millest on siin ammu nagu loodetud, et siis kui ju riik sai, sai ju hakata juba sellest siis rääkima, et kui riik sai uuesti Eesti õhus nagu enamusaktsionäriks tootjaid, oleks vaja mingit strateegilist investorit, et et siin vahepeal oli juttu, et võib-olla eirastanaa tuleb siia ja kuna nendel on vaja nagu Euroopasse nagu pääsuvad sihukeste valgete partnerlennukompaniid, et tegelikult tundub, et ka need nagu protsessid on, on suhteliselt nagu ilusti läinud, nii et nii et jah, et ega sealt nüüd väga, väga nagu helget tulevikku ikkagi paistab. No küsimus on loomulikult ühelt poolt selles, et milline on see Euroopa Komisjoni riigi Ablatsused, kui see otsus on positiivne, siis tõenäoliselt Estonian Air jätkab, kui see otsus on negatiivne, siis siis on üsna kiire, üsna kiire jah, et küsimus on, mida edasi teha. Samal ajal olles natukene lennunduse küsimustega tegelenud, siis, siis ma pean ütlema, et kui riigil ei ole rahvuslikku vedajat eriti veel sellisel Euroopa Liidu mõistes perifeerse riigil, siis võib tekkida väga tõsine probleem, et, et ühel hetkel, kui rahvuslik vedaja siit ära kaob, siis kaovad, kaotavad ka kõik teised tegijad huvi selle piirkonna vastu, ehk siis neile tundub, et kui juba rahvuslik vedaja ei, ei suuda siin toime tulla ja, ja on ilmselgetes raskustes, et miks meie peaksime, siis ürita. Sellele tõestuse saamine Leedu täpselt. Läinud täpselt nii on läinud jah, nii et et sellisel juhul see see ühendust kahaneb veelgi, ehk siis selle piirkonna enda huvi peab olema ka ühenduste tagamine pärast, et ühel hetkel odavlennufirmade tulevad ikkagi sinna, kus neile tundub, et, et võiks olla kasulik lennata, aga kui ka rahvuslik lennukompanii ei suuda siin siin tegutseda, siis see kindlasti võib, võib väga tõsise pitseri nendele ühendustele jätta. Küsimus on see, et siin on vahepeal visatud õhku, kui me kuuleme ka selliseid lauseid, kui hakatakse rääkima Estonian Airi panka rotist, et oh, riik võiks hakata tellima lende. Et siis selle jutu võiks nüüd küll ära lõpetada, sellepärast et kui nüüd natukene nagu nende Euroopa liidusiseste lendude doteerimise temaatikat uurida, siis on täiesti selge, et sellistel alustel ei ole võimalik seda seda mõistlikult teha, sellepärast et et kohe, kui, kui keegi odav lendaja korraks paneb siia liini käima, siis lõpetatakse see doteerimine ära ja lõpetatakse see liin ära, sellepärast et Todeeritud liin ei saa kommertsalustel liiniga konkureerida, mis peale selle kõik need muud tingimused sinna juurde, need on niivõrd keerulised, et see, see lendude tellimine on ülimalt ebatõenäoline. Ja, ja seetõttu ikkagi me jääme sellesama küsimuse juurde, et, et ükskõik kust otsast me vaatame, rahvuslik lennukompanii ja rahvuslik lennukompetents on, on ülimalt oluline ja eriti Eesti-sugusel riigil, kus me, kus me niivõrd palju sõltume nendest olulistest ühendustest ja täna me ütleme, et meil ei ole olulisi ühendusi kõikidesse nendesse sihtkohtadesse Euroopas, kus meil, kus meil võiks need ühendused olemas otseühenduse otseühendustest just. Ja, ja ma nüüd olen kuulnud ka natukene nendest arengutest, mis võiks siis nagu Estonian Air ees oodata ja, ja noh, loomulikult üks küsimus on see, et mis saab sellest lennukipargist, sellepärast et Estonian Airil on, on uued Bombardier CRJ 900 lennukeid, aga nendega on üks probleem, et, et nad ei ole kõige sobivamad, sest et et paljud suured lennujaamad ei lase neid mitte nii-öelda trapi juurde võid, et nendele tuleb bussiga vastu sõita, see jälle omakorda viidab palju aega, mis tähendab seda. Et see lennuk on, on vähem tunde lennus, mis omakorda jälle vähendab tema efektiivsust, et ja, ja seetõttu need Tero Taskila poolt hangitud Embreerid on kindlasti lennujaama sõbralikumad, aga, aga nüüd on probleem selles, et kui nendest Embreeridest võib veel mingitel tingimustel lahti saada systeerijatidega kuuldavasti on praegu maailmas väga keeruline äri teha, sellepärast et Ameerikas on, on üks vedaja läinud pankrotti, kelle kõik vastavad lennukid on, on praegu müügis. Vaata neid kusagile maailma müüja on ülimalt keeruline ja peale selle on meil ka veel selle tootja tehasega vaidlus, et see on, see on tõsine küsimus, kuidas minna selle Estonian Airi lennukipargiga edasi ja, ja kindlasti ka siin on üks oluline nüanss, mis, mis võib mõjutada seda, milline on see lennufirma tulevik, aga aga tõenäoliselt, et arvestades, et kuivõrd tähtsal kohal on lennundus meie jaoks, siis siis kindlasti siin siin tasub ikkagi seda tõsiselt kaaluda, et üritada Estonian Airiga edasi minna, vaatamata sellele, mis siin vahepeal tehtud on, ainuüksi lihtsalt sellepärast, et see on meie rahvuslikes huvides midagi teha ei ole. Et mis me, mis meil siis teistmoodi teha nii-öelda rääkisid väga ilusasti, ma arvan, väga veenev. Aga räägime nende riigikaitsest, kaalsest surmetil oli, oli soov täna riigikaitsest rääkida ja Eesti riigikaitse arengukava on on saanud olulise täienduse ja, ja seal on ka mitmeid olulisi muutusi võrreldes varasemaga ja peaasjalikult me oleme kuulnud ühte ühte lauset, et et see on lõpuks reaalsusele vastav või, või et lõpuks me oleme siis jõudnud olukorda, kus me, kus me tunnistame, et millised on meie võimalused ja millised on meie vajadused. Mina ei ole riigikaitses kahtlemata nii suureks, et kui Lauri on lennunduses ma räägin võib-olla siis nagu rohkem nagu üldiselt võin öelda, et jah, et see, võib-olla oluline on kõigepealt öelda seda, et, et siin meedias räägitud palju sellest, et tegu on justkui nagu uue arengukavaga, et siis vist päris nii ei ole. Selle kohta võiks kasutada nagu inglisekeelset väljendatud refessitud või värskendatud arengukava, et et selle kontekst on ju tegelikult ju ju ju väga lihtne, et aastal 2007 kui seda, seda, seda arengukava nagu tehti lähtuti noh, sellest nagu tolle hetke ühiskondlikus nagu arusaamast, et majandust palju majandus kasvab lõputult. Ilus aeg, ilus hetki, ei viibivaid on kogu aeg olemas ja, ja, ja minu meelest oli vist see arutlusele vist tehtud nii, et majandus kasvab vähemalt seitse protsenti igal aastal ja vastavalt sellele oli siis arutatud ka seda kahte protsenti SKP-st, et kui palju selle järgi tuleb nagu riigikaitsesse nagu raha juurde ja vastavalt sellele pandud siis kõik need investeeringud ja plaanid nagu paberile. Et mis nagu juhtus, oli see, et ühel hetkel majandus enam ei kasvanud, seitse protsenti et kukkus kõvasti ja, ja isegi nüüd, kus on see kriis läbi, on selge, et kui me vaatame kas või Eesti Panga majandusprognoosi või teiste majandusprognoose, kes on siin tulnud välja, et lähiaastatel see majanduskasv saab olema ikkagi niisugune maksimaalselt kolm protsenti aastas. Ehk et, et see, mida praegu kaitseväes umbes nagu aastase töö tulemusena tehti, oli tegelikult see, et lastise õhk sealt nagu välja. Et, et siin on mõned kriitikud öelnud, et oi, et meie, meie kaitsevõime nüüd kuidagi nagu, nagu halveneb. Aga ma ütleksin sellele vastu, et halveneda ei saa, ei saa halveneda see kaitsevõime, mis on olnud ainult paberile pandud, mida reaalselt pole olemas, on et minu meelest selles mõttes on uus kaitseväe juhataja Riho Terras teinud nagu väga õige otsuse, et need kõik teised asutused täpselt samamoodi kaitsega midagi suurt. Rahvusringhäälingul on ka oma arengukava, iga aasta vaatame üle ja need plaanid ja mõtted, mis on seal olnud varasematel aastatel, ütleme, pandud sinna sisse kui olnud nagu rohkem, nagu raha on ja et noh, need asjad on tulnud sealt nagu, nagu välja võtta või edasi lükata või mannamärkus alla, et täiendava rahastuse korral Et mulle tundub, et, et see, see, see arengukava on üsnagi realistlik või ta nagu esimest korda ma näen sellist nagu mingisugust mõtet või suunda, kuhu suunas liikuda, seal siis tõesti üks asi oli see, et, et need kulud-tulud tõmmata siis nagu reaalsuse piiresse siis teine asi see, et keskenduda maaväe arengu lakuna siis ütleme, et see on realistlik, et, et mitte nagu sõdida igasuguste väikeste detailidega iga noh, nagu hajutada oma oma võimekust vaid siis maaväele ja siis kolmas oluline asi on ka see, et, et siis NATO võimalusi vaadata ja arutleda selle üle, et, et kus kohas siis NATO saab meile otsustaval hetkel abiks tulla, nii et tegelikult mulle tundub küll, et see on nagu, nagu selline noh, päikese riigi seisukohast. Realism, realistlikult vaadatud tegevuskava. Üheks positiivseks arenguks on kindlasti hinnatud, et kaitseliidu roll suureneb ja kõik. Ma just vaatan siin siin ka meie kaitseliidu aktiviste, kellel on ohvitseripagunid peale ja, ja kes on tegevad poliitikas ja, ja, ja ka mujale. Et nende positiivsed hüüatused hakkavad küll silma, kuidas nad ütlevad, et see on väga õige, et Kaitseliidule tuleb tuleb võimalusi tegutsemiseks juurde anda, et kaitseliidu kaitseliidu baasil hakatakse vedama ka kaitseringkondi ja nii edasi, et, et see, see kõik on väga õige, nii et, et noh, kaitseliidu üle võib, võib rõõmustada samal ajal oma, ma olen kuulnud ka ka hinnanguid, et et see et sõjaaja kaitseväe vähendamine on, on tegevusele ja sellele on viidanud muuseas ka erukolonel Leo Kunnas. Ma kui ma ei eksi, siis ta peaks olema ka praegu kaitseministri nõukojas või nõukoja nõukoda juhtima, et tema leiab, et selle selle sõjaaja kaitseväe vähendamine. Et see ei ole võib-olla kõige mõistlikum tegevus. Kas see ei ole ka päris adekvaatne, siis ma saan aru, et, et nii, nii noori mehi peaks jõudma ajateenistusse rohkem kui ohvitsere tulema tööle rohkem, nii et tegelikult see nagu tegelikkuses ei peaks. Nii. Ja teine asi, mis on NATO soov, et et et maavägi peaks rohkem ju vastama NATO nõuetele, et et praegu meile sellesse NATO standarditele vastavasisulised ainult Scoutspataljon. Et kindlasti sellist nagu heas mõttes professionaalsust tuleb, peaks nagu nagu juurde tulema. Et ja kaitseliidu selline noh nagu ebamäärane roll on ju, et, et justkui nagu poolsõjaväeline nagu institutsioon. Et see saab ka nagu palju selgemaks, et minu meelest on need Minu üldine hinnang on, see kindlasti on detailides seal võimalik nagu vaielda, sain aru ka kaitseväe juhataja Päevalehe intervjuust, et temal on näiteks kurb meel selle üle, et, et ikkagi tankerid saasta. Minul ka, et, et aga seoses vaadatakse nagu nelja aasta pärast ära läbi uuesti, et, et võib-olla siis nagu on see mingid rahalised võimalused nagu suuremad aga pigem nagu teha vähemaga, teha ja seda, mida nagu realistlikult saab teha, et et paberile võib panna ju kõike, aga, aga kas paberist on alati abiliend? Kusjuures noh, see on ju selge samm, on öelda totaalkaitse suunas, et kus just selle kaitseliidu rolli tõstmisega tegelikult on igal igal kodanikul võimalus osaleda rohkem siis selles meie kaitse kaitseprotsessis kaitses olemises. Viie minuti aega rääkida elektrituru avamisest. Paketid valitud valitud. On on valitud ja, ja erinevad pakkujad valisin. Mis mõttes? Mul on tarbimiskohti? Aa, okei, ma mõtlesin, et sa ühte tuppa valisid ühe. See on juhtinud küll tähelepanu ühele väga olulisele asjale, et inimesed, kes internetis orienteeruvad, nende jaoks oli see paketi leidmine, võrdlemine ja nii edasi imelihtne. Aga, aga samas üks oluline nüanss kogu selle teema juures on. Ühelt poolt meile meeldib öelda, et me oleme e-riik, aga, aga me oleme selle juures unustanud, need inimesed, kellel ei ole interneti ja see on küsimus, mida, mida tulevikus tuleb kindlasti silmas pidada, selleks et selleks, et meil ei tekiks selliseid olukordi, nagu me siin nägime, Eesti Energia kontorites viimase paari nädala jooksul. Et see lõpeb röögatusega, taipad igasse koju. Riigikogu valimised on tulemas ja nagu me teame, et kui siin lubati õpetajatele arvuteid ja, ja ma ei mäleta, kas õpilastele tuppe lubati, siis võib-olla ja me kuuleme veelgi lennukamaid avaldusi, aga siinkohal panevad rahva teenrid täna punkti ja tänan teid siin stuudios. Heidit Kaio, Urmet Kook ja Lauri Hussar.