Tere veelkord Tallinna piiramisest esimesest piiramisest 1570. 71. aastal, siis kui vene vägi Magnuse juhtimisel Rootsi käes olnud Tallinna vallutada tahtis ja veel kord Liivimaa mõisameestest, ehk teisisõnu täna vastav ajaloodoktor Andres Adamson kuulajate küsimustele selle kohta, kui suur oli ikkagi vaenu vägimis Tallinna piires ja kuidas lugeda, kuidas suhtuda ajalooallikasse ja sellest ka, miks vene vägi Tallinna piiramisel sadamat ei blokeerinud, kas küsimus oli väelises võimsuses või milleski muus? Ja sellest ka, kas Liivimaa mõisamehed olid turistid, seiklejad, oma kodukaitsjad või mehed, kes valimatult vaenlast riisusid või kõike seda kokku. Ja jutud tuleb statiini rahulepingust, mis lõpetas Põhjamaade seitsmeaastase sõja räägib ajaloodoktor. Andres Adamson. Kuulab Piret Kriivan. Tallinna piiramine Tallinna esimene piiramine peab ütlema 1570 ja 71 ja kui palju sõdureid siis vastakuti oli, kui palju oli linnas oli inimesi umbes 7000, jutustas meile professor Jüri Kivimäe. Nüüd, kui palju oli neid, kes linna piirama hakkasid, keda Magnus siis juhatas kuulaja meile kirjutanud ja küsinud niimoodi kui Balthasar Russovi teata. 25 tuhandelise vaenuväe asemel oleks tõesti õige saates kõlanud professor Kivimäe hinnang kahest ja poolest 1000-st või heal juhul kolmest 1000-st siis oleks kroonik paras bluffi ja, ja mida siis vanast allikmaterjalist üldse usaldada? Nonii 25000 on loomulikult, et täiesti laest võetud orv ja ei peaks paika isegi mitte kõikide nende tulijate minejate poole aasta vältel Tallinnal nagu olnute kohta kokku. Et ka see arv kokku on tunduvalt väiksem. Nüüd kaks ja pool 3000 on omakorda liiga vähe, aga vastab enam-vähem tõele selle väe suuruse kohta, mis siis Magnusel oli kasutada siis kui ta Tallinna jõudis. Tallinna alla jõudis ta 21. augustil 1570 ja siis kohe enam-vähem hakkas ka. Hakkas ka see sõjategevuse piiramist, tegevus pihta ja nüüd andke andeks, ma Jüri Kivimäe saadet kuulasin poolenisti tõenäoliselt Jüri Kivimäe siis ka mainis, et sõjategevus algas pihta Jaani seegi rüüstamisest. Nonii ja Magnusel oli Tallinna alla saabudes kaasas kolmlikonda mõisamehi osaleb kes olid siis samal kevadel Tallinnast Moskva viitide poole poole pagenud, nende juhtideks olid verit, meistriteks olid siis Johan Maydel Heinrich poissmann, kes oli tallinlane ja riigisakslane Hans von formsaids. Neljas leibkond, mille eesotsas oli Jürgen Tiesenhausen Rannust. See on seesama Jürgen Tiesenhausen, kes teate sihukest ooperit ja, ja Aino Kallase lugu. Barbara von Tiesenhausen, tolle vend oli siis see, kes selle Barbara koti pani ära uputas. Ebasündsa siis armusuhte pärast. Jörgen ilmub meil natukene positiivsema kujuna ühes hilisemas episoodis Liivi sõja ajal veel välja ja saab siis surma. Ja võib-olla Balthasar Russovi, noh, nagu suhtumise iseloomustamiseks öelgem, et Balthasar Russo muudab neid surma asjaolusid ja, ja, ja tõstab asju natukene ajas ja ruumis ümber, et tema loo pedagoogiline aspekt nagu rohkem mõjule pääseks. Türgend, Anthony Libkond oli jäänud siis kas kus osa venelastega paide alla seda piirama ja hiljem siis lisandus Tallinna alla veel viies Libkond, mille siis Riia, peapiiskopkonnas ja Kuramaal ehk siis Poola-Leedu võimualal. Meelis Reinhold Rosen, Reinhold von Rosen. Ma veel saabus siis noh, ka kuues mittetäielik, jalaväe lipp, kond, need olid juba magusse saksa palgasõdurit Kuressaarest. Need olid nüüd need Magnus enda mehed. Kui nüüd arvestada, et kõik leibkonnad oleksid olnud täiskoosseisus ja, ja kõik korraga kohal, siis siis tähendakse poolt teist kahte tuhandet meest. Aga lisaks olid ju ka veel venelased. Vene allikad ütlevad, et et Magnusel oli esialgu kasutada Tallinnal ainult 1000 sakslast ja 2000 venelast, noh saamegi selle selle paar-kolm 1000, eks ole, millest siis professor Kivimäe rääkis? Nüüd paljusid venelasi oli, et see on nagu see on nagu palju neid pärast ka tuli ja ja nii edasi, see on, see on nagu vastuolulisem küsimus. Noh, septembri alul juba tuli siis narvaste Pihkvast mehi juurde siis toodiga kergemaid suurtükke. Ja teisel septembril algas linna loid piiramine, on, polnud piiramissuurtükid, et linna tuli pommitama hakata, sellepärast et üleskutsetele nagu tulla, nagu Magnuse poolele või alla anda, linn ei vastanud positiivselt, tuli midagi tegema hakata, sest mis sa muidu niisama istud, eks ole. Ja noh, seda Vene väge juhtisid siis vürstid Mihhail lõkovia, Nikita cropotkin ja neid suurtükke, mida nad tõid, olid ainult neli, kõik olid siis kerged ja nendel olid kõigil kaasas siis 300 lasku, iga igaühe kohta 300 lasku. Nii et loomulikult veelkord pommitamisest otseselt nagu rääkida rääkida ei saa. Ja veel 22. detsembril kirjutab magus raehärradele Tallinna raehärradele, kellega ta oli pidevas kirjavahetuses selle piiramise ajal kirjutab Nemad, ei peaks nagu tõeks kuuldusi, mille kohaselt saar saadab talle ainult neli Morteerija, kaks kartauni. No need on niisugused piiramissuurtükid, eks ole, võidud ikka tulebki rohkem. Nüüd, 16. oktoobril saabus üks suurem vene nagu abiväesalk arvatavasti neli-viis 1000 meest. Seal oli nii maiskonna kui Priks, linnamehi ja vaiewoodidekse väejuhtideks Savitsis bojaar Ivan Jakovlev, sahhariini kolledži Vassili Unoi kuulutsev. Ja esialgu tegeles see samuti ratsavägi, siis sellega märatses lihtsalt Harjumaal ringi ja muuhulgas rüüstas ära Kivilo Lassikese, mida Magnus pidas enda omaks ja tapeti seal ka mõned magusa mõisamehed ilmselt üritasid vastu hakata ja selles lossis ja mujal siis Harjumaal kokku röövitud saagi need apristlikud üritasid müüa tallinlastele muide räägi veel midagi piiramisest, toimus mingisugune müük, kuhugi tuli ju panna see vara, eks ole. Ja loomulikult see mahus aru, et see mõjub laastavalt, siuksed sündmused mõjuvad laastavalt tema reputatsiooni lehe Magnus kaebassaaril ära, mispeale need kaks koja voodi löödi raudu ja viidi Moskvasse. Nii nüüd alles 12. jaanuaril 1571 ehk siis alles sügaval keset talve, eks ole, saabus siis suurem selline malev Venemaalt arvatavasti umbes 7000 meest ja siis tulid ka raskesuurtükid. Siis sai tegelikult midagi pommitama hakata, et kõik su varasem oli naljategu. Ja seda väge juhtis sisulist juuridokmakovskes üldiselt tolle aja dokumentides läbivalt ongi nagu Vene suurtükiväe ülem, peamiselt on suurtükiväe ülem ehki, muid ülesandeid on tal ka. No kui me nüüd kõik need kokku arvutama, eks ole, talul oli paar 1000, venelaste pärast tuli neli ja pool 1000, Velvi neli-viis 1000 ja ja siis talvel tuli veel 7000 ja siis me saame juba arvud juba üle 10000, eks ole, aga teadnud mitte kogu aeg ühe ühe korraga seal vaid tulid ja läksid. Ja noh, oleks ka raske ette kujutada, et selles vääreeris Tallinna all oleks saanud olla korraga rohkem kui umbes 10000 meest. Sest et juba kasvõi logistilist või varustusprobleemide tõttu nad oleksid sinna nälga surnud. Kõigepealt hobused ära surnud ja siis oleksid inimesed ära surnud, hobused söödud. Ehk siis ja talupojad riisutud noh nii palju, kui neid seal oli, osa talupoegi muidugi oli linnas varjul, eks ole. Veldaks rõhutada siis, et kõik need väehulgad, millest me räägime, oli valdavalt ratsavägi Ratsavägi linnu ei valluta, ratsavägi ei piira, Ratsavägi blokeerib, tõrjub mingisuguseid üllatusrünnakuid linna päästmiseks, eks ole, tegeleb varustus küsimustega, ehk otsib kuskilt hobusesööta ja, ja toidumoona pakkuja Jäneda linnade piire. Nii et see kogu see piiramine seisnes siis tegelikult sellises noh, linna blokeerimises väikestes kähmlustes, ütleme välja väljatungide puhul ja kutsutaksegi kähklusteks šarm ütles seal nendes erinevates kirjades ja, ja nii edasi, kus kaotused olid väikesed. Ja lisaks siis vastavalt sellele, kuidas suurtükid kohale jõudsid, toimus siis selline maasse kaevamine, kaevikute kaevamine, muld, kantside rajamine ja ma tean, et oli siin ka üks teine kuulaja küsimused, et miks ei lõigatud Tallinnat mere poolt ära, eks ole. Noh, Tallinna mere poolt äralõikamine tähendab siis Tallinna Sadama, eks ole oma kontrolli alla saamist, meri oli tollal tunduvalt, et lähemal siis suurele rannaväravale ja ja Paksu Margareeta suurtükitornile, eks ole, kui tänapäeval ehk sisuliselt ju paks Margareeta oligi rajatud selleks, et vajadusel hoida tule all kogu sadamat ehk siis sadam oma kontrolli alla saamine või siis vähemalt ütleme nii, et selleks, et takistada tallinlastel sadamat kasutamast oli vaja ehitada midagi vastavat, mingi mingisugune analoogiline tulejõud rajada, siis sinna lähedasse, naabrus lähedusse naabrusse ja järk-järgult kogu selle piiramise vältel talve vältel siis tõesti kaevikuid ta mereni pikendati, hakati ehitama sellist tugevamat plokk, Housiksime sadama kanti, kust oleks võimalik siis omakorda sadamat tulistada ja Paksu Margareeta tulistada. Et omakorda siis tallinlased tõesti ära lõigata merest. Aga see oli niisugune noh, pikaajaline töö, mis nõudis siis tänapäeva mõttes, eks ole, siis noh, pioneer ehk sapööre, jalaväelasi, suurtükiväelasi, raskeid suurtükke, mida kõik esialgu ei olnud. Täitsa täiesti selgelt tuldi Tallinna alla heas usus, et linn annab alla. Kui me nüüd räägime nendest arvudest, siis võib-olla üldse natukene natukene nendest vene vägede arvukustest ja, ja kroonikaandmetest või kuidas nad üldse kuidas nad üldse paika peavad ja ütleme niimoodi, et Russovi kroonikas esinevad arvud on alati, eks ole, aga, aga on keskeltläbi suurendatud kaks ja pool korda. Et kui me võtaksime ka, võtaksime üldse tollaste kroonikate sellised arvnäitajate puhul selle selle umbes aluseks, et kaks ja pool korda umbes on asi ülespuhutud siis oleks nagu enam-vähem hästi. Või noh, jõuaksime nagu väga kaunist tõelähedaste tulemusteni. Üldiselt me väga harva teame, ütleme, vene vägede tegelikku suurust tol ajal, aga, aga vahetevahel teame ja see võimaldab teha mingisuguseid selliseid, et noh, arvutusi palju tegelikult võis olla. Ja noh, teame vähe sellepärast et vene allikatest siis vene venedokumentides on väga harva kirja pandud, et siis vägede tegelik suurus. Aga kaunis tihti on ära loetletud nimeliselt pealikud nõndanimetatud Kalavad, sama, mis rit meister siis Liivima poolel. Ja no vene sõjajõudude tuumiku kõige võitlusvõimelisem osa moodustas aadlimaa kaitseväge, vägi Kalava juhtis, üht juhtis Sotniat selles ATA kaitseväes eksis sadakonda jälle sadakonna soligi keskeltläbi sadakond teenistus aadliku ja nende sadakond sõja. Ehk siis keskeltläbi ühe selle pealiku all on umbes 200 meest ja nendel puhkudel, kui on võimalik arve kontrollida, peab see paika. Ja vot nüüd see pealike arve arv on siis meil väga tihti teada, et väga tihti, aga vahetevahel teada. Ja kui me korrutame seal arvusid 200-ga, siis me saame umbkaudu, eks ole siis vastava nagu vene väe suuruse. Millal teada on näiteks jaanuar-veebruar 1558 son siis šiga leib, Sahhali rüüsteretk, 38, see tähendab 7000 kustumist mitte mingisugune 50000 või 100000 või midagi muud niisugust, nagu on kroonikates suvi 1558, see on siis Tartu piiskopkonna vallutamine. 47 korrutame 200-ga, mis me saame 9400 eks ole 1560. aasta algus 54 saame üle 10000 juba. Suvi 1560 ma saan härgmäe lahing, eks ole, Viljandi vallutamine rüüsteretki Läänemaale Tallinna all siin tegevus ja nii edasi. 93 päris suur sõjavägi üle 18 1000 algselt talv 1577 On see Tallinna piiramine Tallinna teine piiramine mille puhul Rostov kirjutab 50-st 1000-st piirajast. Pealik arv on 61 mis annaks siis maksimaalseks arvuks 12200, mis on tunduvalt tunduvalt tõenäolisem, aga usutavam aga ilmselt ka üle pakutud. Seepärast, et ei arvesta neid mehi, kes tuli jätta, eks ole, seal järelpeo nagu tagamiseks ja Karligioonideks siia-sinna tee peale ja ja ei arvesta, ei arvesta sodgniate komplektiga komplekteeritusega ja edasi. Ja veel on teada siis Polotski sõjaretke ja 1577. aasta sõjaretk, ehk siis nendel puhkudel, kui, kui tsaari vannun ise nagu kaasas ja nende puhul siis vägede suurused, mille puhul võib rääkida tegelikult vene sõjajõudude peaaegu nagu üldmobilisatsioonist juba vaat siis on need väed üle 30, tuhandesed. Aga mingisuguse 50000-ni 100000-ni ei jõua, need arvud ei jõua ega saagi jõuda. Sest kui venelased oleksid mobiliseerinud tõesti kõik, mis neil võtta oli tähendab absoluutne lagi, kui kõik oleks saadetud kuhugi ühele sõjatandrile, siis me räägiksime 70-st 1000-st. Aga seda ainult seda siis Liivi sõja, Liivi sõja alul, mitte enam lõpus lõpul on kaseutoopia, sest maa oli niivõrd laastatud ja katkust söödud ja noh, vaesunud sõjakäikudel käimine oli ju seotud raske kuluga kaugetele retkedele ei saadetud mitte kõiki teenistus aadlikke nagu paremat jõukamat osa nendest, sest retkedele tuli tulla noh, kõigepealt sõja Holoppidega koos, eks ole, igale mehele kaks hobust iga nelja viie mehe kohta veel voori, hobune, voorisulane, see oli suur kulu ja kulut pidi kandma sihukene aadlimees ise. Normaalmaa laastudesse muutus lihtsalt aina võimatumaksja võimatumaks ja, ja selle võitlusvõimelise aadlimaa kaitseväe asemel tuli hakata kasutama ersats vägesid igasuguseid tatarlasi amortvale siia. Ja noh, mida kõik, eks ole, talupojasalku ka Eestist. No kõike muud niisugust. Ja laias laastus olen siis ära rääkinud, et, et eriti suured need väed tegelikult olla ei saanud. Ja peamine rinne Venemaa jaoks alati ükskõik mis juhtunud oli Okaa jõejoon seal ainult mõnikümmend kilomeeter meetrit või sadakond kilomeetrit lõuna pool tollasest, tollasest Moskvast kus iga suvi olid siis luureandmed, millised tahes. Oli oli siis 10 20000 meest laagris erinevates laagris, ütles selleks, et tõrjuda võimalikku krimmitatarlaste rüüsteretke ja ka näiteks 7000 meest mis jõudis siis 1570. 71. aasta talvel Jaanuarikuus juriidokmakovi juhtimisel jõudis Tallinna alla, tuli Okaa jõe äärest, noh, suvi oli juba möödas, eks ole, tatarlaste rüüsteretki polnud enam oodata. Ja nüüd vahepeal saadeti, siis saadeti siis väed Tallinna olla, seal midagi teha ei õnnestunud. Tuli katkuepideemia moonastus, raskused tallini andnud olla, sadamat ei saadud oma kontrolli alla, statiini rahust tulid teated ja kevad tuli peale. Oli oodata, eks ole, suvel uut tatarlaste rüüsteretke, mis tuligi ja oli vaja väed ära viia. Uuesti. Ma nüüd kõige võitlusvõimelisemad, kõige paremad väed, eks ole, anda neile veel puhkust ja nii edasi ja ei saanud jätta suurt tüki raskesuurtükke ilma vägede kaitsete Tallinna alla. Nad oleks võinud kaotada ja ei saanud nende äravedamisega venitada, sest teede lagunemine oleks peale tulnud. Kevadine, nad tulid algu lõpus ravi. Et see kõik seletab, miks siis miks siis märtsis piiramine hiljem lõpetati? Tegelikult te vastasite kuulaja küsimusele veel selles mõttes ka, et kuulaja, see, et ise ka tõdeb, et sel ajal olid ilmselt teised vaatluse ja kokkulugemise võtted et nende võtete erinevate võtete pärast, siis ka kroonikud eksisid, mitte et nad oleksid tahtlikult oletanud. Jahi Balthasar patas orust saab, kindlasti ei valeta teadlikult, ta lihtsalt eksib või vabandust, jälle. Ma ütlen, ütlen valesti. On palju näiteid, kus Waltas russo valetab teadlikult, aga palju jälle nüüd liialdus, mitmeid näiteid. Aga antud juhul ei, ei ole nagu põhjust uskuda, et ta luiskas tema andmed reeglina tuginevad, eks ole. Noh, vangide ülejooksikute, nende juttudele, et üsna selgelt, et nii need ülejooksikud või vangid kui ka siis Russow nende nende sõnu usub reaalselt. Et noh, kui sa ei tea, et eksid, siis sa ei valeta ju, eks ole, ta lihtsalt eksib. Ja annab edasi seda arvamust, mis, mis oli siis valdav. Ma olen ühes varasemas saates osundanud, et, et need väga suured arvud ei ole tõenäoliselt juba kas või sellepärast, et Venemaa elanike arv oli tollal no ikka väga väike, eks ole. Et hinnangud Moscow tollasele elanike arvule kõiguvad siis kahest, kuue miljonini, tõenäoliselt olid nad siis kuskil seal neli kuni kuus miljonit, et siis Ivan julma valitsusaja alul ja kuskil kaks kuni neli miljonit siis valitsusaja lõpul osa sellest moodustasid olulise osa moodustasid alles hiljaaegu alistatud Volgamaade rahvad ja ja nii edasi, keda no sai ka muidugi mobiliseerida vajaduse korral, aga kes väga tihti ise mässasid alles ja keda sel ajal, kui nad ise olid üles tõusnud. Mitte ainult, et ei saanud sõjaväkke kutsuda, vaid nende vastu tuli saata osa oma muudest vägedest. Ja seda kõigepealt ja, ja teiseks noh, Venemaa oli, ütleme nii, Venemaa ja Eesti ka Liivimaale on muidugi sarnastes süda Venemaa ja Liivimaal on küll sarnastes geograafilistes tingimustes või, või noh, ütleme looduslikes tingimustes. Aga erinevusi on siiski ka. Et pigem on, oli tollases maailmas need tingimused siin paremat, sest Venemaa oli just üle elanud väga ränga ökoloogilise kriisi, millega tegelikult on ka püütud seletada üldse ise valitsuse teket Venemaale. Ja noh ütleme, rahvastiku kasv oli alepõllunduse tingimustes siis kaasa toonud selle, et maalne majandamine oli Venemaal sisuliselt kokku varisenud ja oli vaja siukest politseiriiki. Või noh, politseinik oli üks lahendusi, eks ole, et oleks võinud olla ka mingisugused teised lahendused, aga läks nagu läks. Ja sellest tingituna omakorda siis me ei saa oodata, et et Venemaal oleks saanud võimalik nagu rohkem vägesid ülal pidada mingisuguse pindalaühiku kohta, kui seda suudeti näiteks Iirimaal noh, Liivimaal, hiljem rootsiaegses Eestis ja nii edasi laias laastus peeti ülal ühte ratsasõdurit, eks ole, 15 adramaa kohta. See norm oli umbes sama, aga Venemaal lihtsalt ei olnud võimalik rohkem. Majanduslikult ei vedanud välja. Nii, nüüd tagasi tulles tagasi tulles siis Tallinna garnisoni koht juurde, et kui palju seal siis oli. Tallinna müüride vahel oli jah, umbes kuus-seitse 1000 elanikku kõigepealt, eks ole noh, võib-olla tõesti pall oli linna pagenud talupoegi linna kaitseks olid enam-vähem valmis, garnisonis oli kuskil 330 340 palgasõdurit ja umbes 600 700 relvastatud linlast. Lisaks veel siis Toompea, Rootsi garnison ja noh, nagu öeldud, siis ka need linna pagenud aadlikud ja talupojad, eks ole, need kui me räägime nüüd nagu ainult karnisonist või no ütleme võitlusvõimelistest meestest siis me võime oletada mingisugust kahte tuhandet kaht ja poolt tuhandet meest. Et umbes niipalju siis oli tegelikult kaitsjaid. Iseloomulik on, et linna kaitsjaid oli siis sellel esimesel piiramisel 1570 71 ligemale kaks korda vähem, kui neid oli 1577, ehkki maa laastamine ju vahepealsete aastatega kasvas. Et see näitab, et linn tegelikult kaitseks, noh ma ütlesin küll, et oli kaitseks enam-vähem valmis. Aga et noh, nagu väga valmistutud ei olnud ja linn, linn elaski piiramise ajal elaski piiramise ajal üle siis moona raskusi. Kui talv peale tuli, siis, siis Rootsi sõjalaevad lahkusid sadamast viisid ühtlasi kaasa kaasa siis Kopli poolsaarel olnud ja paljas saartel mis tollal olid saared olnud siis linna varia tenn jäi siis nagu täitsa üksi. Aga ikkagi noh, mingisugune liiklus toimus. Nii et see piiramine ei olnud nagu väga selline, nagu ma ütlesin. No mitte nii, et linn on ümber piiratud, kõigi, kuhugi ei pääse, et see oli pigem blokaad, niisugune ja mitte väga tihe. Ja mitte igal pool ei olnud vaja leeritud, häälerid asusid siis laiali erinevates kohtades ja nad ei olnud omavahel ühendatud mingisuguste panis, saadide või vallikraavide või millegi muu niisugusega kaevikutega. Loomulikult paljud raskused moonastamis, raskused, mis olid linnas, olid ka siis Magnuse laagris kus ta moona sai Harjumaa talupoegadele või keda oli palju kordi rüüstatud ja röövitud. Et tõenäoliselt sellega väga arvestada ei saanud ja ei saanudki. Tallinna linn süüdistas igal juhul, et Magnus saab oma moona Pärnust Riiast, Kalüübekist on seal ilusti plekist, eks ole, süüdistas ka mitmeid teisi preisi linnu siis selles, kas see vastab tõele. Tähendab, pärnakate ja Riia laste puhul vastab igal juhul tõele. Nüüd Lübeck Ki ja preisi linnade puhul on noh, niisugune süüdistus, mida ei saa, ei tõestada ega ka ümber lükata. Lübeck oli ju Venemaaga tihedates kaubandussuhetes noh, et see varustamine või siis toimuda, eks ole, Narva kaudu ja varustamine võis toimuda toimuda Pärnu kaudu, aga kindlasti mitte kindlasti mitte siis noh, Tallinna Sadama kaudu, eks ole. Tallinna sadam, nagu ma juba ütlesin, oli nii või naa tallinlaste suurtükitule all kui vaja. Et seal nagu kanda maha keegi ei saanud vajutada enne seda, kui oli midagi mingi alternatiivne, tule võimsus oli sinna vastu panna. Ja omakorda siis Rootsist kogu selle piiramise vältel blokaadi vältel. Tallinlased ei saanud õieti mingisugust abi, ehkki mõned Johan kolmanda kirjad tulid milles siis ta tegigi suuri sõnu, aga üldiselt kahtlustas tallinlasi ja, ja soovis, et Tallinna raadiokodanikud annaks ta uue vande ja ja nii edasi, et Johan, kolmas oli ka niisugune huvitav, huvitav subjekt üldiselt. Noh, ja toimus siis nagu ma ütlesin, kirjavahetus, eks ole, Tallinnast välja toimuska Magnuse leeri ja Magnuse ja siis Tallinna rae ja tallinlaste Tallinna Rootsi garnisoni juhtida niisugune omavaheline kirjavahetus ja toimus ka deserteerunud üht ja teistpidi, ehkki valdavalt põgeneti küll Tallinnast Magnuse juurde. Et ka neid näiteid oli ja, ja ka nende näidete puhul me näeme me näeme siis nende kirjade sisu järgi ja nii edasi, me näeme, et Magnuse mõisamehed olid siis selgelt Liivimaadle mehed. No ja kodanikud, kui vaatame hukkunuid ja haavatuid, vangilangenuid ja üle, kuid nende nimesid Rangeliton, ohvrid Butten, brokid noh, nii edasi, et puha kohalikud kodaniku aadlipõgusad ja piiramise ajal toimus kirjavahetus ka Magnuse ja Frederiku vahel. Kuningas Frederik, teise Taani kuninga, eks ole, magusa venna vahel ja ka sellest kirjavahetusest ja me näeme, et et Frederik ei andnud magusale veel vastu näppe andnud vaid endiselt toiti, nagu seda Tallinna võimalikku langemist triivima kuningriigi projektioti varuvaruvariandina. Et siis kui statiini rahu, rahukõnelused peaks nurjuma. Või kui mine tea, rahuläbirääkimised õnnestuvad, aga, aga Magnus saadab hiilgavedu ja Tallinna kogu Liivimaa, eks ole, heidab suures suures rõõmuste valla. Et sel juhul säilitada Frederiku jaoks nagu võimalus, noh, ikkagi seda olukorda kasutada nagu mitte rahu tegemiseks, vaid sõja jätkamiseks. Rotsiga. Noh, Taani oligi pankrotis, Krootsigi riigi riiginõukogu oli sõja vastu, rahvas oli sõja vastu, aga noh, juhul kui juhul, kui lepinguni poleks jõutud, oleks tulnud edasi sõdida, eks ole. Ja siis oli venelaste tuge vaja. Ja nüüd, et seetõttu siis Frederick lükkas muudkui edasi ja edasi ja edasi oma oma vastust Ivan julma liidu ettepanekule. Ja alles siis kevadel, kaks nädalat pärast seda, kui piiramine oli tegelikult lõppenud Gustatiini rahu oli sõlmitud piiramine tegelikult läbi kukkunud olukordade täielikult teine alles siis Frederik ütleb, ütleb ametlikult sellest idulepingust ära, saadab oma vastuse Ivan julmal. Nii et endiselt olid kõik võimalused olemas ja, ja, ja noh, selle projekti nagu ikkagi mitte enam hiilgavaks õnnestumiseks, aga ikkagi nagu elushoidmiseks. Et Liivimaa kuningriigi projektil oli endiselt mingi välja vaadega Frederiku jaoks. Kui Tallinna vallutada ei õnnestunud vene väel ja Magnusel kui Tallinn oleks siiski langenud mismoodi siis oleks elu edasi läinud? Põhjamaade seitsmeaastane sõda oleks edasi kestnud. Seda sellele on võimatu vastata. Sellepärast et nädala Need oleks küsimused, eks ole, mida peab esitama. Sest muidu ma ei õpiks ajaloost midagi. Aga võimatu on anda ühest vastust sellepärast et ajalugu läks teisiti. Noh, siin taandub tegelikult küsimus sellele, et kas tähendab, kindel on see, et Frederik ei soovinud Tallinna langemist venelaste kätte, nüüd raskem on vastata, kas ta oleks soovinud Tallinna langemist langemis Magnuse kätte. Nüüd juhul kui statiini rahu, eks seal oleks sõlmitud seal midagi ja Tallinn oleks ikkagi langenud Magnuse kätte siis teoreetiliselt oli loomulikult võimalik, et, et Frederik siiski jätkab sõda. Pretsedent oli olemas, 1568 oli sõlmitud kah rahu. Ja Rootsi polnud asunud seda täitma. Eks ole, Frederik oleks võinud tagasi teha nii-öelda. Ja 1568 oli samuti rahu sõlmitud küll vähema pidulikkusega, aga ikkagi Saksa-Rooma vahendusel Saksa-Rooma riigi vahendusel. Nii et ka keisri autoriteeti oleks riivanud mitte rohkem kui siis, kui, siis kaks aastat varem. Aga peaküsimus on siin see, et kas vedelikul oleks õnnestunud sellisel juhul sundida oma riiki sõdima sest ka pääle Roskilde vaherahu, vabandust rahulepingu nagu norjumist õnnestustel suurivaevu saavutada see, et Taani nagu sõjas püsis, Taani ei oleks lihtsalt leppinud mingisuguse staatus kuuga ilma rahulepingut, et nagu püüdmata, kes seal uuesti sõlmida ja ta oli sunnitud sunnitud olnud ähvardama oma tagasiastumisega troonist loobumisega ja ainult niimoodi sundinud kodusõjaähvardusega sisuliselt sundinud sundinud siis riiginõukogudele muutuma ja riiginõukogus oldi siis vihaselt öeldud, et enam ühtegi Holdemburgi kuningaks ei valita. Nii et pigem taandub siis küsimus sellele, arvestades nüüd Frederiku kui siukse kaunis ettevaatliku loomuga monarhi noh, nagu iseloomu ja, ja üldist olukorda pigem ei oleks Taani sõda jätkanud. Pigem mitte, aga mismoodi ajalugu sel juhul läinud oleks? Väga raske öelda. Aga kuidas Magnus oleks edasi käitunud samoros ülemvalitsejana? Sama raske öelda ja milline oleks saanud tema sõltuvus sel juhul Ivan julmast jälle väga raske öelda. Et noh, statiini rahuga siis 13. detsembril 1570 sõlmitustatiini rahuga, millest, et millest siis linn kuulis veebruaris Tallinna linn selle rahuga Rootsi, tas oma valdused Liivimaal. Rootsi kaotas Põhjamaade seitsmeaastase sõja Liivimaal kuulutati ülemvalitsejaks Saksa-Rooma keiser ja Tallinn ja muud Rootsi valdused, Liivimaal jäi trotsi kätanud pandina kuni siis talle makstakse hüvitist, kompensatsiooni seal tema mõningate kulude eest ja nii edasi. Ja seda keegi tollal ei teadnud, eks ole, et noh, hüvitis kunagi ei maksta ja, ja seetõttu rodsi oma valdusi kunagi ära ei anna. Et see polnud ette teada, eks ole, et kui, kui rahuleping või kui rahuteated tulid, siis liivimaalased said teada, et nad on nüüd jälle keisri alamad. Et vihatud rootslased lüüakse välja, lähevad varsti ära, eks ole, ja keiser omakorda loovutab nad alataanil. Noh, mida veel tahta, eks ole. Taani oleks pidanud siis maksma keisrile, keisri Rootsile, mis peale Rootsi oleks loovutanud omad valdused ja keiser oleksid andnud üle Taanil. Nüüd Magnus Magnuse kohta on ka seal rahulepingus punkt. Üllataval kombel siis olukord Magnuse koostate venelastega statiini rahukonverentsil mitte ei tugevdanud Stani positsioone, nagu ootuspäraselt oleks võinud arvata, vaid hoopis vaid hoopis nõrgestas. Magnuse kohta olev punkt nõuab siis tema sidemete katke katkestamist, Ivan Julm, aga et juhul kui ta seda teeb, siis ta säilitab oma valdused. Et Magnusel oli nagu väljapääs tegelikult noh, nagu jäetud, aga tema siis juunikuus alustatud projekt igal juhul kuulutati noh nagu eks ole, avan tüüriks, et seal ei ole midagi niisugust, mida, mida siis kõik need rahu sõlminud osapooled noh, nagu hukka mõistsid. Et venelaste kaasamist siis mingisugustesse saksa riigi sisesse sisestes asjaajamistes, eks ole. Ja loomulikult siis kogu selle magusa senisele propagandale õige sellel tomatil nagu vaipa alt ära selle selle lepinguga, et et liivimaalased rivistasid ümber, täitsa andmist tahtsid, eks ole, et rootslased välja keisri ja Taani võim kõik nagu kõik nagu olemas, mis venelasi siin enam vaja ja magusa populaarsus ja kõik see vähenes, vähenes aga kiiresti pärast tini rahulepingu tingimuste teadasaamist ja Venemaa kuulutatud kogu siis risti ristirahva või kristlaste, eks ole, siis läänevaenlaseks igasugune läbikäimine, häbimärgistati peatset keelustati siis strateegiliste kaupade vedamine Venemaale, see tähendab siis tulirelvad, püssirohi, turvised, hõbe ja kuldraha, noh, need asi kõige selle vedamine Venemaale ja nii edasi. Nii et veel kord statiini rahu muutis kõik. Üks kui veel, kui oleks Tallinn langenud, siis oleks Tallinnast saanud Liivimaa kuningriigi peale. Jah, seda kindlasti, kui Tallinn oleks alistunud, mitte siis langenud on seda sellist jõudude vahekorra puhul nagu eriti eriti nagu ei arvestada muidugi mingi hirmus õnnestunud üllatus löögi puhul, eks ole. Aga kui Tallinn oleks alistunud, siis oleks ta jah, kuulutatud kuningriigi pealinnaks. Põhimõtteliselt siis ikkagi Ivan neljas, lihtsalt. Ta ei pingutanud eriti selle nimel, et Magnus saaks Tallinna vallutatud. Et tehti muidugi plaane, eks ole, aga, aga valdavalt ikkagi loodeti sellele, et liivimaalased ise tulevad siis magusa poole üle ja nägimegi, et valdavalt tulidki, aga vot tallinlased ei tulnud. Ja see on osalt osalt, et seotud siis kevadel maha surutud mõisameeste mässuga mille ajal magusapoolne pooldajaskonda oli siis Tallinnas kõvasti detsimeeritud. Üks kuulajaküsimus, mis vajab selgitamist ja puudutab mõisamehi, kes tegelikult olid ju Magnuse kaaslased Liivimaal alati. No enam-vähem. Ja kuulaja küsib kodulehel ta, polen kooliõpetaja ja kuulan Andres Adamsoni kiidukõnet jutumärkides mõisameestele. Seni olen õpilastele tsiteerinud Balthasar Rostovi kroonikat, kus öeldakse, et mõisamehed olid eesti talupojale vähemat kui venelased ja tatarlased kuna riisudes kaevasid nad lahti ka salajased peidupaigad. Keda nüüd uskuda, küsib kuulaja, sest et teie rääkisite sellest, et mõisamehed ei olnud mitte ilmtingimata avanud turistid, vaid palgasõdurid, maa, aadlikud, kes üritasid ennast kaitsta olini. Jah, mina üritasin, üritasin näidata seda, et esiteks mõisameeste niisugune väga halb reputatsioon rajaneb peaaegu ainult ühel allikal Balthasar Rostovi suhtumine neisse. Fotoson Rostov suhtub niimoodi nendesse mõisameestesse, kes ei ole Rootsi teenistuses nendesse, kes on nendesse suhtub hästi või vähemalt neutraalselt. Ja põhjus ongi selles, et Balthasar Russow noh, on eelkõige esimeses lähenemises, on, on veondus, teises lähenemises esimeses lähenemises on ta on ta eks ole, luterlik pastor, teises on ta rootsi propagandist, kolmandas on Tallinnal tallinlane ja noh, need on neljandas on juba niisugune rahvasõbralik tegelane. Aga selles, ütleme siis teises lähenemises on ta rootsi propagandist. Ja tema negatiivne suhtumine mõisameestesse tuleneb siis sellest, et mõisamehed kolmel korral massiliselt koos enamusele mantliga pööravad Rootsile selja. Jaa, noh, millega ma seda tõestasin, et see nii on, esiteks muidugi sellega, et teistest allikatest Me sihukest suhtumist kohta. Teiseks sellega et vaatlesin või olen vaadelnud mitmes kirjutises siis mõisameeste koosseisu nii palju, kui me sellest sellest midagi teame. Ja sellest ilmneb, et mõisamehed valdavalt olid vähemalt oma juhtkonna tasemel, politsei siis kohapealne maadel noh, ja sellest korda tuleneb, et noh või noh, nagu ma püüdsin näidata seda, et et maadel oli, oli, on ju teoreetiliselt võttes jaga praktiliselt võtta see oli kõige vastutustunde, kõige vastutustundlikum ühiskonnakiht tollases tollasel Liivimaal üldse. Vabadele linnakodanikkond, ütleme nii ja mõisameeste hulgas on mõlemad, eks ole esindatud suurel hulgal. Et miks me peaksime siis just neid pidama mingiteks suurteks röövlitaks. Aga kui nüüd tulla selle konkreetse Poltazarostame näite juurde, et mõisamehed kaevasid lahtisi all mingeid peidukohti ja nii edasi, see on täiesti usutav. Sest et nemad olid ju kohalikud, nad tundsid kohalikke olusid. Nüüd miks nad kaevasid, sellepärast et nad pidid kuidagimoodi ennast ju sõjaolude sõja oludes õlal pidama palga tõid pidevalt saamata eelkõige Rootsi riigilt pidevalt saamata. Ja seda ratsa ülalpidamine on kallis. Et noh, kuskilt tuli see raha võtta kui oma, kui oma mõisate arvelt, seda aina vähem ja vähem võimalik oli teha sõjaolukorra tõttu. Et loomulikult nad rüüstasid nagu kõik rüüstasid. Aga nüüd võib-olla tooks, võib-olla teeksin väikese kõrvalepõike? No ütleme, räägime niiviisi ajast üleüldse siis Liivi sõjas on ainult mõni üksik suurem kokkupõrge jäänud mõni üksik piiramile või sihuke suurem piiramine, eks ole, piiramisoperatsioon valdavalt tiimi sõda seisnes sellise seisneski rüüstamis tegevuses, kõik rüüstasid ja kui nüüd küsida, et kes rüüstas kõige rohkem, et kas mõisamehed, tatarlased, venelased, poolakad, rootslased, mis tahes, eks ole, siis üllatus-üllatus, kõige rohkem rüüstasid talupojad. Ehk siis enamus suur enamus kõigest sellest rühmast rekkade tegevusest oli siis talupojasalkade nagu tegutsemine üksteise vastu üksteise aladel, ehk siis Rootsi võimu Alatalupojad rüüstasid Vene-Poola-Leedu ja nii edasi võimu Alatalupoegi ja vastupidi. Ja seda kõik osapooled loomulikult soosisid noh, osad osad seepärast, et niimodi, hangitigi linnade ja garnisoni ja nende jaoks vajalik moon, eks ole, mitte ainult talupojad hankinud suuresti oma elatist. Teisalt, eks ole oma poliitiliste konkurentide vaenlaste noh, ütleme jutumärkides öeldes majanduslikku baasi õõnestati niimoodi. Noh, nii või naa, niisugune talupojasalkade tegevus oli, oli väga ulatuslik ja ta oli suurem, kui tavaliselt arvatakse. Eriti siis pärast 1570 viiendat aastat hakkasid, hakkasid eriti rootslased teadlikult moodustama talupojasalku. Ja mitte ainult niisama soosi maja edasi, vaid ise moodustama. Noh, osad selle selle tõttu, et need talupoja salkad olid kodavad nendel raha ei kulunud, eks ole nagu tulu tuli ja see tegevus oli siis järgmiselt ulatuslik, me teame sellest väga vähe. Aga talupojad omapäi osad koos mõisameestega. Sõja viimastel aastatel näiteks piirasid Haapsalut koluveeret Lihulat laiust, Rakveret vallutasid ja põletasid näiteks vana Vana-Pärnu linna koos mõisameestega jälle noh, Paide, Tartu ja Rakvere ees põletasid maha vene eeslinnad, fassaadid jäid võitjateks mitmetes kokkupõrgetes, noh ka suuremaid suuremates kokkupõrgetes. Näiteks 1579 märtsikuus Venemaal toimus üks kokkupõrge, kus kus siis Tallinna lossipealiku poolt moodustatud umbes kolmesajameheline talupojaleibkond põrkas kokku 70 Vena ratsaniku ja 160-st realetsiga ja võitis selle kokkupõrke, kusjuures peaaegu kõik venelased tapeti, maha võeti vangi. Selliseid näiteid on ja loomulikult enim tuntakse, eks ole, Ivoshenkenbergi näidet kes Balthasar Russovi kroonikas on sellepärast esile tõstetud, et tegemist on Tallinna linna poolt moodustatud talurahva leibkonnaga, eks ole, ja tallinlane juhib seda sedasama Schenkinbergul, samuti endine mõisamees. Näiteid võib veel tuua väga tihti, talupojad muide rüüstasid ka selliseid talupoegi, kes noh, näiteks, et rootsi võimula talupoja trotsi, võimala talupoeg. Ja siis ja siis jõuab asi mõnikord ka kohtuprotokollides. Ja sellepärast me teame mõningaid nimesid ja ja seda, mis tegelikult juhtus, et see on iseloomulik või niisugune illustreeriv siis paar näidet toon. Nii, näiteks näiteks 27. aprillil 1579 on Tallinnas siis kirja pandud üle kuulatud, siis mõned talupojad ja üks nendest võimuta Hans Andresson tunnistab ühe rüüsteretke kohta talupojad 70 meest, nende hulgas ka tema. Millise, millise salga eesotsas olid Jürgen Henn kassina, Bent, koriaake, Williki Jürgen rüüstasid täiesti möödunud reedel perre küla ja võtsid kaasa 100 kari elajat, kolm hobust, riided, liha, vilja, jahu ja kõike, mida nad kätte said. Talupoja nimega Haide loll naist. Haavasid nad kirvega raskesti ja ühe sulase peksitud vigaseks pimedaks talupoegade vabaduskirjad, see tähendab siis kaitsekirjad Rootsi võimude poolt ütelda, Rootsi alamad. Võttis Jürgen Henn oma kate rebisid katki, öeldes miski silma sarnastest kirjadest. Siis on tulnud neile tee peal vastu üks bojaari sulane nimega Vassili venelane, siis kes eesti keelt ei osanud, selle võtsid kinni, vabastasid alles siis, kui see Vassili maksis enda vabastamise eest viis rubla viis õisikut rukist. Noh, kus see ülekaal oli, ja seda, seda ma ei oska öelda. Üks, teine sissipealik, vapper Hannus koos kellelegi Maidu, teise nimega Paul oli loll ja Tõnisega tulnud, kus 150 talupojaga Mäema külla ning võtsid jõuga ära seitse paari härgi kolm lehma, kusjuures ühe härja ostsid talupojad tagasi Need, tolle küla talupojad, siis mäeküla talupojad neli saagi, ühe kirve, ühe püssi ja selliseid näiteid siis veel kord, kus karussow näiteks ütleb, et just talupojad just teiste talupoegade käe läbi kannatasid talupojad kõige rohkem seal kroonikas endaski on küll ja küll noh, mitte ainult rootslased ja moodustanud talupojasalku, neid tegid ka poolakad ja sedasama tegid ka venelased ja ja eriti venelaste poolel oli talupoegade kasutamine massiline. No näiteks ükskord ükskord venelased virulastega varitsesid oja juures Harjumaalt tulnud talupoegadele ühte salku ja tapsid nüüd ühekorraga kustutama. Kui näide tuua, eks ole. Näiteks 1579.-st aastast on teada, et üks Ailata pulk nimeline Viljandi kandi talupoeg oli venelaste seas suures aus ja moodustas talupojasalku, mis pidid siis pidid siis vene garnisoni des asendamas Traretse keda oli mujal vaja. Ja seal Muhammad löödi maha, restoranid siidi, aga olgu peale. Võnnu lahingus näiteks selles samas 1579.-st aastast on teada, et Virumaa Virumaa taluperemehed kaebavad, et neil ei jätku enam sulaseid, sest et kõik on läinud kostotarlastega röövima Tatari rüüstesalkade teenistusse ja nii edasi ja nii edasi. Nii et kui küsida, et kes röövis kõige rohkem, kes rüüstas kõige hullemini siis loomulikult need, kes tundsid talupoegade elu kõige paremini, talupojad ise. Ühesõnaga, pilt 16.-st sajandist ei ole nii ühe hõlbanet ühel pool olid alla heidetud ja allaheitlikud eestlastest talupojad ja teisel pool nende erinevat sorti vaenlased. Noh, ilmasõjad must ja valgete, sellist musta ja valget ajaloos üldse väga harva kohtab, et reeglina on ikka tegemist hallide toonidega. Kuulajate küsimustele vastas ajaloodoktor Andres Adamson. Küsige julgesti, teinekordki teile vastatakse varem või pisut hiljem ikka. Barbara atiivsenhuusenist, kelle Jürgen Tiesenhausen koos teiste vendade ja isaga hukata laskis, on kirjutanud novelli Aino Kallas. Sellest teosest on libreto kirjutanud Jaan Kross ja sellele libreto-le on ooperi kirjutanud Eduard Tubin. 1930.-te aastate lõpuks Eesti üks hinnatumaid heliloojaid. Ooperi barbarast kirjutas Eduard Tubin Stockholmis elades. See esietendus Eestis Estonia teatris 1968. aastal. Eduard Tubin käis ka ise esietendusel Eestis ja ta rääkis ooperist ka Eesti raadios. Tänapäeval ei saa teisiti üldse ooperit kirjutada kui ainult muusikalise draama. Verdi aeg on ammu läbi, kus suured pikad aariad olid esikohal. Seda korrata ei ole mõtet ja sisutihedus selles libreto-s oli niivõrd, et olekski seal ruumi jäänud pikemateks monoloogideks, harjateks mõnes kohas muidugi natukene, Barbara ju laulab üksinda ja siis on ka väiksi duetti hakatusi, kui nii võiks öelda. Tänapäeval vist ei ole mõtet neid laiendada suurteks aarjataks Vituetideks oma ettenumbriteks esimeses pulmapildis, ma katsusin valida tantse, mis sel ajal olid poes, seal on Kajaat, siis on tõrvikute tants, siis on Shakonn õieti terve ooper, Jacques on, see on üles ehitatud samale motiivile üheksast noodist koosnevale matiivile, mida ma siis keeras edaspidi kui ka tagurpidi jalad üles, jalad alla, nii nagu kätte või nii nagu olukord nõudis. Aga eest seal seal on vanade tantsude koht ja neid ma püüdsin siis kuidagi stiilselt õigustada, sinna sisse. Eduard Tubina ooperi tegevus toimub niisiis pisut enne Liivimaa sõda Tallinnas 1551. aastal. Eesti Raadio arhiivis on toonasest etendusest tehtud ka muusikaline tund. Kui Barbara sai 17, viis tema tädida Tallinna, et leida tüdrukule seisusekohast abikaasat. Pulmad olid tol ajal just selleks sobiv võimalus ja sobiv võimalus ka tantsimiseks. Kuulmiseni nädala pärast.