Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast 13.-st detsembrist. Stuudios on Kai Vare. Riik annab Estonian Airile 8,3 miljonit eurot laenu, et tagada lennuühendused Eestile olulistesse sõlmpunktidesse. Eesti taotleb Euroopa komisjonilt oma lennuettevõttele riigiabi andmiseks. Majandusminister Juhan Partsi sõnul loodetakse, et firmal õnnestub jalule tõusta, aga valmis ollakse ka teisteks variantideks. Tallinna halduskohus otsustas, et valitsus peab uuesti läbi vaatama Tallinna linnavolikogu ettepaneku jätta Mustpeade maja tagastamata. Euroopa Liidu rahandusministrid saavutasid ühtse pangandusjärelevalve kokkulepe. Ka Eestis tegutsevad SEB, Swedbank ja Norde lähevad järelevalve alla. Eurotsooni rahandusministrid eraldasid Kreeka 149 miljardi euro suuruse laenu. Maksem. Kreeka peaminister tervitas otsust, ütles, et Kreeka ei lahkunud eurotsoonist. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmusseni sõnul on Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiim lähedal kokku varisemisele. Sama meelt on ka Venemaa asevälisminister. Eesti teaduse rahastamine sõltub liiga palju Euroopa Liidu fondidest, nende suund on aga liialt rahvusvaheline stumisel, mistõttu jääb tahaplaanile Eesti seisukohalt oluliste teemade arendamine. Selle muutmiseks oleks tarvis Euroopa Liidu raha kasutamisel riigi huvidest lähtuvat läbimõeldud plaani, selgub Tartu ülikooli teadlaste uuringust. Presidendi noore teadlase preemia sai tänavu Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia vanemteadur veresoonte kirurgia Kals. Ent mitmel pool välismaal täiendanud doktori sõnul Eestis olemas kõik tingimused rahvusvaheliselt arvestataval tasemel teadustööks arsti Praxiseks. Õnnetuste ennetamise kampaaniaid on pannud peaaegu poole elanikkonnast oma käitumist muutma, selgub uuringust. Järgmisel aastal on ennetuseks rohkem raha kui tänavu. Tähtsaks sihtgrupiks võetakse venekeelne elanikkond. Spordist. Istanbulis toimuvatel lühirajal ja ujumise maailmameistrivõistlustel jõudis Triin Aljand naiste 50 meetri liblikujumises poolfinaali. Ilmateade lubab lumesadu ja kohati tuisku. Öösel on külma viis kuni 12, saartel üks kuni viis kraadi, päeval on külma kolm kuni kaheksa kraadi, saartel on õhutemperatuur nullis. Valitsus otsustas anda Estonian Airile kuni 8,3 miljonit eurot laenu, et tagada lennuühendused Eestile olulistesse sõlmpunktidesse. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rõhutas valitsuse pressikonverentsil, et iga järgmise väljamakse tegemisel vaadatakse olukord üle. Igakordne laenumakse nõuab täiendavat valitsuse nõusolekut koheselt saab ettevõte 793000 eurot. Eesti taotleb Euroopa komisjonilt Estonian Airi jaoks riigiabi luba. Juhan Parts peab riigiabiõiguse saamist väga oluliseks. Ettevõte vajab ühtepidi restruktureerimist aga teistmoodi, ta vajab ka kapitalimakset, et sellise kapitaliinvesteeringu tegemiseks vajalik Euroopa Komisjoni konkurentsi direktoraadi eelnev luba. Me teame seda Euroopa lennunduses, kuuleme ühe või teise ettevõtte osas teatud probleeme, kus riigid on teinud kapitaliinvesteeringuid, hiljem selgub, et need seda seatud printsiipidele seetõttu tegelikult ettevõtte nii või teisiti läheb looja karja, siin ungarlaste Malev on võib-olla väljapaistvam näide, aga selliseid protsess käib ju praegu mitme lennuettevõtte osas. Et see on esimene, kõige olulisem tingimus, kas me selle loa saame või mitte, on alati variant, seda luba ei tule. Kui te mäletate, siis ka paar nädalat tagasi, kui ma niimoodi kabinetis esimest korda kuulasime ettevõtte olukorda, siis me ei välistanud ka varianti, et ettevõtte tegevust lõpetada. Juhan Parts ei tahtnud täpsustada, kui suures summas on kavas Estonian Airile riigiabi anda. See sõltub paljudest aspektidest, mida siis ettevõtte ümberkorraldamisel peaks saavutama, et praegu on selle numbriga lihtsalt vara spekuleerida. Ettevõttele antava laenuintress on 15 protsenti ja tähtaeg on kuus kuud. See kuus kuud näitab seda maksimumajalist perioodi, millal vastus ettevõte kapitaliseerimise mõttekusele restruktureerimise võimalikkusele on olemas, et kui me vaatame kogu seda lennundusreaalsust selleks, et tagada lennuühendus, peab olema Eestist lähtuv lennuettevõte, neil on ka alternatiive, et lennuühendused oleksid pika, ajaliselt jätkusuutlikult tagant. Üks alternatiiv on avalikud konkursid. Ma julgen öelda, et see on üsna keeruline. Teine alternatiivriigil on käed-vabad täiesti uue ettevõtte moodustamisel. Uue ettevõtte puhul on erinevad variandid, alati on võimalik rääkida mingite partneritele ja nii edasi ja nii edasi, nii et neid variante tegelikult on, aga meie selge esimene eelistus on ettevõtte nii-öelda restruktureerida kapitaliseerida ja panna ta jätkusuutlikule mool tööle. Tallinna halduskohus tegi täna teatavaks otsuse Mustpeade maja omandivaidluse asjus. Halduskohtus käis Uku Toom. Tallinna halduskohus rahuldas Tallinna linna kaebuse ning tühistas vabariigi valitsuse korralduse, milles valitsus ei nõustunud Tallinna linnavolikogu ettepanekuga jätta Mustpeade maja tagastamata. Otsuses rõhutatakse, et kohtuotsusega ei otsustatud lõplikult vara tagastamise küsimust. Igal juhul tuleb valitsusel linnavolikogu ettepanek nüüd uuesti läbi vaadata. Täna halduskohtu kõneisikuks olnud kohtunik Elle Kask selgitas, miks just selline otsus Kohus leidis, et vabariigi valitsus lähtus huvide kaalumisel asjassepuutuvate normide eesmärgile antud ekslikult tõlgendusest ega andnud põhjendatud hinnangut Mustpeade maja võimaliku tagastamise otstarbekuse. Ülekohus asus seisukohale, et kultuuriobjekti funktsiooni täitva ning kohaliku omavalitsuse seisukohast tagastamiseks mitte otstarbeka hoone tagastamist õigustaksid, vaid sellised mõjuvad asjaolud, millest selgelt ilmneb, et hoone tagastamine ei saa halvendada kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist ja siin võib välja tuua ka selle, et kohus märkis otsuses, et arvestades seda enam kui 20 Eesti iseseisvusaasta jooksul ei ole Mustpeade vennaskonnale Tallinnas märkimisväärne väärset tegevust olnud ei saaks ilma põhjalikuma analüüsita eeldada, et Mustpeade vennaskonnale On organisatsiooniline suutlikkus ning tahe Mustpeade maja omanikuna selles hoones kultuuritegevus senisega võrreldavas mahus ja tingimustel edendada. Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Aini härm on muidugi otsusega rahul. See on oluline teadmine ühele kultuurikollektiivile, kes tegutseb ja see, et nad saavad seal rahulikult viljeleda seda, millega nad tegelevad ja nad ei pea mõtlema sellele, et peab hakkama mingil ajal välja kolima. Aga lisaks sellele ma arvan, et see on ka väga positiivne uudis avalikkusele, sest nii paljud inimesed ju tegelikult toetasid ikkagi seda, et see maja jääks linna valduses ja et seal jätkuks Tallinna filharmoonia tegevusi, et see maja oleks avatud tallinlastele, linna külalistele. Palju nüüd taas valitsuse käes, kohtuotsuse peale on 30 päeva jooksul võimalik esitada apellatsioonikaebus Tallinna ringkonnakohtule. Samas võib valitsus, kes nagunii peab vastavalt kohtuotsusele linnavolikogu ettepanek uuesti läbi vaatama täiendavaid asjaolusid välja tuues oma varasemale otsusele kindlaks jääda. Ning sel juhul algab kõik taas otsast peale. Euroopa Liidu rahandusministrid saavutasid pärast mitmetunnist arutelu pangandusjärelevalve kokkulepe. Euroopa keskpank asub jälgima paarisadat suuremat panka. Järelevalve jõustub alates 2014.-st aastast. Tänu rahandusministrite kokkuleppele saavad riigipead ja valitsusjuhid algaval Euroopa ülemkogul keskenduda euroala tuleviku visioonidele. Johannes Tralla. Põhimõtteline kokkulepe pangandusjärelevalve, see tähendab seda, et Euroopa keskpank võtab otsese vaatluse alla umbes 200 suuremat panka Euroopa 6000-st, need on pangad, mille varade väärtus ületab 30 miljardit, varade suhe koduriigi SKP-st 20 protsenti või pangad, kes on taotlenud rahalist abi sõltumata nimetatud kriteeriumitele vastamisest läheb igast liikmesriigist Euroopa keskpanga otsese järelevalve alla kolm suuremat panka Eesti puhul esialgu kaks SDV ja Swedbank ja seda hoolimata tõsiasjast, et Rootsi pangandusjärelevalvega ei liitu. Teised Eestis tegutsevad, aga ta on kas registreeritud filiaali täna või on keskpangale seatud kriteeriumite järgi liiga väikesed. Samas kui Taani tahaks pangandusliiduga vabatahtlikult liituma, võib järelevalve alla minna ka Danske Bank ning pole välistatud, et Nordea, mille tütarpank on registreeritud Soomes, läheb järelevalve alla naabrite kaudu. Rahandusministrite varahommikune kokkulepe tähendab, et pärastlõunal Brüsselisse Euroopa ülemkogule kogunenud valitsusjuhid ja riigipead saavad keskenduda Euroopa Liidu tuleviku visioonidele. Nii Herman Van Rompuy kui Jose Manuel Barroso on visandanud ambitsioonika teekaardi, mis näeb tulevikus, et euroala autonoomset eelarvet ja Brüsselile voli vetostada riigieelarveid. Samuti on Euroopa Komisjoni president Barroso pakkunud välja euroala ühistagatisega võlakirjad ja võlalunastamis fondi. Kuna riigipead ja valitsusjuhid pole teemadel veel ametlikult debateerinud murrangulisi otsuseid Euroopa tulevikust, mis nõuaksid ka näiteks aluslepingute muutmist, täna õhtul tõenäoliselt ei langetata rahvusringhäälingule raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel. Veidi tagasi tuli teade, et lisaks kahele suuremale Eestis tegutsevale pangale lähebki Euroopa keskpanga otsese järelevalve alla ka Nordea Pank. Eesti Eesti pangast kinnitati BNS-ile Nordea Pank. Eesti läheb Soomes registreeritud panga filiaal Alina Euroopa ühtse järelevalve alla. Muud välissõnumid võtab kokku Margitta, otsmaa. Ka peaminister Antonis Samaras tervitas Euroopa Liidu tänast otsust eraldada Ateenale kauaoodatud laenumakse ning ütles, et Kreeka jalul Kreeka rahvas ei ole asjatud. Ohvreid toonud Samaras kinnitas ka, et Kreeka ei lahku eurotsoonist. Eurotsooni rahandusministrid eraldasid Kreekale 49 miljardi euro suuruse laenumakse. Raha peeti juunist saadik kinni. Kardeti, et reformid Kreekas kulgevad liiga aeglaselt. Eurogrupi liidri Jean-Claude Junckeri sõnul võib Kreeka esimese laenumaksja saada juba järgmisel nädalal. Euroopa Liidu majandusvolinik Olli Rehn rõhutas aga, et kergeid lahendusi ei ole, reformid on rasked ja Kreekal on palju tööd veel ees. Süüria presidendi Bashar Assadi režiim on lähedal kokkuvarisemise ning peaks alustama viivitamatult kõnelusi võimuvahetusega. Nii ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Sama meelt on ka Venemaa asevälisminister Mihhail Bogdanov, kelle sõnul on al-Assad üha enam riigi üle kontrolli kaotamas ja ülestõusnute võitu ei saa välistada. Seda toetavad ülestõusnute väljaõpe ja välismaalt pärit relvad. Bogdanov sõnul jääb Venemaa siiski kindlaks oma nõudmisele, et ellu viidaks varem sel aastal Genfis saavutatud kokkuleppe, mille järgi tuleks Süüria kriis lahendada läbirääkimiste teel. Briti valitsuse andmetel oli Aleksandr Litvinenko radioaktiivse mürgitamisega seotud Vene riik. Nii öeldi täna endise FSB agendi surma asjaolusid käsitleva kohtuistungil Londonis. Tänane kuulamine oli eelistanud täiemahulise kohtupidamisele, mis algab tuleva aasta esimesel mail. Kuulamisel kinnitati ka, et Litvinenko tegi koostööd Hispaania salateenistuse ja briti luurega. Litvinenko suri 2006. aasta novembris Londonis radioaktiivse polooniumiga mürgitamise tagajärjel. Briti prokuröride sõnul oli neil piisavalt tõendeid süüdistuse esitamiseks Venemaa Föderaalse julgeolekuteenistuse endisele agendile Andrei luga voila, keda Moskva on keeldunud Londonile välja andmast. Lugovoi nimetas süüdistust poliitiliselt motiveerituks. Iisraeli peaprokurör esitas riigi välisministrile Avigdor Lieberman ile süüdistuse usalduse kuritarvitamises, kuid otsustas tõsisemaid süüdistusi pettuse ja rahapesu puudutavas kohtuasjas mitte esitada. Libermanni isiklikke äriasju on juba üle 10 aasta uuritud. Prokurörid kahtlustavad teda ärimeestelt ebaseaduslike maksete vastuvõtmises ja rahapesus varifirmade kaudu. Kuid prokurörid ilmselt otsustasid, et süüdistuse esitamiseks ei ole piisavalt asitõendeid ja selle asemel süüdistatakse libermanni tema uurimist puudutavate ametlike materjalide vastuvõtmises endiselt Iisraeli suursaadikult Valgevenes. President Toomas Hendrik Ilves andis Kadriorus üle presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia. Tõnu Karjatse käis kohal. Presidendi kultuurirahastu otsustas tänavuse noore teadlase preemia 4800 eurot anda Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia vanemteadurile ja veresoonte kirurgile Jaak Kalsile. Doktor kaltse teadustöö ongi seotud südame- ja veresoonkonna haiguste sõlmküsimusega arterite haiguseelse muutuse hindamisega. Rahvusvahelise kogemusega doktor Kals kinnitab, et rahvusvahelisel tasemel arvestatavat teadvust on võimalik teha ka Eestis. Ma arvan, et see teadusruum on avatud ja nii-öelda füüsiliselt paiknedes, Eestis on võimalik väga heal tasemel teadustööd teha ja loomulikult see suhtlemine välismaa ülikoolidega teadlastega on absoluutselt vajalik, aga kindlasti selleks ei pea lahkuma. Jaak Karlis tegeleb teadus ja arstitöö kõrval aktiivselt ka tervisespordiga. Tartu maratonil on ta olnud kindel osaline juba aastast 2005. Viimastel aastatel on lisandunud ka olulisemad Eestis peetavad jooksumaratonid. Ja iseenesest mõista kutsub doktor Kals tegelema just tervisespordiga sest see on kindel tervise tagatis. Absoluutselt tervisesportlase pingelisele tööle vahelduseks on ainult ainult kasulik ja tervisest rääkimata. Teaduse teemal ka jätkame ja räägime Eesti teaduse rahastamisest. Tartus tutvustati täna selleteemalist uuringut ülevaate Pireteerimbris. Teaduse rahastamise maht jääb oluliselt maha Euroopa Liidu keskmisest, seejuures sõltub see suuresti just Euroopa struktuurifondide rahadest. Kaugemat tulevikku silmas pidades pole see jätkusuutlik, tõdes Eesti teaduse rahastamist rahvusvahelises võrdluses analüüsinud Tartu Ülikooli majandusteaduste doktorant Hanno kane. Euroopas seatud eesmärgid või nende rahastamisinstrumentide tingimused hakkavad oluliselt majutama. Nii võib juhtuda, et Eesti teadus lähtub pigem Euroopa Liidu üldhuvidest, mitte Eesti kui väikeriigi huvidest, selgitas Tartu Ülikooli välismajanduse teadur Kadri Ukrainski. Kuna Euroopa Liit taotleb sellist suhteliselt ühtlast integratsiooni siiski Euroopa sees teadlased, siis ka Eesti tänu nendele meetmetele on hakanud palju rohkem koostööd tegema selliste natuke kaugemate Euroopa riikide nagu Hispaania, Portugal, Itaalia, siin jällegi tuleb ka natuke fokusseerida paremini seda mu kodumaist koostöö juhtimist, et missugused riik ikkagi me tahame osta partneritena, näha, kelle eest võib-olla meil oleks midagi üle võtta, midagi uut või paremate, tõenäoliselt meil on selliseid tähtsamaid ühishuvisid siin lähipiirkonnas või ka väikeriikide spetsiifilisi huvisid. Teine oluline kitsaskoht on see, et meie teadusasutuste seotus ühiskonnaga jääb nõrgaks. Ühelt poolt tundub ettevõtjatele teadlased tegelevad millegi elukauge ja rakendamatuga, teisalt on meie ettevõtted sageli nii väikesed, et ei söanda ülikoolist abi otsima tulla. Nii on ka ettevõtluse osa meie teaduse rahastamisel väga kasin, ütles Ukrainski. Kui vaadata ükskõik mis riikide strateegiaid, siis ettevõtete ülikoolide ühiskonna teema on igal pool sees, et see on üleüldine, selline probleem, kuidas neid erinevaid huvisid ühitada. Kolmanda olulise teemana tuleks juba vanade ja tugevate uurimisteemade kõrval soodustada rohkem uute teemade käsitlemist ja uute teadlaste tegutsema asumist. Nii väldiksime oma teadussüsteemi vanasse mustrisse lukustamist. Piret Preis Tartu stuudio. Sisekaitseakadeemiale valmis uuring siseministeeriumi haldusalas olevate ennetuskampaaniate tõhususest. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Uuring kinnitab, et seniste ennetuskampaaniatega tule vee ja liiklusohutuses võib rahule jääda, sest kodanike ettevaatlikkus on paranenud ja õnnetusjuhtumite arv vähenenud, räägib uuringu läbi viinud Tartu Ülikooli doktorant Marko Klaus. Kampaaniate märgata, kus on ääretult kõrge sisuliselt iga kampaania, mida, mida riik nendes kolmes valdkonnas on ette võtnud nende märgatus on kuskil 80 protsenti kogu elanikkonnast. Mis uuringuga teada saime, on see, et peaaegu pooled inimestest on selliseid, kes nende kampaaniate mõjul enda käitumist muudavad või midagi ette võtavad. Need on need pikaajaliselt loomulikult aga kõige suurem edulugu kindlasti on suitsuandur, mis on nii-öelda aastast aastasse käivate kampaaniatega pluss siis seaduse alusel Märd kohustusega inimeste kodudesse jõudnud ja, ja see on ka meie igapäevast elu nii palju muutunud, et tuleõnnetustes hukkunute arv on loetud aastatega läinud rohkem kui kaks korda väiksemaks meile vigasta inimesi, seitse-kaheksakümmend rohkem ellu kui, kui varem. Puuduseks on aga see, et kampaaniaid kavandavad ametid ei aruta oma sõnumeid läbi teistega. Margo Klaas tõi välja, et kampaania töötab tõhusamalt, kui seda saadab ka mõni muu tegevus nagu näiteks politseipatrullid, liiklusohutuses ja päästeameti inspektorite reidid suitsuandurite kontrollil. Uuring osutas ka sellele, et elanike teavituse tõhustamiseks peaks kampaaniate planeerijatel olema ligipääs ka õnnetuse ohvrite delikaatsetele isikuandmetele. Selleks on aga vaja muuta seadust Priit plaanist ja siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonnast. See oli täitsa mõtlemapanev ettepanek, et, et seda me ei ole selliselt varem kaalunud, seetõttu lõplikku hinnangut on mul raske anda, aga kindlasti me, me tegeleme antud küsimusega ja, ja püüame leida parima lahenduse. Tuleval aastal on päästeametil kavas taas kolm kampaaniat, veel kord Priit laaniste. Järgmisel aastal on meil ennetustööks rohkem raha, ah kui sellel aastal ja sealjuures ma kindlasti pöörame tähelepanu venekeelsele elanikkonnale, et kampaaniaid ka suunata sihtrühmapõhiselt, et kes on see sihtrühm, kelle teadlikkus vajab kõige enam tõstmist ja erinevad uuringud on näidanud, et see on venekeelne elanikkond. Teine kampaaniatega mõte on hoida teemasid pidevalt avalikkuse ees. See on oluline pealekasvava põlvkonna jaoks, et nende hoiakud oleks kohe algusest saadik õiged. Uuring osutas ka sellele, et internet on just noorte ja venekeelse elanikkonna juures tõusnud meediakanalina esikohale. Raadio on endiselt oluline vanemale elanikkonnale. Spordist räägib nüüd Juhan Kilumets. Istanbulis toimuvatel lühiraja ujumise maailmameistrivõistlustel jõudis Triin Aljand naiste 50 meetri liblikujumises poolfinaali. Eelujumises sai Aljand kirja aja 26,38, millega oli paremusjärjestuses 13. kiireim oli kanadalanna Nuemit hoomas 25 koma 76-ga. Koondise peatreeneri Riho Aljandi kommentaar. Ma ei oleks selles mõttes, ta proovis esimest poolt, tegi kiire otsa ära ja tagasi tulles natuke rahulikumalt, nii et ega seal rohkem ei olnudki midagi, eks ta natuke katsetas, vaatas, kuidas ta ennast tunneb täiskiirusel ujumisega. Mis mulje teile nüüd jäänud on, et kuidas see haigus, mis teda siin mõni aeg tagasi vaevas, millise jälje jätnud on? Vaat see on nüüd küll veel saab vasta õhtul Filmselt, kui ta teeb täis 50 täisjõuga, siis seal seda temagi teada, et kas jätkus lõpuni välja või ei kuskilt midagi vajaka jälle. Poolfinaal ujutakse täna õhtul kell 19 36 10 minutit pärast kaheksat tuleb meeste 100 meetri rinnuliujumise finaalis starti Martti Aljand. Pjotr Dektarjov püstitas meeste 50 meetri vabaujumise eelujumises ajaga 22,04 sekundit isikliku rekordi ja jagas 20 neljandat kuni 20 kuuendat kohta. Sloveenias toimuval laskesuusatamise maailmakarikaetapil võitis meeste 10 kilomeetri sprindi kodupubliku rõõmuks Jaakko fakk, kes edestas norralast Emil haigles Sven Zenit 0,8 sekundiga. Kolmas oli prantslane Martin Fourcade, ka Eesti meestest sai Indrek Tobreluts 44., Roland Lessing 45. ja Danil Stetšenko 66. koha. Itaalias IBU karikaetapil eesti segateate võistkond finišisse jõudnud Tallinna Selver kohtub täna õhtul kell 21 30 võrkpalli eurosarja kordusmängus võõrsil Itaalia klubi peatsensa kooprailiooriga. Esimese kohtumise võitsid itaallased kindlalt kolm. Null. Ilmast räägib nüüd Ülle Jõemaa Ööl vastu homset on meil enamasti pilves ilm, paljudes kohtades sajab lund, ent sadu on enamasti nõrk. Kohati võib tuisata. Puhub kagu ja lõunatuul neli kuni 10, puhanguti 13 meetrit sekundis. Ja külma on viis kuni 12 kraadi, saartel üks kuni viis kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest lund ja võib ka kergelt tuisata. Puhub kagutuul kuus kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 14, õhtul kuni 17 meetrit sekundis. Külma on kolm kuni kaheksa, saartel rannikul paiguti null kraadi. Nädalavahetusel jäävad Baltimaad kahe üüratult suure rõhkkonna piirimaile. Venemaa kohal hoiab kohta võimas kõrgrõhuala, millele avaldab lääne poolt survet suuremõõduline madalrõhkkond. Vastasseisus tugevneb kagutuul väga tugevaks ja muudab külmakraadid läbi lõikamaks. Kohati tuleb lund juurde, laupäeval sadu, enamasti nõrk, kergelt tuiskab. Päeval sajab ja tuiskab põhiliselt Lääne-Eestis. Mandril on pinnatuisku, mis kuhjapsis teedele. Lumevaalusid külmal laupäeval ja pühapäeval Lääne-Eesti saartel ööpäevaringselt kaks kuni viis, mandril viis kuni 10 ja ööl vastu pühapäeva paiguti 12 kraadi. Aitäh Ülle Jõemaa niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.