Olen mitmel korral kohtunud ühe tubli naisega, kes 25 aastat töötanud oma Pärnu Lapsepõlvemaadest hoopis hoopis kaugemal Sahhalini saarel. Viimased aastad Sahhalini nafta ja gaasiekspeditsiooni pea geoloogina. Heljo tuisk on selle naise nimi. Tänaseks geoloogide päevaks oli meil kokkulepe, et pea geoloog astub sisse Juusma Sahhalinski raadiosse jutustab helilindile endast ja kolleegide tööst. Saha linnaga oli mõned nädalad tagasi tugevate lumetormide kütkes. Töö uuring puuraukude seiskus samuti transpordi ja side olid häiritud. Sellepärast ei jõudnud ka nimetatud kaastöö aegselt Tallinna. Õnneks olid kunagised mikrofoni jutud alles ja nende põhjal elustuvadki nüüd kauge saar ja tema tunnustatud pea geoloog Heljo Tuisk. Lõpetasin Leningradi mäeinstituudi siis töötasin aasta sarattalis, siis puhkuse ajal sain oma endise kursusekaaslasega Viloga. Sel aastal just parajasti asutati Eesti geoloogia valitsus. Ja siis tulin Eestisse neli aastat, töötasin siin Eestis geoloogi valitsuses siis Prangli saarel pikamaagaasi leiukohti. No aga siis tuldi siiski sellisele järeldusele, et taas ja on seal küllaltki vähe ja muidugi sel ajal oli, neid vahendeid oli ka vähe, et nüüd seda magasini põhjalikumalt uurida. Ja siis, kuna mul oli Sahhalinil väga palju endiseid kursusekaaslasi ja Sahhalini naftaekspeditsiooni, pealegi Ologaliga kunagine Instituudi kaaslane, kirjutasin eile ma olin juba enne nendega kirjavahetuses ja siis kutsusid mind sinna, otsustasin sõita, muidugi mitte nii kauaks. Väga palju rastion Sahhalinil, ta ulatub põhjast lõunasse 1000 kilomeetri pikkusel ja sellepärast on põhjas on muidugi karm loodus, lõunas on isegi jaapani kirss. Siis metsik, viinamari kasvab. Väga huvitav lood on mägesid on taust, Maadon, nerd, saari suvel on väga sageli udune, kuidagi selline sompus, ilm, aga sügisel on väga ilusad ilmad, päikesepaistelised ja talvad ka ilus, talvel on ka väga palju päikesepaistelise ilma ja väga palju lund. Televisiooni programmis Freemia vahel on näidatud, et kaks kuni kolm meetrit võib-olla kuskil. Ja on olnud isegi selliseid juhtumeid, et autod, bussid ei liigu. Neli-viis päeva enne, kui tänavad on kõik puhastatud lumest. Ja muidugi lastel on sel juhul pidupäev ja on isegi selliseid juhtumeid. Koolimajades hüppavad teiselt korruselt kahe lumehange. Kas nafta-Sahhalinil on geoloogide jaoks värske leid või on juba ammust aega teada, et Sahhalini maapõues naftat peidus oli? Põhja-Sahhalinil oli juba kahekümnendatel aastatel teada, et naftat on. Aga Lõuna-Sahhalinil alustati naftaotsinguid kuuekümnendatel aastatel 60.-te aastate alguses, nii et just sel ajal, kui mina sinna saabusin, lugesin noh, ei tea, see on ikka niisugune kollektiivne töö. Nii et meie oleme kah ikka avastanud, mitu naftamaardlat ja gaasimaardlad alustatakse ikka regionaalsete töödega geofüüsikaga geoloogilise kaardistamisega. No ja siis määratakse kindlaks sellised kohad, kus võib Leida naftat. Ja siis tavaliselt meie viime ikka oma puurpingid ja kõik kohale, kas siis traktoritega või siis kopteriga. Ja kui see on rannikul, siis laevadega. Muidugi, see on raskem. Neid ei ole soine maa mets. Ühe puuraugu jaoks on vaja kohale toimetada ikka 200 tonni, 250 tonni. Igatahes nii küllaltki palju. Kas igast august leitakse midagi või vähemalt naftajälgi või tuleb ikka enne palju vaeva näha? Väga palju oleneb muidugi sellest, kas on otsinguid alles alustatud või on juba mitu aastat seda tehtud, et on juba olemas andmed noh, keskmiselt võib ütelda, et iga kolmas-neljas-viies kolm siis on päris hästi iga kolmas, ma mõtlen Aga tavaliselt jah, ikka vähem on. Efektiivsus on ikka väiksem. Kuidas aga maisele sobib niisugune asi minna nüüd koos meestega ja selle raudse tehnikaga üle mägede. Hakata puurima ühes kohas, kus ei ole ei küla ega kauplust ega klubi kino. Noh, mis puutub sellesse kas naisel on kerge või raske töötada sellel tööl, siis muidugi siin väga palju oleneb kollektiivist. Ja võiks öelda, et Sahhalini naftaekspeditsiooni son selles mõttes kollektiiv hea olnud. Ja mis siis geoloogias paelub, saab palju sõita, uusi kohti näha. Aga kõige rohkem ikkagi geoloogias on veel väga palju. Väga palju, mida ei teata veel. Peaaegu iga puu raudtee annab midagi uut. See on kuidagi niisugune loovtöö. Ta ei ole niisugune igapäevane, et iga päev teed ühte sedasama. Maakoore lahti pööramine, tema uute lehekülgede leidmine. Ja muidugi, väga huvitav on Sahhalinil ka see, et on alustatud merel puurimisega. Seal on tõesti väga keerulised tingimused, väga rasked tingimused seal tegelikult saab töötada ainult kolm kuud aastas. Ja siis muidugi peab siis otsima kusagil sellise saama, kus siis saad talvine olla. Muidugi, taifuuni on sageli, aga siis niisuguseid tugevaid ja ohtlikke taifuun ja need on ikka rohkem sügisel. Nii kaks kolm korda. Mismoodi siis see meri will muutuvuse taifuun, tule. Meri muutub süngeks halliks tugevad lained. Laine kõrgus on väga suur ja möödunud aastal isegi oli, niiet selle platvormi transporteerumise ajal katkesid köied ja platvorm lisati madalikule. Tuul heitistan. Mismoodi siis geoloogid käituvad, kui nüüd on selgunud, et naftat on, või gaas või naftatule? Ja siis kõik määrivad oma näod ja käed ja kõik naftaga. Ja hüüavad hurraa, ja loomulikult see on suur pidupäev. Tuleb suuretrükiga maa peal ja tavaliselt ikka 150 atmosfääri 100 atmosfääri. No kuidas siis nafta taltsutada saab, et ta nüüd õigesse kohta hakkaks jooksma? Aga noh, tavaliselt on ennem juba pandud valmis tsisternid ja lastakse siis kohe torudega sinna tsisternides või siis on kaevatud maasse. Ja tavaliselt nendel uutel puuraukudele koguda teda seal suurtes kogustes ei saagi, tavaliselt ikka põletatakse ära. Sellepärast et looduskaitse nõuded on praegu niivõrd ranged. Kusagile teda maa peale lasta ei tohi. Katsume ikka nii teha, et mitte väga palju teda välja lasta puuraukudest. Millal siis, eks pluateerijat tulevad need, kes siis hakkavad juba teie puurauku või seda kohta kasutama, et sealt iga päev naftat saada. On see vahe teie töö ja nende töö vahel? Pik? Jah, tavaliselt küllaltki pikk ekspluateerida ei lubata, enne, kui on varud kaitstud riiklikus komisjonis. Nii et peale katsetus tööde sisse tuleb koostada aruanne täita riiklikus komisjonis ja siis alles võib alustada ekspluateerimise, aga noh, hea, kui kolm aastat viis aastat, seitse aastat umbes nii Aastad lähevad töö, toob rõõmu ja toob ka muresid. Ja Excelist kajastub vahel kani, hinges ja südames ja olemises. Sest ega iga päev ikka kõik ei lähe nii libedalt, nagu tahaks. Jah, juhtub mõndagi ja muret on kah palju, eriti just mis puutub ohutustehnikasse, sellepärast et töö on küllaltki niisugune keeruline, raske ootamatusi, on palju. Selles mõttes jah, oleks võinud veidikene kergem olla, aga mis siis ikka, ma arvan, et ega see ainuke töö ei ole, kus on muresid ja raskusi. Ma ei tea, mida geoloogile peab soovima. Autojuhile öeldakse, nael kummikalamehele Kivi kotti. Sooviksin siis teile teie rahvale hästi teravat puurimis, ikka jõuaks naftaliini ja teil õnnelikku kätt. Töös, mida te teete ja nüüd juba teisi juhita ja kasvatate suur tänu teile heade soovide eest õnnelikku kätt on muidugi vaja.