Kui ma ütleks seda, tähendab mis ma siin viimaste paari-kolme aasta jooksul tähele olen pannud, siis on siin juba enne avaldanud teatavaid kriitilisi mõtteid ja just ühe olulise teguri kohta. Et seda metsamajandustasuvaks teha on see, et peaks oma personali tunduvalt vähendama. Natuke naljana võeti ükskord teie ajakirjas Metspuid paber üks minut hiri nende toimetajale, kus ma ütlesin, et kui te teeks oma metsamajandit metskondades metsamajandi direktoreid, metsa ülemateks ja peametsaülema abideks metsa metsavahtide, eks siis, siis oleks ta siiski veel 20 protsenti kõrgem või rohkem personaalkui meil Rootsis sama pinna peal tegutseb. On fakt selle personali juures kunagi metsamajandust tasuvaks ei saa. Isegi Rootsis, kus need metskonnad olid palju suuremad kui praegused Eesti meeskonnad koondati viimase kolme-nelja aasta jooksul tunduvalt ja praegune Rootsi meeskonna suurus on umbes 100000. Juhtkonnas on ainult kaks akadeemilise haridusega. Metsateadlast ja tema peakontori juurde kuulub ka veel akadeemilise haridusega majandusteadlane. Neil on seal kontoriraamat bet raamatupidajad ja 10 piirkonna juhti. Me võime neile öelda, nendel ameti nimetatakse metsnik, metsavaht või, või mistahes igal juhul nad ei ole kõrgema haridusega metsatehnikum. Ja nemad on ainukesed, kes tegelikult tööjuhatajad ja nende käes on umbes 10000 hektari. Ja neil alluvad ainult 10 kuni 15 aastatöölist, kes on masinate juhid ja rohkem personali seal ei ole, tähendab, 100000 hektari pääl on seal 18 inimest, kõik kokku. See ei olnud mitte nalja pärast tehtud. Suurema arupidamine ei olnud enam tasu. Võib ju palgata ükskõik kui palju inimesi. Aga nemad peavad ikkagi oma tööga oma palga ära, tasub. Mets on tegelikult ju ka ikkagi üks. Tulutoov ressurss. Ta võtab ikkagi sinna ainult nii palju sulasid, kui ta vaja sinna on. Ega need paljud sellega, et iga kõrre juurest rohtukikuks kuidagi vist selle asja tasuvaks niisama võib võrrelda, aga metsaga kusagilt lugesin, et omaaegne professor matiivsena ütelnud Eestile sobiks 200 metskonda. Teatavasti oli minu algaastatel siin 101. Ja nüüd on vist 217, nii et temal soov kaugelt täidetud. Ja ma ei tea, kaalutlused, temal olid vahepeal on palju muutunud, tehnika on muutnud ka liiklusvõime on metsa on muutunud ja ka palgad on tunduvalt tõusnud. Kui te tahate Euroopasse oma puiduga pääseda, valuutateel see jää meie hindadest ei saa mööda minna, sellepärast omahind on kallim. Taylor, iidsegi lagi vean sellel, ma mitte ainult poolda seda personali vähendamisest. Ma ennustan, et see on teil absoluutselt hädavajalik.