Arvud on tõusnud otsapidi tüvesse või nad on tüvest kasvanud asse. Need on nagu jämedad sõrmed lähevad siia sambla alla. Vaatad Koort, see on hall küllalt ühtlaselt mõras nagu suured seibid üksteise kõrval. Hakkad pilku tõstma, pead tõstma, pea ikka ülespoole ajama, täitsa pea kuklasse. Ja kui vaatad risti taevasse, siis näed ka puulatva. Alumised oksad on kuivanud, aga üleval on rohelist küll veel. Kui vana sa metsavana oled? Sünniaasta võiks olla kuskil 1870 75. Kui vanaks sa kavatsed veel kasvada? Ilmselt lastakse kasvada veel mõned ajad, nii kauaks, kui jätkub veel haljust võras. Ja inimestel on vajadus käia vaadata minu soliidsed väljanägemist, saada sellest võib-olla hinge, rahu ja tasakaalu tänases kiires maailmas. Kui kõrge sa oled? Metsamehed on kõrguseks mõõtnud tublisti üle 30 meetri. Mõnedel on soodsamad kasvutingimused olnud tuul ja torm, mis aegade jooksul üle käinud, on olnud armulisem et nendel on õnnestunud latva kõrgemale upitada. Kui sellel puul. Ja kiri näitab, et üks kuusk oli 40 ja pool meetrit kõrge. Me asume Ilumetsakaitsealal Kahva metskonna tuntud kuusikus. Mis tunne on nüüd, kui Kuuse kehastajast Eesti metsaameti peadirektor Enn Tosso välja astub? Säärases metsas olla? Eks see metsamehe elu ja töö niisugune oled, oma töö vilju tavaliselt ei näe, need tulevad järgmiste põlvkondade kätte. Aga mingisugune metsamehelik vaim on põlvkonnalt põlvkonnale kandunud ja vaatamata sellele, et seda otsest resultaati oma tööl ei elu jooksul. Siiski ei ole seda elukutset tööd heidetud kõrvale, vaid teda tehakse ausalt ja südametunnistust järgides tänase päevani. Ja tänu sellele on meil ikka noort metsapõlvkonda kasvamas. Kui tähelepanelikult inimene mööda Eestimaad ringi liigub. Enne siia tulles pärisin ühelt metsamehelt, et kui palju näiteks võiks säärasest kuuse hiiglasest saada tavalist voodrilauda. Ta ütles, et ma võin selle välja rehkendada, et vähemalt pool kilo meetrit. Aga nii ei sobi säärase puu juures küsida. Jah, tast võib saada küll. Aiamööblikomplekti võid saada voodrilauda ja see on kõik ilus. Ma väga loodaks, et see peremees, kes kunagi selle või selle liigikaaslase kuskilt endale ostab ja saab, et see peremees on hoolaseta, ei jäta seda palgivirna metsa. Et ta viita õigel ajal välja, et ta lõikab ta laudadega, ta katab selle lauavirna kinni, ilusti see laud ei mädane, eks. Ja kui see laud ükskord jõuab tema õigesse kohta, kas majavoodrisse või mööblisse need, siis ta oleks värvitud ja hoolitsetud. Aga kui see kõik mädanema, siis tekib küsimus, et inimene, kus on sinu südametunnistus ja miks sa võtsid kirve kätte ja tulid metsa kui me vaatame näiteks siin ühte peenemat kuusked, mida temast siis inimene täna teha oskab ja kuidas ta seda tehtud kasutab sellest peenikesest kuusest, mis siin teises rindes on olemas, temast saab ju ka üht-teist väärtuslikku, ainult et kui meil jätkub tahtmist ja kannatust temast võiks saada näiteks kas või selles meie päevalehe trükkimiseks paberit, et temast võib saada taaralauda. Temast võib saada palju häid asju, kasvaja, aialatti või pisikest aiaposti peenikest karjaaiaks. Hea oleks, kui see post oleks ikkagi jälle immutatud, et tal oleks mõned aastad kauem vastu. Hea oleks. Meil oleks nii palju jõudu, et me suudaksime ta siit enne välja viia metsast. Ära, kuivab alla, jääb kasvus, kängu jääb. Ja tema võtta siiski tarvitusele sel ajal, kuidas meil veel on mingisugust väärtust saada. Kahju on muidugi jälle, kui sedasama Kuusakene lõigatakse taaralauaks ja kui tema saatus lõpeb kuskil konservitehase lageda taeva all oleval laoplatsil ja ta ära mädaneb. Meil ju pisikeses riigis aastas läheb 40000 tihumeetrit lauda. See on keskeltläbi 600 talu. Kui võtta tihumeetrites, ega ta nüüd viga ei teinud? Ei teinud 40 40000 60000, ütleme 60000 taaralauda tihumeetrit taaralauda läheb vabariigis ja ütleme, 100 tihumeetrit ühele talule, see on ju mitu talu. See on 600 talu. Tavaliselt inimesed ei teagi seda, kus ja kui palju meil puitu kasutatakse. Ja seesama lageda taeva all või kaupluse räästa all seisev taara kastikene. Ta ei täida oma eesmärki, ta ei teeni inimest nii kaua, kui ta teenida võiks. Ja mis tulemus on tulemus on metsamehele kurb sellepärast, et seesama tootja tuleb oma omadega toodangu pakkimiseks metsast tahtma uut kuuske ja uut kasti. Nii et metsa ja kaitsmine. Minu meelest ei hakka täna mitte üksi metsast pihta vaid hakkab igast inimesest pihta, kes puutub kokku puiduga ja kes kasutab metsaande