Tere kuulama teatri magasini. Stuudios on maris Johannes. Selle nädala tippsündmust. Rahvusvahelist teatripäeva tähistati esmaspäeval Eesti Draamateatris peoga, kus pärjati möödunud hooaja säravamaid sisukamat öökamaid andekamaid. Sealt peomeeleolust on ka meie tänase saate intervjuud. Möödunud hooaja tipplavastus on Elmo Nüganeni kuritöö ja karistus linnateatris. Seda tõdes nii draamafestivali žüriid tus kui riiklike preemiate komisjon. Nüüd siis teatriliidu aastapreemia parim lavastaja Elmo Nüganen, parim meesnäitleja. Indrek Sammul. Parim kunstnik Vladimir Anžhon. Parim kõrvalosa Anu lamp. Ja seda kõike lavastuses kuritöö ja karistus. Mida arvab Raskolnikov rollist ja linnateatrist Indrek Sammul küsib Pille-Riin Purje. Indrek Sammul ilmselt selle Raskolnikov viga on hästi palju vaeva nähtud või kuidas nüüd tundub tunnustust tulnud niimoodi raskelt. Korona töö, aga noh, selles mõttes ta oli kogu teatrile pööranud väga tõsiselt hullumeelselt Elmo võttis sellise hullumeelse tempoga ja siis hakkas seda vedama ja vedas sedasi, nagu see lugu ise on natukene natukene hullumeelne. Täpselt samasugused olid ka proovid, prooviperiood ja ja, ja aga see tee jäänud esietendusega toppama, vaid seda on ka öeldud, et kui palju just see roll on muutunud, kuidas, kuidas sa enda jaoks kuivõrd on sisuliselt muutunud, on, aga, aga noh võib-olla ta on rohkem täis saanud, iga hetk on rohkem täis saanud, enne oli ta natukene natukene tühja. Mulle sellepärast meeldib üldse meie teatanud. Et seal on see mängukordade arv on hästi suur. Et mina selleks esietenduseks iial ei, ei jõua, sest mul on pikad juhtmed, aga ütleme kuskil 10. 15. siis ma nagu oskan nagu juba teistega sammu astuda kõrvalt. Mulle tundub, et seal psüühiliselt niisugune raske ja väsitav murretele roll. Alguses mulle ka tundub, päris lõbus, niimoodi jalad värisesid ja võhm oli väljas, aga aga nüüd viimaste etendustega ma hakkan järjest rohkem aru saama, et seda tuleb ka nagu lusti ja rõõmuga mängida. Ja seda, seda parem. See lugu tuleb, et kui isegi kõik teised mängivad lusti ja rõõmuga, siis seda helgem on see lõpp või oluline üldse, niisugune tunnustus on teatriliidu aastapreemia. Kui on väga oluline, aga eks seda tuleb kaine mõistusega võtta ja omad järeldused teha siis kui sa mõtled nüüd ka sellele seltskonnale, kuhu sa sättasid siin nendest preemiate seas, palju sa oled näinud teisi kolleege ja mis sa arvad sellest? Sellest aastast, selle aasta saagist? Ei, ma olen, ma olen vist mõelnud, mis teatrisse puutub, siis kõikjal ma arvan, et sellel žürii või et neil on küllaltki raske ülesanne neid preemiaid jagada, sest väga palju on väga häid rolle ja lavastusi. Vahel näiteks ka seda, et Linnateater alati viisukesele koore, aga no tänavu on ka muudest teatritest, aga kontsert selles mõttes uhke tunne linnateatris olla vä? Kuulge, kõige kõige parem meil üldse ongi oluline. Selle üle on mul kõige rohkem meil hea meel. Et ilmselt see teater ise seal tegeletakse õige asjaga, et ilmselt sellepärast ka on tunnustust, ei oskagi öelda, ma arvan, et see on ikkagi inimeste siis kõik koos töötavad nendevahelised suhted ja see, mida tahetakse teha ja see on kõige olulisem. Ilmselt ka siis jah, see, et enamasti tehakse niisugust tõsist kaalukat dramaturgiat, tegeldakse nagu olemuslikke asjadega seal linnateatrisse, jah, läksin seal laiem teema, et, et kas meil on rohkem võimalust seda teha või mitte, aga aga repertuaari valik on ikka teater enda teha ja ja ma arvan, et ka väga head komöödiat teha on ju on, see on ju väga-väga teretulnud ja see on suur töö, kohutavalt raske töö tegelikult mängida kuskil väga head komöödiat. Igatseksid sina seda vahelduseks lepp Raskolnikov kõrval. Mul tahaks proovida küll on kohapeal maisahkam. Aitäh, aitäh. Hooaja parima naisrolli auhind läks seekord Maarika vaarikule Rakvere teatri kurva kohviku ballaad eest on möödunud hooaeg näitleja jaoks rikas. Marika Vaarik. Mängi kurva kohviku ballaadis on etendusele see. Ja kui ta ei olegi rohkem, teised on juba sügisel nii-öelda ühele poole saanud ja nüüd tuleb siis uus lugu, on Raudsep, lavastab varjudemaad, esietendus saab olema õige pea. Öeldakse, et kui vabakutseline tellima kaks rolli hooaja jooksul, see on ikka väga suur asi juba. Kolmas õnnestub ka teha, siis on juba KS koodi nüüd Rakveres mänginud. Olete, kui nüüd kõik need ajad kokku arvata. 95.-st aastast läksime Rakverre koos Peeter Jalaka jagada, tema mind sinna kutsus. No siis te olete üksjagu lavasid ka Eestimaa peal näinud ja kõikvõimalikes kohtades mänginud, on olnud suurepäraseid ja väga armsaid kohti, ma niimoodi nimeliselt praegu kohe ei oska öelda, hakka kellelegi liiga tegema, aga ma ütlen ka, et on olnud väga väga vaeseid kohti, ma ei mõtte raha siin taga, vaid just vaeseid selles mõttes, et Mul on nii kahju, kui kuskil on see kultuuri tegemine või kuskilt selle teatrikutsumine või et see kõik muutub nagunii formaalseks või kuidagi ükskõiksus on selle vastu nii suur, et seal hämmastav. Mind on vahel nagu imestama pannud see, et kas tõesti televiisor võidab meil ja siis kõik muu mis on nagu noh, mis võiks seltsielu hoida ja ja teater kuulub kahtlematult sinna hulka, kui tuua neid kaks Pärnust lihtsalt. Aga muidu on üldiselt Eesti keskmine teatrihuvi on ikkagi minu meelest täitsa olemas, need maakohad, kus me käime, on meid alati tänuga vastu võtnud ja võib-olla mõnes mõttes on kahju loomulikult selle üle, et inimestel ei ole enam võib-olla nii palju raha, et meelelahutuse peale seda raisata. Igal juhul suur tänu kõigile nendele kultuurimaja juhatajatele kallale, kes veel on jaksanud seda kultuuri hoida seal külakohtades. Kui te nüüd mõtlete ise tagasi sellele teatriaastale, et kui teie võimuses oleks saanud anda autasu preemia, siis keda te oleksite esile tõstnud või kes on see, kes on teid ennast üllatanud kolleegidest? Tegelikult tõesti käsi südamel, mul Herta Elviste küll naine, kellest mul on tohutult hea meel, et ta nii vanana mängib laval veel talle antakse rolle ta iluduskuningannat ja, ja ja Õnne, Leena ja kõik niisugused rollid järjest on tulnud. See on lihtsalt vapustav. Täna elutöö preemia sai, see on lihtsalt jumalik. Teie olete juba sellises ütleme, keskeas juba midagi näinud, aga veel midagi. Et no mis on lavale praegu nagu, nagu saadab või, või ajab seal Vicky hea närv, mis sind puuri uurib siin sees, kui sul. Kui sind usaldatakse, sulle mingi hea roll antakse ja las ta olla närviline ja haiglane, kõik see tööprotsess. See käib selle selle professiooni juurde. Ma ei pea seda üldsegi selle arva halva närvi vooruseks, et minust midagi muutuks. Vaadake neid inimesi, kes siin täna nisukest nooruse noorusele see annab otsida, siis ma ei oleks siin laval, ta mõtleks teisiti, ju siis miski on, miks ma seal laval ja ja töötlen ma igal juhul hea meelega ja ma tänan kõiki oma kolleege ja lavastajaid, kellega ma olen saanud tööd teha. Just nimelt sellepärast, et selle tööprotsessi juures olnud praegu oled sa täiesti unustanud kõik muu ära aitäh. Kui korraldataks konkurss kõige teatraalsema kriitiku leidmiseks, siis mina annaks oma mihkel mutile. Seekord tunnustas teatriliidu juhatus Mihkel Muti artikleid sirbis ja Eesti Ekspressis. Aga mida arvab meie teatri üks arvamusliidreid, kes seekord ise ei kuulunud ühessegi žüriisse? Vast jagatud aastapreemiatega? Mihkel Mutt, kui teie oleksite Diego, Donald preemia jagaja, kas oleksite midagi teistmoodi teinud? Oleksin küll ja kas see on saladus täna? Miks see saladus on teada, et on, oli väga palju ilmselt kandidaate mõne ühe kindla preemia peale näiteks meesnäitleja preemia, kus tõepoolest võrdne sääraseid ja sealjuures veel ühest samast lavastusest inimesi oli niivõrd palju jutt loomulikult kuritööst ja karistusest, kui sinna lisada Hamlet, siis muutub pilt veel kirjumaks, segasemaks ja igalühel oma lemmikloomulikult. Ma olen üks vähestest inimestest, kes nägi Raspallikovi alguses, nägi seda pärast ja ma pean ütlema, et see tõesti läks järjest paremaks ja mulle hirmsasti meeldib, kuna vene inimeste mängimisel sagedasti Eesti inimesed teevad maitse libastusi ja see, mida teeb Indrek Sammul praegu, see on väga hea maitsega tehtud karakter, sama ma ütleksin ta Anu lambi kohta. Aga näiteks minule isiklikult selles lavastuses oma hingeelulise keerulisuse poolest võib-olla kõige rohkem meeldis Peeter Tammearu. Ja mina isiklikult ütlen ausalt, ma oleksin võib-olla temale andnud selle preemia samal ajal. Noh, ja ma jätan kõrvale veel Marko Matvere preemia anda, aga mina isiklikult oleksin seda. Ja niimoodi ütleme siis kõrvalosa preemia nina ütleme ausalt osandusega Peeter Volkonskile, kuna Volkonski ongi näitlejanna, mitte kunagi ei hakka mängima suuri osi mäe Juri Larsson vaid hakati mänginud kõrvalosi ja seega sellel aastal ta mängis kaks väga head, väga head osa. Need, kõrvalosa, aga sõjas ja rahus oli tema ikkagi kõige kõige kõige parem. No niimoodi on lood, aga ülejäänud osas jah, ilmselt ei ole palju eri eriarvamusel. Mul ei ole. No võib ju vaielda, aga naispeaosalise üle, kuna on teada, et noh mõne inimese igapäevane keskmine tase on, on alati väga hea, siis tekib see küsimus seda eelistada või seda, kes sellel hooajal või paari viimase loo ajal ennast ületanud, on see alati niisugune žürii maitse žürii häälestuse küsimus, millele ta välja läheb? Guide tänast teatrikriitika seisu, nii hindate arutate hindade paneksite? Kolm pluss. Miks kolm pluss kõigepealt teada kriitika on alati mingisugune valulaps olnud Eestis sest paremad jõud millegipärast eesti kultuuris ikka alati koonduvad kirjanduse ümber filosoofia ümber ja selles interdistsiplinaarset telealadele ei ole ühtegi inimest tegelikult, kellele teatrikriitik oleks praegu peaaegu ainsana see, mida ta elus teeb ja tahab teha. Kõige paremad teevad seda ikkagi mõningad kirjanikud, kes armastavad teatrit, kes lavastavad, teevad väga palju teatris või suhtlema nende ringkondadega, sealse, meie parim teatrikriitika kahjuks või õnneks. Kui oluline teie enda jaoks on see suhtlemine teatriringkondade endiga? See on kunagi ma, kui ma ei suhelnud nendega, ma põdesin. Miks ma nendega ei suhtle, kui ma võiksin nendega rohkem suhelda, ma ei põe enam. Ma leian, poolest ei, orelil erilist tähtsust ei muuda kirjutamist? Ei, see ei muuda. Kõige tähtsam teatrikleidiga juures on ikkagi see, et inimesel on olemas kaasasündinud teatritunne, kui ta näeb elusat inimest laval, ta läheb kihelema seal täpselt nii, nagu on loomadega. Mõni inimene läheb loomas, elav asi, ta kohe naeratab aru saada, see on see inimene nimega teatriga murenenud tuttavatega, andekad, targad inimesed, lähevad Saarinud, vaataks näitleja, teeb lava peal midagi. Ma hakkan kohe põlema. Vaata, ta istub kivistunud näoga, ta ei saa aru, seal toimub midagi ja nii on kõikide meiega midagi, mis paneb midagi tuksuma ja mis ei pane, ei tähenda, need on vähem andekad, Nad ei või intelligentsed inimesed, nemad näitavad mulle mingisugust kivi või mingisugust seina ja neil läheb põlema sil, minul ei lähe üldse põlema, mina ei saa aru, milles see vajalik on. Mina arvata elavaid asju. Tellivad elavad näitlejad, mulle meeldivad loomad ja niisugused asjad ja näitlejad väga elav teatron, ela sellepärast ta mulle meeldib. Ajal kui ühe lobeda naljaloo esietendus ei jõua veel lõppeda, kui teine Velmeid play juba algamas, tunned ikka siirast rõõmu, kui mõni teistmoodi mõtleja midagi teistmoodi teeb. Mati Unt, kas Eesti teatri igavene avangardlavastaja või suur erudiiteoreetik segad pärjati Mati Unti Kurtna preemiaga kui barba raamatu paber laevukese tõlkijat. Kuid siinkohal eriteade teatrifännidele, ärge magage maha ka Mati Undi uusimat lavastust kombroovitši laulatust. Vanemuises. Tekib kiuslik küsimus, et kas kunagi tuleb ka aeg, kui Mati Unt saab lastepreemia. Aga ikkagi, kellele on seda paberlaevukest vaja. Ehk kui teooriaaldis on üks Eesti näitleja madjunud? Ma võin öelda viimase lavastuse laulatuse näitel, mis on üks maailma keerulisemaid näidendeid või mitte kordagi ei analüüsinud selle, siis te saite täna Kurtna preemia ja just paberlaevukest märgiti ära, see on võimas teos, kui palju näitlejaid on seda raamatut üldse lugenud või küsime siis nii, kes on selle raamatu sihtauditoorium? Ma arvan ikka näitlejad, aga kui palju on lugenud, seda mina ei tea. Aga Ma arvan, et see raamat oleks olulisemaid ja ma isegi lisaks juurde, et see, et ma selle tõlke eest preemia sain, see oli minu arust päris objektiivne, sest see nõudis suht palju tööd ja ka Eesti teatriterminoloogia täpsustamist, nii et väga õigeaegne saab paljude ide juurde õppisite sealt äramatut tekkides. Mitte nii hirmus palju. Ma umbes teadsin küll Missotovskija Balbaga, tema mõningad mõttekäigud ja asjad olid mulle siiski üllatuseks, tähendab nii, et see oli vastastikune kasu saamine. Millel üllatus oli, on seda keeruline seletada praegu siin pidumelus? Ei, seda Pole keeruline seletada, mis asi on nimelt selles, et, et kõik on nagu lihtsam taandub teatud keha tänaveropodidel keha mõttes hoiakutele mis ei ole üldse seotud elav legendiga ega millestki luuka. Aga mis samal ajal vastavalt meie minevikus alateadvusest hästi tuntud kultuursetele, stereotüüpidele, asjadele see oli mulle küll teatud mõttes üllatusin sellega väga palju tegeletud, ma ütleksin, küla ise sellega tegeleks, aga sellega tegelemine pakkus mulle suurt plahnoping seda telkides. Enne mainisite, et olid need terminoloogia küsimused ja kas nende töödeks eesti teatrikeel on nagu ka selline kultuurrahva keel juba? Ta ei pruugigi olla, tähendab, kunste kujutav keel on ikka nagu spontaanne ja tekib, aga ok, tähendab, ei saagi kujutleda, niiet maalikunsti kohta, mis muutuvad kogu aeg, et võiks olla kindlad tellinguid, tänapäevase ei olegi enam võimalik. Aga noh, me peame nagu ühtlasest arusaama, see ei tähenda ilmtingimata tõlkimist, vaid et nagu võrreldakse termineid omavahel, siis on võimalik kontakt efektiivsem, kui üldse ei jagata ära, mis teine räägib, aga see ei ole. No see ole terminoloogia, küsimus, no öeldakse, et need kõik Panso koolist läbi käinud räägivad ühtegi. Teie olete selles mõttes õnnelik ja hea eraldi praegu. Jah, ma tean küll ta kaosoon mind kapovile pallutasime tegevuslikku analüüsimeetodit, valdan keskelt kaks tundi küsis mu käest. Ja muidugi tähendab mullal teatud jonn on olemas olli tuuma ja sündmuse vastu, aga see jonn on niisugune intelligentne jonn tegelikult ma olen nii palju noh, professionaal ka teatised külmadega ja mis selle all tegelikult mõeldakse. Nii et ma võin rahulikult üle sõita, sellest jutustab sündmus ja ja, ja nii edasi ja nii edasi. Noh, ma seal augus selle all mõeldakse ja tava vaid hetkeliselt vehkleja jaoks oma terminoloogias teeb. Ma ei ole mingi kulges seal tänavalt sisse tulnud, vaid ma teadvustanud terminite taga ju aastast saab aastasadu. Kena aitäh teile. Ja nüüd tagasi Rakvere manu Ants Lauteri preemia üks laureaate Üllar Saaremäe. Palju õnne, Üllar Saaremäe preemia, Ants Lauteri nimeline. Aga kas sul endal oleks olulisem on lavastajapreemia võidi näitlejapreemia. Minul endal on oluline just see preemia, mille ma sõin, see näitlejapreemia, sest ma olen ennast alati pidanud näitlejaks. Aga mul on alati olnud üks küsimus, miks ei anta välja kahte preemiat, Ants Lauteri lavastaja preemiat ja Ants Eskola näitlejapreemia. Sest Ants Lauteri vast ei olnudki nii kõva näitleja kui lavastaja. Ja selles mõttes kordan veel kord, et see näitlejapreemia või see elukutse see kutsumus, mille ma olen aga siia ellu kaasa saanud, et see sai just nimelt pärjatud, see näitlemine, see sai, sai nagu minu jaoks väga õige, väga õige preemia, nii et ma ei, ma ühtegi hetke ei ei mõtle selle peale, et miks mulle ei antud lavastaja preemiat, sest ma ei ole iseennast mitte kunagi lavastajaks selle sõna otseses mõttes pidanud. No sa oled selle hundi lavastaja, kes lavastab Rakvere teatri, ütleme siis nii. Rakvere teater on kunstilise juhi teater, kes on näitleja? Lavastaja Ma olen lavastanud ainult neid asju, mida ma väga tahan. Ja Ma loodan, et ma ei hakka kunagi lavastama neid asju. Mitte kunagi ei taha, mida mu palk või minu seisus kohustab. Nii et ainult ainult näitlemisel tahan ma pühendada siiski. Aga kui sa seal Rakveres teatrit teed, siis kellele seda teed, kas sa teed seda Rakvere inimesele või, või üldist eesti teatrikonteksti silmas pidades või hoopis seda, mis ise hing ihkab ja süda tahab laulda? Ei saa olla ainult üks teater, mis teeb Rakvere inimestele ja siis muud teatreid, nii et ma pean ikkagi üritan teha sellist eesti teatrit. Ja loomulikult võimaluste piires teen ma seda, seda, mida hing ihaldab. On see võimalik? See on võimalik seal täpselt nii palju võimalik, kui palju on võimalik muu. Täna sai preemia ka sinu õpetaja Kalju Komissarov ja Kalju Komissarov tegi ka teie teatrit viimati ühe lavastuse, Tanja, Tanja. Mida Kalju Komissarov andis minule õpetanud. Ta on õpetanud teatris teatris tööd tegema, õpetanud, teatris vastu pidama. Ta on õpetanud mind eelkõige inimeseks olema. Läbi selle, kuidas ta on ise teinud läbi selle, kuidas ta on ise käitunud mitte ainult positiivse, vaid negatiivse poole pealt, ta on näidanud mulle ka seda, kuidas ei tohiks. Ma olen õppinud mitte ainult oma sõnade, vaid ka tema tegude järgi. Ma arvan, et see talle anti tänase preemia ja et minule ka tänasel õhtul anti see preemia on minu jaoks üks suurimaid kingitusi, seda enam, et selle preemia andis mulle kätte mu teine õpetaja Aarne Üksküla. Ja kui ta nüüd mängin, seal selles Tanjas Komissarov lavastati. Komissarov on ka muutunud selle ajaga, kui teie pole kokku puutunud, ju on mõni aeg möödas, hoolid. Minu meelest on väga palju väga meeletult muutunud, kuigi siin võib üks tendents olla selles meeletult, kartsin teda kooliajal. Hirm, mis alati niisuguse vaatenurga nagu muudab on nagu üks määraja inimese suhtestamise siis endaga. Praegu suhtlesin temaga kolleegiga kui lavastajaga seda hirmu kui seesugust ei olnud, rääkimata sellest, et minu vastas seisis pärale jõudnud mees, mees, kes teab, mis on teater, mees, kes on oma elu mässamised ära mässanud selles mässu mõttes tegemiste mõttes, mees, kes tuli lavastama sajaprotsendiliselt enda lavastust sajaprotsendiliselt Rakvere teatrisse, sajaprotsendiliselt, Rakvere teatri näitlejatega. See oli mees, kes oli kõik need kaks kuud olemas, meie jaoks täis oma elutarkust. Armastus teatri vastu, see oli võrratu kogemus. Tõesti, Kalju Komissarov sellisena, nagu ma olen teda alati ette kujutanud. Aga oma hirmu või teatud distantsidel, too ei ole enam seda varem teha. Nii et suur tänu talle ja ma kordan veel kord see, et see mees astus lavale koos minuga saama kätte oma preemiat õpetaja töö eest on vaat üks suurimaid rõõmuhetki tänase õhtu jooksul. Olgu veel lisatud, et teise Lauteri preemia sai Maria Avdjuško. Põldroosipreemia läks, nagu juba mainisime Kalju Komissarovile mehele, kelle õpilased juhivad nii Ugala, Rakvere teatrist kui linnateatrit. Lastelavastustes tõsteti esile salaaeda Aare Laanemetsatööd Endlas. Näitlejate liidu eripreemia läks seekord Andrus vaarikule mehele, keda siiamaani pole tunnustanud ükski aastapreemia žürii. Omamoodi paradoks seegi. Muusikateatri poole pealt pärjati dirigenti Paul Mäge lauljat Väino Puurat ja balletipaari Marina Chirkova, Vladimir Arhangelski kõik Estoniast. Aga meie tänase saate lõpuintervjuu on Eesti teatri grand leidiga Herta Elvistega, kes viimasel hooajal teinud kaks suurt rolli Ain Mäeotsa lavastustes iluduskuningannad ja Anneleenas küsib Pille-Riin Purje. Aga FL vist oli see nüüd üllatus ka, et niisugune tunnustuspreemia tuli, uid näkkab, väga suur üllatus. Iialgi ei uskunud, mul on niisugune tunne, et teatriniidu naised, et midagi seal tegid muidugi kõrge zürii, kes kõike digikinnitama või ma kujutan ette. Aga mis teavad nemad minust ja see tuli nisukene nisukesi vana Morile veel, mina ei oleks uskunud, ei, ei, täiesti. Aga võib-olla naljakas ja naljatas, et nii vana inimeseni jalad all? No vaevalt küll, aga, aga need rollid on teile endale pärased, mis nüüd Ain Mäeotsa lavastustes on olnud, väga naljakas on, sellepärast et kui mina seda iili tükki lugesin, definitsioon on ette, et praegu ei lähe, arvasid, et, et noh, et autor on küll noor ja ja et olin kuulda. Ja oma üllatuseks käima, et väga noored vahetamist ja väga vanad. Ma ei saanud algul pink ja nagu näed, seal oli emale väga istus kohe see lugedes nautisin töötajatet minule. Ma ei oska öelda hakkaka hiid kahe pyha lemmi, vehklesime midagi sealt välja, nii et häin tegi nagu mähka meeldivaks proovi. Et ma ei võtnud nende suhe julmusega lausa või ma nägin seal niisugust jäädver värviga selles rollis vanemale lämmatab lapse armastuse ära, kui see tuleks libel ja ma tahan nii, et see ema oma armastusega rikub asja ära. Lavastaja tegi selle lihtsaks, nii et ei olnudki nii suurt murdmist enesemurdmist, selle rolliga mehed väga armsalt vedas, proovi läbi jää. Et ta ei käinud nii hirmus raskeks, et et no ei, ei saa hakkama, peres hakkas, klapime omavahel ja mis te sellest arvate, kui kriitika kirjutab, et et need lavastused või see lavastus on leebem kui see näidendi Peaks olema julgem ja räigem ja lugesin väga hästi ja sain selle eest tänu lähtsa tänna natukene klikvideerivad. Lähenev mäed, tunnen sellest rõõmu. Sellega ma võidan publikut, kas huvi läheb suuremaks ja saab julmust palju rohkem mängida? Sapsa käe, minu natuur mihkliga Nate, välja vist ei tule, mulle käsuks ei kähe praegu, kui mina vaatasin esietendust, siis mulle tundus, et Helviste on ka hea inimene, selle rolli jaoks peaks olema Kadio õelam ja teravam just meie seal kellekski meil sellepärast natukene vähinnaginaks. Et ta ütles, et ei tohi. Julmust ka seda ma läksin piiska pehmeks, mee sättis mulle natukene juurde, sest pihta ma olin niuke memm siin natuke elus. Memgi nabis, räägin õieti. Et minu käes, kui ma oleks väga julmalt katsed seda teha, las ma jään armastusväes. Aga leinaroll oma huumoriga on nagu lähedasem või? Jah, on hoopis teistmoodi. Arvates oleks tahtnud veel rohkem jõuda Leena minu meelest häkieskunnid kuninganna rohkem meeldima ma ei jää, miks, ma ei oska seda ütelda või olen ma hakanud Leenat valesti mängima? Nii oligi Kementide kuninganna emast ei olegi Vasside publikul nii suur see kujutus sellest naisest kui Leenastani igal on oma linakuju olemas. Minu arvates on praegu mul lennata raske mängida ja, ja see meie, Eesti elu siin ja kõigil on oma mälestused ja omane tädid ja ise Leena või kellel on ta naaberkorter. Ja algul säing ja ma vägapalju tähendab Willija kirju. Oi, ma tundsin Leenato Eimba, tundsin Leenad tänavat küll aga neil on kõigil oma leina äratati, leviti Kärtlastel. Täna te ütlesite, et iseendana laval olla ja tänukõnet pidada on palju raskem rolli kui ette kirjutada. Ja. Ei, aga kui see peaks ütlema äike, on mul Kinni Räski sõnani rullimine suhu. Ja noh, eks need tänusõnad olid Kaiuv puhtast südamest seal lava peal, kylm oleks veel palju-palju paremini, oleks neile kolleegid ju, mina teen alati nii, et kolleegid mängivad minu välja. Aitäh. Õnne err talvistele õnne teistele tänastele laureaatidele. Rolli õnne näitlejatele ja idee õnne lavastajatele, et ka järgmisel teatripäeval oleks jälle, kellele aplodeerida. Ilusat õhtu jätku, sooviksid toimetaja maris Johannes.