Vikerraadio jätkab nüüd metsasaatega ja seda väga olulisel ning kuumal teemal, nagu seda uue metsaseaduse sünnilugu, Jon. Eile jõuti riigikogus selle arutamisega teise lugemise jätkamiseni. Lõpphääletus toimus õhtul mõni minut enne kella kümmet. Kuid kõigest järjekorras. Esimesena sai sõna keskkonnaminister Villu Reiljan. Väga austatud juhataja, väga austatud riigikogu liikmed. Seaduseelnõu teise lugemise alustamisel 18. novembril ilmnesid kõige rohkem küsimusi, kes tekitab riigimetsa majandamise keskuse loomisega seonduv. See on ka arusaadav, kuna tegemist on uue lähenemisnurgaga riigimetsade majandamisel riigiasutuste töö korraldamisel üldse. Täpsustuseks tuleb siiski öelda, et tegemist on uue vormiga Eesti jaoks. Maailma metsanduses kasutatakse sellist tulundusasutuse vormi mitmetes riikides. Näiteks Soomes ja Suurbritannias. Sellise riigivara nagu mets omamisel peab riik käituma tõelise omanikuna mitte tagama ainult omandi säilimise, vaid selle efektiivse ja säästliku majandamise ja arendamise. See ei ole reisi vana, mida hoida vaid riigivara, mida on vaja kasutada tulu saamiseks selle kõige laiemas tähenduses. Teiste maade kogemus näitab, et riigimetsal baseeruv äriühing, mille eesmärgiks on tulu saamine võrdeliselt erasektoris toimuva metsadega vastusega ei taga riigimetsade mitmekülgset kasutamist. Näiteks Rootsi kuningriigis kavandab valitsus ligi ühe miljoni hektari riigimetsa tagasiostmisaktsiaseltsid assi Tõman käest arenenud riikide kogemus ütleb, et kes on vaba oma sektoris, need on äriühingud. Keskus pole vaba, kuna on vaja tagada keskkonnaväärtuste säilitamine, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, puiduturu stabiilsus, müga kehvas turusituatsioonis stabiilses mahus raiuda eriliselt mitte optimaalsel ajal. Sotsiaalne aspekt kindlustada tööhõivemaal pikaajalise lepingute võimalus puiduturu kindlustamiseks jahimajanduse stabiliseerimine, ulukite vanu säilitamine, igavese õigusel baseeruva puhkemajanduse arendamise vajadus riigimetsas. Pärast teise lugemisega katkestamise seadus, täienev maakonna metsandusnõukogu paragrahviga. Maakonna metsandusnõukogu moodustatakse eesmärgiga koordineerida metsanduslik tegevust maakonnas maakonna metsa. Nõukogu ei ole koht, kus langetatakse lõplikke otsuseid, pigem luuakse institutsioon, kus erinevate huvigruppide esindajad saavad oma seisukohti kaitsta, vahetada informatsiooni ning teha ettepanekuid õigusaktide koostamisele. Eelkõige tuleb nõukogus tegeleda mitmesuguste piirangute, olete kehtestamise kooskõlastamiseks hoiu- ja kaitsemetsa. Samuti on näiteks vajalik maade kasutamisel riigi kaitsel erinevate huvigruppide seisukohtade selgitamine. Kogu maailmas on levinud valitsusasutuste, omavalitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide vaheline koostöö erinevatel tasanditel. Metsaseaduses on sisse toodud võimalus erametsanduse toetamiseks sihtasutusel loomiseks juhul, kui selline sihtasutus otsustatakse luua niik, osaleda selles riigieelarve vahenditega. Usun, et tehtud töö on teinud seaduseelnõu palju paremaks ning täna on ta küps vastuvõtmiseks. Aitäh. Tänan. Riigikogu liikmetel on küsimusi. Kolleeg Vootele Hansen, palun. Aitäh austatud keskkonnaminister. Kas keskus, mis on riigitulundusasutus nagu lugeda paragrahvis 47 lõikest üks, kas ta on ka juriidiline isik või mitte? Riigiasutus? Aitäh. Tänan, kolleeg Kalev Kukk, palun. Suur aitäh, härra minister, nagu ma olen öelnud, mulle tõesti meeldib see, et sa oled leidnud riigimetsa majandamise keskusele Vorniks riigi tulundusasutuse. Nüüd, kui me mõtleme sellele, mis siin riigikogus toimub, majandusministeerium pakub analoogsete funktsioonidega institutsioonidele välja küll sihtasutuse vormi, küll monopoolset õigust ega riigi äriühingu vormi ja mida muud tahes. Siit ka nüüd minu küsimus. Kas Jaak Leimann kuulub sellesse valitsusse, kuhu kuulud sina või ei? Aitäh, aitäh, kindlasti kuulub ta sellesse valitsusse, kuhu on ka mulle au kuuluda. Aitäh. Tänan, kolleeg Vootele Hansen, palun. Aitäh, teine küsimus oleks mul paragrahvi 23 kohta, siis räägib metsateatiste metsaomanike kohustuses saata metsaameti, kohalikule asutusele metsateatise ja siin on loetud andmed. Millise karistuse võib siis kas metsaamet või mingi muu järelevalveasutus, nagu kas keskkonnainspektsioon esitada määratleda metsaomanikule, kes ei ole metsateatist saatnud? Aitäh. Aitüma, see on keskkonnajärelevalve seaduse küsimus. Ja asi ei ole tegelikult mitte selle karistamises vaid küsimus on siin selles, et on vaja seda informatsiooni, et siiski oleks vaja selgeks teha, mis seal metsas on tehtud ja kas see vastab sellele nendele põhimõtetele, mis metsaseadusesse kirja pandud on, aga seal on vist ka järelevalve seaduses mõned mõned paragrahvid, mis võimaldavad lihtsalt korduvatele rikkumistele veidigi rahakotti kergendada. Mul ei ole see peas, aitäh. Tänan. Järgmisena palun proua Runge. Aitäh, härra juhataja, lugupeetud ettekandja, Teil on finantseerimine, kahesugune, nüüd metsamajanduses on riigi finantseerimine, siis teil on ka metsakapital. Kas ta nüüd natukene ei selgitaks, mis see seadus endaga kaasa toob? Milliseid muudatusi seal tähendab finantseerimisel, teil on siin keskus, siis on teil siin need maakonna metsanõukogud ja öelge, palun, mis jääb nüüd selle kapitali hallata ja mis siis selle eelarve peale? Jah? Aitäh. Tõepoolest, kapital kui selline kaob selle seaduse vastuvõtmisel, kui me sellega edukalt maha saame. Ja see, mis on nüüd riigimetsade majandamise keskuse, tuleme, sellega tegeleb riigimetsa majandamise keskus, aga see, mis on nüüd riigimetsaamet, kes on metsapoliitika ellu viia, olemata, olen omandivormist, eks ole, metsafond läheb enam-vähem pooleks. Noh, ütleme võib-olla on see 10 aasta pärast nii, võib-olla on, on see vääre see, mis puudutab nüüd riikliku poliitika elluviimist, see tuleb riigieelarvest ja läheb siis nii metsa metsaametile kui ka maakondlikele kondlikele osakondadele. Nii et see vahe on üks, on riigi poliitika elluviimine metsapoliitikas kirja pandud tahe ja demokraatlik tava, et need eemaldatakse ja see on ka finantseerimises. Nii aitäh. Järgmisena palun kolleeg Mihkel Pärnoja. Aitäh, härra juhataja, lugupeetud ettekandja, vastuses ühele varasemale küsimusele te väitsite, et kuna antud juhul keskusi ei ole mitte äriühing, vaid on riigitulundusasutus, siis konkurentsireeglid sellele üksusele konkurentsiseaduse tähenduses ei laiene. Kui see tõesti niimoodi on, siis on võib tekkida väga ohtlik olukord, sellepärast kui me vaatame paragrahv 47 lõike kaks punkti kuus siis seal on kirjutatud vajadusel puiduturgu stabiliseerivad mehhanismide rakendamine. Ja see tähendab seda, et keskus võib. Ma ei näe mingit muud võimalust lihtsalt puidumüügimahu reguleerimise kaudu hakata mõjutama hinnataset. Ja kuidas siis sellist situatsiooni käsitleda konkurentsiseadust rakendada ei saa. Ma pean silmas seda, et kes siis selle esiteks selle vajaduse kindlaks teeb ja mis on selle vajaduste vajaduse määramisel kriteeriumiks, miks peaks keskus üldse saama endale sellise ülesande oma majandustegevuse kaudu puiduturu puiduturgu reguleerida? Aitäh. See vajadus tuleb ka avalikust huvist sest kui näiteks maailmaturul hinnatase väga drastiliselt langeb, siis vajadus tegelikult ka siseturul näiteks puidu järele ei kao veel sellest samal ajal kõik omanikud võivad oma saed rahulikult panna hoiule. Ja siis tõepoolest riik stabiliseerib seda olukorda, kui on madalseisud, aitab neist üle saada, tippude puhul samuti aitab stabiliseerida, see on kõikides riikides nii ja nii seda tulebki mõista ja see on väga tervistav meile kõigile, muuseas nii et sest siin ei ole mingisugust vastuolu. Järgmisena palun kolleeg Ando Leps. Aitäh, lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja. Mul on ka väike tagasihoidlik küsimus. Ja nimelt selle riigimetsa majandamise keskuse seadustamise küsimuses. Ja küsimus oleks selline, et kas äriseadustik või täiesti eraldi seadus riigimetsamajanduse keskuse loomiseks ei oleks võib-olla kohasem, kui see metsasead. Aitüma, antud juhul on vaagitud seda, mis on see kõige parem asi. Väga pikalt, ma ei hakka seda protsessi väga pikalt kirjeldama, ütlen ainult seda, et kõik asjast huvitatud ja pädevad jõud võtsid sellest osa. Ja lõppkokkuvõttes õiguskantsleri, justiitsministri ja veel mitmete teiste asjatundjate juuresolekul mu kabinetis lõpuks leiti, et see on kõige parem, parem ja kuna kogemused ka tõepoolest teistest riikidest, siis ilmselt oleme õigel teel. Ja ma ise olen ka veendunud, aitäh. Järgmisena palun proua Runge. Aitäh, härra juhataja, lugupeetud ettekandja. Nüüd töötades välja seda metsaseadust, kas te mõtlesite ka selle peale pisut hoida, võib-olla raha kokku selle administratiivaparaadi pealt ja selle väljatöötamisel, kuidas nüüd resultaat võiks olla, kas on siin kulude kokkuhoid või kuidas aitäh. Aitüma ju, loomulikult on kokkuhoid. Ma võin teatada, et kolm aastat järjest on administreerimiskulud õigi metsanduses püsinud täpselt samal tasemel vaatamata töömahtude suurenemisele, raiemahtude suurenemisele, vaatamata inflatsioonile. Ja, ja ka see on meigi, metsandus, efektiivsemaks tegemise seadus tegelikult, niiet. Nii nagu töö nõnda, palk aga aga piirides, aga piirides aitäh. Suur tänu, härra minister, rohkem küsimusi ei ole. Riigikogu poolseks kaasettekandeks on sõna keskkonnakomisjoni esimehel. Kolleeg Rein Järlikul. Aitäh, härra juhataja, lugupeetud kolleegid, julgen öelda, et töö arutatava eelnõu ettevalmistamiseks algas veel enne, kui kehtiv metsaseadus Riigikogus viis aastat tagasi vastu võeti ja on jätkunud läbi kõigi nende aastate kuni tänaseni. Kõige üldisemal kujul realiseeriti tehtud töö metsa käsitlevas tekstis Eesti keskkonnastrateegias, mis 12. märtsil 1997 Riigikogus heaks kiideti. Põhiseisukohta täna aga Eesti metsapoliitikas, mis 11. juunil 1997 seega poolteist aastat tagasi Riigikogus koguni koosseisu häälteenamusega heaks kiideti. Kui ma ei eksi vist palju, kui ütlen, et selle viie aasta jooksul ei ole olnud metsandusalaseid ei teadlaste ega praktikute konverentse, kongresse kokkutulekuid, arupidamisi või ükskõik mis laadis kokkusaamisi KUS arutatava eelnõu sätted või mõtted arutelu aineks poleks olnud. Eelnõu kallal on olnud väga kaalukas sõna öelda teadlastel eesotsas emeriitprofessor Ivar Etverkiga, kelle nimi vist rohkem kommentaare ei vaja. Eelnõu on saadetud tutvumiseks seda ette valmistanud töögrupi poolt, kaitsealade liidule, rohelisele liikumisele, Talupidajate keskliidule ja pole mingit alust kahelda selles, et metsaseaduse eelnõuga selle valmimise eri etappidel poleks võimalust olnud kursis olla. Mis tahes asjasse puutuvalt organisatsioonil. Vabariigi valitsuses oli metsaseaduse eelnõu kooskõlastamisel tavapärasest vist tunduvalt kauem ja just tänu sellele riigimetsa majandamise keskusele millest või mis on põhjustanud ka täna kõige rohkem küsimusi. Et see leidis lahenduse riigitulundusasutusena kahe ministri ja just ja õiguskantsleri kokkuleppes on ka vist pretsedenditu. Ja kui see nii kõrgel juriidilisel tasemel toimus, kas meil on alust või lootust arvata, et me oskaksime leida sellele vähemalt lähemal ajal või lähitulevikus parema või õigema lahenduse Riigikogusse jõudis eelnõu 23. septembril käesoleval aastal ja on seega menetluses olnud kaks pool kuud. Esimene lugemine lõpetati, teine katkestati riigikogu liikmetel alatistel, komisjonidel, fraktsioonidel on olnud võimalus kahel korral esitada ettepanekuid eelnõu muutmiseks. Võin öelda, et põhimõttelisi ettepanekuid eelnõud muuta ei ole laekunud selliseid ettepanekuid mis tingiksid eelnõu ümbertegemise või paneksid kahtluse alla võimaluse seda vastu võtta. Õieti küll. Viimaste muudatusettepanekutena laekus selliseid kaks Vambo kaalult, kes tegi ettepaneku välja jätta paragrahv 41 kuni 54. See on siis metsa majandamise korraldamise ja Vootele Hansenil, kes tegi ettepaneku jätta kuuendast peatükist läbivalt välja riigimetsa majandamise keskus. Kuidas aga sellisel juhul riigimetsa majandada kui seadus ilma selle peatükid ta vastu võtta ei oska kahjuks öelda. Selle keskuse olemasolule on nüüd ette heidetud, et ta ei vasta vaba konkurentsi põhimõtetele ja on mis tahes äriühingust eelistatavamas seisundis. Julgen jällegi öelda, et ei ole, sest mis tahes äriühingul puiduturul ei ole mitte ainsatki neist kohustustest, mis seaduse eelnõus on sätestatud seoses metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitsega. Riigimetsade majandamise keskusel on need kohustused kõik eranditult. Teen ettepaneku metsaseaduse eelnõu pärast muudatusettepanekute läbihääletamist või läbivaatamist teise lugemise jätkamisel seadusena vastu võtta. Austatud riigikogu, avan päevakorraküsimuses läbirääkimised. Ignar Fjuk, palun, kõne puldist. Härra esimees, austatud riigikogu liikmed. Mõned tunnid tagasi naerutas riigikogu Emelasest põllumajandusminister. Ma arvasin, et sellega on tänaseks kõik. Nüüd on meil pakutud vastuvõtmiseks eme ministri halduses oleva keskkonnaministeeriumi poolt ette valmistatud metsaseaduseelnõu ja siin on ka küsitavusi rohkem kui, kui neid positsioone, millega võib nõustuda. Loomulikult on metsaseaduse üldosa, jaa, jaa, ja metsakorraldav osa ja defineeriv osa üsna korrektne ja sellega võib rahule jääda. Kuid kavatsus metsaseadusega luua keskust riigi tulundusasutusena, kes hakkab sisuliselt majandama kogu riigimetsa, mis moodustab nagu minister ütles 90 protsenti riigimetsast seda metsa, mis on kas Piirissaarel või, või Ruhnul või Hiiumaal või Saaremaal või, või, või, või Raplamaal, ükskõik kust seda hakatakse tegema ühest kabinetist. Seadus ei anna mitte mingisugust regulatsiooni, et see keskus oleks mingilgi viisil allapoole seadusega reguleeritud. See, see on lõplik monopol, mille otsuste suhtes ei ole praktiliselt võimalik kontrolli teostada ja vastutust ei ole võimalik fikseerida. Kujutame nüüd ette, kui küsiks ühes teiselt Emelaselt Tiit Tammsaarelt ühte suurt sigalat riigi sigalat, mis ulataks Ruhnul kuni Piirissaareni ja Harjumaalt kuni Võrumaani. Aga sisuliselt on ka riigimetsmajandussektori ala ja siin sellist hiit monopoli luua on minu meelest küll sobimatu. Võtan lühidalt kokku, palun mitte seda seadus täna lõpphääletusele panna. Aitäh. 36. muudatusettepanek. Eldur Barr, interautorina, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, keegi hääletamist ei nõua. Tänan. 37. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, nii nagu ka 38. ja viimane, 39. tänan. Sellega on täiskogu läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia nimetatud seaduseelnõu lõpphääletusele. Enne seda aga panen hääletusele kolleeg Vootele Hanseni ettepaneku katkestada siinkohal seaduseelnõu 981. Austatud riigikogu, panen hääletusele Vootele Hanseni ettepaneku katkestada seaduseelnõu 981 arutelu, palun võtta seisukoht ja hääletada. Selle ettepaneku poolt on 18 riigikogu liiget, vastu on 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud.