Jõulude ajal kõneldakse hea tegemisest rohkem kui kogu ülejäänud aasta jooksul kokku. Nii on ka tänane jutusaade pühendatud ühele suuremeelsele teole, mis kaudselt puudutab kõiki meid ja meie kultuuri. See heategu on hõbedakarva ja nimelt sellepärast on ka tänase saatemuusika hõbedaga ääristatud. Kõigepealt üks traditsionaal, mille esitab Mario Leinonen ja mis jutustab loo ühest hõbedasest noast. Pole just igapäevane, et Eesti Kunstimuuseum saab ülihinnalisi ja haruldasi kingitusi. Aga praegu on Kadriorus Mikkeli muuseumis väljas Alurreynanci kunstikogule pühendatud näitus kollektsionääri kirg, hõbe ja graafika Reinassi kogust. Pärast Johannes Mikkeli annetust on see suurim erakätest tulnud pärandus Eesti kunstimuuseumile. Mina olen Margit Kilumets ja mul on rõõm tervitada oma tänast külalist vennalurreinantsi leske, proua Marie Reinansid, tere hommikust. Tere hommikust. Ma saan aru, et Eesti tõeline sügav talv on teie tervisele juba mõjunud, et saite ikkagi oma külmetuse kätte siit hangede vahelt? Jah, kas oli siit või ei, ma ei usu, et mul see kaasas oli, kui ma siia tulin, aga oli oli üks korralik talupojatatitõbi, aga õnneks läks üle paari päevaga. Kui me räägime tulemisesti olemisest, siis me peame silmas kahte, ehkki need on Rootsi ja Eesti. Kus teie päriskodu on? Minu päris kodu on tegelikult mõlemal pool. Sellepärast et kuna mu elu oli ju nii pikk, pikka aega ma elasin Rootsis, siis on mul seal sõbrad-tuttavad, terve minuti elu möödus seal koolis, ma käisin ka seal, välja arvatud poolteist aastat, mis ma Saksamaa laagris käisid Eesti algkoolis aga muidu ja aga sama samaaegselt on siin ka kodus, sellepärast et. Meil on tõesti siia, me oleme saanud siin nii palju väga häid tuttavaid ja kuna meil on korter ka siin, siis on niimoodi, et ja Stockholm on ju Tallinnale küllalt lähedal, nii et ainult ja pensionieas pole ju midagi palju rohkem öelda kujat. Pista võti tasku, osta pilet ära ja mine, kuhu süda kutsub. Oma jõulud mööda saadate jõulud jõulud Rootsis, sellepärast et meie poeg Ilmar leiab ikka jõulud peavad olema seal ja mis rootsi jõulude juurde kuulub lahutamatult. Aga rootsi jõulude juurde kuulub lahutamatult ja mida me tegelikult, eks ole, sest meie pühitseme seal eesti jõule, aga rootsi jõulude juurde käib näiteks riisipuder. Siis see on midagi, mida kutsutakse doping ritta, on mis on, tähendab singi keedeta ja selle, seda keedetakse lihaleem sees ja siis küpsetaks takse sinna niuksed vürtsitatud leiba ja siis seda kastetakse, tähendab, need on jõulusink loomulikult ja siis oskused, ütleme, niuksed, rosolje vastandid ja Janssoni jõuluksik Sony on nagu see vana talupojapõhjamaine talupojaühiskond, et toodi jõuluks välja kõik see, mida oli võimalik saada. Ja muidugi jõulujah jõuluvanaga. Tähendab rootsi jõuluvana ei ole mitte täitsa agu Eesti jõuluvana, sest rootsi jõuluvana on üks natukese väiksem olevus. Ja sealt teeb tegelikult Kui, kui tagasi uutesse minna, siis oli ju igas talus oli, eks mingi vaim, mis oli solised hunte, tähendab, kes ütleme väga, ta on rohkem päkapiku moodi. Ja aga ta tuleb ju ka jõululaupäeval kingitustega, nii et see ei ole mitte nagu anglosaksi maadel, et et keegi tuleb sul korstnast läbi ja sa ei näe seda. Ja siis, ja siis on muidugi eesti jõuluvana tahab salmi saada selleks, et pakki anda. Aga Rootsis on see komme, et Spacy andja kirjutab ühe salmi paki peale. Mille järgi siis see natukese peab mõistatama, see, kes selle saab, mis seal sees võiks olla. Ja see salm tuleb ise välja mõelda. Ja, ja, ja kui on näiteks juhtub, et peres on sellel õhtul 12 inimest ümber laua lapsed ja lapselapsed ja siis tuleb ikka kõvasti luuletada. No tõenäoliselt, sest et ma pean ütlema, ma ei ole kunagi kuskil Tootsi kodus jõulusid veetnud. Nii et ja see oleneb kindlasti, kui palju neid traditsioone hoitakse ja seda ütleme astiku, võib-olla iga inimene sai ainult ühe kingi jõuluks siis ehk ei olnud nii keeruline. Ja seal. Aga kui nüüd nagu need tuleb neid kui murdu siis, siis ma ei tea, kuidas seda lahendatakse. Küllap on Rootsi lapsed nagu eesti lapsed, kellega alla kolme kingituse ju see ei ole jõulud untsu läinud. Ei ole. Kui me nüüd tuleme selle teie abikaasa ja teie perekonna suure kingituse juurde siis tegelikult on see seotud Alureinanci hobiga. See on küll naljakas sõna, sest seda võib ju interpreteerida nii ja naa, aga teie abikaasa puhul oli tegemist ikkagi sellise elutöö ja kirega. Kas te mäletate, kui te kunagi tuttavaks saite? See oli ju iidamast-aadamast aegu tagasi, et ta oli siis juba hõbedahuviline. Koguja iseloom, nii et kui mitte muud, siis marju ja seedis väiksest peast muidugi marke, kunstide kunstist ja niisugustest esemetest on ju alati olnud huvitatud ja hõbe tuli tegelikult, et kuskil, ütleme 70.-te aastate jooksul ja see, millega ta ise põhjendaseta hakkas hõbedat korjama, oli see, et hõbetatud võimalik määratleda, sest seal on linna märgid, seal meistrimärgid, seal on aastad, aastamärgid, tähendab, et see teeb ju seda asja huvitavamaks, kui sa oskad, oskad seda asja, seda päritolu ja seda määrat määratleda, nii et. Ja iga asjaga, mis tuliga esemega, tuli ju järgi uurida, kust oli, mis ta oli milleks ja milleks, võib-olla ei ole nii palju, sest et see aga, aga siiski jäät. Ja siis tal oli ju vaja neid meistrimärke, osalt on neid olemas, aga ta leidis, et neid oli liiga vähe, nii et ta hakkas ju neid ka süstemaatiliselt kirja panema ja tal ilmus üks hõbedamärkide raamat siin Eestis. Tema kogumine sai sellise enneolematu, too hoo ja ulatuse ja mõõtme, et ta hoidis silma peal ju ka kõikidel rahvusvahelistel oksjonitel, kus vähegi mingit Eestist või Baltimaadelt pärit hõbedat müüdi. Kuidas see, kuidas teie koduses elus kajastus tema tema kogumisega. Kirg sel määral muidugi tähendab see maailma maailmaoksjoneid jälgida, see tuli alles internetiajad ajastul ja see tähendas, et ta istus seal, lubad tunnita, istus nende ost otsingumootorite juures ja leidis. Ja, ja see oli ju tegelikult, kui ta midagi huvitavat leidis, siis ta ju süttis põlema, mis oli väga huvitav. Ja kutsus vaatama nii, et ei hakka, tähendab, et see ei olnud ju mitte niimoodi, et ainult pühendas ennast hõbedale, tal oli ju palju muid tegevusi ka sellepärast et. Ma usun, et see ei oleks mitte olnud Alurja. Kui ta ainult sellega oleks tegelenud, sest töölt töölt tööajal siis oli ju niisuguseks asjaks vähem aega, aga samaaegselt siis kogu aja ja need, ütleme, need oksjonid, mis Stockholmis olid, need suured seal ta käis ju algul ostis kataloogi, hiljem leidis neid asju internetist. Nii et mis meelde Ma kogumiskirge iseloomustab, mida talle veel meeldis koguda, tal on, tal on väga hinnaline ka graafikakogu, eks ole ju? Jah, seda küljes ja hinnahinnaline nahk ta on, sest tal õnnestus üks, üks kaunis suur viiraldi kogu osta kunagi ja, ja seal, kes oli sama seal, et neid oksjoneid seal oli kunstiteosed, on väljas graafika ja maal ja ja ütleme, selle kõige põhjas oli ju tegelikult see huvi Eesti ja Eesti vast eesti asjade vastu, sest see, mida ta kogus, oli ju Eesti asjad kas, kas siis maalid või hõbevõi, see, et see ja see, see sellise õieti oli kõige taga oli ju Eesti, et Eestil, Eesti peaks olema tee, et Eestil läheks hästi, et kõik see oleks. Planeerisite selle oma suure kogu Eesti kunstimuuseumile, aga nüüd pärast teie abikaasa surma ikkagi otsustasite selle kinkida Eesti riigile, mis selle otsuse taga. On selle otsuse taga on tegelikult, et võib-olla võiks öelda paar asja. Üks on see, et üks kogu jääks kirglik koguja. Ei kujuta ju ette, et kui ta kogu on saanud kätte, et see paiskus laiali. Ma mäletan, kui nördinud oli küll selle Änruuti, kes oli Soomes kogus ju eesti hõbedat. Kui tema pärandajate või pärast tema surma hakkasid nende tema asjad liikuma, siis ta ikka purises nad said pärandajatele aru et kõik läheb laiali laiali mööda ilma. Ja teine asi oli ta kogus ja seda tõesti süstemaatiliselt, sest et see, mida ta üles ehitas, oli ju tegelikult üks muuseumikogu. Ja ja vastavaid asju ei ole Eestis. Vähemalt ütleme, mis kodanliku hõbeda suhtes kiriku hõbedat meil ei olnud ja samuti mitte niukse tsunfti hõbedat, vaid see soli tõesti niuke selle kodanliku selle ja, ja tähendab see selle kõige taga oli ju siiski see armastus Eesti vastu. Et see kogu pidi koju jõudma. Aga samas, see on ikkagi perekonna jaoks tohutult suur otsuste. Pidite kõik olema ühel meelel, et seda niimoodi teha. Jah, seda küll, seda küll, aga kuna meid on ainult kaks, Ilmars meie poeg ja mina ja, ja tähendab minu suureks heameeleks oli, sest ma olin kogu aja õieti mõelnud ja ma usun, et kalur on ise seda kah niimoodi mõelnud, kuigi ta seda kunagi ei öelnud otse välja või ei öelnud seda üldse, meil ei olnud sellel teemal juttu. Aga, aga see päris varsti pärast seda tuli Ilmar ja ütles, et kuule, eks Meie kingime ju selle hõbeda kogu. Kunstimuuseumile, nii et temas ei olnud ka kunagi kahtlust selles suhtes, et see asi kulu kuulub siia. Et see on, need on Eestis tehtud Eesti meistrid ja huvitavat tööd ja, ja see ja ütleme, et need ministrid võib-olla ei olnud eesti rahvusest, aga nad olid ju siiski Eestis. Kui ta seal Mikkeli muuseumis nüüd ringi vaatasite, pärast seda, kui see väljapanek sai, sai nii suurejooneline, nagu ta sai. Mis teie hing siis tundis? Täitsa mõnus oli vaadata sellepärast ette, et tähendab, mida ma ütlen, ma ütleks, et see asi on koju jõudnud. Ta peab siin olema ja selges oli ju seal väga, väga ilusti üles pandud, sellepärast et sellel oli nii sisu kui vormi. Et seal olid väga paljud inimesed väga. Kogu võeti siin vastu suure armastusega. Sest et need inimesed seal kunstimuuseumist, kellega meil on, kellega ma saavutasi või saime hea kontakti, see ütleme kõik pärineb ju tegelikult selle laulva revolutsiooni ajast. Sellepärast et siis me elasime niimoodi, et meil oli pool ühest suurest majast, mis tähendas, et saime oma juures inimesi majutada. Ja see ja see oli, see oli üks fantastiline aeg siis tekkisid nagu need soojad suhted ja uuesti ja mis siis õieti kestavad edasi, niiet ja mõne inimesega on tõesti niimoodi, et on niisugune tunne, et neid on tundnud elu, et kuigi kuigi seda tegelikult ei ole teinud Kui te mõtlete kõige selle ilusa hõbeda peale, mis teil kodus kunagi oli ja mis nüüd suures ulatuses on siis Eesti kunstimuuseumi vara, siis, siis kindlasti on teil midagi, mis on teile eriliselt kallis, ma tean, raadio teel on keeruline asju kirjeldada, aga siiski milline on üks või paar sellist lemmikeset või objekti teie abikaasa kogust? Oh, ja neid neid on päris palju, sest see huvitav asi on ju see, et mõned asjad on väga-väga moodsa disainiga, et sa ei ütle, et nad on kaks või 300 aastat vanad ja selge see, millest mul võib-olla natukese kahju on see, et supitirin ad ja joogikannud. Et need pannakse ainult kappi, et neid enam ei kasutata. Sellepärast et me ei, me ju tegelikult kasutasime neid. Muidugi mitte iga päev, aga siis, kui siis kui tuli külalisi ja tuli külalisi, kes oskasid seda hinnata. Ja ütleme, supitirin on ju nii suur ja vägev, et kui sul 10 inimese portsjon seal põhjas on siis siis ei ole seda palju märgata. Ja kui tihti kris kutsub omale 20 või 30 inimest külla. Aga ja siis on mõned kausid, mõned kannud, ütleme seal on need minu arust inetuid asju kahjal Alur, võib-olla kinkimisi väge ah, välimuse poolest hinnanud, aga, aga need on ju oma ajastu, peegeldavad oma ajastut, nii inetu asi võib olla väga huvitav ja mitte ilus, aga ajalooga asi ja, ja, aga teil on praegu, kui me juttu räägime, kaelaseks, imeilus hõbe ehe, see oleks olnud kohe minu kui haraka. Järgmine küsimus, et kas abikaasa kinkis teile hõbeteid, oli see tema selline komme? Jah, jah, see oli, sest tegelikult oli see niimoodi, et kui abiellusime, hakkasime iga pulmapäevaks pulli kingid hõbeehet kinkima. Ja see oli enamus on see muulde disain. Aga siis, kui niukseid muid asju tuli ja siis mingid aastad pidasime koosseisust, et ei olnud nii toredaid asju, aga siis siis hakkas jälle, kui me siin Eestis hakkasime, siin on ju küllalt palju moodsaid, nii et mul on, mul on päris mitu asja ja see, mis mul praegu kaelas on, on ju tegelikult üks kaunis haruldane Sonics paater. Tähendab, see on 16-st sajandist, 16.-st seitsmeteistkümnendast sajandist pärit. Ja kui te hommikul tõusetaja näiteks teate, et mul seisab ees õhtul selline või teistsugune vastuvõtt või kontsert, siis teil on juba plaan valmis, millise ehtede õhtul kaele panete? Himu tunnen tegelikult, sest et üks päev sa tahad ühte asja panna, teine päev teist asja. Ja yhed suhtes mulle meeldib väga kanda, ripatsid selle vastu sõrmuseid ja kõrvarõngaid ja see, see ei ole minu. Aga käevõrud küsib suur käevõrude. Mitte eriti mitte eriti. Need jäävad mul tee peal EK. Kuigi ma imetlen neid teiste juures ja mul on mõned, aga ma kannan neid väga-väga vähe. Te ütlesite just mõned laused. Tagasi, et kui me abiellusime ja nüüd on mul sobiv siit edasi teha, väike sild aegade taha ja küsida, et kuidas teie Aluriga üldse kunagi tuttavaks sai? Aitäh. See mees, ütleme see Eesti ühiskond Rootsis Stockholmis oli üks teatud. Me liikusime seal mõlemad. Sattusime samades kohtades ja lihtsalt lihtsalt ainult oli niimoodi. Et tegelikult ikkagi ka rahvusmääras selle määra jälle kindlasti jah, täitsa selgelt sellepärast et Anul oli ju väga Eesti ühiskonnas üldiselt ütleme nii, poliitiliselt igiasused kultuurilistes organisatsioonides ja ja ka mina ka mingil määral. Sellepärast et see on ju niimoodi, et kui sa tahad kuskile kuuluda, siis sa pead ise kah võtma vastutust selle eest. Nii et ühte või teist juhatuse ülesannet täitma või midagi, mõned on selleks rohkem võimelised ja nobedamad ja ütlema ja mõned nagu mina natukse lollid ja lasevad oma lohet vail augu pähe rääkida. Aga millised omadused teie abikaasas olid niisugused, mis teid omal ajal tema juures köitsid? Ei oskagi öelda, mis see õieti on, sest midagi ainult välja tuua on, on raske. Aga. Ta tähendab, me oleme, me olime võib-olla mõlemat natukese niimoodi, et me ei elanud ju ainult ühe teisele. Vägada mõni ütleb, et ah, see oli täpselt see või teine asi, ma ei oska öelda, kas see oli see inimene kui selline, mis kes oli huvitav. Jaa. Ai bet tunnust kunagi pidemini leid leidsin alati uusi, tahkusid, et me arenesime jo koos kah edasi, kuigi me olime suhteliselt vanad juba, kui me abiellusime. Teie oma kutsetöö oli, milline mina olen apteeker, aga ma töötasin õieti enamus oma tööajast Rootsi ravimiametis. Nii et ma olen põhiliselt bürokraat. Ja see, mida ma muidugi pean ütlema, on see, et iga päev õppisi midagi juurde. Et kui töö muutub selliseks, et enam ei ole tore seda teha, visa ei arene sellega. Siis on midagi valesti. Te elasite aastakümneid. Piltlikult öeldes ilma eestita, et Eestit nagu teie jaoks otseselt füüsiliselt ei olnud olemas. Kas kas niimoodi sellele ajale tagasi mõeldes oli see keeruline? Oli ja ei olnud, tähendab, seal on õieti paar erinevat tahku sellel asjal. Sellepärast et see Eesti, mis oli raud eesriide taga, see oli ju mingi unelmate Eestis, oli ju see, millest vanemad rääkisid ja niimoodi. Ja ütleme, Alur oli ju 12, kui ta põgenes, mina olin kaks, nii et mul endal tegelikult mälestusi vestist üldse ei ole. Samaaegselt, siis oli meil ju paguluses üks tugev Eesti ühiskond. Sest neid Eesti organisatsioone oli palju, sond oli ju seal nagu igal pool mujal, et kui on kaks eestlast, siis on vähemalt viis organisatsioonis. Nii et. Ma siiski ütleks, et ma olen Eesti ühiskonnas üles kasvanud, kuigi see ei olnud mitte füüsiliselt Eesti pinnal. Aga siis, kui tuli võimalus esimest korda siia tulla, kas te mäletate seda käiku? Seda ma mäletan tegelikult ja see oli üks veidi kummaline käik, tähendab, kui me põgenesime, siis oli niimoodi, et mina ja minu ema ja emapoolne vanaema, meie ei pidanud üldse põgenema, me pidime ainult rindel jalust ära minema. Ja, ja siis me sattusime Saksamaale piga välja sealt, et Rootsi ja isa tuli, isa oli sõjas ja leidis meid seal pikapeale üles. Selle vastu jäi ju. Tähendab minu emapoolne vanaisa jäi siia. Nii et esimest korda, kui ma käisin, oli 75. aastal ja selge seos oli üks kummaline käik, sellepärast et siis ei saanud ju, pidime elama Viru hotellis ja seal passikontrollis, ma ei tea, mitu korda meid kontrolliti ja igasuguseid niisuguseid asju, aga samaaegselt need inimesed, need, kes me kohtasime, olid ju väga huvitavad ja mul on, mul on tõesti tõesti hea meel, et ma sain oma oma vanaisa kohatasele puhastajat. Ta oli üks haruldane inimene. Ja, ja siis hakkasime riigipäraselt, me hakkasime käima 88.-st aastast ja pärast seda ma usun, et oleme iga aasta mitu korda käinud töö ajal, siis jätkus puhkust veidi vähemaks. Nüüd niimoodi prints ja siis saab vabalt liikuda. Kas teil. Siis oma lemmikkohad, näiteks need kohad, kust teie suguvõsa juured pärinevad, või aluri suguvõsa juured, kus te alati oma Eestisse pikema viibimise ajal tahtsite näiteks ära käia. Taluri suguvõsa juured on tegelikult Ridala vallast pärit ja kuna meil on Haapsalus kahjuks väike elamine, siis siis Haapsalus Me käime Svelitagi ja eks seal ole, algusaastatel sai ju käidud, palju sai, surnuaedasid käidud, haudu otsitud ja osa üles leitud osa ei leidnud me kunagi, aga, aga siiski päris paljud. Nii et selge ja need. Aga nüüd nüüd, kui ma nii palju käinud, siis ei ole ju mitte alati igale poole jälle vaja minna. Aga mõned kohad on selge, see on ju seal, seal on, on juured veidi sügavamale aetud. Kas teil on Rootsis praegu rohkem eestlastest sõpru ja tuttavaid või rootslastest, kui seda piiri saab kuidagi tõmmata? Raske öelda, mul on ju mõlemad sellepärast et ma olen ju mõlemas ühiskonnas elanud. Aga kui rootslasi ja eestlasi kuidagi võrrelda täiesti umbmääraselt, mitte konkreetseid inimesi silmas pidades, siis mis need kõige selgemad erinevused iseloomujoontes on? Ma ei ütleks, et seal on mingisuguseid suuremaid vahesid, sest inimesed on inimesed ja need, kellega rohkem läbi käib Nizza vani diviise. Ja sa valid inimesed, kes, kes sulle meeldivad ja kellele seda arvatavasti meeldid, sest muidu nad kellega on midagi ühist. Ja teie, ma ei, ma ei oska häälthana rahvustel niimoodi vahet teha on, on väga, väga raske. Ja, või, tähendab, see, ma arvan, võib-olla on kergem, kui kuskil pinna peal ühes ühiskonnas on, sellepärast et siis sa näed neid erinevusi, aga üks on natuke järjest sügavamale läheb siis on ju inimene on inimene. Halb seda sõna kasutada, aga paremat ei ole ka välja mõeldud, see väliseesti kogukond Rootsis praegu ta tegelikult, et jääb ju kogu aeg väiksemaks, sest et inimesed lähevad vanemaks ja kaovad ja asemele tulevad juba sageli ka sellised põlvkonnad, kes näiteks eesti keelt enam mingil põhjusel üldse ei räägigi. Et kuidas te tunnetate seda olukorda praegusel Stockholmis, mis seal välistatud? Ringkondades toimub see tähendab selge see, see suur elu ja organisatsiooni, see on ju hääbumas. Aga mingil määral on ja tegelikult see, mis peaks toimuma, on ju nii, et kes nüüd Eestis tulevad kas lühemaks või pikemaks ajaks tööle nad peaks ju. Tulema ja sattuma tähendab kurval kombel on see niimoodi, et nende vanemate tulihingeliste inimeste tagant ei ole eriti palju võtta. Aga ma, ma ei ole veel lootust kaotanud, usun, et et see siiski jääb püsima. Kuidas teie oma poeg Ilmar selles noh, ütleme siis sellesse väliseesti kogukonnas praegu, kas tema lööb kaasa ja kas tal on Eesti asja tähtsad eesti asjad mingil määral tähtsad, aga mitte nii palju valvuril. Ja küsimus on see, kas, kas meie olime selle asja küljes liiga energiliselt, et ta selle tõttu hoiab ennast eemal, nii ta vähesel määral käib. Kui te praegu siin jõulueelsel ajal kutsuksite eesti inimesi näitusele, mis Kadriorus kõiki vähegi kunstihuvilisi inimesi ootab, siis millised sõnata neile kaasa tahaksite anda? Vaadake, nautige ja vaadake, mis, mis teid paelub. Ja ma loodan, et te tunnete kõiki seda hoolt ja armastust, mis selle kogumisnii kogumise kui näituse taga on. Niisugune oli põgus tutvus proua Marie Reinassiga, tänu kellele jõudis koju Eestisse hindamatu kingitus tema perekonna kunsti kollektsioon. Kuni mai alguseni sabalurreinassi kogust pärit hõbetöid ja graafikat imetleda Mikkeli muuseumis Kadriorus, kuhu on ju tore sattuda ka peatselt kätte jõudva jõuluajal. Mina olen Margit Kilumets ja soovin teile ilusat pühadeaega. Ei saanud. Ja maaka. Nii kreek. Kan hoota nigel ei köhi ega soos. Ja tead tead? Kallis vaikse Sildre Sildre. Kaagaid. Soovil. Soovil nisu. Sulev silmi. Peaks sõrme ka rind. Ei kao suus. Seesam ja vaata. Nii küll ei. Oota. Mehi küll. Iga soos põll.