Tere, head kuulajad. Täna on meie saates külas tegus eesti poliitikasaurus, Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Tere tulemast. Tere ka minu poolt ja mul on üle mitme aasta vikerraadios esineda, ma annan endale aru, et see on kõige kuulatavam. Isegi noored meil linnavalitsuses kuulavad teie saateid ja ja ilmselt, mis teile annab omapoolse sellise plussi on see, et teil ei ole sellist tüütut reklaami ainult selline asjalik, kultuurne reklaam sinnapoole nagu Tallinna televisioonis, eks ole. Et hea meelega tulin teie saatesse. Ja küsivad täna siis Arp Müller ja Lauri Varik. Muidugi täname komplimentide eest aga alustame Eesti poliitikamaastiku hetkeseisust ikkagi, mida teie arvate justiitsminister Kristen Michali tagasiastumisest? Ma arvan, et Kristen Michal ei kao kuhugi, eesti poliitik, kas ükskõik, kas ta on siis valitsuses või ta on riigikogus, aga ta on omandanud suured kogemused, tal oli kindlasti oma roll, et Reformierakond eelmised valimised võitis, nii et mina arvan sellest noh, ütleme niimoodi, et nüüd teeb riigikogus ka ilma ja see ei ole paha. Aga nüüd, mis puutub uutesse ministrikandidaati rääkides, siis mina olen nendega päris rahul, mõlemad on tegelikult ju Tallinna linna kogemustega, mõlemad olid linnas linnaosa vanemat vanematena ametis ja ma usun, et nendega saab nii mõnigi küsimus lahendatud, olgu see näiteks siis Rõivasega sotsiaalministeerium, mis need küsimused, mis on seotud Haabersti linnaosas sealse tervishoiuasutuse käima panekuga ja siin on asju, kus ilmselt leiab ka justiitsministriga ühist tegemist. Kas reformierakonnal oleks praegu õige ka peaminister Andrus Ansip välja vahetada, et saada avalikkuse, tuli enda pealt ära ja, ja saada edasi minna uue hingamisega või oleks õigem taktika ikkagi ära kannatada? Küllap praegune kära rahuneb niigi maha. Mis nõu te annaksite? Tavaliselt, kui ma neile nõu annan, nad teevad vastupidi sellele ja ma pean seda loomulikult arvestama. Aga mis puutub peaministris või valitsusse vahetusse, siis mina sellesse küll ei usu ja ma arvan, et püütakse nüüd piirduda justiitsministri ja sotsiaalministri vahetusega ja minna samas suunas edasi. Seda enam, et uue valimistsükli alguseni, see tähendab siis kohalikud ja siis juba euro ja riigikogu valimised. Sinna on jäänud üsna vähe aega. Ega praegu peaministripartei esimehe vahetus väga tark samme ei oleks, nende poolt. Kumba teie usute, kas usute meikarit või usute hoopis Michalit ja Ansipit? Ei, ma ei ole üldse endale niisugust küsimust püstitanud. Mõlemad on sellised mehed, kes võivad rääkida niipidi ja teisipidi, nii nagu neil parajasti parem on. Aga mulle tundub selle skandaali puhul nagu ka mitmete varasemate puhul, et tihti on olnud põhjuseks ju eitamine, mitte tunnistamine nende skandaalide puhul, miks need hakkavad ka niimoodi paisuma ja lõppevad sellele inimesele mitte kõige paremini, millest see teie meelest võib tuleneda eesti mehe jonnist? Tähendab kõik sellised skandaalid minu meelest tulevad partei seest ja keegi teine, neid ei sa organiseerida ikkagi. Ma arvan, et Ansip tegi vea, kui ta teatas, et tema rohkem valitsusi üles ei ehita. Selle peale tärkas ka nende omas parteis kolmel neljal inimesel mõte, et neil on ju ka oma marssali kepikene taskus olemas ja ma arvan, et see, et löök on suunatud Michalile ja seejärel Pentusele ja ega see ei ole juhuslik. Kas selle põhjused on erakonna sees või erakonna ümber, seda otsustage Is. Kui te vaatate Reformierakonna ümber toimuvat kõik need meeleavaldused Reformierakonna kontorite ees, meedia rünnakud, ka Reformierakonna liikmeid on välja astunud kas või endine minister Jaak Jõerüüt. Kas te tunnete kahjurõõmu või tunnete kahetsust? Aga mis sellest siis ikka nii erilist on, mina ei dramatiseeriks seda ümber või üle üle, kui me vaatame näiteks neid väikesi väljaastumisi, mis on olnud meil on märksa suuremaid väljaastumisi. Ma mäletan seda kui Keskerakond viie tuhandelise meeleavaldus. Kui Toompeale, ega sellest suurt midagi ei räägita. Edasi, kui rääkida meedia rünnakutest sisega, meedia ju ei ole opositsiooni poolele üle läinud, vaid meedia tahab Ansipist lahti saada, kuna neil on mure, et muidu valimiste ajaks Parempoolsed kaotavad oma viimasegi populaarsuse. Nad ei ole mitte meie poolel, me anname endale väga hästi sellest. Tõesti peaministri vahetus, sest nad kardavad, et muidu kogu see parempoolne jõuk variseb kokku aasta-kahe pärast. Aga Eesti suurima opositsioonipartei liidrina olete selle skandaali ajal suhteliselt vaikne ja märkamatu olnud. Teil oleks ju ka võimalus kõvahäälsemalt nõuda. Praegu. Ma arvan, et kõvahäälsemalt nõuavad ikkagi üht või teist just sellised väikesed parteid, kellel muidu sõnavõtu võimalusi ei ole. Meil neid on ja me räägime siis, kui meil on põhjust midagi kindlasti öelda. Me teame väga hästi seda reeglit, et igasugune koalitsioon, igasugune partei laguneb ka seestpoolt ja ei sõltu sellest, mida opositsioon ütleb või ei ütle, te näete seda Toompeal praegustel ööistungitel väga hästi. Eriarvamusi on selles skandaalis ka Reformierakonna sees on ka keskerakonnas seda olnud, öelge, kas see on siis erakonna tugevuse või nõrkuse märk, et millisest piirist alates ei saa sallida erakonna liikme kriitikat, kas siis juhi juhtkonna või ka poliitika aadressil. Ma arvan, et vastus sellele küsimusele on igas parteis erinev ja ja eri aegadel ta on kindlasti erinev. Noh, ma mäletan, kui käis sotside sees suur võitlus Jüri Pihli, Sven Mikseri vahel, siis väideti, et igasugune kriitika on kuradist nii edasi samasuguseid etappe läbi elanud talates IRL-ist ja lõpetades Keskerakonnaga kõik Eesti parteid, sellepärast ma nendesse nii rahulikult suhtungi. Et kui mõni ütleb, et seal midagi erakordset ja uskumatut, siis tuletage meelde, kuidas parts võimult maha võeti. Dewey, tuletage meelde. Kuidas Vähil see asi oli, kõik see on, kõik see kordub ja mõnes mõttes on see juba poliitiline rutiin. Nii mõnigi inimene on avalikkuses leidnud, et tegelikult Ansipi püsimise garantiiks ja Reformierakonna populaarsuse garantiiks oletegi ju teie Edgar Savisaar ja Keskerakond kuna kuna suur osa Reformierakonna populaarsusest tuleneb just nimelt teile vastandumisest ja ma olen huvitaval kombel ka mitme oma tuttava seas seda vestlustes tähele pannud. Nad küll möönavad, et jah, ilmselt Meikaril oli õigus, ilmselt Reformierakond võttis musta raha vastu, ilmselt Michal valetas, aga nad on öelnud, et nad järgmistel valimistel ikka annavad hääle Reformierakonnale, kuna nad ei taha, et Edgar Savisaar saaks võimule. Teie hinnangul, miks on Eestis tekkinud selline polariseerumine? No ma arvan, et sellel pole see pruumisel ikkagi oluline põhjus on selles tublis meediatöös, mida on tehtud, aga aga ma ei tahaks ka seda ülehinnata või mingeid liialdusi esile tuua, ei ole olukord midagi nii dramaatiline ja mis puutub populaarsusesse, siis kui mõned rasked ajad maha arvata, ta siis minu meelest Reformierakonna populaarsus oli kõrge ka siis kui ta oli keskel konnaga koos ühes koalitsioonis ja seejärel teises koalitsioonis, nii et see ei ole päris niimoodi, et see sõltub meie vastandumisest. Kuigi jah, ka seda on väidetud, et kuna Me meie poliitikas on väga selge vastandumine näiteks astmelise tulumaksuküsimuses veel mõnes asjas, siis midagi mõjutab, aga mitte nii palju, nagu seda esitatakse. 31. oktoobri kesknädal kinnitas, et teie olete pidanud hundisilmal kohtumisi Siim Kallasega. Kas sellest võib järeldada, et pole välistatud, et Keskerakond ja Reformierakond võivad kunagi taas koos valitsuse moodustada näiteks siis, kui reformistid peaksid Ansipi maha võtma? Ma lähen Antsipi kõrval istunud mitu aastat valitsuses ärge meie koostöövõimalusi ka alahinnake. Ma mäletan, kui pärast seda, kui Keit Pentus siin Tallinnas meid kukutas või nagu me ütlesime, noa selga lõi, siis Ansip oli see, kes äripäevas vabandas, rääkis, et see päris nii ei ole. Noh. Ma arvan niimoodi, et Keskerakonna ja Reformierakonna koostöö sõltub poliitilistest oludest, mõlemad on piisavalt pragmaatilise ja kaine, kaine poliitilise nägemisega. Erakonnad. Ansip on avalikkuse ees võtnud sellise jäiga positsiooni ja on minevikus öelnud, et et teiega ta ei taha koostööd teha. Usute, et ta võib oma sõnu süüa? Ei, mina ei usu ei seda ega teist nendes asjades ma lihtsalt armunud tantsib, teeb niimoodi nagu temale ja tema erakonnale parajasti parem on ja ma usun, et me kõik jõuame seda oma elus veel näha ja veenduda. No Keskerakond on riigikogu valimistel väga häid tulemusi saavutanud, aga ikka kas opositsiooni jäänud või koalitsioonis väiksem partner olnud, mis siis annaks teile erakonnale võimaluse võimule saada, kuidas reformi või ka IRL-i valijad teie poole üle tuleks? No me oleme juba võimul, Me oleme Tallinnas võimul ligi kümmekond aastat, kas see on tähtis või ei. Vaadake, kui olid parempoolsed, linnapead, mõis ja ka Palts ja ka lepiks on, siis oli ju suur jutt sellest, et Tallinna linna juhtida, see on peaaegu sama nagu valitsuse tööd korraldada, isegi veel täpsemalt seda rõhutati. Noh kui tuli Savisaar, siis hakati rääkima sellest, et ah, mis Tallinna linnapea on kojamehe töö ja sellega saab igaüks hakkama, aga tegelikult see muidugi nii ei ole, see on omada Tallinnas võimu, on ikkagi poliitiliselt väga tõsine samm, vaadake, kuidas Tallinnas kangutataks, igal valimistel on meie vastu mingisugune suurem käkk kokku keeratud ja ja see juba näitab midagi. Tallinn on ikkagi pool Eestit, võib-olla mõne arvates isegi rohkem. Peaministri tooli ei sohi. Mina olen olnud peaminister. Mina olen olnud peaminister ja kõige raskemal ajal, kõik järgmised peaministrid on märksa kergemas ametis ja igal juhul hoopis teisel positsioonil, kui mina seda olin. Et ma ei arva, et peaministriks saamine oleks mulle omaette eesmärk ja peale selle keskerakonnas on ikkagi pikk pink inimesi, kes võiksid seda positsiooni realiseerida, nii et ärge meid alahinnake. Nii et kui järgmised valimised peaksid näiteks võitma Keskerakond ja sotsid, saama ülekaalu riigikogus ei ole 100 protsenti teie soov, et teie oleksite peaminister. Kuulge, see, et järgmistel valimistel Keskerakond ja sotsid võidavad ja võiksid teha uue valitsuse, mulle tundub see ikkagi küllalt kindel olevat, need, ärge esitage seda küsimärgiga. Aga mis puutub Savisaaresse konkreetselt, siis ma ei kiirustaks siin mingeid järeldusi tegema, täpselt niisamuti nagu Ansip ütles mõni päev tagasi, et ta ei ole ikkagi kindel, kas ta kandideerib partei esimeheks või mitte. Ma võiksin öelda samamoodi, et neil on demokraatlikud protseduurid ja räägime sellest siis, kui Keskerakond on valimiste võitjad. Aga räägime erakondade populaarsusuuringud tõsta siin eile-täna on natukene segadust tekkinud. Anvar Samost käis eile kolmeraudses välja väite, et Emori värske uuringu esialgsed andmed ütlevad, et Reformierakond on langenud veel kuue protsendi võrra on langenud 20-le protsendile jäädes sotside ja Keskerakond selja taga. Kolmandaks. Tänane EMOR, teatanud, et need numbrid ei ole õiged, aga tendents on õige. No jääme selle juurde, et tendents on, on selline. Kuidas te kommenteerite seda? Ma arvan, et reformierakonnal ja nad on nutikad mehed ja naised, neil on juba mõnda aega selge, nende populaarsus praegu kahaneb kuskil seitsmeteistkümne 18 protsendini ja küsimus on selles, kas ta siis jääb pidama või see langus jätkub, see on nende jaoks muidugi praeguse poliitika üks põhiküsimusi, et kuhu siis edasi minnakse, see, kas ta on natuke madalam või natuke kõrgem erinevatel küsitlustel on erinevad tulemused. Meie. Tellisime Faktum Ariko mõni aeg tagasi siin Tallinnas ühe küsitluse, et selle kaudu kontrollida Emorit ja see näitas meile ka oluliselt teisi tulemusi, aga see oli juba pool aastat tagasi. Aga valitsuses, kumb oleks teile meeldivam koalitsioonipartner, kas Reformierakond või sotsiaaldemokraadid, sotsiaaldemokraatide kade? Mõnes mõttes olete küll sarnasemad, teie sotsiaalpoliitika, maksupoliitika soovid on sarnased, aga jälle mõned teised aspektid. Need võivad just teid jälle tõukuma panna. No me oleme ju ise tunnistanud, et mikser on meie parteis välja õpetatud, nii et Nõus osalema näiteks oma oma oma erakonnast lahkunud nii-öelda reeturi valitsuses, näiteks. Ma ütleks selle kohta Ta on niimoodi, et me oleme sellest lastehaigusest möödas, kus öeldakse üksteise kohta, et mina sinuga ühes liivakastis ei mängi. Ma arvan nõnda, et ikkagi valitsusse minnakse nendega, kellega kokku lepitakse niisuguses programmis ja niisugustes põhimõtet, sest mis võiks meie valijatele olla kasulik. Kodanikud, valijad tahavad ka poliitikas rohkem kaasa rääkida, nad tunnevad, et poliitikud ei kuula neid. Demokraatia ei toimi Eestis. Mida arvate harta 12-st, jaga sellest jääkeldri protsessist. Harta 12 oli minu arvates sihitud sinnapoole, et meil on vaja uut poliitilist jõudu, meil on vaja midagi mis annaks meile seda puhast, ehedat tulevikku, aga ma tuletaks meelde, et seda on ju Eesti poliitikas õige mitmel korral räägitud siis kui oli jutt, et omal ajal häbest Publica tulekust mille poolest erines praegusest kellalöömisest isegi kui õige kaugele minevikku minna, siis see, mis oli Eesti kodaniku ümber, see oli ju sama soone juttu jõutulekust ja nad saidki palju hääli, tookord aga lagunesid ka mõne nädala või mõne kuu jooksul või kolmas näide näiteks rohelist parteitulekust samamoodi. Ja kui nüüd see harta taandub sellele, et teeme uue, puhta ja ilusa, särava jõu, siis ma ei võta seda väga tõsiselt. Minu meelest. Sellel protsessil ei ole väga suur, et tuleviku aga samamoodi kui selline uus jõud tuleb ja kui ta näiteks tuleb MTÜde hulgast, mida on ju palju räägitud, siis mina ütleksin niimoodi, et vot parteide rahaasju väga tõsiselt nõutakse, et need oleksid korras, aga sama tuleb siis nõuda tööde käest, sest minu arvates des Enamus MTÜsid ikkagi või suur osa nendest, ärme ütleme, enamus suur osa MTÜ-dest on ikkagi rahastatud mitmelt poolt, kus omakorda poliitilised jõud on selle taga. Nii et on terve rida küsimusi, mida praegu ei ole küsitud, kui see uus poliitiline jõud tuleb ja kust ta tuleb, seda on eesti rahvas nii palju kordi üle elanud, et teeme uue, särava ja puhta poliitilise jõu ja siis aasta pärast kratsitakse kukalt ja öeldakse, et näe, jälle ei tulnud midagi välja, ka ei tulegi niimoodi. Valdo Randpere leidis mõne ajast TV3 saates Mihkel Raua saates, et selle harta taga kogu selle nii-öelda rahva mässu taga on lihtsalt üks väike rühm äärmuslasi, keda juhivad memokraadi blogipidajad Daniel Vaarik ja Tarmo Jüristo. Mida teie arvate? Ja mina olen kuulnud veel huvitavamaid kombinatsioone, Daniel Vaarik ja ja memokraat on tegelikult Tod siin Siim Kallase ja, ja mõningate teiste reformi Kaja Kallasega, jah, ja mõningate teiste Reformierakonna tegelastega, aga mina ei tahaks selliseid vandenõusid hakata siin välja käima ja peale sellega musta Daniel Vaarikut nii hästi ei tunne ka, et osata öelda, kui palju ta ühe või teise asja taga on, aga tunne on mul selline teda mõnikord püütakse samamoodi näidata niisuguse eri eriti eriti kahtlase tegelasena enam midagi niisugust nagu Salis väiksemast savist. Pettunute võõrandunud hulk ju ühiskonnas ikkagi kasvab, seda näitavad ka küsitlused, kas siis need olemasolevad parteid ei saa ja ei võiks midagi parandada, kas või mis võiks ette võtta, kas näiteks valimissüsteem vajaks muutmist mitte ainult siis erakonna moodustamise ja rahastamise küsimused? Väga paljude küsimustega on niimoodi, et. Et väga palju sõltub sellest, mis ka seal Toompeal toimub, sest siiski Toompea elu jälgitakse tähelepanelikult ja ma olen isegi vaadanud, et kui näiteks on riigikogus infotund või on kustus ministrid vastavad arupärimistele, siis tegelikult nende töötajate hulk on palju suurem, kui me Te kujutame. Esimene asi, meil on vaja, et inimesed pääseksid poliitikale ligi. See, kus väga vähe võimalusi on teada saada, mis toimub valitsuse sees, mis toimub parlamendi sees, ei kõlba kuskile. Minu arvates see on esimene küsimus, millest alustada. Me oleme peaaegu pool tundi rääkinud siin poliitilisest olevikust aga et oleviku ja tuleviku paremini mõista. Me peame teadma minevikku ja kuna te olete üks vähestest tegevpoliitikutest, kes 20 aastat on tegutsenud, siis kindlasti tänases saates osad tahame ka minevikule pühendada. Ja tänaseks saateks valmistudes aga lugesin kahte raamatut kõrvuti. Lugesin nii Kalle Muuli äsja ilmunud raamatut Isamaa tagatuba ja lugesin teie väga mahukat raamatut peaminister. Ja sellelt pinnalt tekkis mul küsimus. Milline võiks Eesti olla täna, kui teie oleksite saanud aastal 1992 peale valimisi jätkata peaministrina. Ja kui teie oleksite aastal 1992 saanud ellu viia oma nägemuse reformidest ja, ja tuleviku Eestist, millist Eestit te 20 aastat tagasi aastal 92 ette kujutasite? No väga paljud poliitikud olid 90.-te algul väljas Eesti iseseisvuse eest ja eks nad olid ka erinevalt motiveeritud. Ma arvan, et oli kaks Põhimõte, et ühed, kes tahtsid oma sõltumatut riiki, ehkki ja teised lihtsalt sõltumatust Nõukogude Liidust ja Venemaast ehk teiste sõnadega Ühed soovisid iseseisvat Eestit, teised soovisid viia Eesti ida mõjusfäärist üle Lääne mõjusfääri. Ma ütleks nii, mina kuulusin nende hulka, kes tahtsid lihtsalt iseseisvat Eestit. Ja ma usun, et, et suur osa rahvarinde tegelasi oli tol ajal sama meelt oli ka teine osa, kelle eesmärk oli lihtsalt viia meid idast läände, viia meid ühest mõjusfäärist teise mõjusfääri. Ja ka nendel on olnud oma panus, ma ei alahindaks, ei neidega teis. Aga mis on see kõige olulisem, mida te tahaksite praegu, et oleks teisiti ja mis praegu erineb kõige rohkem sellest, mida te toona ette kujutasite, kui ta mõtles, et ta 20 aastat Arvan niimoodi, tookord oli ju kogu Euroop midagi muud, kui ta praegu on, et samal ajal, kui mina olin peaminister, siis põhimised, kellega me pidasime läbirääkimisi tol ajal ehta. Ja sellest on ka minu raamatus kirjutatud ehta oli tolleaegne põhimine majandusühendus ja kindlasti see, et tänaseks me Effthast ei ole üldse põhjust rääkida, räägime Euroopast rahvaliidust ega seda arengut tol momendil keegi ei arvestanud, mis Eestis või millega, mis meid hiljem mõjutas. No kindlasti mõjutas oluliselt see, kui Soome ja Rootsi ühinesid Euroopa Liiduga pärast seda ma ei tea, kas meil oli mõtet sellest protsessist kõrvale jääda või mitte, aga aga tookord, kui oli otsustamisel Eestis, kas ühineda Euroopa Liiduga või mitte, te mäletate, mina rõhutasin seda aspekti, et see on ikka igaühe eneseküsimus, kas ta otsustab nii või teisiti. Ma avaldasin tookord kaks artiklit, et üks, kus ma tõin välja need positiivsed tegurid, mis meid seoses sellega mõjutavad ja teine, kus tõin välja negatiivsed tegurid ja kui ta praegu neid artikleid loete, siis te avastate, et seal on ikka üht-teist, mis on tänaseni vastu pidanud. Nüüd kindlasti, mis oleks hoopis teine, on sotsiaalpoliitika? Ma arvan, et, et oluline oleks ikkagi just nimelt suhtumine inimestesse suhtumine Eesti majandusse ja töökohtadesse. Kindlasti oleks oluliselt erinev majanduspoliitika ka see, et kas meil domineerib eestikapid, Tal või väliskapital, terve rida niisuguseid küsimusi oleks ilmselt püütud lahendada teisiti, kui ta praegu on. Suur diskussioon oli 90.-te alguses 90 91, ka selle üle. Kas taastada Eesti õigusliku järjepidevuse alusel või kas kuulutada välja uus iseseisev riik ja suur vaidlus oli selle üle, kas restitutsiooni põhimõttest lähtudes tagastada vara endistele omanikele võimeid ja, ja kui suures ulatuses seda teha. Ja samuti samuti oli suur küsimus, kuidas toimida mittekodanikega ja kõik need vaidlused toimusid ka ju teiega valitsuse ajal ja omandiseadus ja omandireformi aluste seadus võeti ülemnõukogus vastu just teie valitsuse ajal. Olete te neile teemadele mõelnud, mis võinuks teisiti? Mitte minna. Kõigepealt rääkides õiguslikust järjepidevusest, ma ütleksin niimoodi, et no palju seda õiguslikku järjepidevust tänasest on. No hea küll, Mustpeade maja ülevõtmise katse juures, mida meie kultuurirahvalt tahetakse ära tõmmata, seal on, aga see on ka üks väheseid kohti, kus seda veel jäänud on. Mina väidan, et õiguslik järjepidevus oli. Tol momendil püüti seda kasutada oldi suhteliselt tagasihoidlikult, nii et, et ma ei ülehindaks neid vaidlusi, mis olid õigusliku järjepidevuse üle ja ma ütlen, et isegi tookord ei olnud need otsustava tähendusega Eesti arengule sõda. Tänaseks juba enamus meie poliitikuid tunnustanud ja kui te võtate selle peaministri raamatu lahtiste, leiate selle kohta küllalt palju häirid. Tsitaat, et kes mida öelnud on, neid on tõesti huvitavad. Tsitaadid eri poliitikutelt, eri ajahetkedel, aga aga omandireform, mis võinuks teisiti minna. Ma ei arva, et omandireformi põhimine sisu tähendab, omandi tagastamine oleks teisiti, et ei läinud, sest see oli protsess, mille taga ikkagi oli riigikogu väga selge enamus ja ma ütleks, et keskjõud isegi suuremal määral, kui need mõned tegelased eesti komitest, kes olid, et sinna tulnud. Aga mis kujunes probleemiks, oli see 30 40 katsed, et muuta ja ümber kujundada seda seadust sõltuvalt ühele või teisele ülemnõukogu või hilisema riigikogu liikmetele kasulikult see oli ikka see aeg, kui räägiti, et vaat seda, seda muudatust seadust seal vaja, sellepärast et see on kasulik mõnele konkreetsele riigikogu liikmele. Seda seadust muudeti pidevalt, kogu aeg täiendati, täiendati selles plaanis, et seda ringi aina laiemaks ajada. Saadi, mida taheti, ring läks nii laiaks, sellega ka vastuolud ühiskonnas muutusid teravamaks ja tekkiski omaette sundüürnikke. Probleem, kui oleks selle mõistlikkuse piires hoidnud ja me oleks tõesti ainult Need, kes on otsesed omanikud või omanike järeltulijad oleksid nendega piiratud, siis ma arvan, et, et ei oleks nii teravaks kogu see läinud. Rahvusteema te kirjutate peaministri raamatus, et pettusite rahvuskaaslastest 1992. aasta referendumi tulemuste tõttu kus lükati tagasi 5000 venelase, õigus osaleda põhiseaduse rahvahääletusel, kes olid toetanud Eesti iseseisvust ja esitanud kodakondsuse taotluse enne 91. aasta augustis eriti sündmusi ja te kirjutate, et paljud rahvuskaaslased osutusid väiksemad, eks, ja väiklasemaks kui oskasite oodata ja kirjutate, et teie õiglustunne sai nii rängalt lüüa ette, pole sellest tänini toibunud. Raamat ilmus mõni aeg tagasi, kuidas on täna tulla? No vaadake, millest ma lähtusin, ma lähtusin sellest, et, Siin Eestis elas tol ajal kuskil 600000 mitte-eestlast jaa. Kahtlemata Ta nende hulgas meie pooldajaid oli rohkem, kui me ette kujutame, vastasel juhul oleks meedika blokeeritud küll. See, kui meie toetuseks Moskvas Peterburis tulid väljapoole miljoni inimesega demonstratsioonid. See oli meile väga oluline see, kui me tegime Iseseisvus referendum ja seal 150 kuni 200000, et mitte-eestlaste hääletasid koos meiega iseseisva Eesti poolt. See oli võtmeküsimused, et seda tol ajal saavutada. Nii et ma arvan, et, et mitte-eestlastel on oma roll Eesti iseseisvumisel, mida kahjuks mitte kõik ei taha praegu tunnistada. Ja ja mul on siiralt kahju täiesti neist viiest 1000-st inimesest, kes olid selgelt meie poolel, kes olid iseseisva Eesti toetuseks oma taotlused sisse andnud enne kahekümnendat augustit ja ja kahjuvad nendega tol korral ei arvestatud. Ma arvan, et see ei olnud tark tegu ja lihtsalt inimestel inimesed lasid endaga manipuleerida, selle oleks pidanud ära tegema, et meil oleks praegu palju sõbralikum aeg. Kas see ongi see lõhe tekkimise alguspunkt, kust sai alguse praegune lõhe vene keelt kõnelevate Eestimaa elanike ja eesti keelt kõnelevat Eestimaa elanike vahel? Võib-olla kuigi ma ei ole selles seisus väga suur asjatundja, aga mulle tundub, et ikkagi oma roll oli ka see paar aastat tagasi toimunud konfliktil pronkssõduri ümber. Ja siin oli ka teisi põhjuseid, nii et ma ei taandaks kõike seda ainult ühele ühele käigule nii või teisipidi. Miks on nii läinud, et ükski teine erakond peale Keskerakonna pole venekeelseid inimesi suutnud ühiskonda ütleme märkimisväärselt kaasata? Ma arvan, et põhjus on selles, et meid usutakse. Ma arvan, et küsimus on selles, et, et me oleme olnud liberaalsemad. Me oleme ajanud ühesugust juttu nii läänes kui ka idas. Arvanud meid, osutaks rohk. Kõneleme natukene teie rollist ja tööst Tallinna linnapeana ka. Kas te olete tänase rulliku leppinud, kas ka järgmise perioodi peale kohalikke valimisi? Soovitajada sellele postile? Aga mida siin leppida on? Ma rääkisin teile, et kui parempoolsed olid linnapea amet, kes siis ju teatati, et see on peaaegu et maailma kõige tähtsam roll, noh ma võin selle üle väga uhke olla. Peale selle mõelge niisugustele asjaolu endale, et Tallinn kasvab erinevalt ülejäänud Eestist ja ta kasvab mitte ainult selle arvel, et meile, Lõuna-Eestist tuleb rahvast juurde, vaid ta kasvab meie iibe arvel samuti ja lapsi tuleb juurde, meil tuleb iga aasta tuleb esimestesse klassidesse juurde, kuskil kuskil 300 last, see on ju väga kõva näitaja ja, ja see tähendab omal ajal, kui Pakosta 10 lasteaeda kinni pani, kümmekond lasteaeda kinnipanija maha mees, siis tegelikult astutud reha peale, mida ei tuleks teha. Nii, see on üks märk sellest, et Tallinnas asjad ikkagi lähevad normaalselt. Ja teine kindlasti samasugune märk on seotud. Et me oleme niisuguses olukorras, kus Tallinna Tallinnas mitte ainult tuleb inimesi juurde, vaid ka inimesed, kes Tallinnasse tulevad tavat ikkagi linna ja toetavat linna juhtkonda. Me tegime nüüd mõned küsitlused siin Faktum Ariko kaudu ja need näitavad selgelt, kui praegu oleks valimised, meil oleks jälle absoluutne enamus, nii nagu on olnud kahel kolmel viimasel korral, kusjuures see on olnud nii nii eestlaste kui vene elanikkonna arvel, meil on toetajaid mõlemal pool. See jutt, et meie toetume ainult venelaste häältele, noh see ei ole lihtsalt õige. Ja neid inimesi, kes võib-olla iga kord ei näitagi välja, kuidas anud hääletab, aga tegelikult hääletavad ikka Keskerakonna poolt Maybelist teiega hääletada keskerakonna poolt, aga te loomulikult siin majas peate seda kõigiti salgama. No mina mittetallinlased tahaks siiski protesteerida, et kas Tallinn ei ole ikkagi Eesti kohta juba liiga suur ja pärsib ka juba ülejäänud Eesti arengut? Ma arvan, et Tallinn on viimane kaitseliin Eesti sotsiaalküsimuste lahendamisel. Aga ikkagi Viimastel aastatel iga aasta tuhandeid uusi töökohti loonud, ma arvan, et me oleme majanduskriisist jagusaamisel päris kõva sammu edasi astunud ja ka Euroopa Liidu juhtkond, Euroopa komisjon on tunnistanud, et me oleme selles mõttes Euroopas esirinnas, nii et see, et Tallinn on muutunud liiga suureks, sellega on probleeme küll. Ma ütleksin niimoodi. Et vastu sellele, et põhiküsimus on ikkagi see, et me suurendame ka omaenda iibe arvel, et asi ei ole ainult selles kes kas tulevad inimesed juurde meile väljast poolt Tallinnat või mitte, veelgi enam, ma ütleks ka teises jäävad need inimesed, kes tulevad näiteks Lõuna-Eestist. Kui neil on selline valik, kas minna siis Rootsi või Iirimaale või kuskile mujale või teine variant tulla Tallinnasse. Kui ta tuleb Tallinnasse, siis üldjuhul ta enam edasi ei lähe, jääb ikkagi Eestisse. Aga kui ta läheb Iirimaale, siis ma arvan, et ta on paljuski Eestile kadunud inimene. Tallinna probleemiks on ikkagi ka Tallinna probleemiks on ikkagi ka pendelränne. Väga paljud inimesed kolivad linna lähistele valdades põllu peale. See viib linnast ja maksumaksjaid. See tekitab sellist keskkonnavaenulikku pendelrännet ja hommikuti linna piiril ummikuid. Kuidas muuta Tallinn selliseks linnaks, et inimesed ei sooviks siit jõukuse kasvades, kui inimene saab rikkamaks, sooviks linna linna äärde põllu peale kolida? Ma alustasin, alustaks sellest, et teil on natuke vananenud ettekujutus Tallinnast, see valglinnastumine, see oli ikka mõni aeg tagasi, kui te uurite, et praegu see sedavõrd probleemiks ei ole ja maksumaksjaid tuleb meile ikka juurde, mitte ei ka Tallinnast ära, aga üldiselt on pilt selline. Vaadake, ma toon teile sellise näite, kui 95. aasta paiku ma ise näiteks läksin elama Tallinnast välja, mis mul oli kaks tegurit. Esiteks ma oleksin elekteriküte peale ja teiseks ma pidin arvestama, et kogu aeg tuleb sõita seda Tallinna vahet. Nüüd kui te vaatate neid inimesi praegu, siis esiteks elektriküttest ei võida midagi, sest elektriküte on kallim. Jumal tänatud, et mul on puidukütte olemas ja ma saan oma metsa kasutada selleks odavamalt, et hakkama saada. Ja teine moment on see, et ega ühe autoga enam hakkama ei saa. Ehk teiste sõnadega, ma ennustan, et ma arvan, et juba on inimeste hulgas see tendents tullakse Tallinnasse tagasi, aga see tendents süveneb veelgi. Tullakse tagasi valglinnastumise-le, ei ole enam tuleviku jaoks sellist kohta. Aga mis paneks teid hundi silmalt tagasi Tallinna kolima, milline elukeskkond tuleks selleks Tallinna luua? Ma arvan niimoodi, et veel enne sügisesi valimisi sega toimub ja ma olen Tallinna elanik tegelikult, mida ma ka praegu praegu olen. Aga Ma mõtlen niimoodi, et elukeskkond Tallinnas kindlasti vajaks täiendusida mäeks, näiteks tihendamist siinsamas kesklinnas. Ma arvan, et kesklinna oleks vaja uusi elamusi, uusi maju palju julgemalt juurde ehitada. Aga te näete, et iga kord, kui uus maja tuleb, siis selle ümber käib suur võitlus uute ja vanade omanike vahel ja see ei ole ainult kesklinnas. Aga kindlasti elukeskkonna tihendamise küsimus tuleb meil lahendada. Sealsamas on ju ka küsimus rohelasest. Need, kes juba elavad, tahavad ikka, et nende maja ümber oleks ruumi ja rohelust. Vaadake dilemma. See on ka argument, ma olen teiega täiesti nõus. Argument, millega ka tuleb arvestada, kui, kui te vaatate numbreid roheluse kohta, sest Tallinnasse päris head ja Tallinnal palju rohelisem linn, kui me seda tahame, et kujutada, ma arvan, et kui Tallinn saab kunagi roheliseks pealinnaks, nii nagu me praegu plaanime aastaks 1018 siis me tajume ka ise seda, et Tallinn on rohelisem kui kui enamus teisi Eesti linnu. Majadest objektidest rääkides te olete ju päris kaua aega juba linnapea olnud, mitmed linnapead on ka oma nimed ajalukku kirjutanud, kas mõnede objektide või nähtuste ka kõik teavad Lenderi majasid teavad, kus on Hendrikson küür mida võiks tulevased põlved mäletada Savisaare nime järgi? Ma olen üks kõige pikema staažiga linnapäid Tallinnas üldse. No võib-olla selle järgi peakski meeles pidama, eks see sõltub sellest, palju linnarahvas mind toetab, tähendab, ma ei kavatse olla ühtegi päeva kauem, kui kui tõepoolest linnarahva toetus peaks vähenema, aga aga kui te vaatate viimaseid küsitlusi, siis ikkagi mõtlen, kui praegu oleks valimised, Keskerakond tuleks jälle võimule, sest meil on rohkem hääli kui ülejäänud parteidel. Kokk. Ma arvan, et see ongi see praeguse keskel. Et me oleme suutelised, et rahva ka Tallinnas hoidma, tihedat kontakt. Aga ise ei tahaks praegu mõnda objekti nimetada, mida te sooviks, et 100 aasta pärast inimesed mäletaksid, et see on nüüd Savisaare? See vara. Ma olen ikkagi suhteliselt noorpoliitik ja vaat kui te rääkisite, et persoonisaadet teha, siis ma mõtlesin, et kas minuga on ikka mõtet teha persoonisaadet, mul on seal linnavalitsuses küll selliseid vanema põlve tegelasi. Kuuskemaa, Adam, mitmed teised et nemad, nemad on sellised, kes kelle puhul on võimalik rääkida vot sellisest pikaaegsest elukogemusest ja no mis puutub minusse, siis muidugi ma ei ole nii kõva mees nagu Lepland, kes 20 aastaselt kirjutas oma eluloo raamatut, aga eks ma midagi sinnapoole ka püüan. Ahja raamatu kohta kindlasti tahame küsida, aga enne veel ma pistaks küsimuseni tasuta ühistranspordi kohta. Mina võrdleksin teie plaani Tallinna tasuta ühistranspordist. Mart Laari esimese valitsuse toona täiesti hullumeelse ideega ühtlasest tulumaksust. Toona polnud mitte kusagil maailmas veel ühtlast tulumaksu rakendatud. Kõik rääkisid, et see kukub läbi, riigieelarve variseb kokku. Kuum. Ja täpselt samamoodi ennustatakse praegu jaagu ju ka tasuta ühistranspordi kohta. Tallinna suuruses linnas mitte kusagil maailmas pole seda rakendatud. Teie olete esimene, mis te minu võrdlusest arvate? No ma ei tea, ma avastasin ühe Eesti Ekspressi intervjuu kolm aastat tagasi. Kassikakk Edgar Savisaar ja siin on üks selline huvitav koht, kus, kus ma räägin, et mida ma tahaksin veel oma elus ära teha ja seal on muide ka sellest dinosauruse viitest, millede millest te rääkisite, tähendab? Üldiselt, kui võrrelda ninasarvikut sarvikute dinosaurus, siis erinevalt dinosaurus, sest ninasarvik on elu. Ja peale selle siin intervjuus mul on üks selline lause üldse, ma arvan, et Mart Laar vananeb kiiremini kui mina. Ekspress kolm aastat ka siia, 19 september 2009. Ma arvan niimoodi, et Mart Laari ideed siiski vananevad mõnevõrra kiiremini kui minu ideed. Aga mis puutub nüüd tasuta ühistransporti, siis mida ma ei oodanud, ma ei oodanud, et see maailmas leiab nii palju vastuvõttu. Mis puutub ühtlases kõigele ühesugusesse tulumaksu, siis noh, 10 aastaga on saavutatud nii palju, et et on kümmekond riiki, kus rakendatakse Venemaal rakendatakse ja vist Valgevenemaal ka ja mõnes Ida-Euroopa riigis, aga mis puutub tasuta ühistransporti, siis maailmas on kuskil 60 70 riiki, kus seda kasutatakse, jah, tõsi, nii suurt nagu Tallinn Nende hulgas teist ei ole. Ma arvan, et selles mõttes me võiksime olla eeskujuks küll ja me võiksime jõuda nii kaugele, et tasuta ühistransport muutuks kogu Euroopa ideeks, aga sellest on põhjust rääkida aasta-kahe pärast, mitte varem. Just. Aga nüüd sellest uuest raamatust, mis kannab ka väga pretensioonikas pealkiri ja tõde Eestist, peaks siis nüüd peagi poelettidele jõudma, millest kirjutate seal? Ma soovitasin eile seal Tallinna televisiooni Nonii saates, et kõige õigem oleks. Kirjutage jõuluvanale ja tellige endale see raamat, aga põhimõtteliselt on olemas küll. Ja ma saan isegi teile siin seda praegu näidata. Kahju, et raadio pilti näita, jah, aga ta on ilus, tuleb tunnistada, mulle küll meeldib ja ma loodan lugejatele lugejatele ka. Ma tahaks öelda, et siin on esimene köide, see tähendab seda, teine köide peaks ilmuma järg, mis aasta suvel navi isegi kevadel. Nii et teiste sõnadega peaks tulevik olema. Tal on väga kaunid, sellised sõbralikud Sarssid Hugo Ahibuselt. Ja ma arvan, et nii mõnigi lugeja naudib ka neist ja leiab endale siit, mille üle itsitada või millega kaasa rõõmustada. Aga põhimõtteliselt ma võin teile ette lugeda peamiste osade pealkirjad, diagnoos Eesti makromajandusele. Eesti Euroopas, sisuline majandus. Eesti tulevik, tähendab, ma alustan eesti poliitikast, presidendist, peaministrist, erakondadest, jõustruktuuridest aga lõpetan ikkagi Eesti tulevikuga. Sellest, mis võib Euroopast saada. Kuivõrd meil on võimalus jääda seal püsima, mida on Eestil euroni Bale ja maailmale pakkuda ja miks me seda seni ei ole teinud. Kuidas Eesti saaks oma potentsi Itaalia realiseerida? Need kõigile nendele küsimustele siin on püütud vastused anda, aga kõige õigem oleks selleks raamat läbi lugeda, siis siis jõuab kohale paremini mu niimoodi kaugelt meetri kauguselt näen praegu seda raamatut, ma hindan, et umbes 250 lehekülge. See esimene osa on 300 üks-le. Igatahes tundub palju õhem lugemine kui teie peaministri raamat. Usutavasti see hirmutab lugejaid ka selle võrra vähem ta on, ei ole raske lugeda. Ta ongi õhem lugemine, Stelt peaministriraamat on üle 1000 üle 1000 lehekülje, aga vaadake, siin on üks väike nõks Kadaga nimel. Autorid teavad väga hästi ja kirjastajad ka, kõik sõltub sellest, kui paks on see paber, kui paksud on kaaned. Seal sellel raamatul on õhukesed kaaned, aga aga ma arvan, et ega siin on nii mõndagi lugeda. Ja kui hiljem panna koos teise köitega kokku, siis ka mugav tabamusest selle esimese köite puhul. Paljud mu tuttavad pärast heitsid mulle, et seda ei saa voodis lugeda, seda saab vannis lugeda täpselt seal, kus inimesel on need põhilised raamatu lugemiskohad ei tule midagi välja, liiga suur, liiga paks. Nii, see on selles mõttes mugavam käsitleda. Praegune raamat. Lõpetuseks, härra Savisaar, kuulajail on kindlasti ikkagi oluline. Kuidas on teie tervis? Minu tervisega on kõik kõige paremas korras, ärge võtke tõsiselt seda Postimehe ja Eesti Ekspressi juttu, kuidas ma Venemaal käisin arstide juures, ma ei tea isegi, milleks nad seda juttu ajavad, sest esiteks ma seal mingite arstide juures ei käinud. Ma võiks öelda, et ainus koht, kus mul on kahtlusi, et ma käisin Maria teatris vaatamas Benjamin Britteni ooperi suve unenägu, ühte esimest linastust või. Noh, kui ma seal pimedas saalis istusin, ma ei välista, et võib-olla mõni rida minu arust ees või tagapool istus ka mõni arstidest, aga ma hästi ei usu seda, mul ei olnud seal arstidega mingeid kohtumisi, see on väljamõeldis ja eks need ajalehed peavad ise aru andma kust nad selle saanud on. Kuidas ajagraafik on, kas jätab võimalust väljas käia ja liigutada ka? No ma olen lubanud, et ma hakkan tegelema isegi iluuisutamisega ja ja see oleks väga loomulik inimese kohta, kes on Eesti uisuliidu president ja noh, vaatame, mis mul sellest välja tuleb, aga ma loodan kõige paremat. Jõulud on ukse ees, kuidas te jõulud veedate? Ma olen ikka kodus ja ja terve rida ja meediaväljaanded on juba esinenud taotlusega, et nad tahaksid sellest pilti teha või kohale tulla. Ma ei taha, otse ei öelda, aga ei ole põhjust ka vaju kedagi sisse lasta, nii et eks ma pean mingi konkurssi korraldama. Kas teil käib jõuluvana või tekivad pakid kuidagi iseenesest kuuse alla? Meil on igav Asta käinud jõuluvana ja tuleb ka sel aastal vähemalt temaga kokku lepitud. Kui lumi on liiga paks ja tulekuga on raskusi siis peab midagi välja mõtlema, aga ega põhjapõtradega jõuab kohale lõppude lõpuks ka. Meie ootame juba praegu jõuluvana tulekut. Loodetavasti toota siis ka head kingid, soovime teile tervist, jaksu ja jõudu. Täname, et võtsite selle tunni meie kuulajatega. Meie tänane külaline oli Tallinna linnapea Edgar Savisaar, küsisid Arp Müller ja Lauri Varik.