Sõdurid on nii kuulajate poole pöördub jälle kord Eesti kaadriohvitseride saatuseraamatu koostaja professor Vello Salo. Kõigepealt sooviksin tänada kõiki neid, kes on meile andmeid saatnud. 1641 ohvitseri nimekirjas on meil veelgi peaaegu 130 suuremat-väiksemat küsimärki ja sellepärast pöördume veel kord teie poole küsimistega. Kõigepealt mainiksin neid ohvitsere, kes suurima tõenäosusega on surnud ja maetud kodumaal kuid kelle haudu ei ole siiani õnnestunud kätte leida. Neid on paarkümmend mees. Uurimistööd on raskendanud asjaolu, et Eesti riigiarhiivis puuduvad paljud teenistuslehed, mistõttu ei ole võimalik kätte leida kadunute sünnikohti ja isanimesid. Nii kordan, et meil on näiteks olemas kapten Peeter Meeksi 1009 42 ja leitnant August kleeba 1944 tolleaegset surmakuulutused, kuid kohti seal ei nimetata. Kust oli ta pärit, kus nad surid, kuhu nad maeti? Siis olevat nähtud pärast sõda kapten Juhan jaansood Tallinnas, kes oli punaarmees tagasi tulnud, aga sinna kaovad ka tema jäljed, mis temast sai. Tallinnas elas veel kaheksakümnendatel aastatel leitnant Arnold Ferdinand ulm sünni 1905 kuid siis kaovad jäljed. Leitnant Johannes Eduard jões olevat ühe teate järgi surnud Tallinnas 88. aasta septembris kuid seda pole õnnestunud dokumenteerida. Leitnant Jüri Masso sündinud 1904. Viibinud 1966. aasta jaanuaris Tallinnas. Ent mis juhtus temaga pärast sõda? Major Valerie Nalted rea olevat surnud kodumaal enne aastat 1976. Et kus ja kuidas? Ei tea. Major karp soovik olevat surnud pärast aasta 1945 Jõhvis kuid sealt ei õnnestunud midagi teada saada. Kas leitnant Hendrik Kärner suri Venezuelas? Nii kaugele on meie inimesi jõudnud, aga seal ei ole ühtegi organisatsiooni, kelle käest küsida, see tähendab eesti organisatsiooni. Mõnedest ohvitseridest on küll surmateabe, kuid ei ole ei aega ega kohta. Kapten Eduard Kongas tsiteerin. Lahkus elust evakuatsioonilaeval pärast ebaõnnestunud perekonna kaasavõtmise katset. Tsitaadi lõpp. Seda ütleb ainus tema kohta laekunud teade. Ent kas see toimus 1944. aasta sügisel? Missugusel laeval, kus ta niisugune teade pärit ja üldsõnalisi teateid surnud siberis või laagris on kogunenud suur hulk kuid päris mitme mehe kohta ei ole täpsemat teavet. Kas surid laagrites major Eduard Raudsep, kaptenid Nikolai Villemson, Martin Paju ja Mihkel tumma leitnandid, Leonard Arvik, Eerik Ants Henno pere ja Aleksander Kõrgesaar. Oleksime tänulikud iga vähimagi teate ees ka selle eest, kust nad olid pärit, et võiksime ehk perekonna kätte leida. Kiri eesti sõduritunnile tuleks adresseerida Eesti Raadio, Gonsiori 21, Tallinn e-null üks 100. Eile möödus 79 aastat ajaloosündmusest, mis vääriks meenutamist vähemalt selles saates. 28. novembril 1918 algas Eesti vabadussõda. Vabadussõjavaimu jätkus Eestis kaheks aastakümneks ja veel järgmiseks veriseks võitluseks ellujäämise nimel. Nii ongi täna selle saate peategelaseks eesti sõdur. Usutavasti lood, mida peagi kuuleme, iseloomustavad teda. Siis oli niisugune asi, et kevadel läksime siis järgmine kevade aga see vahepeal on niimoodi siis kui õppusel läksime, siis me käisime seal spordiplatsil õppusel Kadriorus, kui läksime Narva maandute, läksime lauluga see jää vabaks, aga meie laulsime siis saa vabaks. Ja, ja lootega Nõmatab enne sa aru sellest, kui vahepeal sõna tuleb, jaga rahvas oli tänaval, seisu plaksutas ja öelda kõik veegolonis läksime. Ja alati oli rahvastel kõik vahtisid ja meeste poisse siia õppused läksid edasine poliidokute meil klassides juba ja jah, ja, ja siis järgmine kevade tuli niimoodi, et laagrisse tuli minna Värska laagrisse ja meie läksime oma meeskond, läksime siis sinna eeltööd tegema, sidet vedama sisse ja kõik ja siis tulevad teised järgi. Noh, oli mis seal ja, ja, ja siis järsku tuleb teade, et vanem kutse meie tähendab, paneb kutse, saab lahti. See oli esimesel juunil ja 41. aastal, aga meie olime Värskas, mina sain oma paberid kätte, meie hakkasin Värskast ka tulema, siis noh, seal läks aega, enne kui asjad kokku panna ja need mina sain staabis kätte viiendal juunil oma aga teis, kes linnas olid, need said kohe juba esimesel ja saju minema, kas võib öelda, et teil vedas sellega ära, vedas? Jah, aga nii palju ma räägin, värske asja veel. Vahepeal üks. Vaata leitnandi nimi oli, ei tule enam meelde ja, ja siis läksime sinna Petseris sööma ühte sööklasse. Ja siis läksime sinna, tagaruum oli tühi, noh, kolme nelja, kes olime seal, leitnant oli ise ka jah, ja kruusaga läksime sealt parkla, lähme sööme ära ja siis koristame edasi. Väljas lähme. Hakkame Lenna ära minema, seal panime enam-vähem hakkama juba laagris. Ja Stahlil pilt oli seina peal, mina veel ütle selle teise mehele, kas seal üks pukis, see oli kääriti just kunstnikule tunne oleks olema ja see võttis selle noa taskust tõmbasse Stahli pikuti pooleks, kohe seina pealt, see kukkus maha. Aga me siis jäi. Vot need söömispoolele kadusin nii ruttu, kui saime sealt välja. Jah, ja auto peale see jäigi niimoodi, noh, Värskas tulime ka ära ja rohkem ei tea naljast midagi enam, aga jalguks jääd siis oleks kadunud, lapsed on kõik seal ja, ja siis läksime Tallinna, noh, meie teistelt ära läinud, meie saime oma dokument kätte ja mina tulin kodu siis ja vend käis siis tapal meelt on tapale 25 30 kilomeetrit seal viita juures, minu kodukoht oli siis ja, ja, ja siis oli seal lennujaama tegemas, hobustega käidi, noh, käsutati neid põllumehi sinna lennuvälja lennuvälja, jah, mulda vedama liivavedamisel. Ja mina ütlesin vennale, siis tulin sõjaväest sust ärad. Kas mina lähen siis üheks nädalaks sinna ise ja siis magasime lakas seal ja siis laupäeval oma kodu, tulime kodus siia ja teine nädal lähme tagasi, raha teed, kõik saamata veel ja siis korraga makstakse, kui on tööd tehtud ja ja noh, vahepeal hakkas sõda, ei saanud kena minna, see oli ja, ja jäise lennu veel pooleli ja siis oli viipejärvedel veel suurt pidu seal vabaõhupidu ja siis mina läksin sinna, kus siis hommikul juba vara ja öeldi, et sõda algas. Kandan, kes kuulas raadiot, hommiku, kes ei kuula siis seal pidu peal teada kus hakkas eesti maaliku laulus metsad ka ajasid kõik ja siis täitevkomitee esimees ja neetult seal kõnelemas pidid ikka noh, kõnelema midagigi. Nende korrapoolsest küll, aga ega nemad ka ei, teadjad tulid välja ja hommikul nad seda raadiot ei kuulanud ja ja sealt teada, aga need pühkisid kõik minema, sealt ruttu jäi, pidu jäi poolel, mis pidus tähendab tulp, kõik läks metsa, laulsid ja laiali ja ja, ja me tulime ka, üks talial mees, olin mina ja üks teine mees, tulime stiitor sinna kalmudel, tõime sealt poest veel ka natukese meeleolu ja olime seal ja siis hakkasin koju tulema. Teid võib mõista nii, et rahvas rõõmustas ojja vool hirmsast ja kus kajas eesti maalika laulus mets, metsad kajasid kõik, kõik oli segameile see asi ja, ja ootad juba, liikusid need Encodi autos seal teie peale kõik me julgedenteetult pinda, sealt tuli kaks kilomeetrit minu kodu minna, veel. Siis läksime metsa äärt mööda ikka ja kodu ja ja ütlesin, emal pannud leivakoti valmis ja et enam ei saa kodu jääda. Läksime vennaga läksime ka, kes siis sinna ligemale meie oma seda heinamaa alla lattu olime seal järgmine öö siis läks kaugemal juba sügavale metsa, siis algas metsaelu, esialgu oli nädalapäevad, olime ikka siis seal kaugemale, kas Einama saadu olla, tehti sinna auku siis pandi, saab peale, siis pugesin sisse, seal oli mõned päevad, olime veend, käis heinamaal, see vanem pend juba ja temal selle mopi alla ei kuulunud ja kuskile ei olnud karta. Siis tema andis meile ikka, rääkis tasakesi sealt läbi okste, mis on sündmused olnud, seal võib-olla enam ei saanud ja siis läksime ikka tahapoole, sügavamale metsa sisse ja, ja siis hakkasime seal pidama, lahingutes läksime, loobu metsa vahele, viisime trossid sinna puu otsa, suured jämedad puud, vanad ja nüüdki Puusti ja sealt loobu juurseviital välja, aga siis oli see vanateedel ja, ja tahaksime alt läbi, siis kui juba venelased põgenesid, siis juba suured kolonnid tulid igas haardega läksid ikas Narva poole ja ja siis kaugus siis meie teiselt poolt teed metsas, tõmbasime prossides puud alla teele ette, kus see fraagino, sõideta sinna otsa kõik tahutud, kus hakkas vene kisa peale ja juba kuulipildujavalanguid tulistama, metsaga juba panime passi menu peal, siis läksime kaugele sinna sügavikku. No nii, me käisime siis seal, vallamaja käisin, põletasin ma aastale valama, et nimekirjad ära hävitada. Need kulakud jaa, jaa, noh, kutsealused ja kõik põlesime maha. Ja siis olime seal metsas ikka ja niimoodi ootasime, millal sakslast tulevad, ikka kuulas, raadio oli ka metsas, millal tulevad, tulevad ikka ligemal ligemale ja juba on siin Rakveres ja Kaheksandal augustil tulid Viitnal sisse siis sakslased ja nii hüppasime sealt metsast välja metsariietega, kohe need toidukotid käes ja habemesse kasvanud. Ja eks me nii väga happeline solki ajasime ka, ikka soojasid värkis, kus saime, aga no ikkagi metsamehed ikka needsamad eelvägi oli kohe venelaseks säranematult järgi kohe ja siis toidu kata tuli järgi anti süüa riisipudru parajasti panti nõule ka sinna kataloogi kaane peale veel ja sõja ja ja, ja mina läksin nendega ühes, siis lähen Tallinnat vallutama, kohe niisama metsariietes ja kõik ja jah, ja nemad olid käia Ameeriad ümbruskonnas, seal on tuttav kõik see värk rääkida seal ja tunneb maastikumaastiku, jah, ja mina läksin siis Nendega koos kuni, et lähen Tallinnat vallutama ka Iru või seal Pirita jõe peal öeldi ikka tulivad ikka sakslast sinna juure, mis mees see teil on, selle riides ja? Toiduamet käes ja ja köikese ütles metsamees jah, ja siis hakati mulle ajama peale, et mine ikkagi kodu. Oled seal kodu natuke aega näitab vanematel ära ka ja siis tulles saad vormi selga ja tulete tagasi. Me oleme, näed, sealjuures on sadama. Oodates maleva, oleme jälle. Peale seda saame. Ja sina panema? Ja umbes kuu aega oli väljaõppe kestvus. Kaks kompaniid oli teise kompanii yleval leitnant n esimese kompaniile vali mina, kusjuures mulle allus Kall juhtide kool. Ja siis kui kuu jälle väljaõppinud ära saanud, siis rindele tuli järgmine sats kõige viimase kogumiga läksime rindele, tuli minna. Alguses viidi sinimägede alla sinimägedelt Läti väljeviiti putki rappa. See putki rõvas seal oli, ühesõnaga nii madalpinnased seal kaevikud teha ei saa seal juba enne valmis mingisuguse kas pioneerpataljoni poolt või kelle poolt seal valmis tehtud. Rindvall oleks pooleteist meetri kõrgune kahe meetri pikkust kaigast rinnete vahemaa seal oli 65-st meetrist kuni 400 meetrini, olenevalt pinnasest tulenevast, nendest soo saartest, bändi, kus, mis seal olid. Ja selgus, see 65 meetrit oli seadustat. Kui see madin lahti läks, madinaks lahti täpselt samal ajal kui sinimägedes. Kusjuures pealöök tuli sinimägedele abi lõõtspilli siis veel sinna putki rappa. Ja seal oli nii, sa oled tankitõrje kahuriõli venelastega nii asjad, et nad tegid sinna roigaste tõid tankitõrje kahuri ette ja lasid selle valli juppideks rindvalli. Et me olime kani nii raskes olukorras. Aga peab ütlema see, et mobiliseeritud mehed ja ma võtan mütsi maha, Nad võitlesid vapralt. Et halb, sõnas öelda. Esimene rünnak, mis tuli oliselt kitsa koha pealt mõttest, et seadsime messi 65 meetrit, tulevad hüppega üle. Aga terve see mass poole maa peal ja sinna nad jäid. Kaugemale ei saanud. Ja seal ka see täpselt see vana asi jälle, kes kuulipilduja endast elumärki oli pikalt andnud. Need hävitati, aga kes vaikisid? Leid, nendel olid õigus kaasa rääkida. Ja ma pean niiskuse vee ära märkima. Sest see nüüd ei ole ka enam elus, oli Jaan Sarv, kes oli eni sordiaretuses mees ka Jõgeva sordiaretusjaamas kartra sortaarena aretus, muidu rahulik mees, aga siis nagu mina ei teadnud, oli niisugune asi, juhtus sakslus toimuma minust paremal tiival ja need lasid jalga. Ilmatu oleks mind hoiatanud, vaja midagi öelnud ja kuna minu juures edu ei olnud, siis akas venelane viima oma mehi sinna. Ja siis teatava kauguse pääl kõlbab paralleelsed rindega Trovikonnas jooksjad. Sarja võitis tagumise rihma maha, tagantpoolt ettepoole ja siis tal ei andnud kuulibeda enam pöörata. Siis ta ronis sinna valli otsa, võttis parempoolse rühma maha ja kui ta sellega hakkama sai, siis käis üks hirmus kärakas, lendas õhus Sarv Jaan kuulipildujaga jooni, kaikaid. Jäägu, ta maandus, siis ta tuli ära, siis ta oli haavata saanud. Vasakus rees oli kild pöidla jagu kulmu kriimustus, kuulipilduja sai killu. No Jaan läks minema, sõjavad säutsud, läksid, läks ära ja. Ja siis kuulipildujast sellest sai, kas asju selleks veel uuesti mängu? Kaugel elu jaga kodu. Karmil ahi, nii. Kaugel sinu ja loo. Olen võitlema. Jälle laulab. Oota kallime, oo kaugel, terve nädal. Millal tuleb, ei tea, jumala. So võib veel mind, oota kalli. Me saime tankitõrjeväljaõpe kärevete ligidal hamblas seal oli staap ja seal ümbrus käis tankides ja väljaõpe meil nii, mina sattusin sinna 44. aasta märtsis aprillis. Ja siis oli meil väljaõpe kuni juulikuuni 44. Ja siis meil olid nelja 40 viieselt need tankitõrjekahurit, siis panime neile hobused ette ja sõitsime see Kärevere mõisa juurde siis lahingutesse, sellepärast et venelane lasi silla puruks ja jättis üle 30 tanki sinna praktiliselt koti. Ta üritas küll seal luua sillapead, aga see Sillamäe purustati ja need jäid ainult tankid ja nende tankidega, mees seal siis maadlesime. Ja sel ajal tähendab, selles rindelõigus olid sakslased, seal oli üks rüütliristi kavaler lõigu ülem ja ma ei ütle täpselt, oli ta täis hoobest. No igal juhul ooberst täis oblast või mitte, ma ei mäleta enam. Ja siis tema juhtis seda ja siis, kui meie sinna jõudsime, noh, lahing seal parasjagu tankid ründasid lahing, käis siis mee kohe kribinal-krabinal, siis sobis hobused, tankid oli kaunis teest 100 tulejoonele. Kas see väike 45 millimeetriline vene tankitõrje kahur tegi nende C3 kümneid neljale midagi? Seda on minu käest juba küsitud. Otse soomustornis tema läbi lüüa ei suutnud, aga külgedel droomikust ja veidike allpool torni sealt lõid läbi need Patkesid ikkagi seal, noh, seal oli küll palju neid ameerika seersanti, need nõrgemas hobusega. Need olid ohvrilt kõigepealt muidugi. Ja nüüd oligi niimoodi, et esimeses lahingus meil oli üks Petseri poiss, keda ma mäletan, tema nimi oli, roni. Neli kahurit oli, meil vist. Tähendab meie kompanii seal oli selline kompanii eemal, meie tähendab meie pataljoni oma ka oli seal oli vist viis, aga need ei olnud otseselt tulejoonel. Aga ikka ei ka no tankide pihta sealt tulistasid. Siis esimeses lahingus Zeroni lasi ära viis tanki järjest viis pauku ja viis tanki. Ja siis selle rindelõigu ülemise sakslane, see tuli lahingu ajal. Seal on praegu, tähendab kärevee selle endise mõisa või koolimaja hoone, mis seal täpselt on, ma ei mäletagi ikka mõisahoone vist oli seal ligiduses oli niisugune punasest telliskivist skegaarias pool maa-alune poolt maapealne telliskivi, kellel see on praegu kalisel. Tema komandopunkt oli seal muidugi nuuks oli otsekohe tule suunas. Ja siis tema tuli sealt välja lahingu ajal tulisele kahuri juurde ja pani selle mehele siis need paukusel teise klassi raudristi. Selle viie paugu eest tulejoonest oli tema see komandopunkt. No ma arvan, et kas sadat meetritki oli, ta oli ise kõva lahingu noh ikkagi rüütilist ei kao nii palju, kui mina mäletan, nii et see oli ka tõsine, tõsine rindemeest tõsise sõjamees ja ja tema ei kartnud. Täitsa täiesti lahingu ajal, kui tankid ründasid, tuli sinna ja ja pani sellele mehele. Aga asi oli selline, et. Et ei saanud see mees kätte tunnistust audisti kohta Ja kaheksanda tähendab aedsas pank õieti, nii palju kui mina mäletan, lasi selle kahuri puruks. Vaata, paistis väga silma. Lahing on, et üks üks kahur laseb nii täpselt ja ja vist noh, kahe tanki, tule sattus siis, ütleme siis niimoodi. Ta sai kindlasti haavata, ma olin seal küllalt ligiduses, mina olin siis, ma olin ühtlasi ka mootorrattur, aga noh, mootorrattaga rinde midagi teha ei olnud. Smul. Saksa tavaline saksa püstolkuulipilduja tankide järel tuli seal mõni jalaväelane ka, eks me siis. Neid aitasime seal ja. Ja siis noh, see käis niikaua, kui Need tankid, unistan, ära hävitatud ja siis paar viimast tanki veel püüdsid välja murda, siis Puurmani, Laeva Laeva-Puurmani suunale. Aga need saksa, need iseliikuvad Kauline Fertin landid sõitsid nende järel neid ka tee peal, seal hävitati siis ära. Mis sai sellest Petserimehest sellest täpsest tankikütist täpselt ei teagi, ma arvan, ta sai haavata ja sattus kusagil, eks seal käisid lennukid pea kohal ja ja siis need tankid ikka iga päev ka proovisid, me ei olnud seal kaua, ma ei tea, kas me olime seal kolm nädalat tunnini nädalas või nii me olime. Mul ei ole enam täpselt täpselt meeles, ma ei tea kinnitada, mis temast sai. Siis. Juba langevad. Ülem. Tule, et aga siis? Ei ma ei nuta. Et ilmade laada sind armastan tuleta, et siis see stiil, ma ei nuta. Olevalt ta siin üks saar. Siiski ma ei nõudis oma emalt ilmas. Ka. Armuleebi prii. Ja teiega ei tule, et aga tõesti ma ei nuta. Toimunut. Et ilmas Siin lõikasime sarv andma tulla, et aga ma ju ta poolemalt ilmas no siin üks saarmast andma tulla. Jälle kuulmiseni jõulukuu viimasel laupäeval samal ajal.