Tere jälle tänast saadet alustades alustame Eesti sõduri tunni neljandat aastat. Kui jaanuaris 1994 esimene saade eetrisse läks. Sobis sissejuhatuseks ja ju tollal vajalikuks põhjendusekski sõjaajaloolase Hannes Walteri sõnavat. Kus ja millal ka väikerahvad kistakse sõtta. Neid ühendab alati üks saatuslik eripära. Väikerahvaid ähvardab nimelt alati oht, et neile pealesunnitud sõda võib jääda viimaseks elu märgiks sellest rahvast üldse. Väikerahvastele on iga sõda totaalne sõda. Võitlus enese olemasolu ja allesjäämise eest. Olles asetatud surmaohu ette ei saa ega tohigi väike rahvas filosofeerida võitlevate jõudude poliitiliste, majanduslike või ideoloogiliste tagamaade üle. Väikerahval saab olla vaid üks ideoloogia, üks poliitika ja üx siht. Ellu jääda. Selle eesmärgi nimel tegutsedes on õigustatud kõik otsused, ükskõik mida nende kohta ütleb muu maailm. Ajalugu annab õiguse neile otsustele, mis aitavad rahvast säilitada. Nende sõnadega oli stuudioks avatud sõduri tunnitegijaile sõjakirjasaatja Karl Gailit eestvedamisel, kes hakkas kuust kuusse meenutama poole sajandi taha vajunud ja mahavaikitud sõjasündmusi. Tema vestluskaaslasteks olid mehed, kellele lahingute kuupäevad ja kohanimed sõjakaardil tähendasid osa elatud elust. No seal saiu surma. Rügemendi ülem sõitis miini otsa, Jaanus oli kohe alguses sügisel kolonel Kurg, Jalonen kurg Sven, Ants Kurg ja jaanuarikuus. Minul oli isiklikult üks põnevam lahing perearstirühmaülemaks ja võtsin just saapad jalast ära, et ronin narrile. Kui kompaniiülema käskjalg jookseb sisse, Trent, tule ruttu kompaniiülemale, või mis viga on, magada ka ei lasta. Venelased tulevad, meil oli, eelpostis, oli üksjagu seitse-kaheksa meest. Kompadeleva punkrisse. Kompaniiülem räägib parajasti telefoniga eelpostiga, kohutav kuulivad ravim. Ma küsisin, et palju neid siis on see eelpost Arnold, kuskil 100 120 ringis. No meil oli seitse meest, kompeni pole võtta, viis meestamine appi. See lugu oli siis umbes üks 10 vastu, öö oli nii pime, et sõrmega suhu pista ei näe. Oleksime. Lahingukära äkki vaibub. Kuule mehed tulevad, oleme vaikselt maas, kuuleme eesti keelde oma poisiga, mis viga on vist ära tulite, nui vannis, ümberringi mets, paksud, teised kuulivida läks ka sinna, noh teate küll, kuhu so ütleb. No ma ei tea, mis asja nüüd siis teha, käsk oli niisugune, et kui eelpost välja löödud, see tuleb tagasi võita. Nüüd seal 12 mehega 120 vastu liiaks saatsin ühe poisi tagasi, et mine küsi kompelli, kas, kas käsk jääb kehtima? See tuleb tagasi saagi tagasi, vannid selja taga. Nemad läksid, saivad eelpostist tuld ja läksid siis kaarega meie selja taha. Aga nad eksisid selle meie tule peale ka siiski meie põssa tuleb veel nii palju, ärataksid minema piki meie rinnet. Ja siis juhtus niisugune lugu, et ütlen ühe oma poisile, et mine sa nüüd piiluliks ette. Siis juhtus niisugune asi, mida sõnasõjas kunagi ei tohi juhtuda ja mida karistatakse väga karmilt. Ta ütles mulle, et kas minu elu on odavam kui siloalomine ise. Muuseas, jalaväesee ongi niisugune asi, et jalaväerühmaülema ja jahilenduri biograafia on põhiliselt alati kõige lühem, kuna need peavad alati nina vastu lina olema. Nojah, eks siis läksingi ees ja siis meie vahe venelaste kolonniga olid kuskil niimoodi paarkümmend meetrit metalli kõlbsujagi võisid kuulda, kus on, aga mina olen jälle Tallinna kaubandus, kes küll lõpetanud poiss ja meil oli üks neid väheseid kooli, kus õpetati vene keelt. Ja siis, kui ma tundsin juba, et ma olen kolonni peakohas jaotasime oma mehed ilusti ära ja ütlesin siis vene keeles, et tavatsesid toda pool sosin häälega, kohe oli kuulda, kolonn jäi seisma ja siis ütlesin, davai isid. Ja siis hakkasid tulema näha muidugi absoluutselt mitte midagi ei olnud metsa all pime ja kui siis kuulsime, oksad, praksused, et just just on kohal siis komando peale tuld. Peab ütlema, oli plats puhas, jälitada Me ei saanud neid hakata, sest meil polnud nii palju laskemoona kaasas. Aga siis järgmine päev oli meil üldiselt tore päev, selles mõttes, et meil polnud ammu heeringaid saart, vägevat suured heeringaid ja Ameerika tähe, õigemini Kanada maksapasteedi konservid, anti vigasest pipardatud pasteet. Sellele sellele pasteedi lei pööratud, erilist tähelepanu, aga heeringas, süda ei olnud juba hulk aega mitu aastat saadud üldse ja erialaga tööle sellise Kaspia heeringas, mida nüüd saadeti partisanitoiduks, siis oli õigus inimesel, kes teile ütles, mine ise ees õppida vene keelt, muuseas nii kurb lugu, kui see ka ei ole, aga just see mees, kes ütles mulle, et mine ise eeskätt või kas minu elu on odavam selle ainuke mees, kes pihta sai? Ma tahaksin loota, Harrent. Mäletate seda õhtupoolikut kolm aastat tagasi, kui teie istusite siinsamas stuudios sama stuudiolaua taga ja alustasime saadet eesti sõduritund, mis muide ei olnud Eesti raadio mõte? Vaadake 50 aastat olime meie madalamad kui rohi ja siis tekkis meil võimalus ennast väljendada. Ja nii-öelda tavaline inimlik, niisugune eneseteostuse tung ja soov see viiski selleni siis, et siiamaani olime vakka. Kogu aeg rääkisid korpuse mehed. Räägime meie ka nüüd, tõemaksmapanek tasakaalu saavutamine umbes nii. Kas kolonelleitnant Trent tahaks kuidagi täiendada kapten renti, kes jutustas kolm aastat tagasi? Ma kuulasin päris huviga, seda ma pean ütlema, ega midagi täiendada ei ole. See noh, see on päris tõepäraselt välja kukkunud, see minu tookordne vestlus. No nüüd on mul Käsil õige käsikiri, lõpetatud raamat, mida ma loodan vabariigi aastapäevaks poelettidel saada, kui hästi läheb. Ja seal ma siis muidugi täiendan neid mõtteid ja muljeid, kui pika ajavahemiku see hõlmab. No see raamat on kirjutatud nii-öelda mina seisukohast, aga tema siht ja eesmärk ei ole mitte enda propageerimine, vaid tolleaegse üldise meeleolu ja tausta kirjeldamisega ja loomisega neile, kes tänapäeval loevad noored ja vanad. Mina astusin Eesti liigasse kevadel 1943 ja minu sõjasõit kestis kaheksa aastat. Siis kui ma 51.-ks aastaks koju jõudsin, Poola sõjavangilaagrist, kas te olete raamatut kirjutades toetunud peamiselt mälule? Ainult sellepärast, noh, kui see nõndanimetatud Tšehhi põrgusse sattusime, kus terve diviis vangi kukkus, seal korjati kõik ära, seal isegi vaadati suhu. Kas sul seal midagi varjus ei ole, nii et see oli sealt midagi läbi tuua, mul oli küll üksik asjaline päivik kaarditaskus, aga kõik kõik läksid. Nii et ja muud materjali mul mingisuguste ei ühtegi dokumendiga mitte midagi, kõik põhineb puhtalt mälul. Mis pealkirja te olete raamatule pannud? Ma jäin ellu. Ime küll jah, meil oli niisugune asi, no näiteks meie kompanis. Ma ei tea, kas see oli siis nelja või viie kuu jooksul. Sai neli rühmaülemat surma. Üks sai haavata, see oli mina. Kuhu te lähete siit stuudiost lahkudes? Noh, see kõlab pisut kummaliselt, laulma läheb. Meil on Eesti meestelaulu seltsi Tallinna meeskoor meil on seal päris tublid diligendid professor Kuno areng ja minu poeg Jüri Rent Naia sisse, koor loodi 89. aastal ja poeg ütles siis, et paps, tule laulma. Oled laulupidu kogu aeg Alt vaatanud tulevate ülevalt ka noh, saigi siis mindud ja nii tore seltskond seal, et neid juba läheb. Seitsmes aasta ega sellele teise rindemehi on, seal on NTV mõlemilt poolt ning korpusest kolleeginist. Ühel veebruari ööl 1945 lendas Saksa tunnusmärkidega lennuk pikema ringi Eesti õhuruumis ja poetas kolmes kohas alla langevarjureid Võrumaale Virumaale ja Tartumaale. Lahingud olid Eesti pinnal vaikinud mitme kuu eest. Tulevahetusi tuli siinsele. Saabujad olid Saksamaal kiirkorras läbi teinud luurekooli. Nende varustusse kuulus inglise püstolkuulipilduja Sten. Raadiosaatja suurem summa vene raha. Kahe nädala toidumoon ja nelja mehe peale viis paari suuski. Keegi meestest ei teadnud teise tõelist nime, 11 tunti ainult varjunime ja hüüdnime järgi. Tartuma ole langevarjuga alla heidetud, olid. Meie grupijuhiks oli kutsuti politruk tema oli nii vahva, ta ta täpselt oli nagu Vene politruk tal rõugearmid talt rääkis puhtalt vene keelt, rääkis saksa keelt päris hästi ja minu tead, tema tegelik aukraad oli kapten ja ta oli käinud juba vene tagalas kolm või neli korda, nii et temal oli see töö täiesti selgelt. Tali Viljandimaapoiss. Aga ta rääkis nii hästi vene keelt, täiesti juss rääkis ka vene keelt. Ja siis juss oli siis Johannes Baer olnud laevamees, kunagi rääkis Emajõe pääl Tamal tattoosid terve keretäis usse ja siis naisi ja, ja siis nime esid siis temal oli, aga siis Johannes tõi, oli tal kah mõlemate käte peal. Nii et, et siis, kui kuskil vahel, et olulises Johannes Pärnus oli siis väga hea vabandus näiteks, et see on tema nimi siis. Ja siis oli meil üks poiss, talk oli ta nimi, esmapanime talla eesnimeks Mihkel ja jäigi talle näeks Mihkel välk välgumihkel. No tema oli meie raadiooperaator ja tema oli ka käinud tagalasse, aga nemad olidki vist koos käinud selle politruk iga juba tagalas, nii et minu arvates nende oli ju ennem sõprusega. Nad muidugi ei rääkinud sellest midagi, kellelegi meelega ei räägitud mitte midagi. Jutustaja kandis langevarjuga Eestisse jõudmisel Vello Kaare nime. Me tulime alla, tulime, me tulime nii ilusti, on vahva kodundus, esimest korda ma ei olnud kunagi isegi lennukis olnud, see oli nii. Hirm muidugi on niisugune hirmus asi, pidataksin lennukitelt alla, aga meite seati alles umbes kolme või 400 meetri kõrguselt ega väga madalalt. Siis see langevari oli muidugi lennuki küljes kinni nööriga, nii et kõigepealt oli meil, kus meil suusatulid siis oli nagu torpeedo ja seal on meil ka IRA riided sees ja meile siis anti ka Eesti pass välja, mina, Vello Kaare nime peal oli mul eesti paska välja need kõik seal eestiaegne isikutunnis eestiaegne isik, tunnistus täpselt ja ma olin siis sündinud Pärnus see tänav ja maja ja see oli pommitatud puruks, seda üldse enam ei olnud, ma ei tea, kas see mees siis oli või ei olnud. Muidugi ei olnud teda, sellepärast ma ise valisin selle nime. Ja siis noh, see torpeedo visati alla kõige ennem selleks kõige enne, kus meil suusad sees oli ja siis õige meeste suusad, kõigi meeste suusat, nelja, neli paari, viis paari suuski tegelikult tagavaratagavarasuusad Netisa tisse alla kõige ennem, Jesse, meie suurem jagu toitu oli ka seal sees. Nii et meil oli langevari, oli selja peal ja siis Ta oli siis ees, kus sul asjakesed olid, et juhul kui midagi juhtub, et ei leia üles või ja siis see Sten oli kassis koti ja kere vahepeal võistennia, Scott oli tõmmatud langevarjul selja peal ja muidugi nöör läks lennuki külge, lennuk tõmbas selle langevarju lahti ja siis uks oli külje pääl. Me läksime kumbki noh, ühelt poolt kaks meest korraga. Me neljakesi olime ja meil on nii õnnelikult aluli sügav lumi maas nagu langevari lahti läks, siis nagu kumm kütkeis, ühe kere eetike läks lahtilaskja. Ja siis, kui sa vaatad alla lumega, on kõik valge, muidugi kui sa vaatad Allasid, ega sa ei märka, et sa langed, samad näited, maa tuleb sulle vastu ja hakkab järjest kiiremini tulema. Aga lume sisse midagi ei juhtunud, tulime ilusti alla. Kas lennuk tõi teid täpselt ettenähtud, täpselt nii täpselt ei ette nähtud lagendikku Belia ema ei käändud enam täpsemalt uue, ei oleks saanud diad. Ikka nii tip-top kohe, nii et. Ja siis seal väike lagendik, siis seal oli üks vana küüni logu tõmbasime langevarjud kõik kokku ja leidsime oma saani üles, see noh, see torpeedo ka, see oli nagu saan siis lume peal seda vedasid siis enda järgi võisid vedada sangad küljes ja siis need langevarju panime siis kõik küüni seal vana heinaprügi ja niisuguseid asju, mõtlesime kõik sinna alla välja. Politruk ütles meile, et nüüd poisid võtate, vaat meil on kõik väga teravad, noad muidugi kaasas. Nüüd võtate noad ja lõikade 20 taskuräti endale langevarjust. Me istume, mis jaoks neid taskurätte peab nüüd lõikama lolli ideed või paaripäevast, näed, kui sa põõsa taha lähed. Tarvis tuleb. Need tema liike kogenenud mees nüüd muidugi suusad, me valisime siis Soome-sidemetega siukola sidemetega, no neid tehti meile spetsiaalsel Oreni purgis, need saapad ja suusad testis olid spetsiaalselt tehtud. No ja siis meil olid kaasas magamiskotid, mis olid siidist ja nii kerged, nad nendel olid udusuled vist sees, nad võisid väga pisikesse rulli kokku rullida. Aga siis sisse läksid sinna siis saapad pätsid jalast ära, poest ei võtnud ka, ega see tähendab midagi, Morendad, riided niikuinii mustad mustaks jääme niikuinii Beseda, kuskil ei saanud midagi. Nojah, ja siis meil oli toitu kaasas kaheks nädalaks, tegelikult oleks pidanud jääma sinna kaheks nädalaks ja siis oli meid pidi välja tuumaallveelaevaga Pärnu vahelt, sealt kuskilt pidid nad. No kas te uskusite täiule allveelaeva ei uskunud üldse? Ei uskunud, ei uskunud seda üldse. Veel oli ikka niimoodi, et kui saame, siis me jäämegi Eestisse sisse, kõigil on niisugune tunne. No ja siis me pidime ühenduse võtma. Öösel umbes nii kella kahe või kolme paiku tulime alla. Järgmine õhtupoolikul kella kuue paiku pidime ühenduse võtma tantsigiga. Ja me isand ühendust katse mööndus siis teiste gruppidega nende kahe Narva meil kõik teada, mis kellaajal mingis grupiga rääkida, nüüdistantsu ei vastanud, ei vastanud üldse ei vastanud, me katsume, katsume, mitte ei vastanud. Saime ainukene, kes meile vastas olid lätlased, Läti grupastas meile mitte keegi teine oligi niimoodi, et lätlased ei olnud kah saanud ühendustantsikega, nemad olid ka proovinud, mitu korda ei saanud ühendust tantsigiga. No ja siis me hakkasime mõtlema, et noh, et mis nüüd teha teada. Politruk küsis, kas tahate koju minna, et igaüks poisid, minge, lähme laiali. No seda ka nagu ei tahtnud ikka kardetav küllaltki noh, kas te olite saksa sõjaväevormis? Ei olnud, meil oli ainult see pikk aluspesu, sooja aluspesu ja siis hüppamise see ja Veera riided olid siis selle, selle saksa vormi üldse kaasas ei olnud, me olime eesti passidega, meil olid kõik eesti passid, olid olemas erariided, ausad mehed, ausad mehed, tiptop, mehed, et oleks võinud vahvalt vabalt koju minna. Noh aga ei julgenud seda riskeerida ka. No ja siis mõtlesime, mõtlesime, panime hääletusele, et mis me teeme, kas lähme siis hakkame minema lätlaste juurde, nendel oli juba kiiremini, iga nelja tunni tagant. Me võtsime ühendust lätlasega juba neil juba kokku räägitud. Ja siis küsim lätlastest, mis nemad teevad. Nemad ütlesid, et me katsume tantsiga veendust saada, kui me ei saa, me peame ikke siis Kuurama koti välja minema. Nojah, ja siis nad soovitas tulla enda juurde ja meil oli hiigla vahvat kaardid iga taluliga kaardi peal märgitud, iga teerada iga talu eestist kuni teisele poole Riiga, aga meil ei olnud nii kaugele märgitud, kus need lätlased olid, tegelikult kaardid ja kaardid olid ruudu ruutudega ja igal ruudul oli number peal. Kui sa läksid ühest numbrist, kohe hakkasid minema, sa võisid nii täpselt minna isegi öösel, et üldse ära eksida ei saanud, sest meil olnud valged riided sellesse panime need vene viisnurga, et muidu juhuslikult inimesed näevad kuskil, mis mehed nad on, noh, aga siis veel võõralt relvad ka inglise stenid ja, ja siis need võiksime täitsa venelased olla, kust te need viisnurgad said elu, need anti kaasaywoorani purgist igaks juhuks. Sellel selle politruk külonid taskutäis, tal oli igasuguseid ohvitseri märke kah kaasas medaleid ja ordeneid ja medaleid ja kõiki asju oli tal kaasas tema liiga käinud mees. Ja tema rääkis nii puhtalt vene keelt, nii et tema oligi kestvaid tegelikult läbida ja ka muidu me ise ei oleks, mina ei oleks, ma olin nagu tubakas seal nende teiste juures. Aga kas teil ei olnud kiusatus koju minna korraks ei olnud, ei olnud, ei olnud väga palju kainet mõtlemist, kainet mõtlemist on nii palju, et ma oleks ära unustanud oma vanemaid. Nojah, ja sisse hakkasime siis suuskadega tulema, esimene päev väga kihvtilt öösel, muide seitsmel päeval ei julgenud Eestis ikka nii avalikult suusata. Hakkasin suuskadega tulema, ma mõtlen, et esimesel ööl me tegime peaaegu 50 kilomeetrit, me olime juba peaaegu Eesti-Läti piiri peal, tulime alla välja, sellepärast politsei tundis väga hästi seda ümbrust täpselt, tal ei olnud üldse kaardika vaja vaadata edasi, täpselt, kus ta meid viis ja me läksime kõik üksteise reas hanereas, et ainult ühed suusajäljed jäid. Aga siis hakkas lund sadama, mis meie õnneks jälle oli see jälle kattis jäljed kõik sood ja muidugi ja pesi, kõik olid külmad, nii et sellepärast ei olnud ka muret. Ainukene, kus meil tekkis probleem, oli sellest düna jõest üle saada Lätis kõik sillad olid kaitse all ja suured sillad olid muidugi alevit ja kõik silda liigas sild ei olnud siis metsas kuskil Sildolikesele alevi alglinnakene ligidalt. No ja siis vaatasime kaardi pealt ja siis 10 kilomeetrit üles pidi jõge, seal oli üks väga väikene külakene ja seal paistis kahe tuli kaardi peal märgitud, oli mingisugune sild üle. Aga see ei olnud silm, mis oleks tanki või autosid kandnud, kandnud hobusemees ta võib-olla oleks kandnud. Nii see oli meil kaardi peal, märgib 10 kilomeetrit ja 10 tagasi on 20 kilomeetrit viltu minna, aga midagi ei jäänud üle. Läksime sinna ja seal oli ka vene valve peale, oli küll väike silda venevalve peal laias poliiduks mõtles, mis tehas pani endale mingisugust märgid siia külge ja mõned ordenid ka peale ja siis jussiga jälle kahekesi suuskadel, aga me olime siis juba valves palvel, nii et kui nendel midagi juhtub, sörk läheb kohe laskmiseks lahti. No ja siis meie mõlemad siis selle välgumihkliga olime siis üks ühel pool teed, teine, teisel pool teed, aga me olime juba nii ligidal, et me ei oleks võinud neid aidata, kui midagi juhtub. Seal kaks venelast seal putkas sees, tulid välja tema, hakkasin nendega kohe kõva häälega rääkima. Küsis teed kõigepealt nende käest minu sinna järgmisse külla või mis seal olime. Noone sõnas muidugi pärast nad rääkisid venelast küsinud, kes tuled kustutatud a, me oleme väljaõppel siin, et meil on eraüksus, mingisugune väga spetsüksus on, nendele näete, et siin ja siin-seal soetma, helistan sinna, et ma pean ära kuulama, noh õnneks ta ei saanud selle telefoniga läbi. No me olime juba siis üle silla ja läinud igavesele katsuvad telefoniga rääkida, teed igas nagu politsei käega viipas, nii, meie tulime, aga meil olid ikka laskevalmis sumbutavad, võtsime küll otsast ära, muidu saab, hakkab kahtlema. Enne kui hakkasime välja sõitma, siis otsid läbimeid, võeti relvad ära ja siis kotid, mis oli meil saatejaamade neidi puudutud veel siis viidi meid kuskile kordonisse ja seal kai mesilased Joldanud Riho ära ja siis viidi meid nõmmele mingisuguse julgeolekusse Tallinna Tallinna nõmmele ja siis oli seal mingisugune keldrisse, pandi meid, siis olime kõik kolmekesi kuusel keldris. Ja nojah, siis otsiti läbi ja siis hakati raha lugema. Alguses lugeda ikka 160000 ja siis hakati teist korda lugema, see 120000, siis loeti kolmas kord, siis oli midagi ühegümnenduvad, isegi lugeda, siis jäigi nii vähemaks, et pärast jäi veel leivaraha sealt järele. Ja siis ma ütlesin, et kirjutage, et üldse raha ei olnud, mis te sealt loete, veel? 10 korda, ah sa ju oma alguses üks kargas üles, Soo, te tahate öelda, et nõukogude ohvitser teie raha tarvis varastama tera vaata no kuhu see raha jäi siis, no ma ütlen, kirjutajat ei olnudki raha, ega me vahalaste selles jutus selle vene ohvitseri, selle auaus au avamise eest ja niikuinii maha lastakse ühtlased nüüd või varem või hiljem või aga siis ei olnud midagi seal olime täitsa ohvidele toidul, kõige aeg seal meid nädal aega peeti, ei olnud just üle, ei kuule mitte midagi tehtedel naride peal magasime keldris ja ja siis oli, kas oli vist neljandal-viiendal päeval. Igatahes tuli pina, sel ajal ei teadnud nii palju sain aru, et kindrali aukraadis mees oli punastele on passidega kutsuti meid korraga sinna ja siis räägid, et te olete niisugused mehed, sealt väljaõppinud luurajad ja lööme käed kokku, hakkate meiega suks töö. See oli ka vene vees ja seal olid kõik venelannad, tõlkaniad, eestlane, tõlk oli erariides. Ja noh, see oli mingi NKVD keller, mis pärast räägiti ja et niisugune asi ja lähete, sõidate kohe sinna kuskile lõunasse, puhkate seal. Kui nüüd lepime kokku, veeretame vaat veini, viina, lööme käed kokku ja. Ei teagi midagi. Lollide arvasime, et haiget ikka pääsemine, tulevik, et sõda läheb niikuinii lahti, hakkame kõigile jutt kõvatega, liitlased nii ei jäta veel seda asja. Kas Saksamaal eestlaste hulgas oli lootus, et Saksamaa kaotuseks sõda ei ole lõppenud, vaid? Nojah, siis loodeti, ikka, läheb liitlaste ja liidu vahelise sõda uuesti lahti, see oli veaminemisse eestlaste lootus oli, et Eestimaale tagasi saada. Mehitasime siis hea küll, ta ütles jah, et anname teile 48 tundi mõtlemisaega, siis viisime sinna tagasi ja küll me siis arutasime omavahel, et noh, et kui nüüd. Meie nõus ei hakka nagunii lasevad maha, hakkame nõusse. Lahti saadakse meditsiin käterdakese venelaste kasuks tööle ja lastakse meid maha. Ja siis pärajastiga arutasid, et ah, saabumist saab, ei hakka nõusse ja kõik. Läksime sinna siis see heidame seda, kindralid ei olnud mingisugune ohvitser oli seal, ütlesime, et me ei hakka nõusse. Oligi, kohe tuli auto ette ja veidi Pagaris allagi pagari keldrisse, kohe päevapealt, kohe peale seda juhtus, võib-olla pool tundi. Viidi sinna, seal olid eraldi kambrites, seal oli hirmus, oli seal väike kammerseal oli üks kolm-nelikümmend meest õhku ei olnud, seal me olime 20 päeva. Ei mingit ülekuulamist, mitte midagi, aga seal oli küll, mehed, tulid ülekuulamised, tagumikud olid nii siniseks pekstud püssi, füüsi, Somplitega olime seal ära sisse katsetaja või mitte, mitte midagi, ei ülekuulamist, ei mitte midagi ei ole, just kord tuli käsk asjad kaasaja ja siis oligi tapirong oli jaamas nendest loomavagunitest ja siis viidi sinna Leningradi Leningradis see suur nimetati valge maja või mis seal oli kuskil, kus see ülekuulamisvangla oli, siis olime 30 korra siis kui hakkas üle kuumenema seal valges majas ja siis löödi eraldi. Alguses ma olin üksipäine, mina olin igatahes selles kambris pärast tuli üks vene vanamees toodi ka sinna juurde veel, noh, mina temaga rääkinud ei oska, mehega ei oskanud pea kui ka voli seal ja veidi ka minema jälle. Siis hakkas ülekuulamine öösiti, mind viidi ülekuulamisele, esingult vaatan, mul dub tuttav mees hakkab üle kuulama mind. Narvas oli üks igavene pätt oli. Käis ta pani mees oli ja siis käis tal ei olnud riidedega midagi, jalgpallisaabastega ei käiks tänaval ka. Mõtlesin, ohterats, kuidas, mis, kuule thats, ma sulle olen, ma olen kodanik üle kuule. Siis kuulas siis niikaua, kui lõppes, ära üle kuulama santi asi prokuröri kätte ja diskursus prokurör välja siis küsiski, mis te nüüd arvate siis, mis karistust ei tuleb siis kui oli juba üle kuuma lõppenud? Nagu ma ütlesin, vead ja mitte midagi ütlev Ma kirjutasin alla sellele, see oli juba siis ümber kirjutatud vene keeles. Mõtlen, kas see oli üldse niiviisi, mis mina rääkisin, hõlmates ütles kassi arvates Nõukogude inimeste ei tohi usalda või ma teen, kas mina tahan usaldada, kui ma ei tea, mis seal kirjutati. Nägite, made nägin, külmistab tapeedi peale kirjutada, aga mis siin kirjutatud, kus mina sel ajal ja. Te olete saanud materjalide maha lase. Saadame, lähete Siberisse, töötate, müüakse ja siis kärvate seal. Priit. Akende. Ja laulvate. Aednik ja. Eesti sõduri tund vajab tänagi kuuljate abi. Kas keegi teist on teinud kaasa Raadi mõisa lahingutes hilissügisel 1944 või teate nimetada kedagi? Kas mäletate kedagi viienda piirikaitse rügemendi staabi koosseisust? Rügement purustati septembris 44 Emajõel, teatage mängus on relvavendade huvid. Edasi oodatakse ikka veel teateid järgmiste meeste kohta. Kaljuste Hugo oli esimese piirikaitse rügemendi allohvitser, kes jäi kadunuks või langes pärast augustikuu 20 kolmandat 44. Kaljumäe Konstantin mobiliseeriti veebruaris 44, reamees, viimane kiri tuli Kloogalt sama aasta septembris, kes teab nende meeste saatusest. Kallaste Heinrich ärni raadidele. Grafist käis Soome sõjas, hiljem teenis Tallinnas Toom-Kuninga 13, Tallinnast lahkumise järel augustis 44. Puuduvad teate, et võimalik, et langes Tartu rindel. Iga teadet teenistuse või saatuse kohta oleks oodatud. Kirjutage eesti raadio aadressil Gonsiori 21, Tallinn null üks 100. Eesti sõduritund. Sõdurid on kuulajate poole pöördub nüüd Peep Varju. Ligi 50 aastat ei teadnud tuhanded Eesti pered mitte midagi nendest lähedastest kes olis langenud võitlustes idarindel kas Saksa sõjaväes, Soomes, eesti rügemendis või metsavõitlustes. Esimestena hakkasid langenute nimekirju koostama läände jäänud sõjamehed. Üheksa eest vedama. Lisaks oli Eesti vabariigi kaadriohvitser kapten Alex kurgvel, kelle algatusel hakkas alates 1969.-st aastast ilmuma nõndanimetatud auraamat andmetega. Seni on ilmunud neli ringi kuhu ühitati sisse kõik teadaolevad langenud. Eestis on seda tööd teinud väga paljud uurijad. Üks aktiivsemad on olnud professor Lindmäe, kes on läbi töötanud väga suure materjali. Aastatel 1941 kuni 1944 ilmunud ajalehtedest arhiivimaterjale ja nii edasi. Ja nende kahe auto oli Alex, kurg oli ja Pealt Lindmäe. Nime all ilmuski möödunud aasta suvel ESTO päevadeks lühinimestik probaatria. Teises maailmasõjas langenud vabadusvõitlejatest. Lühinimestiku propaan Patria on toimetanud okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni esimees Vello Salo. Seda lühinimestiku oleme tänu STOP haavadele saanud levitada üle kogu maailma. Ja tänaseks päevaks on seda saanud enam kui 30 organisatsiooni enam kui 150 üksikuurijad. Ja me oleme saanud ka väga palju täiendavaid andmeid kõigilt nendelt. Näiteks Narva pataljoni võitleja Ants Teder üksi tõi umbes 2000 uut nime või parandust senistele. Harri Jõgi riigikaitseakadeemiast tõi oma kartoteegi. Paarisaja nimega Kohtla-ajalooring andis paarkümmend nime oma kodupiirkonna langenutest. Aga me teame, kui palju on tegelikult veel puudu ja sellepärast esineme tungiva üleskutsega kõikide nende poole, kes saaksid Ta täiendavaid andmeid. Need andmed tuleb anda brošüüris probaatria toodud näidise järgi ja saata kas siis repressiivpoliitika komisjonile aadressil e-null üks, 100, Tallinn rahukohtu üks, või siis mis tahes organisatsioonile, kes tegeleb langenute nimekirjade koostamisega näiteks Soome Sõjaveteranide Eesti ühendus, näiteks Eesti vabadusvõitlejate liit, näiteks Eesti poliitvangide Liit või siis Memento mis tahes kondlik ühendus. Oodatud on järgmised andmed, perekonnanimi, eesnimi. Kindlasti sünnivad aeg ja sünnikoht langemise aeg, kui on teada langemise koht või matmiskoht samuti üksus ja auaste katsugem ühiste jõududega panna kokku see auraamat seljale, raamatu väljaandmiseks raha eraldanud Eesti ohvitseride keskkogu USA-s. Ja me loodame väga, et auraamad kõikides langenutest saab tühiste jõudliva tehtud.