Milline on müüdi roll meie maailmapildi kujundajana, seda arutame tänases saates. Stuudios on humanitaarinstituudi professor Mihhail Lotman ja linnateatri lavastaja Jaanus Rohumaa. Neid küsib ja kuulab maris Johannes. Esmakordselt oli see saade eetris 25. novembril. Maailmapilt. Mihhail Lotman, kui nüüd küsida, et kuivõrd müüdilembeline on meie tänane päev meie tänane aeg, siis mida kostate Ma arvan, et kõige ajad on müüdilembelised, lihtsalt on erinevad müüdid ja erinevad vorme, võtab lembelisus ühed müüdid, teised müüdid teise jaoks, aga kõigepealt ma võib-olla peame natuke mõtlema, mis asi on selle peale, mis asi on müüt, üldse on olemas palju raamatuid, näiteks Kreeka mütoloogia ja nii edasi raamatu ja loeme mingisuguseid müüte. Mis vahe on müüdi liha mingisugusel ütleme muinasjutul või looke, sellel ei ole mingit vahet, samasugune algab valgusega, lõpeb lõpuga. Aga tegelikult nüüd on midagi absoluutselt muud ja siis, kui me paneme teda kirja kaane vahele eriti siis me põhimõtteliselt rikkumata ela tema olemust ja tema struktuuri näiteks väga populaarne raamat ja sellest mütoloogia uuringud võtsid Euroopas alguse on kuuni kreeka müüdid ja legendid. Esiteks, Raamat algab sellega, mis oli alguses, alguses oli kaos Kreeka müütidest ja sellist asja ei leia rekka, muide, see ei ole seda, mis on alguses või teisiti võib öelda, et on küll seal alguses, aga need algused on hästi palju jäänud, omavahel ei klapi. Müüt ei ole, tekst ta tänases mõttes, tal ei ole algust ega lõppu. Müüd on pigem mingi keskkond, kuhu me siseneme. Tekst on meil väljaspool meid ja tekst on mees, teda loeme, aga nüüd on mingi pigem ruum, kuhu me läheme ja see müüdud. No natuke teistmoodi ruum kui no meie argiteadvus, tal on teistsugune loogika, tavaliselt me saame aru asjas nõnda, et meil on õige loogika müüdil mütoloogiliste inimestega, seal oli mingisugune primitiivsem ja ei isegi 19. sajandi etnograafia. Sandra bioloogias oli selline mõiste primitiivne inimene. Seal ei olnud mingit hinnangutega, lihtsalt kassatäitjad oli selline primitiivne nimede elas primitiivsuses maailmas. Draid primitiivsed asjad, millega ta tegeles muuseas ka müüdid. Aga seal on pigem vastupidi, et niinimetatud loogiline moderne tsivilisatsioon, osa sellest müüdilisest müütiline maailm on üldisem ja laiem kui loogikaline ja see maailm, mis on rajatud farmaatsialoogikale oma osa sellest, kui pigem erandjuhus lood. Niisiis ennekõike kui me räägime mõõdist, me peame aru saama, mis looks kärgida, on moodustatud susheeline loogikas ei ole ajastatud loogika. Siin on palju lihtsamad ja samas ka üldisemad mehhanismid seotud. Omavahel on mitte need asjad, mis näiteks põhjustavad teineteist nagu uues Euroopa mõttelaadis, ütleme kuskil seitsmeteistkümnest kuni 20 sajandi keskpaika. Kui nüüd ütleme, kant mehaanikeni oli, domineeris kausaalne mõtlemine. Kui midagi selle tase tähendab leida. Et mis puudutavad need, mis on teineteise kõrval, mõtlesin pigem nakatavad teineteist ja siis me näeme, et on mingisugust nagu keskused, mis sarnasus kasars sarnasusele mingit rolli, aga see siin on väga oluline. Teen mingisuguse nuku kellelegi sarnasest manipuleerinud midagi sellise nukuga ja inimesel on siis halb vihja. Suur osa nõidusest rajaneb sellel või osa inimestest, miks on siiamaani väga palju ja kuskil on seotud nende kehaosadega, mida me kaotame, küüned, lõikame või juukseid, neid ei tohi ära visata näiteks paljudes kultuurides siiamaani neid põletatakse, eks serblase talb inimene võiks need kätte saada ja teha midagi. No vot, niisiis nüüdisaegsed müüdid. Me elame nende sees müütide sees ja me lihtsalt ei märka neid tihtipeale. Just mütoloogilised põhjused motiveerivad meie käitumist. Noh, me lihtsalt teeme midagi. Et see on lihtsalt sellepärast, et nii on loomulik ja loogiline, aga kui niimoodi semiootiliselt analüüsida argielu ja selle käitumist, siis me näeme, et enamus põhjused on väga vanade stereotüüpide ja need stereotüübid mütoloogilise päritoluga. Et müügil on siis mingisugune nagu praktiline funktsioon siin ilmas, kas võib nii olla? Raske mõelda selle kasutamise loogika hilisem ja tal on palju väiksem mõjusfäär, me elame kuskil teises aegruumis, kas me kasutame seda mingil määral ikka kasutame hea, aga mingil määral ei kasuta mingeid laudise. Tema kasutab meid ja me oleme selle osa veel, ma tahtsin öelda, on väga oluline asi, et keegi ei ole ainult minevik, me kogu aeg reprodutseeri, produtseerime, uusimaid arusaamad nendest, kuidas asjad on jutumärkides tegelikult või kuidas nad olid. Ülimalt mütoloogiline sfäär on ajalugu. Kogu aeg tuleb ümber kirjutada, jäetsust, vastaja ideoloogilist. Miks ta tahab ümber keetes vanaribale ja vaat nüüd kirjutame lõpuks ühe õige. Mõne aja pärast tuleb, selgub, et see õige on päris õige, tuleb veel õigem ja, või see õige oli päris vale. Jaanus sina teatripraktikuna, kui sa hakkasid tegema oma seda lavastust noorem Eda, ütle, kas seadsite enda ette ka mingisugused teistsugused ülesanded ja noh, alustasid seda kuidagi teise tundega, kui mõnda nihukest traditsioonilisemat näidendit lavastades. Selles on isegi teatav regulaarsus sest kuidagi niimoodi läinud, et et igavest umbes paari aasta tagant on tulnud selline nagu tunne, et on vaja pöörduda mõnede selliste vanemate materjalide poole õige vanade poole, siis olen ma siis teinud seda, et siis küll on need olnud Eesti muinasjutud ja küll on olnud siis vanaislandi saagade ja et on kuidagi niimoodi läinud, et. Et mind hakkas huvitama seesama skeem, mis arvatakse nii-öelda, mille pealt on tekst sündinud, siis tähendab, et siis rituaal müüt ja siis nii-öelda lõpuks tekst, et ma olen siis teinud seda, et tal on ilmunud siis trupi ette lihtsalt ühe, ühe pealtnäha väga segase vana ja ja tänapäeva seisukohast paljuski nagu arusaamatu looga oleme püüdnud siis trupiga sellesse materjali või noh, sisse elada, sisse mängida ja siis osalt on see tekst olnud ette valmistatud, aga siis ka proovide käigus peaks siis sündima nagu sisse müüt uuesti või siis või siis asi uuesti, aga siis juba niimoodi nagu tänapäeva inimese teadvusega kokku puutununa see pärimus või noh, nii vähe või kui palju meil seda resonantsi tekkis ka need, ütleme selle noorema Eda puhul huvitas mind see, et kas meil on sellega üldse mingi ühisosa või kas meie, kas ka kasvõi meie geneetilises mälus on, on üldse kas mingi resonants tekib ja, ja selline noh, et kuivõrd me sellest aru saame, et kuivõrd me oleme võimelised seda maailmapilti veel nii-öelda tajuma. Kui kerge või raske seal? See on kole, raske, kole raske, aga üldiselt üsna ebapopulaarne tegevus, sest et ta on üsna vaevaline, aga ma arvan, et lõpuks, kui, kui see kui oskusi juurde tuleb ja tarkust ja siis ma usun, et ta ta tulemusena peaks olema see, mis viiks meid tegelikult selle, sellele hetkele lähemale, mille jälil tegelikult teatris maksaks olla, see tähendab, et ikkagi noh, inimene jõuaks mingisuguse mingisuguse tajuni või sellise selguseni enda asendist, positsioonist maailmast. Et, et ma arvan, et jah, et see on väga raske protsess, sest et noh, et ega näitleja peab ise siis nendele küsimustele paraku vastama. Noh, seal ei saa nagu mööda hiilida, esineda kellegi teisena, vaid seal tuleb, mängisin personaalsused. Et just nimelt kui palju sa näed või tunnistad enda ümber seda nii-öelda teistsugust maailma või teistmoodi. Aga ma tahtsin küsida avastasite nooremate, et kas te laseksite mõlemad osad või esimese finantsselles Turlosooni, mis on tegelikult proosa ja ma tean selles Norris turunduse ja noorem, ta koosneb kahest osast, esimene maailma loomine, teine luulekeel. Ei, ma jätsin ikkagi selle esimese Kalvi õpetuse kõrvale ja ainult ikkagi loomislugu ja nimetataksegi seda Kangleri meele pimeduseks, eks ju, seda võimaima loomine. See ei ole päris müütiline tekst, nagu meta, müütiline kasvatab ja kirjeldab müütajate, vaat mis on müügi puhul väga oluline. Anonüümne, aga siin me teame täpselt, autorid, üleskirjutajad, jääjad. Pealegi on teisest kultuurist tulnud kristlik muuk, aga samas Iirimaal ja ka Islandis oli natuke teistmoodi suhtumine nende paganlikud kultuuris kui seda, mis tuleb säilitada. Aga mitte seda, mis tuleb hävitada. Sellepärast seal täiesti on igale teksti ja mõnes mõttes taunarhelisem, kui niinimetatud vanemeetas, võib poeetiline tav nii võtta, kui räägiks natuke sellest nooremastetas, seal on mõned väga olulised müüdi üldomadused näiteks müüdis on alati kaks asja eriti tähtsad. Need asjad on seotud, see on nimi ja nimetamine. Seal algab niimoodi, et nemad elavad maailmas, kus pole nimesid ja nad hakkavad nimesid panema. Nagu muuseas, ma kohe ka piiblis on maailma loomine, on seal kaks varianti ja ühes variandis maailm on loodud ja jumal ütles Aadamale, saatsin oma mehe minema asjadele nimed. Analoogiline ülesanne oli ka paganlikud keltidel jäägermaalastel. Maailm on loodud, nüüd nad lähvad, panevad nimed ja rannad lähevad kalju ja otsustavad, panevad talle nimeks Kalju suure tähega, jah, nad näevad kalju väiksed ägeb, panevad talle nimeks Kalju, siis neil oli koer, kellel ei olnud nime, aga nad panid ta läks talle nimeks koer. Ja sellest kaljus, neil oli vaja puurida üks auk. Ja kõigepealt ainult puuri ja siis nad tegid puuri ja nimetasid teda puuriks. Müüdi maailmas on väga oluline nimetamine ja see siin on sellega seoses teine aspekt. Müüdi maailm koosneb pärisnimedest. Mis vahe siin on, kui me räägime niinimetatud üldnimetasin? Pigem mingi reegel, vot me ütleme, tool ja me teame, ütleme, meil on mingisugune idee toolist ja vot siis, mis selle reegli alla satub, see ongi tool. Pärisnimedel midagi sellist ei ole, pärisnimi, igal müütiline maailm koosneb unikaalsetest objektidest, seal seal kõik nimed on pärisnimed. Et laps lapse maailmataimel, hakkab see umbes seal väga, umbes niimoodi, et tal ei ole reeglitele teatada ümbritsevat unikaalsed nähtused, väga intiimsed seal ema edasi. Novot siis, sest sellepärast see müütiline maailm ei kao kusagile, ta on meil see asi, nagu ütleb russo ta täiskasvanud inimene nagu püüab ennast laps ära tappa ja ei mäleta seda, aga tegelikult me kõik oleme ei ole veel hukkunud ainult sellepärast, et kõik kunagi olime lapsed ja seal see laps elab mees ja midagi analoogilist ka Medoloogi, aga see ei tähenda muidugi, et nüüd ei saa olla ohtlik isegi väga, võib-olla ka 20. sajand näitab seda väga ilmekalt. Rääkisime siin natuke sellest kaugest ja vanast ajast, aga kui nüüd inimkonna ajaloos tuli selline hetk nagu see on kirjaoskus kuivõrd nüüd selle müügiroll teiseneb ja muutub selle kirjastust. Kuusega seoses muidugi kirjaoskus oli väga oluline revolutsioone inimese ajaloos, seda isegi nimetati katastroofiks. Nagu me, me kõik mäletame, et plaat on õigemini tema suur õpetaja ja tema teoste kõikide teoste peategelane Sokrates oli äärmiselt vaenulik kirja suhtes tema meelest sellega tsivilisatsiooni ajalugu lõpeb, aga mitte algab. Sest enne inimene pidi midagi teadma. See tarkus oli temast sees, aga nüüd iga loll võib midagi lugeda ja ongi kõik. Ta isegi ei saa aru, aga mida teeb Kilida, lubab imiteerida, inimene ei mäleta midagi, aga vaatab nad nagu mäletaks, ei tea midagi, kes vaatab, nagu teaks, Sokrates oli täiesti katastroofiline kujundit seoses kirja levikuga. Ja ta oligi oma põhimõtetele truuks, ta ei kirjutanud ühtegi rida, meie oleks teatanud tas midagi kui Platon tema õpilane, kelle meelest jumala õigus ja, aga ta pani sedagi igaks juhuks kirja. Lõvad, vaatame nüüd natukene laiemas perspektiivis seda asja, miks kirja müüt konkureerivad teineteise või ütleme niimoodi, et kirjamaailm ja müüdi maailm konkureerivad sest mõlemad on seotud kultuuri, ühiskonna või rahvuse mäluga. Nüüd need konkureerivat vormid, kuidas talletada mingisugust teadmist ja mingisuguseid traditsioone ja nii edasi. Need on põhimõtteliselt eri tüüpi tsivilisatsioonid, nendest, kus pole kirja ja nendest, kus on vähem põhiliselt jämedalt öeldes selline, et need kultuurid, kus pole kirja nemad nii-öelda kirjutavad kõik teadmisi, rituaalis, sõja müüti, aga müütia rituaal selles õiges arhelises mõttes on alati seotud konkreetse kohaga. Need müüdid on seotud selle kohaga, rituaalid on alati Lagariseeritud ja ajastatud vaata mingil ajal, selles kohas ta toimub, see ei ole teele, lähen suvalises kohas, teen nüüd seda rituaali oma rituaale, mida saab teises kohas asendamisega. Rahva mälu oli seotud sellesaluga, selle kiviga seal ei jää, kas selle järvega ja nii edasi. Paraku ajalugu ei ole sugugi idülliline protsess ja väga tihti rahvaid vallutati ümber asutasti ja nii edasi on piiblis, me loeme sadu rahvaste nimetusi, mida näiteks Assüürlased võidab lunastada viisid, vangi ümber askeldasid, me teame ainult nimesid, nendes säilis ainult üks juudi rahvas, sellepärast et tal oli kyll vadki kiri on teistmoodi tal kirjedee raamatut, sest see informatsioon ei ole seotud selle kohaga. Ta võib olla seotud ja, aga ta on juba kirja pandud, seda võib kaasa võtta kui rahvast ümber asustada ja siis enamus seda, seda kivi ei ole. Juhul, kui ta ei ole kirjutatud raamatu sealt selle kivi juures ja siis nagu seda kivivõime kuskil mujal teha ja need rituaalid kuskil mujal, et see on väga oluline põhimõte, selline rahvaste ümberkasvatamine asustamine oli näiteks väga levinud inkade impeeriumis Ladina-Ameerikas, et rahvad kadusid, me ei tea neist mitte midagi, et sul on suured linnad, on jääd, tühjad ja indiaanlased, kes sellele ei mäleta midagi sellest. Vaat nad olid ümberasustatud ja nad kaotasid mälu, kusjuures need olid väga kõrged tsivilisatsioonid. Huvitav oleks teada, ütlesime samal ajal, kui Islandil koguti kokku, nii et et Eda tekstis ja need saagat siis, et kui oleks üks samasugune munk siin Eestis katnud selle selle töö ette ja endal vendade abiga oleksid Eestist koguda mingisuguse pildi maailma loomisest või, või, või mingisuguse pildi siinse rahva uskumustest või pärimustes või lugudest, et et, et ei tea, mis siit oleks nagu kokku tulnud, et kas ta oleks sarnanenud selle noorema Edaga näpatud kontaktid noh, tolleaegses põhjalas ikkagi valitsesid kaubad viisid üsna lähedalt mööda ja küllap seal midagi tilkus ja ja võib-olla ka siit üht-teist pärit, aga vaat siin ongi see, et, et oleks meil siis kirjakeel olnud, siis me ei olekski pidanud tegema nooremat elatvaid hoopis mõnda muud. Ei no tegelikult, läänemeresoomlaste mütoloogia on siiski päris hästi säilinud. Tänu eelmisel sajandil tänavimisega müüdi nende seal paar sajandit, mis seal oli 13. sajand Üheksateistkümnes projekti seisukohalt oluline, selle meile tundub, et ta toodavad. Muidugi oleksid pilt huvitavam, autentsem saali, sest need ei olnud lihtsalt mõned sajandid ja need olid sajandeid, mis olid vallutatud võõras kultuur pääle surutud. Suur osa rahvast oli küüditatud näiteks pärast Põhjasõda Venemaale Novgorodi kubermangu, terve Tartu elanik ka mitte midagi neist ei ole säilinud. Säilis eks tekst, omavaheline Tartu linn. Esimene eestikeelne, eestlase poolt kirjutatud tekst, jah, ja see on muuseas üks on ka huvitav asi, et linn pärast seda, kui teda hävitakse, viimane asi, mis seda teeb, ta kirjutab luuletuse seal, seda asja me näeme väga erinevates kohtades maailmas. Jagad Tartule. See ka, et, et ei ole kahetsusväärsel kombel kui sellest loomisest ja ütleme ka sellest, et, et kui ma olin, et seda pole nagu palju säilinud, kuidas see mall tekkinud Üsna palju rahvale loomis laulma ja, ja kusjuures nad on kõik väga hästi äratuntav. Me näeme maailmapuud maailmamuna. No lõpuga sinna siinsed päeva ei ma pean silmas seda, et noh, et, et kuhu siis noh, kuhu inimesed lähevad siis, või mis siis saab? Ta müüd ei olegi suunatud ajas. Tavaliselt see oli väga oluline erinevus, mida tõi piiblikultuur üldse, eriti Kristjani orientatsioon maailmalõpu maailma lõppu, mitte ainult maim algus. Erinevalt mütoloogilised, mõtlen, mis fikseerib ass, kuidas nad olid Jaan Elsa ajaloos visioon, seal see tuleb piiblist. Seal on väga selgelt näeme, need tsivilisatsioonid tähendab Euroopa ja näiteks islami, mis tuleneb piiblist väga selgelt orienteeritud ajas. Aia Noonesse Nad kihutavad selles ajas kiirustavad aga näiteks seal Indias ei ole seda. Millal see oli, ma ei tea, millal oli, no ma ei tea, kas mu vanaisa oli 3000 aastat tagasi? Veel mingid vahed, ma nüüd ei tea, kas see on hästi jõhker, hüpermasid nii-öelda maailma loomisest ja kirjaoskusest oleme rääkinud, et kaks sellesse tänasesse seisu ka ja räägiks, mida see müüt ja maailm teeb siis, kui on võimalik kõiki neid lugusid teražeerida. Unikaalsus on kadunud ja seda kõike nimetame võib-olla noh, ühesõnaga massikultuur, et, et mis saab sellest müüdist siis sellises situatsioonis, kus me praegu ise oleme. Leiutamine oli järgmine, katastroofiline Sokratese jaoks teadmised ja mälu on individuaal. Teda ei saa eraldada sellest inimesest, kes mäletab ja teab. Tänu kiirele me saame eraldada, aga kirjanika individuaalne. Nüüd kaotab individuaalsest ka kiri. Nüüd Me samuti Ražeerida Trašenkon midagi seal laad, jäetigi viga ja olge lahked, kogu tiraaž on viga. Ja kõik need loevad seda viga, kõikidel on samamoodi samasugused vead ees, nii läheks siis kohe järgmise tapi nüüdisaegsesse, kus me oleme täiesti ümbritsetud igasugust meediatest, informatsioon igalt poolt. Ma ei saa isegi ütlen, et tilgub, voolab ja haarab meid ja me oleme seal nagu ära kadunud. Ma ütleks, et ühelt poolt see situatsioon on müüdile vaenulik, teiselt poolt see on ise väga mütoloogilised otsa, see loogiline alus, mille üle eurooplane oli nii uhke, viimased poolteist sajandit hakkab ära kaduma. Nii ümber, seal elavad mingisugused liigud, mingist kujud seal ekraani pealt tulevad zombid. Pääle inimene, eriti nüüdisaegsed lapsed, kaovad igasuguste kindlad piirid, nad jälle elavad ta selle maailmas, mis väga meenutab seda, mis oli enne Kristust. Veel teine asi. Praegune meedia on rõhutatult vitsu visuaalne, kristlik kultuur ja ka suurel määral kreeka kultuur. Kre, kreeka-rooma kultuurse vahemehe kultuur oli sõnakeskne. Aga nüüd me elame kultuuris, kus pildid on tähtsamad, visuaalne formatsioon hakkab suruma alla kõike muud väge, keskkond mõõtidele, jälle. Tõesti, või kasvõi teatriski, kui veel 100 aastat tagasi oli põhirõhk sellel, et et noh, teater seisnes eelkõige selles, et kolm inimest said lihtsalt suures ruumis kokku ja rääkisid omavahel kolm tundi kõva häälega siis noh, tänapäeval on selle teatri osa üha kahanemas ja on asendunud just nimelt sellise visuaalselt lummavad, et piltide ja, ja siis märkidega, mis omavahel siis laval hakkavad suhtlema ja mida millegipärast kõik nagu teavad, kõik ei tule, tulevad need märgid kuskilt tuttavad ette. Ja, ja siis noh, siin nagu vaatemäng, mis, mis puudutab selliseid noh, nagu nähtamatuid, osasid meie teadvuses ja selle sõnaga sõnaga läheb aastast aastasse üha keerulisemaks, asjatades teatris, tegelemisega. Ja saba üheks komponendiks. Jah, aga veel bändi keskel põhiline teatris oli oskus ilusti esitatud teksti ja muidugi ma mäletan, kaks suurt inglise näitlejad võiks ammu surnud, on see teine longi jõugud, kes siiamaani mängib mingisugust, üsna kehvades filmides aega seal nad olid mõlemad suurepärased näitlejadki, mõlemate mängisid põlshexperitel. Nii, vot see kiukud kirjutas sellest, et tänu filmile näitlejakunst on nagu kaotas midagi, sest tema igal juhul esitas teksti paremini kui Lorentz. Sihukest mehelikult harismad. Eriti tuli suurtel plaanidel otsesem plaan, filmi praegu täiesti teistmoodi asju, kui alguses esimesed suured plaanid tulid ekraanile, siis publik oli šokis. Ja on isegi kirja pandud näiteks jubedaid asju, poolikuid inimesi, poolitatud inimeste kus ta keha on ainult pea. See on jube asi, ane, muide meie jaoks me saame väga hästi aru. Meil on isegi ei tule öö seal mingi, et me näeme midagi muud, kui me näeme. Tegelikult see, kuidas me tajume asju suurel määral, ei ole seotud meie retseptorite, aga sellega oma sisemaailmaga, mis on suurel määral mütoloogiline või selle lähedane, mis seis on. Ja see muutub. Ja samas me on mingisugused need nii-öelda need ikoonid, mille peal mängitakse, mille puhul väga paljudel inimestel tekib mingisugune reaktsioon või noh, nagu ühe ühte moodi mõistavad Teatri puhul on see, et, et kuna ma olen põhiliselt väikestest sain, siis ma enam-vähem aiman, kes seda lugu tulevad vaatama ja, ja ja see sajakohaline saal, ma ei ole nii-öelda kohustatud suurima asja sellega köitma, aga ütleme kino puhul jah, võtame ka Hollywoodi puhul on probleem hoopis mujale ja see nende eesmärk on mõel, nende eesmärk on võimalikult paljudelt inimestelt raha kätte saada, tantsud peavad väga paljudele midagi pakkuma ja midagi siis midagi Ness liigutav, seda ma võin puudutama. Ja seetõttu seetõttu noh, ongi filmid sellised, nagu nad on ja. Vaat, mis tähendab väga paljudele väga paljudele, see tähendab, et ei tohi film olla liiga Ütleme, et Alec jah. Jaa, sest tarku inimesi on minarite sisekes käivad enamasti kinos tinatiorid ja need, kes on natuke allapoole. See tähendab, et Hollywoodis on väga selgelt näha, kuidas järjest madalamale ka kõikides mõttes kaasa ka vanuseseisukohalt auditooriumile on orienteeritud. Jällegi see tähendab, kes modeoloogilisemaks asjad lähevad valdavalt enamus filmiproduktsioonis, mis me praegu näeme, on väga lihtsad metoloogilist skeemide aluseks ja seal võib-olla kõige moodsam tehnoloogia seal ma ei tea, mis kosmoserelvad aparaaditehas väga selged ja isegi kõige primitiivsemad müüdid väga selgelt sealt välja loetud. Ta ütleme, paar paar sellist Ameerika päritolu stsenaariumi ja näidendi kirjutamise õpikut, millega ma tutvun, tal on üksnes Tallywoogleri oma mõlemad alustavad enda jutuga sellest, enne kui nad jõuavad nende praktiliste näpunäidete, nii et, et valgalased, tee nii-öelda noh, selleks nii-öelda storytellingu aluseks mingisugune müüt või mingisugune lugu, mida, mida, mida enamus inimesi teab päikesest, aga noh, et maskeerida kolm põrsakest ja, ja, ja siis hea hunt näiteks kellestki nii-öelda valige mingi eluline situatsioon ja uskuge siis hakkab tööle või võtke seitse pöialpoissi või, või midagi muud sellist, nii et jah, et nad soovitavad lausa müüte. Sults. Siis ma pean ütlema, et selles, õigemini tähendab primitiliseerid müüdleri primi diviseeritud narratiivsed skeemide kaks kehvemat asja kokku panevad. Tõeline müüt oleks päris huvitav. Ma isegi ei kujuta ette, kuidas seda võiks teha, aga võimeline vagaseks teha. Esiteks esiteks see peab olema nonstop. Et kogu aeg midagi võib olla mitmel ekraanil korraga erinevaid asjad, lauad ja mis on selles Hollywoodi produktsioonis alati, mis mind häirib, see, et ta on absoluutselt selge. Head, halvad seal, vot ja siis sellega on jah, see on pigem muinasjutt. Vot, ja siis nad elavad õnnelikult veel siiamaani, kui ei ole just ära surnud. Aga mõtted toimuvad asju, mis toimuvad asjad, mis ei ole selge. Nii, me ei tea, millega nad lõppevad. See oleks midagi muud ja selles mõttes. Müüdilisus ei ole sugugi seotud primatiivsusega neomütoloogia euroopa kirjanduses 20.-st sajandist andis sellised nähtused nagu näiteks Thomas Mann, kes täiesti teadlikult lärin tiirus müüdile ja tema jaoks müütoliit. No ja no ja Feel Porche sõnadega müütiline rataste Helskigi ja On see nii-öelda, see on teine asi ja ei teadnud seal Devski on väga olulised müütilised skeemid, aga tema ei ole teadlikult orienteerunud neil nendele või mingisugused müütilised skeemid elavad kogu aeg ja aga miks ma räägin mütoloogia lisusest, sest 20. sajandil nagu taasavastati, müüd, kui mitte, kui primitiivsed, aga kui omaette maailma seda avastati sõltumatult etnograafia, antropoloogia ja kunstis. Siis tekkis mütoloogiline suund kirjanduses. Kes, kes võiks olla filmi ütleme, filmi tegijatest kõlast lähemale jõudnud, sellele sellele müüdi tajule. Siin on erinevad nimetatakse nöörina. Ma tahtsin seda öelda, et, et seesama see ütleme kasvõi noh, kuramuse diskreetne võlugi misse Nojah, ei, ma võtaks oma nooremale õele see Andaluusia koera ja kuldsed samastikud filmid, ausalt öeldes. Ei 100., et nad on teistmoodi vastikud, kui need armsad. Olime. Kas me saame midagi ka prognoosida, kuivõrd see müütiline maailm ja see loogiline maa, Ell kuidas areng edasi läheb, et kas saab üks domineerima ja, või, või läheb see ikkagi niimoodi, et noh, et mõlemad poolused on, on esindajad Mida võib enam-vähem kindlalt väita, et nii-öelda loogiline maailm saab aru oma piiratusest ja praegu 20. sajandil tekivad järjest uued ja uued mitteformaalset loogikat erinevat madaarset loogikat ja võib ette kujutada, et tekibki mütoloogiline loogika kui HEA formaliseeritud loogika ja see on päris hea väljakutse loogika jaoks, mis puudutab müüti, siis ta muidugi ei kao kuskile. Mida võib siin ennustada? Optimistlik stsenaarium ja õed. Me saame müütidest paremini aru, saame näiteks oma käitumises oma motivatsioonidest. Millal me lähtume reaalsetest jutumärkides faktoritest ja millal müütilistest ja väga, sest see piir on väga habras, natuke õieti listest motivatsioonidest, siis see on muidugi veel teine probleem. Su Fredistlik ja näevad, kuidas Freud kirjeldab alateadvust lakkaani, kriitika, nüüdisaegne psühhonaadi, vaata, Freed pritseerib sinna alateadvusse, muinasjutukesi isegi võib niimoodi aru saada, et alateadvus on mütoloogiline, maailmateadvus on siis loogiline. Mõnifroidide oli natuke teistmoodi ja sügavam, aga need asjad on siiski seotud. No vot nii Fredistlik projekt on see, et me saame oma alateadvusest ja õpime seda kas kasutama või vähemalt kuidagi vaos hoidma. Sest meie alateadvus, mis ta ütleb, et ta tuleb kedagi ära tappa, vägistada ja kuidagi kultuurile ja ütleb, et see on ohtlik, võib näiteks kohtusse sattuda, ehkki Eestis see tõenäosus on väga väike. Aga ühesõnaga kultuur ütleb, et ära tee niimoodi. Inimene niimoodi ei tee. Jah, et ma ka loodan kogu hingest, et et noh, aega üha rohkem nagu hakkab ümber saama, kus igale küsimusele ainult üks vastus ja üks kohustuslik vastus ja see vastus on, mida, nii-öelda mida primitiivsem, seda nii-öelda noh, lugupeetud inimene või seda selgemaks mõtleks, seda peetakse või loetakse, et see noh, ambivalentsus ja sallivus on ikka see, mis, mis nii-öelda tänu, millele meie siin üldse on püsinud ja tänu millele ma arvan noh, inimesed ka nagu üldse pidama on jäänud siiamaani, sest et seetõttu ka see müütiline maailm nagu tema peale tunginud teretulnud. Tähendab on muidugi ka mustemaid stsenaariume tähendab üks oluline mütoloogiline kompleks mis eriti tähtis vene kultuuris, aga ka Euroopas, et me ütleme, et see jaanuarist rahval on õigus. Et selle rahva nüüd, et need intellektuaalid nädan. Ma tahan nii ehk teistmoodi, mõtlevad üks ütleb nii, teine naa, aga vaata kriteerium on rahvas, apelleerimine rahva poole, paar korda see, kui see tekkis, siis see oligi selline puhtintellektuaalne müüt. Aga sealt sellest sai eriti pärast bolševistliku revolutsiooni, sellest sai riiklik müüt. See oli täielik, manitses rahvas ei olnud võimul ja aga selle rahva nimel, kes ei olnud võimul, sooritati totalitaarse diktatuuri ja nii edasi. Nüüd on väga elav ja ta ei saa öelda, et olen totalitaarsete ühiskondadele omane muidugi väga erinevad, noh mitte väga häirinud kõik need solidaarsed ühiskonda sarnased. Täpselt samasugune mall oli Saksamaal seal veremüüt ja selge orientatsioon müüdile oli Saksamaal muuseas ka Vene turistidel oli ka seda pärast bolševike meid seda ideoloogia osa likvideerisid, aga see jäi, see mütoloogiline, uus müüt, sest kommunism ei olnud midagi muud kui paradiis, ehitamine maa peal. Väga müütiline skeem nõuad aga suurel määral müüt, tege jätkub ka demokraatiasse, sest rahval on ikka õigustes, valib rahvas ja mis tähendab rahvasse, tähendab, et häälteenamust. Laualt need siin on, mille üle mõelda. Sellega võib-olla lõpetamegi täna oma saate ja stuudios oli professor Mihhail Lotman ja lavastaja Jaanus Rohumaa.