Kell sai pool seitse raadiomängukeskkond ja mina, huvilised algab teie pooltund. Ja nagu ikka, stuudiokülalise tutvustamisega. Ants Varblane sai hakatuse ja austuse looduse tundmise vastu oma kooliõpetajatest vanematelt-Läänemaal. Huvi metsa suunas, formeerus luua metsakoolis. Hilisem on nagu asjaosaline ise väitnud, vaid süvenemine ja juurdeõppimine. Viimane töökoht oli Vormsi saar, Karel metsaülema ametipost, kus tants, varblane, kutsutigi Eesti metsaametisse nii-öelda verd värskendama ja peaspetsialisti kohale. Millest tahate täna rääkida, suure raadio auditoorium. Mees head raadiokuulajad, ma tahaksin rääkida täna meile sellest võib-olla, kust me tuleme ja kes me oleme. Ja metsamehe poole pealt on võib-olla kõige lihtsam jagada inimesi metsarahvaks sõjastepirahvaks. Need ei ole minu mõtted, mida ma siin täna räägin, aga ma oma tuttavate hulgas olen tihtipeale selleni jõudnud ja. Me oleme ühisele arvamusele olnud selles osas, et nii lihtsalt võib ka inimesi jagada. Eestlasi oleme harjunud arvestama just esimeste tähendab metsarahvana. Ja millised on erinevused siis nende rahvaste vahel. Metsarahvas armastab enda ümber puid, mis on talle ehitusmaterjal soojaandja ja varjuks vaenlase eest. Arvati, et esivanemate vaimudki on puudes olemas. Stepirahvas armastab avarust, ta peab nägema enda ümber nii palju, kui silm seletab. Ja see, mida seletab, seda peab ta omaks. Metsarahvas on paikne. Teame, et ühe üks ruutkilomeeter metsa suudab toita ligi kolm inimest. Ja metsa tuli hoida enda ümber isegi hunti, murra oma pesapaiga lähedalt. Stepirahvas, kasutab ühe koha ära ja tallab selle mustaks. Ja sealt allatult maalt läheb ta ära ja valib uue platsi. Ja töötegemisest on erinevus. Metsarahvas on harjunud töötama aastaringselt. Suvel varude korjamine talveks ja talvel valmistumine suviseks tööks. Stepirahvas põhiliselt töötab kaks korda aastas Vedvitamine perioodiliselt kõik koos ja seda juba siis suurte töövõitudega, tavaliselt tähistuses. Võitluses vaenlasega. Metsarahvas ei loo suurt malevat. Igaüks võitleb tihtipeale omaette või väikeste grupinela vaenlase suure jõuga ei suudeta võidelda. Aga vaenlane oma suure maleva kaisaga neid metsa pakku pugenud metsarahvast kätte. Ja võib-olla veel stepirahvast nii palju, et me teame neid mitmeid stepirahvaid, kes olid suured ja võimsad, kellest nüüd ainult ajalugu räägib. Ja metsarahvas on kuulanud tarkade nõuandeid aga stepirahval on suured ja vägevad juhid, kes kõik nende eest ära teevad. Ja võib-olla minu esimene küsimus ei haakugi selle jututeemaga. Aga mingil moel siiski, ja ma tahaksin küsida. Kui suur oli eestimaa metsasus 1940. aastal? Seda väljendatakse protsentides ja kogu metsamaa suhtes maismaa pindalasse. Niisiis, kui suur oli Eesti metsasus, tahame vastust protsentides 1940. aastal. Kes saab või leiab kuskil kiiresti üles, siis proovige. Meie telefon on neli, kolm, neli neli üheksa, üks, telefon vastuste pakkumiseks neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusikal saame teie pakkumisi kirja panna. Ja ma olen viimasel ajal koostööd teinud Kirjastusega huma ja nendelt on nüüd tulnud päris mitmeid raamatuid ökoloogia valdkonnast ja üldse Eestimaa loodusest ja mitmeid reisijuhte. Aga tänasele lasteaia tahaksin ma kinkida siis ökoloogia raamatu, mis iseenesest on valminud Rootsimaal ja seal ka ümber pandud, aga siin kirjastuse huma poolt siis välja antud ja pühenduseks võib-olla lihtsalt. Ja tänane kuupäev esimene märts juurde veel. Nii ja nüüd siis vastus küsija teab tavaliselt ise kõige paremini. Palun. Ja õige vastus on siis 20,5 protsenti võib-olla mõningatel andmetel võib ka siis 20,6, aga me loeme siiski 20,5 täpsemaks tahate midagi veel selle arvu juurde ja siin tahaksin öelda seda, et et see arv ei peegelda päris seda metsa osatähtsust meil tol ajal. Üks osa metsamaadest olid heinamaad ja karjamaad, mis samuti puitu kasvatasid. Ka need ei ole siia juurde arvestatud, nii et iseenesest metsapotentsiaal oli tol ajal kasvule. Nii esimene küsimus on küsitud ja vastatud ja hetke pärast me oma mängu jätkame. Te kuulete raadiomängukeskkond Jamina. Tänan teie ees. Eesti riigi metsaameti peaspetsialist Ants Varblane. Me hakkame sammuma teise küsimuse suunas, aga nagu ikka enne väike sissejuhatus, taust, säilitus. Nüüd läheme siis eelpool räägitust üle juba tänapäeva ja oleme kõige rohkem vist metsameestena siiski maareformi sees. Ja see reform puudutab igaühte meist. Tahame tagasi igaüks seda, mis kuulus meie vanematele. Aremalt rääkisime idast tulevast, nüüd räägime ka läänest tulevatest mõjutustest. Miks ei peaks me rääkima ka lõunast ja põhjast tulevast ja arvan, et peaksime asuma ringkaitsele kõige selle suhtes, mis pole meile omane. Ainult siis suudab selline väike rahvas püsima jääda. Peame proovima minna tagasi metsa just nii sümboolses mõttes kui ka tegelikult. Ja võib-olla küsite neid, kuidas siis seda teha? Saadused selleks on meil praegu olemas, kuigi nad ei rahulda kindlasti kõiki. Olen kuulnud, et inimesed räägivad maast loobumisest, kuna maksud on liiga kõrged. Riigiametnikuna julgen öelda, et riik ei saa maksustada maad nii kõrgelt, et rahvas ei taha seda enam pidada. Ja ma usun, et iga Ühe jaoks on meil kuskil Eestimaal üks metsaosa, mida me mida me tagasi igatseme, võib-olla mõni ei teagi, kus ta on. Vanemate mälestused ei ole seda selgeks rääkinud. Aga, aga suure osa ajaks neist on olemas, sest omal ajal igal talul peaaegu oli metsa. Ja nüüd, nagu ma ütlesin, suur osa Eestimaa endistest karja maadest ja põllumajanduslikest maadest on viimase 50 aasta jooksul metsa astunud siis on seda metsamehe jaoks rohkem juurde tulnud. Siin minu soovitus võib-olla rohkem rahvale, et otsime oma metsaosa üles ja püüame kuidagi organiseeruda seal nende metsaomanikena, et siis ühiselt seda metsarahva asja nagu ajada. Ja siit ma nüüd küsiksin jälle, et kui suur on meie Eestimaa metsasus täna meil kahjuks on muidugi 92. aasta andmed, ainult kui suur on Eestimaa metsasus. Täna. Jälle küsime siis vastust protsentides ja telefon on endine pakkumisteks neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusika ajal saame teie nimesid ja teie pakkumisi kirja panna, et selgitada ka teise vooru võitja. See on Lahemaa ajalugu ja Samuti see raamat on siis kirjastuselt huma ja pühenduseks jälle ühele heale eestimaa metsameeste sõbrale. Ants Varblane ja allkiri ja kuu. Ju te nii teie kui praktiline metsamees ja et riigimetsaametis, kuhu kõik andmed kokku tulevad, muidugi teate väga hästi seda metsasuse tänast numbrit. Milline see on ja, ja mida see endast meie jaoks kätkeb. Eestimaa metsas tänasel hetkel on 47,7 protsenti. Ja nagu me näeme, metsamaa on tulnud 2,2 korda juurde, kui seda oli 40. aastal. Ja kui metsa metsa tagavarana võtta, siis on suurenenud sellel 2,5 korda. Nii et metsa, kuhu siis oma metsaosa minna leidma või taas leidma. Meil on. Ja võib-olla veel üks asi, meie juured ja neid me ei tohi unustada. Jaagume nad jälle kuidagi üles leiame, aga see mets tahab ju töö tegemist, lausa hooldamist hoidmist. Möödunud aastal oli metsavargusi ligi 1000 metsarikkumisi, see on hirmusarv, keegi võtab kellelegi oma ära. Ja väga paljudel juhtudel küll rikkumised fikseeritakse, aga süüdlast ei saada kätte. Mis siin aitaks kõige kiiremini, valutumalt ja efektiivsemalt nagu jõuda tagasi, noh, nii-öelda heas mõttes mets. No mina arvan ikka hea tahtmine. See. Meil on mitmeid näiteid Eestimaal, kus on, kus mets on ikka nagu rohkem seda rahvast toitnud siiamaani seal on juba metsaomanikud suures osas välja selginenud ja nad on ühinenud ka metsaomanike ühistutesse ja, ja tehakse koostööd kohalike metskondade ega, ja metsanõunikega valdades. Ja asi läheb, aga mitmel pool seisavad ametnikud arvatavasti metskondade juures, samuti maa-ameti juures, kes ei ole huvitatud sellest, et see protsess kiireneks ja seal on asi seisma jäänud. Aga need ametnikud ei saa oma tööd laisalt teha, kui nendele on surveomanike poolt, kes ju kõik olemas. Nii et ise peame oma metsaasjad päästma, agaramad olema, julgemad olema, mitte liialt viisakad, rohkem peale käima, sest Eesti metsaseadus on olemas ja selle raamides on kõik see, millest te rääkisite, ju võimalik ja soositud. Ja need väited, mida me oleme kirjanduses kuulnud, et see metsaseadus on metsaomaniku vaenulik, siin julgen ma küll ütelda, et see seadus on just metsaomaniku pärast tehtudki ja võrreldes meie naabritega siin Soome ja Rootsi metsaseadustega on ta palju kergem metsaomanikule kui.