Klassikaraadiol on täna külas koorijuht Mikk Üleoja, tere tulemast. Oled teist hooaega Eesti rahvusmeeskoori kunstiline juht ja peadirigent. Kuidas on see sinu elu muutnud? See on muutnud peamiselt selles suunas, et vastutuse koorem on harjumatult teistsugune. See oli võib-olla üks moment, mida ma ei osanud täpselt endale ette kujutada. Kui võrrelda tööprotsessi koha pealt, kas olla koormeister või peadirigent siis puht käsitööoskuste mõttes, seal ei ole olulist vahet aga vastutuse hulk on mõõtmatult erinev kui koormeister, noh, ma töötasin filharmoonia kammerkoori juures koormeistrina pikka aega üle 10 aasta vastutab oma töölõigu eest nii-öelda asjaviimise eest punktist A punkti B siis kogu protsessi vastutuse võtmine sellises mahus on mulle uudne kogemus. Ja sellega harjumine on võtnud tublisti aega ja ma ei julgeks väita, et ma veel olen sellega harjunud. Aga ma loodan sellega ruttu ära harjuda. No aasta tagasi oma esimese kontserdikavaga peadirigendina panitsa koori proovile, seal olid väga keerukad kaasaegsed teosed ja suurem osa neist esiettekandel. Kas see kava aitas koori hetkeseisu testida sinu jaoks? Aitas kindlasti, tegelikult see oli peadirigendina muide teine Kawasest esimene kava oli Pariisis estonia toniiki avakontsert mis oli ka väga krõbe. Ja teine kava oli oluline nii kooritestimise mõttes kui ka signaali andmise mõttes nii koorile endale kui ka muusikaavalikkusele, et mis nüüd juhtuma hakkab, edaspidi. Eesmärk rammi juures on olnud teatud protsessi hakata teistmoodi läbi viima ja sel hetkel, kui muudatused toimuvad, kui näiteks toimub dirigendivahetus siis teatud protsesside teadvustamisega ei tohi jääda hiljaks. Et elu on vähemasti mulle õpetanud seda, et mõelda, et teeme asju tasapisi ja kõigepealt harjuma ja kohanduma ja siis hakkame midagi tegema viib tihtipeale selleni, et need ideed, mis sul on, lahjenevad ära enne, kui sa nendeni jõuad, tähendab, töö muutub rutiinseks ja sa upud vaikselt selle sisse ära. Ja kui sinu näoga ollakse juba harjunud siis järsku teha ühel päeval teistsugune nägu pähe ja ütelda, et nüüd ma tahan seda teist ja kolmandat. See ei tööta, et see, mida sa tahad, seda sa pead tegema kohe ja hakkame kohe tegema. Ja kahtlemata see eelmise aasta novembrikava oli selliseks märgiks koorile, aga mitte ainult koorile. Ja kuidas see esimene hooaeg edasi kulges, mida sa pead enda jaoks olulisemaks esimesest koosteaastast? Esimese koostööaasta jooksul toimus õige mitu väga olulist asja. Kui ma hakkan nüüd tagasi mõtlema, siis pea kõik avad, mis ma tegin, olid teatavas mõttes märgilised. Väga märgiline oli 201. Kawase Pariisi kava. Kui ma hooaja alguses ütlesin meestele otsesõnu välja, et trammi reputatsioon on halb ja nii-öelda kuvand on halb trammist on väga spetsiifiline kuvand. Et meie ülesanne on see kuvand pikali joosta siis ta kohe hooaja alguses sain ma selge märgi kultuuriministeeriumist, et vahetult enne Pariisi sõitmist kultuuriminister Lang kutsus RAMi direktori Unbergi ja minu välja selleks, et meiega lihtsalt rääkida. Ja ministri silmist ja olekust paistis see kuvand nii selgelt välja, et selle oleks võinud lihtlausetesse panna. Pariisi kontserdil oli lang ise kohal. Ja peale kontserdil oli tal väga teistsugune nägu peas, see tähendab seda, et ühe mehe peas sai seda kuvandit kohe kõvasti loksutatud reaalsusega. Kui ta kohtus reaalsusega mitte kuvandiga, siis ta sai juba teistsuguse signaali. Ja tegelikult vot sellesama reputatsiooniga olen ma kas teadlikult või alateadlikult Madistanud terve esimese hooaja, küllap me saame veel mõnda aega madistada. Ega see nii lihtsalt mööda ei saa. Et see järgmine kava, milles ta juba rääkisime, novembris, kus olid seal Mart Jaansoni ja Pärt, Uusbergi ja Hendrik koori esiettekanne Jaanuaris toimus veel üks oluline tööprotsess milles hetkel avalikus küll midagi ei tea, aga me salvestasime mõningaid Galina Grigorjeva teoseid, mis ilmselt mingisugusel ajahetkel näevad ilmavalgust ka plaadi peal protsessina väga oluline töö. Ja kui rääkida nüüd sellistest esimestest edumärkidest nii-öelda töise edumärkidest siis väga oluliseks kujunesid kontserdid juunikuus meestelaulu selts korraldas selle balti- ja Põhjamaade meeskooride laulupäeva. Ja selle raames toimus kaks kontserti koos Orphy treengaria üliõpilaskonna laulajatega. Siis vaat nendel kontserditel ramm näitas vast minu jaoks esimest korda sellist klassi, millest ma tahaks üldse nagu rääkima hakata ettevõtted alates sellest punktist hakkab kutselise koori tegevuse kvaliteet. Klass oli õnneks nii palju hea, et, et me nii-öelda nende väga tugevate tegelikult isetegevuskooride kõrvalilmselgelt suutsime näidata vähemalt sama head taset või pisut paremat. Või suutsime näidata selliseid kvaliteete, mida neil ei ole, aga meil on. No Euroopas ja professionaalseid meeskoor ei ole, aga need on ju väga traditsioonidega ja, ja need on väga head neis. On iseäranis Orphy treener, et ta, rootslaste valik on laiem kui soomlastel, et kui ÜV-l on hea, siis oodi on väga hea. Et selles mõttes tegelikult meid pandi nagu õudsalt karmi situatsiooni, et minna nende nii-öelda harrastuskooride klassis maadlevategooridega nagu mati peale. Jube piinlik oleks olnud, kui oleks selili pandud, seal aga ei pandud. Nii et saime sellega hakkama. Augusti alguses oli ramm Torinos euroopagantatil kutsutud külalisena ja meil oli seal kolm korraliku kontserti, pluss veel neljas ülesastumine lõpugalal pluss Veljo tormisega veel üks ateljee, aga me võime rääkida nagu kolmest sellisest täiemõõdulist kontserdist, kus ramm näitas ka rõõmustavalt head musitseerimis valmidust ja tehnilist taset, et nendest kolmest üks kontsert vastu oli natuke nõrgem. Saal oli harjumatult suur 1800 kohta. Ja noh, see saal on siiski sobilik nii-öelda suure sümfooniaorkestri jaoks või siis koor võiks olla 200 liikmeline, näiteks et siin on nüüd 48-ga minna, võitis nagu hõredaks esimese hooga. Aga ülejäänud kaks kontserti olid akustilises mõttes sobivamad ja võib olla ka nii-öelda natuke eredamad ja edukamad. Selles mõttes ramm Itaalias jättis ilmselgelt maha märgi professionaalsest koorist, et keegi ei küsimärgistanud seda, et milline on selle ettekande kvaliteet, et kas ta nüüd ikka on piisavalt professionaalne või ei ole. Ja sellega vast esimese hooaja kõige olulisemad asjad on üles loetud. Sellel hooajal, kahtlemata oli märgiline see Venemaa turnee mis toimus oktoobri alguses. Kas Venemaal veel mäletad terammi? Venemaal on jah rammist mingisugused infokillud veel säilinud Twerry plakati peal oli ikka kohe kirjased hoor Ernesaksa, nõnda edasi. Meil oli siis lisa looksüks Ernesaksa lugu ka, et nii-öelda siis see nimi välja teenida, et tõepoolest Ernesaksaga on, on side olemas. Aga see Venemaa turnee oli väga elamuslik igas mõttes. Kõigepealt meil oli kokku kuus kontserti, nendest viis a cappella kontserti ja nendest viiest kontserdist neli olid täispikad, kahe poolega kontserdid. Kuna vene publik plaksutab nii pööraselt ja nii kaua, siis kontserdi esimene pool, kus tegelikult puhast muusikat oli 37 minutit, kestis iga jumala kord tund aega. Nad suutsid plaksutada üle 20 minuti selle esimese kontserdipoole jooksul. Nii et need kontserdid kestsid kaks tundi. Meeskoori kontsert kaks tundi. Kas vene publik võttis kõik pakutud repertuaari niimoodi ühtemoodi tormiliselt vastu või eristasite siiski, mis neile rohkem meeldib? Nad natuke eristasid, aga tähendab, nad võtsid soojalt vastu absoluutselt kõik selles olnud nagu mingit küsimust. Hämmastav on see, millise intensiivsusega nad kuulavad. Et see teeb nagu kadedaks. Meil sellist publikut ei ole. Ma ei soovi kedagi sellega solvata oma konstanteerida fakti. Meil ei ole sellist publikut, sa näed, et kui see vene inimene tuleb kuulama, siis ta tõesti tegeleb sellega, ta tuli nüüd kuuluma. Ta istub ja ta kuulab ja intensiivselt selle protsessi sees ja selle juures et mõistagi metropolides on nad vaoshoitumad ja rahulikumad ja paremini informeeritud ja nõnda edasi, nende valik on seal suurem. Mida kaugemale sa metropolis lähed, seda pöörasemakse publik muutub. Kui nüüd veel reaktsioonidest rääkida siis on muidugi näha, et neile sobib väga siiras musitseerimine kus ei ole mitte mingisugust vigurdamist, ühesõnaga viguritega ja seal nagu vahele on maailmas palju sellist publikut, kes ilmselgelt naudib kontsertide intellektuaalset tasandit ja võib-olla sellist intellektuaalset mängu ja võib öelda teatavas laadis vigurdamine kuulub selle intellektuaalse mängu juurde. Siis ma ei ole kindel, kas vene publiku ees selline asi läbi läheks. Et nad reageerivad vahetult ja siira emotsiooni peale. Et ilmselgelt selline esimene ülivõrdes aplaus, tuli esimeses pooles Eerik viidakservi loo luks Arumkve peale, mille kohta võib öelda, et ehk on natuke tuhksuhkrule nagu viitakerile omane, aga siiski väga ilus just nimelt selline puhas esteetiline ilu ja sa näed, et vot see esteetiline ilu avaldab vene inimesele muljet kohe. Samamoodi Iowanibonaato Cruxkideelis, kus koor laulab seistes ümber publiku. Vanato looming üldiselt on kirjutatud sakraalruumile ja ehk sakraalruumi akustikale. Selliseid akustilisi võimalusi meil Venemaal ei olnud. Aga ta toimis siiski teosena kontseptsioonina väga hästi ka kontsertsaali akustikas. Ja sellele järgnes nagu igal pool väga raju reaktsioon publiku poolt, et, et see oli näha, et see läks neile väga hinge. Et kuigi võib öelda ka, et Bonato mängib akustilise ruumiga, aga ta ei vigurda. Vaat see, see kõik on väga siiras, see kõik on väga puhas, väga ehe, väga aus. Ja on näha, et sedalaadi muusika vene publiku seal töötab suurepäraselt. Võib-olla pisut üllatavana, esmapilgul, aga pisut järele mõeldes enam mitte nii väga üllatavana märksad vaoshoitumalt reageerisid nad Pärdi tähendab, annab värvi siis peale, see on inglise keeles ja nad ei saa lihtsalt aru. Ja seal on väga palju retsiteerimist kolmkõla nootidel, kus muusikas toimub vähe, see tegevus toimub tekstis selles narratiivis, aga nad ei saa sellest aru. Ja kavalehekultuur ei ole sellele maale veel jõudnud. See tähendab seda, et kui meie, toimetaja siit saadab Venemaale kõikide lugude tõlked siis noh, põhimõtteliselt võib need ka saatmata jätta. Need ei jõua mitte kuhugile, et, et ütleme, et see kavaleht meenutab sellist kobrulehte, mis on mingisugusele suvalise kvaliteediga paberitükile trükitud. Jätame need kõrvale Peterburi kontserdi, mida toimetab Eesti kontserdi allasutus, kus on kvaliteetne kavaleht, aga kui me räägime nendest teistest kohtadest kohalikest filarmooniatest, siis Eestis ei pea seda keegi kava leheks, mis sinna kontserdi juurde käib. Aga sellise teose mõistmisel, mis baseerub sõnal ja narratiivid. On sõnadest arusaamine vältimatu osa selle muusika mõistmisel. Nii et ütleme, et Pärdinad võtsid viisakalt vastu, aga see ei pannud neid kuidagi. Ma oletan, et teil oli kavas ka eestikeelset muusikat. Meil oli kavas eestikeelset muusikat aga vähe. Me alustasime kreegi psalmiga 137, mis on eestikeelne, aga tegemist on Bütsantsi viisiga. Ja see on ju nii-öelda ortodoksi viis, on neile ju väga arusaadav ja vastuvõetav. Ja eesti keeles laulsime ka veel natukene tormist. Aga tormis oma karakteersuses kõneleb juba iseenda eest. Aga meil oli kuskil pool programmi, oli venekeelne, nii et me mõtlesime selle vene publiku peale, see oli õigustatud selles mõttes, et see läks neile korda küll, kui vene keeles laud. Kui nüüd rääkida veel koorist endast, mis need praegused peamised suunad ja taotlused seal on selle kooriga, et seda veel paremaks muuta? Eks me töötame kvaliteedi tõstmise nimel ja see protsess on väga pikaajaline, et hetkel me oleme nii-öelda veel suhteliselt kiirema tõusufaasis, kus teatab töörutiini muutus see, et mehed on korrigeerinud oma mõtlemist toob kaasa kiiresti adutavaid tulemusi. Aga noh, see tõusufaas ei kesta väga kaua selles mõttes, et siis tulevad jälle piirid vastu ja sealt edasiliikumiseks on vaja palju tööd ja edasiliikumine läheb millimeetrites mõõdetavaks, et ma arvan, et mis on oluline, et me teadvustame need sihid ja, ja igapäevases tööprotsessis hoiame neid kogu aeg silme ees, need tuleb nagu enda jaoks üles kirjutada, aeg-ajalt nendele printsiipidele jälle otsa vaadata, selleks et nad ei laieneks ära igapäevases rutiinis. Ja need võtmesõnad on need, et iga laulja peab püsima hommil jalul. Ühesõnaga, et kui meil on tegemist pea 50 liikmelise kooriga, siis on anonüümsus kerge tekkima selle massi sees. Aga sellel mõtteviisil ei tohi lasta paljuneda üldse, et me oleme suutnud seda anonüümsust vähendada. Aga seal on veel pikk tee minna ja võti, selle anonüümsuse vähendamiseks on jätkuvalt töötamine väiksemates gruppides tekitada olukorra, kus ei ole võimalik varjuda. Teine suund ja protsess, mis peab hakkama kiiremini käima, on töö kiirus. Rami Veski hekseldama aeglaselt ja ma olen nagu meelsasti nõus aeglaselt hekseldama, sest minu jaoks on oluline, et see lõpptulemus on kvaliteetne. Et lõppkokkuvõttes publikut ei huvita, kas sa oled heegeldanud 103 päeva, nädala, kaks nädalat või kuu aega vaid see, kas ta saab kontserdit, vaimutoitu või ta ei saa, seda mitte. Aga kui me soovime nagu pikemas perspektiivis rääkida rammist kui professionaalsest muusikakollektiivist, siis tööprotsess peab kiirenema. Siin ei ole mingisugust imevitsa, mis selle leemi kiiresti lahendaks. Kogemus filharmoonia kammerkoori juures on õpetanud seda, et koori muusikalise võimekuse tase ehk siis võime töötada raskete partituuridega sünnib läbi selle, kui need raskeid partituuri järjekindlalt ette kantakse ja töötatakse raskete partituuridega. Ja selles suunas me jätkuvalt ka liigume. Praegu novembrikuus teises pooles on meil kavas jällegi ports esiettekandeid Liisa Hirschile, Toivo tulevilt. Need partituurid on keerulised mistahes koorile. Nii ka meile ja töötame kaasaegse muusika ja komplitseeritud partituuri tega. Samuti. Minu poolt juhatatavatest kavades siis aprillikuus on tulemas üsnagi tõsine pirukas ja iseäranis Tseemsemat, milleni teos sirvin, hailing, mis on hästi komplitseeritud ja, ja kus on väga palju tööd ees. Aga selles kavas on ka veel teisi muusikalises mõttes ettekandelises mõttes komplitseeritud teoseid. Nii et selles suhtes vanas töötame nii sellel hooajal kui ka kahtlemata tulevastel hooaegadel. Siin on vaja kannatlikkust ja nii-öelda kainet pead ja ka sooja südant sealjuures, et mitte minna kalgiks selle asjaga, et, et meie siin nüüd tõstame taset ja nui neljaks lööme kõik kännud tikkudeks, aga selles suunas peab järjekindlalt töötama. Vastasel juhul ei muutu midagi. Nii et ma saan aru, et rammil on praegu piisavalt huvitavat tööd ja, ja väljundeid Tööd on meil palju ja minul on ka väga huvitav, kas lauljatel ka on seda, sa pead nende käest küsima? Täna on klassikaraadiol külas koorijuht Mikk Üleoja teist hooaega Eesti rahvusmeeskoori peadirigent. Jätkame jutuajamist. Sa oled ise ka rammis laulud. Kas praegu sel ametipostil on sellest kogemusest kasu või, või sellel ei ole tähtsust? Kui rääkida kogemustest ja nende kasulikkusest, et siis see kogemuste pagas, mille peal ma praegu toimetan, pärineb siiski filharmoonia kammerkoorist ja Vox Clamantis, sest et mis puudutab tammi, siis nagu ma olen siin varem ka öelnud, et sealt ma lihtsalt lasin jalga suure paanikaga, aga rami tase on väga palju muutunud selle perioodi jooksul, et see ramm, kuhu ma tagasi läksin, ei olnud teps mitte see, kus ma minema jooksin. Et neid ei tohi omavahel segamini ajada. Jah, tegelikult sinu kogemuste pagas algab ju kodunt peale, et koorijuhtide peres üles kasvanud ja laulnud rammis Eesti filharmoonia kammerkooris maailma noortekooris Vox Clamantis Est teinud Eesti filharmoonia kammerkooris koormeistritööd juhatanud harrastuskoorides. No ilmselt on jah, iga üksus neist koorimuusika eri tahku nagu avanud ja ja laiendanud, aga millised etapid ja isikud on võib-olla sind kõige rohkem mõjutanud ja arendanud? Kodust ei saa üle ega ümber ses mõttes, et kui tänasel päeval ma nagu selle peale väga ei mõtle igapäevaselt, et mida perekond mulle on andnud või ütleme niimoodi, et see, mida perekond on andnud võib-olla tänaste tööde juures ja tegemiste juures ei tundu nagunii märkimisväärne siis algimpulsi na oli see kahtlemata nagu ülioluline. Seetõttu, et ma olin lapsena ka kahtlemata musikaalne ja kõrv on mul ikka terav olnud ja solfedžo on naljaga pooleks alati käinud, siis siis tegelikult seda küsimust, et kas ma võiksin ka midagi muud elus teha peale muusika ei ole kordagi üles kerkinud. Ja kui mõelda ema ja isa toimetamise peale, siis nende mõjud, muusikalised mõjud minu peale on kahtlemata väga suured. Keskkooli ajal ma laulsin mõned aastad ka nooruse segakooris, ehk ma sain nagu igapäevaselt näha, kuidas ema proovis, töötab konservatooriumis ja hiljem Muusikaakadeemia läks ümber, niinimetatud koolis õppisin ma koorijuhtimist isa juures. Ja seda omal soovil. Ja mult on küsitud, et noh, et kuidas siis nüüd nii, et kas keeruline ei olnud või mis oli selle põhjuseks siis niimoodi pisut toorelt välja öeldud, võib öelda, et lihtsalt isa oli kõige parem õpetaja sellel erialal selles koolis, et mispärast ma oleks pidanud midagi vähemalt soovima kõige paremat. Et see oli ka see põhjus ja see ei tekita ei mulle ja mulle tundub, et ka isale mitte mingisugust probleemi. Sest mina enda jaoks teadvustasin kohe algusest peale hästi selgelt, et ma pean need asjad lahus hoidma. Et ei ole võimalik minna her professori juurde tundja, käsitleda teda kui iseenda isa seal tunnis. Ja minu arvates õnnestus hästi ja oli igati võimalike viljakas tegevus seal koolis. Rääkida veel persoonidest ja mõelda keskkooli aja peale Tallinna muusikakeskkooli peale siis kahtlemata silmi avavaks inimeseks oli Toomas Siitan temaga Me kohtusime üheksandas klassis, hakkas meile lugema muusikaajaloo kursust. Minu jaoks oli see kõige puhta kujulisem kultuurišokk. See tase, mida Toomas nii-öelda meile laiali laotas, oli midagi sellist, millest me ei olnud osanud undki näha. Et sellised inimesed võiksid üldse eksisteerida kes oma ainet sellisel tasemel valdavad ja seda niivõrd loominguliselt edasi annavad. Ja sama sädelevaks lektoriks hilisemast ajast julgen pidada Christian pappelit kes on samamoodi oma loomingulise suhtumisega sellesse ainesse nii-öelda väga palju mõtlemist mõjutanud. Kui rääkida dirigentidest, siis äärmiselt oluline persoon oli 90.-te alguses kahel aastal maailma noortekoori juhatanud föderbernius kes oli tol ajal tsirka, 40 aastane väge ja vurtsu täis ja mõistis kooriga töötada, nii nagu samamoodi. Mina polnud osanud uneski näha, et keegi võiks sellisel kujul osata kooriku instrumendiga töötada. On päris selge, et sellel ajal Eestis ei olnud mitte ühteainsamatki kodanikku, kes midagi võrreldavat oleks osanud. Me laulsime seal ka väga rasket repertuaari, aga lihtsalt see tööprotsess, kuidas Fiedel nagu sa neid teoseid valdas, kuidas ta töötas nii muusikalises kui tehnilises mõttes milliste probleemidega tegelesid, milliste kvaliteeti tega tegeldi see minule kui enam-vähem heades harrastuskoorides laulnud inimesele, see oli nagu kusagilt teisest universumist, ei olnud isegi sellest noh, tähesüsteemist üldse, see oli nii teine tase. Et seda võiks nimetada, et see oli nagu sarnane kultuurišokk selle toomas Siittoniga kogetule, seal üheksandas klassis dirigeerimise mõttes ja kooriga töötamise mõttes. Hilisemast perioodidest tahaksin eraldi välja tuua kõik filharmoonia kammerkoori peadirigendid ehk siis koormeistrina, ma töötasin kolme peadirigendi all. Tõnu Kaljuste pool Hillier ja Daniel Royce. Nad on kõik nii inimestena kui muusikutena enneolematult erinevad. Ja ka nende tugevused ja nõrkused on enneolematult erinevad. Ja see on olnud väga õpetlik jälgida nii nende tööprotsessi kui ka nende toimetamist kontsertsituatsioonis. Need peaks olema need olulisemad persoonid, keda kindlasti on vaja välja tuua. Siin oli juttu sellest, et teil on koorilauljate perega, kuidas sinu enda kodus praegu lugu on, et et kas teil on ka nii-öelda laulu pere ja kui palju kodus on laulu ja muusikat. Mul on kolm last ja vanem tütar on jõudnud gümnaasiumi viimasesse klassi ja ta käis vanalinna koolis läbi küll muusikakooli, aga gümnaasiumisse läks kunstiharusse. Keskmine laps, poeg käib ka muusikakoolis ja laulab koolipoistekooris. Ja kõige noorem laps on alles eelkoolist ja ma ei ole veel kooli jõudnud. Mingisuguseid, et väga suuri ühismusitseerimine traditsiooni meil kodus ei ole, mul abikaasa ei ole muusikainimene. Aga seal kahe lapsega pluss mina kolmekesi plokkflööti oleme koos mänginud küll ansamblit aga jah, et sellist väga suurt kooslaulmist meil kodus nagu ei toimu ja ma lasen neil nii-öelda vabalt areneda selles suunas, kuhu nad minna tahavad ja ei aja neid sinna muusikaraja peale. Teie pere neli koorijuhti ene Ants, Elo ja nüüd ka sina olete kõik laulupidudel juhatanud ja kuidas sina, praegusel hetkel näed selle laulupeo edasist perspektiivi ja meie kooride olukorda. Ma olen praegusel hetkel laulupeoprotsessiga hästi tihedalt seotud. Kuna ma olen järgmise suure laulupeomeeskooride liigijuht ja seetõttu selle järgmise laulupeo arendamisega tihedalt kokku puutunud viimase aasta siis meeskooriliigijuhina muidugi meeskooride olukord teeb mõtlikuks, sest nii-öelda minu vaatepunktist vaadatuna ma näen seda, kuidas meeskoorid vananevad. Aga poistekooride traditsioon on ju võimas, meil siin? Jah? Ka kuskile kaovad need poisid ära mingisugusel ajahetkel, et selles mõttes meeskooridega meil on probleeme. Teine oluline temaatika, kui me räägime laulupeo traditsioonist, on laulupeo repertuaar, laulupidu kui kultuurinähtus ja see, milline repertuaar laulupeole sobib. Probleemiks on, kuidas viia meie tänase päeva heliloojad kontakti selle kultuurinähtusega et neil tekiks arusaamine, mida ja kuidas laulupeo koori jaoks kirjutada. Me oleme pisut selles seisus, kus laulupeol on kaks ohtu. Kas muutuda museaalseks või muutuda popürituseks. Mõlemad on tupikteed, mis pikemas perspektiivis nagu ei saa elujõuliseks jääda, me võime selle asja küll poplaulupeoks muuta või võime öelda, et see on väga elujõuline, ainult et siis meil tegelik laulupidu on puudu. Ma ütleks nii, et ka laulupidu peab olema võimeline oma kaasaega kunstiliselt reflekteerima ja kui ta seda ei ole võimeline tegema, siis ta ei ole ka elujõuline. Ja siis ei ole elujõuline kogu see kultuurlaulupidu, kui kultuurinähtus on nii-öelda selle rahva kultuuripildis äärmiselt olulisel kohal. Aga siin on nagu väga suur töö teha just selle repertuaari osas. Ja selles osas, kuidas heliloojatel võiks tekkida kontakt ja arusaamine. Et meil on olnud päris palju neid juhuseid, kus me tellime laulupeo jaoks loo. Aga see on ilmselgelt kontsertsaali muusika. Ühesõnaga, et helilooja ei taju seda lauluväljakut. Et aga mina siin töötasin nii mõnegi heliloojaga koos ja ma rõhutasin neile kogu aeg, et, et pidage see lauluväljaku mastaap ja selle laululavakuju endale kogu aeg silme ees ja kõrvas, kuidas see kõlab? Heliloojal peab olema, see kõlab kujutlus selle lauluväljaku kõla kujutluses, kui ta hakkab sinna kirjutama, aga paistab, et see on nagu raske sündima, et ega see kergelt ei lähe. Aga mulle näib, et ega meil palju teisi variante ei ole ka. Ühesõnaga et kas me suudame hakata sünnitama kaasaegsed laulupeo repertuaari või meil on väga suur oht, et toimub selline tasapisi selline diminuendos see asi, asi lihtsalt hääbub ära, sest ühel hetkel see 50 aastat vana ja 100 aastat ja rohkem ana repertuaar ei toida vaimselt enam. Tähendab, ta on lihtsalt ajast ja arust. Loomulikult meil on teatud repertuaar, mis kordub või mingid teosed, mis käivad ikka hea küll, mõni laulupidu jääb vahele, siis ta tuleb jälle, sest äratundmisrõõm oluline ja traditsioonid on väga olulised. Aga meil on vaja ka värsket materjali, mis on kõnekas ja mis kõneleb sellel väljakul ja sellel laval ja nendes mastaapides. Just aga, kas kontserdisaali jaoks kirjutavad meie nüüdisheliloojad meelsasti koorile? Kui ma vaatan praegu puhtraami repertuaari, et millised on suundumused, siis ma küll ei näe probleemi, et ma repertuaari saaks. Mõistagi, see repertuaar on spetsiifiline ja võib-olla läheb natuke ühte lahtrisse, eks ole, et mis on parasjagu moes või kuidas praegu heliloojad kirjutavad. Aga mul ei ole siiamaani küll probleemi tekkinud, et ma ei saaks lugu või või ma ei teaks, kelle käest järgmisena lugu tellida. Et selles mõttes ideed on. Koori peadirigendina muidugi sa kannad hoolt selle eest, et koori igakülgselt arendada ja, ja kavad oleksid mitmekesised. Aga millised on momendil sul isiklikud, sellised muusikaeelistused? Kas tead, mina olen suhteliselt kõigesööja, nii imelik kui see ka ei ole, et mulle küll meeldib kaasaegse muusikaga möllata. Aga see on nagu selline spetsiifiline rõõm, tead, sinna vahele üks kuldrannake mõjub nagu palsam vahepeal jälle või mida iganes, et selles mõttes mul on seestilistiline ampluaa kaunikesti lai. Gregoriaani kogemus annab teatavad teadmised ja oskused, mis puudutab varajast muusikat. Ja ma olen aastate jooksul ka nii-öelda renessanss ja barokkmuusikaga palju kokku puutunud romantismi ka sealt edasi, et igal asjal on omad võlud igal muusikastiilil. Nii et ma hea meelega teen erinevaid asju, aga, ja nii-öelda praeguses arenguetapis nagu ramm on, või selles seisus, kus ta praegu on. Ma pean oluliseks, et kaasaegset repertuaari käib palju läbi, et selle pealt koori kasvatada, edasi arendada. Kas sul endal praegu jääb aega ka Vox Clamantis laulda? Peaaegu ei jää, ma olen vist selle aastanumbri sees, kas kolm korda Vox Clamantisega lava peal käinud? Aga need aastad selle ansambliga on ilmselt sulle väga olulised olnud. Need on olnud hästi tähtsad, jah, Jaan-Eik on haruldane õpetaja, mis puudutab Gregoriaanikalt. Et üks fakt, millest Me peaksime aru andma või mida me ei tohi ära unustada, et ta on üks maailma tippspetsialiste, et on meil siin kodus käes, et see võib olla inimestega harjuda, eks ole, et nad on seal kogu aeg käe-jala juures ja siis see tundub nagu normaalne. Et aga tegemist on väga-väga hea spetsialistiga ja tema käe all töötamine on olnud tõesti suur rõõm. Ja seda olen ka mitmel pool välja öelnud, et väga tore on teada fakt, et Gregoriaani koraal on Euroopa kunst muusika aluseks, aga hoopis teine tunne on hakata sellest aru saama, mida see lause tähendab. Aga see arusaamine tuleb ainult läbi Grigoriaani laulmised sena kuidagi teistmoodi ei ole seda arusaamist võimalik enda siis tekitada, muidu ta jääb teoreetiliseks fakti konsonteerimiseks, mille sisu ei mõista. Intellektuaalsel tasandil saad aru, aga kogemuslikult puutub sellega igasugune nii-öelda mõistmine ja arusaamine ja kontakt, mida see lause tähendab? Minul on see olemas, tänu sellele Vox Clamantis lauldud aastate kogemusele Nojah, kõike tuleb ikka ise kogeda. Kuidas käesoleval ajal üldse sinu nädal jaguneb, et millised kohustused on sul kalendris, kui palju sa, millele aega pühendad? Jaguneb väga erinevalt olen püüdnud oma rammi graafikut niimoodi sättida, see alati ei õnnestu. Aga kui õnnestub, siis selliselt, et mul ei oleks kahte kava nendega järjest. Ja kui ma töötan ühe kavaga, siis püüan vähemasti ühe nädala korraldada sellise, kus ma teen kaks proovi päevas, tähendab, mina tõin kaks proovikoor on, on tehtud pooleks ja töötan lihtsalt poole kooriga poole kooriga, kas pange tähele, et madalad ääred eraldi või lihtsalt nii-öelda kahe kammermeeskooriga aga igal juhul seda üksust nii-öelda väiksemaks tehes. Et lauljate vastutus oleks suurem ja tööprotsess kiirem? See paneb mulle endale muidugi tohutu koormuse, sest ütleme, kuus tundi aktiivset proovi tegemist, et on selline koormus, mis ühib iseenda nime selle päeva lõpuks peast ära, et et kui sa siis kuskil viie paiku lõpetad, siis on suhteliselt huvitav konditsioon ütleme nii, nagu seda teha näiteks nädal otsa järjest, siis nädala lõpuks on see konditsioon veelgi huvitavam. Aga see tasub ära selle tulemuse, kes pärast nii et minu nädalat vahelduvad, et kui mul on näiteks üks kontserdiperiood mööda saanud siis tekib niinimetatud hingetõmbepaus, mis muidugi möödub suuremalt jaolt järgmise kava ettevalmistamise. Aga ma olen oma kellaaegades vaba, millal ja kus ma midagi teen. Aga selline proovinädala rutiin ja näiteks, kui ma teen kaks proovi päevas, siis see tähendab, et ma toon näiteks kella kaheksaks lapsed kooli, siis lähen kõnnin töö juurde. Istun oma kabinetis veel seal kolmveerand tunnikest tunnikest, teen tööasju, seal sirvin partituuri, mängin klaverit. Siis pool 10 hakkan proovi tegema, proovipäeva lõpetan näiteks pool viis. Lähen, korjan lapsed auto peale, sõidan koju ja siis kukun kodus pikali. Enam-vähem. Et nii ta välja näeb. Et noh, kui on niisugune aktiivne tööperiood, kui on kaks proovi päevas, siis sisuliselt täidab terve päeva sinna päeva ei mahugi mitte midagi rohkem. Aga kui seda kava ettevalmistamise periood ei ole, mis sa siis teed? Ja siis on kitsas käes. Et eelmisel aastal sai niimoodi kevadel juhtus, kus tuli paar kuud väga intensiivselt töötada järjest ja tundub, et sellel aastal juhtub seesama asi seal aasta teises pooles. Et eks see lõpeb ühe väga suure väsimusega. Üldiselt. Aga teinekord eru lihtsalt tekitab selliseid situatsioone, et teisiti ei saa. Teeks ta ära, küpsetab küll, ja ja mis puudutab Ta ka koorilauljaid, siis on hea, kui näod vahelduvad koori ees. Et kui sa teed ühe näiteks kolm nädalat tööd kooriga või kuu aega järjest. No küll on värske, kui siis tuleb üks teine nägu vahepeal, eks ole. Ja nüüd näiteks Venemaa turneed töötas kooriga Andrus Siimon ja, ja tegi siin kontserte. Mina vahepeal kolm nädalat ei näidanud nägugi, siis tulin koorijate, niisugune tunne, nagu poleks neid pool aastat näinud, tead, kohe hakkad värske energiaga tööle, et, et see on väga vajalik, et on vaheldust nii iseenda jaoks kui ka korja. Mis sind veel lisaks vaheldusele käivitab ja innustab ja üleüldse käesoleval eluetapil, mis rõõmustab jaov ja võib-olla ka muretsema, paneb. Üldiselt, mis rõõmustamist puudutab, siis need kipuvad väga tühised asjad praegu olema võib-olla just sel põhjusel, et nagu ma ütlesin, et ma selle vastutuse koormaga ehk ei olegi veel päris ära harjunud ja mu mõtted tiirlevad väga palju töö ümber kogu aeg. Ja mind väga inspireerivad ja rõõmustavad head partituurid, ühesõnaga, kui kui sünnib mingisugust uut muusikat mis on ilmselgelt, et nii-öelda lendab kõrgelt vaat-vaat, siis see tõmbab minuga kohe maast lahti. Et sellised on need töised rõõmud, mis tulevad hea uue muusikaga kokkupuutest. Ja, ja mind ennast väga rõõmustab see, kui mul õnnestub tasakaalus püsida inimesena. Et, et kui on väga aktiivsed ja siuksed rasked töö perioodid, siis ei ole midagi lihtsamat kui töö sisse ära uppuda ja, ja neid tasakaalukeeli on väga lihtne paigast ära lüüa. Ja unustada teised prioriteedid. Et mind vahele õnnelikuks paljalt see fakt, kui ma olen suutnud kabineti ukse õigel hetkel kinni panna ja, ja partituurid kinni panna ja öelda, et Soch täna ma rohkem ei tee. Mis siis, et tegelikult seal partituuri vahel karjub, et seal võiks lõputult edasi töötada, võiks selle jälle järjekordse öö vahele jätta ja ja siis veel ühe öö ja siis veel ühe öö ja kui paned partituurid kinni ja, ja lähed näiteks hoopis õue, istud jalgratta selga, näiteks lähed, sõidad ühe tiiru ja, ja nõnda edasi või mängin pojaga partii malet või midagi sellist, et, et see võib mõnikord tohutu võit olla, enda jaoks sellega hakkama saada. No tore, aga võib-olla ma siinkohal ütlengi, aitäh selleks korraks ja soovin energiat ja ja rõõmu, kõik läheb vaja edaspidiseks. Kuulsite vestlust Eesti rahvusmeeskoori peadirigendi Mikk Üleojaga. Mina olen Kersti Inno. Salvestas operaator Katrin moodik. Saate esimeses pooles kuulsime kahte fragmenti rammi eelmise hooaja kontserdi salvestustest Bratooriuse Panther nosterist ja Pärt Uusbergi teosest Õlimäel. Mikk Üleoja juhatatud Eesti filharmoonia kammerkoori albumilt luule, see ei tule tuulest, kõlas Mart Saare laul meie elu ning saadeti tema praegu veel Monteerimis laual olevast valmis salvestatud plaadi materjalist Galina Grigorjeva tsüklist Elu ö. Viimane osa langeb lund.