Tere õhtust, siin Mari Tarand, kutsun teid kuulamast saadet, mis toetub Tallinnas Soome Instituudis, olnud huvitavale kirjandusõhtule. Sel õhtul tutvustati kahte raamatut. Ja nii teen selles saates täna ka mina. Need kaks raamatut on üks Soomes ilmunud dokumentaalteos, mis kujutab endast Marty Haavio, soome rahvaluuleteadlase ja luuletaja p musta päena. Tuntud kirjaniku ja tema abikaasa Elsa ene Järvi, Haavio noorpõlve kirjavahetust ja päevikumärkmeid soomekeelne raamat ja Soomes ilmunud sealgi veel uus. Teine raamat on sootuks õhem ja väiksem, kuid eestikeelne, meie huma kirjastatud bee mustabe luuletõlkevalimik ja tõlkijad on selle Liiseppel ja Andres Ehin. Sellel kirjandusõhtul viibis kohal ene järvi ja mustabe tütar Katariina Eskola. Ta on kirjandus, sotsioloog ja Soomes tuntud üheksakümnendatel aastatel selle poolest, et on avaldanud koos sadu koski mehega. See on ka luuletaja, kirjanduse inimene, dokumentaalteoseid pealkirjaga 50.-te aastate tüdrukud 50.-te aastate murdeealised ja veel teisi samalaadseid, mis põhinevad dokumendil noorte inimeste päevikute ja kirjavahetusel. Need raamatud said Soomes uskumatult populaarseks. Nüüd aga on Katariina Eskola avaldanud siis oma vanemate noorepõlvekirjad ja päevikukatkendid. Selle teose saamislugu on huvitav ja sellest jutustab autor ise raamatu alguses. Võiks ju arvata, et nii tuntud inimesed nagu marti Haavio ja Elsa ene Järvi Soomes on et nende elu ja looming on väga läbi uuritud ja sellest nii palju kirjutatud, jäid ka kõik elulooline, on teada. Tõsi, nendest on kirjutatud ja marti, Haavio oli teadlasena niivõrd oluline figuur Soome folkloristikas ja kirjanduselus üldse ka laiemas mõttes. Et temast on kirjutatud elulood ja uurimused kaitstud kraade tema ainetel. Aga ometigi leidus veel 1993. aastal avaldamata materjale ja need leidiski tütar Katariina Eskola ise. Ta kirjutab ise selle raamatu raamatu pealkiri muide on Kahnen kahekesi. Ja sama pealkirja kannab ka üks p Mustamäe luuletus. Selle raamatu eessõnas kirjutab Katariina Eskola et kui ta oli 15 aastane tütarlaps, leidis ta oma professorist isa kirjutuslaualt piipude ja paberite vahelt ühe kellelegi üliõpilase seminaritöö, mis käsitles bee Mustamäe armastusluulet. Ja lugenud seda, kirjutas tookordne tütarlaps oma päevikusse. Loen seda vähehaaval ja olen murelik ja õnnelik. Arvan, et hakkan nüüd oma isa paremini mõistma. Siin tuleb veidi selgitada. See tütarlaps. Katariina Eskola oli Haaviate perekonnas neljas laps ja tema ema suri, kui tüdruk oli kümneaastane. Loomulikult ei olnud siis veel aeg vanemate noorusest lapsele rääkida. Ja nagu selles saates ennast ilmneb, oli marti Haavio pärast abikaasa surma suhteliselt vaikne ja kinnine, endasse sulgunud leskmees, kes oma murdeealisele tütrele vaevalt et kadunud abikaasast emast rääkima hakkas. Nõnda siis, kui Katariina Eskola 1993. aastal oma garaažis suuri kaste nihutades ja otsides mingisuguseid muid materjale oma sotsioloogi tööks vajalikke juhuslikult leidis täiesti vales ja ootamatus kohas oma isa noorpõlve päeviku ja hulka isa ja ema senitundmatuid kirju ning isegi mõned Mustamäe seni avaldamata luuletused, siis oli tema üllatus ja rõõm ja imestus suur. Ja. Ja nende dokumentidega tutvunud leidis ta, et need tuleb avaldada. Niisiis sündis raamat kahekesi Kahnen ja leidsime seda nii nagu seda meile kirjandusõhtul tutvustasid. Kersti Heinloo ja Janek Joost. Katkendeid valisid Juhani Salokannel ja Maimu Berg. Tõlkis Maimu Berg. Martti 21. oktoober 1920 päevikusse. Olin kodukeele seltsi koosolekul pärast sõda, nagu kombeks on saanud. Jalutasime koos saari maaga ja koos ühe ääretult intelligentse kirjandust ja soome keelt õppiva preiliga tänaval. Preili oli igati kaunis ja oskas hirmus hästi rääkida ja minimiseerida. Oli vahetu ja armas. Saarima oskas vestlust kenasti raamides hoida, nii et see tunnine jalutuskäik mõjus mulle väga värskendavalt. Martti, 22. oktoober 1920 päevikusse kell kaheksa, 40. Täna õhtul saatsin preili selle ja selle koju. Olin kaval, väga kaval. Nii kaval, et keegi seda kavalust aimatagi ei oska. Läksin oma eksamile kirjapanemise blanketti, tungel ole piima. Kui ma parajasti palitud varna riputasin, ilmus välja üliõpilasleht. Kas ma saaksin vaadata tänast üliõpilaslehte? Küsis preili, see ja see. Sellega oli ta vangi võetud. Sel ajal, kui mina olin tungela juures, ei saanud preili ära minna. Ja nii saatsin preili koju. Me seisime ja vestlesime kaua, mingist armuseiklusest pole juttugi. Hästi kasvatatud, väga kena, see imperresseerib. Jah, ja mul pole ühtki naist tuttavat. Elsa, 22. oktoober 1920. Need peaks kõik see, mida siia kirja panen, olemas, särav lüürika sõnad peaksid saama tiivad sädelev ma peaks iga sõna käänak. Mu jalad puutuvad vaevu maad ja mu hing hõljub kõrgel põua viimases õhus, kus kõik on nii armsalt kerge ja hiilgav ja helkiv. Kuhu ma ka ei vaataks, ikka näen vaid rooside sära. Ja ma tahaksin koos lõokesega lõõritada rõõmsat päikeselaulu laulu, õnnele ja rõõmule, sellele hurmavale elule. Martti 23. oktoober 1920. Verintsiine tuli kord Pikasilla otsas vastu ja peatas ma äkitselt. Ma ei tundnud teda siis veel muidu kui välimuse järgi ja hüüdis mu nime ja tutvustas ennast. Kuigi tema nime ei saanud ma enne teada kui Saarima käest. Nõnda ma tutvusin temaga. Martti 13. november 1920. Samas ma kardan midagi, ma ei tea, vahest kardan, armun õhtul pool 12. Ainuke nõudmine naisel on, et ta oleks kena ja puhas, et tal oleksid õilsad, ilusad mõtted. Tingimusteta kaunis ei pea ta olema. Elsa, 15. november 1920. Mismoodi Haavia minust on aru saanud, kuid aimaks, mille põhjal see kõik on tekkinud, teaks, mis mu hinges liigub. Ma räägin ju nagu üks kohutav teeskleja, kuigi suur osa mu hingest on siiski haaratud. Kui jälle oleksin kogu hingega asja juures, nagu Maiu ütleks, oleksin ettevaatlikum. Ja muide, miks alati teeselda külma hoolimatust, kui sees ometi lõõmude põleb. Miks lasta jää silmsel ennast uurija koletisel konksus kõvade sõrmedega soridama tuksuvas elus? Muide tõsi on see, et suhete seegi sõnani bar räpaseks muudetud iseloomu määratlema hakkamine võib samas tähendada juba nende purunemist neile nimede andmine, nende kõige õrnema tunde, momendi hävitamist. Ja eriti siis, kui keeles on leidnud nii vähe sõnu nende tõlgitsemiseks. Kui mitme suhte sisemine olemus, väljendub sõnade kaaslaseks olemine, sõprus, armastus, kõlas. Martti 30. november 1920. Täna õhtul olin tema pool raamatuarvustusi ära toomas. Ta oli võluv, kuidas seal oma raamatuid täis laua taga istus tal lausa kaunis, kui ta punastab ja ta silmad saavad omapärase sära. Tal on klaver, ta suures toredas toas ja klaveri peale jõehobusepilt. Ja Sampo röövimine seinal. Elsa Espoos kolmas juuni 1921. Täna oli uusi soomis artikkel Tartu Soome-Eesti klubist. Sügisel tuled meie klubil ennast samamoodi reklaamida. See on eriti hea moodus eesti soome asjast, tuleb teha kogu tudengkonna asi. Martti Eestis seitsmes juuli 1921. Helsingist sõitsime välja kuuendal juulil kell üheksa ja pärast mere haigusteta möödunud reisi olime kell kolm Tallinnas. Tallinnas leidsime pärast otsimist uus tänav 23 Soome konsuli uksehoidja, kelle abikaasa sõbraliku hoole alla jätsime oma pakid ja läksime linna vaatama. Elsa Palamusel üheksas juuli 1921 kirjast Marttile. Kirja sain enda kätte täpselt kaks nädalat pärast seda, kui see oli kirjutatud. Siis tuli nimelt tagasi 11 päevaselt reisilt, mille koos preili tammega tegime Võrumaale. Jaanipäeval alustasime. Meie matkasiht oli Antsla Karula kihelkond. Kuna arvan, et sul on kaart, julgen nimetada kohanimesid. Seal olid need pulmad, millest sul on vist varem rääkinud. Võrumaa loodus erineb päris palju, näiteks Tartuma maastikest. Soomlase silmale on see täiesti eriline, uusi hämmastav, ümarad mäed üksteise kõrval sirutavad taeva poole ja nii tekib igal pool see tavaline eestipärane kombinatsioon põllust taevast. Need mäed on nimelt täiesti liivase pinnasega kive, leia otsideski ja kõik põldudeks viljeldud. Nonii munamäel oli üks kivi, aga mitte ühtegi vaatetorni. Sealt läksime Haanja kaudu Saalastesse, kus meid ootasid uued hobused. Nendega sõitsime loosi mõisa, kus veetsime terve päeva. Sealt on eriti meelde jäänud täiesti küpsed kenad kirsid. Muidu oli kogu selle kandi suvi nädala võrra Tartu ümbrusest ees, Soomest rääkimata. Loosist jätkasime matka Vastseliina iidse linnuse varemetele mille müürid on veel vapralt püsti püsinud aja hammaste tuulepisteid trotsides. See oli taas üks viimase sõja lahingupaiku, kus ka soomlased kaasa leid. Petseris istusime rongi ja sõitsime Võru kaudu Antslasse, kus veetsime päeva doktor Lattiku pool. Ja sealt Tartusse. Valgas käisin riigipiiri vaatamas. Kui Tartusse saabusime, pidas linn taas pidu. Ajakirjanikud olid külas ja pärast seda, kui olime nautinud Tartu ilu ja käinud linnast väljas asuvas vahi põllumajanduskoolis ning näidistalus selle rohuaia kenadust tunnistamas. Läksin tagasi Palamusele, kust homme jälle lõplikult lahkun. Elsa Tartus seitsmeteistkümnes juuli 1921. Olen juba unustanud, kirjutamise. Sulg liigub raskelt mu käes. Kõik on nii tähelepanuväärne. Kuu aja pärast on kõik see, mis praegu on möödas võib-olla igaveseks ajaks. Kas tulen Soome tagasi teise inimesena? Igal juhul palju kogenenumana, ise aga muutust vaevalt märgates. Mind häirib, kui preili tamm kasutab selle kohta sõna armastus. Armastuse all mõtlen mina midagi muud, siin oli ainult füüsiline pool ja ei miskit muud. Sellepärast on mul nii raske seda jätkata. Parem paar ilusat hetke ja siis kohe lõpp. Mina, kes ma olen siiani arvanud, et olen kõike kogenud, panen järsku tähele, et olen alles oma elu lävel ja elu on nii imeline, täis üllatusi, lubadusi, võimalusi ja nii palju, kui ise annad, saatke tagasi. Inimene on oma olemuselt hea loom keda peab ainult oskama õigesti kohelda. Marty Tartus 26. juuli 1921. Istudes Vanemuise restoranis õllepudelnina all oodates rongiminekut Tallinna väsinult seitse penikoormat rattaga piki Peipsi kalda äärt, kaunis lopsakas maa. Mööda suurtest mõisatest Ahja ja Luunja suurepärastest viljapõldudest. Tunnen ennast niivõrd üksildasena, sest kogu rohelisest Tartust ei leidnud otsides rohkem tuttavaid kui Livonia uksehoidja. Et hakkasin meenutama minevikku, vaheldusrikast ja päris lõbusat aega ja sellest kirjutama. Elsa, 16. august 1921. Katsusin kirjutada kirja doktor latikule. Aga kuidas ma saan kirjutada inimesele, kellega mul ei ole ühist vaimset tagamaad? Pole tooni, millest kirjutada. Eesti kirjanik, kes on veel looduse inimest, jälgijat, metsapimeduste hingesügavuste kartjaid ja metsikuid aistinguid ja himusid Martti Tallinnas 25. august 1921 kirjast Elsale. Tallinna raamatupoed on ühed vaesuse kehastused, näiteks suurimat kirjanikku, Tuglast pole kohe üldse saada. Elsa, 16. detsember 1922. Mul on praegu kõike olnud, edu õpingutes, üliõpilaslehes ja lõpuks veel üks tähtsamatest vahest kõige tähtsam armastus, sümpaatia. Ent selles viimases on ilmselt peidus see kõige õrnem koht. Koht, mis mingil moel segadust tekitab, seda minu rõõmu segab. Ma näen tema juures nii hirmus selgesti neid puudusi, mis mind nii sõnuseletamatult häirivad välise esinemisoskuse puudumist. Mind lihtsalt närib. Mulle valmistab vastikut pettumuse tema uje abitus, siiras arukus, lapsik, naiivne naer. Kui ta õpiks oma käsi õigel viisil pidama, mitte sel haledele valu tegeval moel. See paljastab kogu hinge. Martti, seitsmeteistkümnes veebruar 1923. Ma ei tea õieti, mis ma teen. Ei, ma kirjutan. Asi on nii, et olen lõplikult armunud. Kohe, kui tulid esimesele tungelo loengule olid kui ilmutus mingist teisest maailmast. Nägin sind viis minutit. Aga siis juba unistasin sinust, kui tulid mulle silla otsas vastu ja tutvustasid ennast. Olid kui elektrivool, midagi ennenägematut karskele ja üsna rumalale maapoisile. Sa olid lihtsalt liiga kõrge. Mäletan, et kirjutasin sulle kaks luuletust. Oh, olin üksildane ja erak. Teadsin, et sa minust üldse ei hooli. Elsa, kaheksas september 1924 kirjast Marttile tõepoolest mustab väljendusrikas. Braavo, braavo. Braavo. Naudin, naudin, naudin. Ei tea ju tõesti, kui võimekas ja täiuslik luuletaja anne. Maailmavaade on taga. Aga need näited, kõik kaitsevad oma seisukohti. Tema mustade oskab peale sellega veel keelt ja tundub olevat pärit Lääne-Soomest, mis minu raamatutes on vooruseks. Luuletajate isikud. Kas kaarina Vaher on ainuke, mitte noori võimalane kes ta on? Ja kes on p mustabe. Ootan teateid. Marty jaanuar 1925. Nii on kuulda, et sa lubasid endale armuda ühte härra soomisesse. Kuigi tunnistan, et mul pole sinu peale mingeid õigusi, ütlen siiski otse ja varjamata. Ole hea ja tapa mind otse, mitte piinates. Olen saanud sinu pärast kannatada rohkem kui küllalt ja lõpuks teinud ennast naerualuseks kogu üliõpilasmaailma. Ja iseenda ees. Oled kogu mu elu ära rikkunud ja elusid on inimestele antud ainult. Elsa kolmas jaanuar 1926 Helsingis kirjast Marttile Möödunud talve ja selle aasta olen tantsinud sinu pilli järgi. Oktoobrikuust peale olen lisaks katsunud veel tantsida soomise komando taktis. Siitpeale kavatsen tantsida enda pilli järgi. Ma ei kavatse enam välja kannatada selliseid stseene, nagu sa eile korraldasid. Sa kas suudad enda üle valitseda või ei ilmu enam minu silma alla? Vaevalt oled sa üldse kunagi minu juuresolekul üritanud ennast vaos hoida? Minu kohanemisvõime ja kannatlikkus on kõigele alistanud ja muutnud sinul rühi viha viletsamaks. Elsa Minerva Klab London 27. mai 1927 kirjast Marttile. Käisin vaatamas, kuidas kallased läksid õukonda selles traditsioonilises rõivastuses. Pane tähele. Doktor Kallas esines niisiis põlvpükstes ja lahtistes pool kingades. Proua kostüüm on teada? Muidugi hoolin sinust, mu väike kullake. Aga mind lihtsalt lõbustab inimeste seltskond. Omal ajal. Ei ole juhused, koolis väitlesid mind eriti prantsuse salongide kirjeldused. See elu, mida näiteks elab Aino Kallas võlub mind muidugi omades raamides vägagi. Ja sina oled lausa äärmuslik tüüp, vastassuunas. Martti 23. september 1927 kirjast Elsale seekordne Eesti korporantide saabumine oli tore vaatepilt. Üliõpilaskond in corpore palju nagu liiva mere ääres. Polud, tehnikud, kaubandusülikool, lipud, marss läbi linna. Laul oleme tõepoolest saanud hakkama tõelise hõimuliikumisega, see oli midagi muud kui aasta tagasi. Ostro Botnia tervituspidustustel ma polnud aga vaimustust olevat olnud, kuulu järgi taevani. Olin täna 10 minutit pidulikul avamisel president istus. Hiljem oli ta kuuldavasti pidanud ka vaimustatud kõne. Elsa Crosbichool 14. oktoober 1927 öösel pisut üle kella kaheteistkümned kirjast Marttile. Ära tee minust mingit ideaalpilti. Pea meeles, et mul on lai nagu väga väikesed silmad uhkus, jalad, kehv rüht ja imelik kõndimismaneer. Ja et ma olen närviline ja rahutu ja targutaja. Kõige parem on, et sa kaitsed mind. Seda igatsen ma kõige enam. Ja tavaliselt seda ei mõisteta. Ma olen väga ebaisekas ja paindlik, kahju küll. Sellepärast oleks parem, kui minu eest justkui vastutataks. Kui sa mind kaitsed, teeb see mind õnnelikuks ja see on ainuke kindel viis mind enda poole võita. Elsa Crosby 14. november 1927 kirjast Marttile Ja kas sa tead, mis on mulle puhkuseks? TÖÖ väitekirjaga. Neil päevadel, kui elan pidevalt pikemat aega tööd teinud olen kõige värskem, rahulikum ja õnnelikum. Selle poole tulebki mul püüelda. See on alati olnud tõde mu elus. Töö on olnud puhkuseks, väsitanud mind lõbutsemise kõrval harrastused, kodu, igatsused ja ennekõike mu armuasjad. Need on mind kulutanud. Elsa ja Martti, 31. detsember 1927. Kihlaleping kihludes esimesel jaanuaril 1928 teeme meie Elsa ja Martti järgmise lepingu, mida lubama oma au ja südametunnistuse nimel täita. Punkt üks. Me ei Jägestujaga, ütle mõtlematuid sõnu, kui me ärritume loeme 50-ni, kui ägedus hoog peale tuleb, teeme asjad selgeks, enne, kui koguta mõistame. Punkt kaks. Elsa esineb alati ausalt, samuti marti. Punkt kolm. Elsa ja Martti võivad oma tuttavatega läbi käia ilma teine katsuks teist mõjutada või väljendaks oma rahulolematust. Selle läbikäimise all ei mõelda armusuhteid, mida tavaliselt väljaspool kihlusi ei esinenud. Punkt neli. Elsa tule Marty korterisse peale teatritega tavaliselt ka peale kella kümmet. Punkte viis. Elsa väldib hilinemisi Marttiga kokku lepitud kohtumistele. Punkt kuus. Elsa läheb korrapäraselt magama kõige hiljem õhtul kell 10 et oma tervist hoida. Elsa ja Martti seovad oma saatused, lootes ja püüdes sinnapoole, et kumbki inimesena areneks võimalikult kõrges suunas. Selles püüdluses toetab teineteist sõbralikku ja rõõmsameelse käitumisega heatahtlikkuse ja abivalmidusega. Elsa ja Martti lubavad armastada teineteist nii heas kui kurjas. Helsingis vana-aasta õhtul 1927 Elsa ene järvi ja marti Haavio. Marty kolmas jaanuar 1928. Uusaastaööl vahetasime Elsa toas Elsaga sõrmused. Suudlesime ja kui avasime söögisaali ukse, hüüdis Elsa. Me kihlesime. See oli siis seiklusrikka Sava kihluse aja lõpp-punkt. Kuulsite katkendeid soome kirjandusinimeste Elsa Ena Järvi Haavio ja Martti Haavio noorpõlve kirjavahetusest, päevikutest esitasid Kersti Heinloo, Janek Joost. Nüüd aga jätkame oma kesksaadet ja astume teise raamatu. Luuletaja bee mustabe. Eestikeelse valimikku linnupüüdja juurde. Seda raamatut tutvustasid kirjandusõhtul tõlkijad, plii Seppel ja Andres Ehin. P-tähte ei ole kusagil eesnimena lahti kirjutada tatud Mustamäe on ise vihjanud, et see ei tähenda mitte pentitega Beck kätvaid pekat, vaid see tähendab püha Need pühammusta pääs on seesama, mis Püha Mauritius ja selle pseudonüümi võttis ta endale pärast Tallinna külastamist Mustpeade vennaskonna hoone ja Mustpeade vennaskond ja ja selle kaitsepühak. Kõik see jättis talle nii sügava mulje. Ta tahtis olla ühekorraga nii kristlane kui pagan. Pagan tähendab, selles mõttes, et rahva vanade traditsiooniliselt tundja ja uurija, mida ta teadlasena väga perfektselt hiljem oligi. Ja tema armulugu lugupeetud Katarina Eskola emaga, Els, aga ka see on tal luulepildis olemas just selle pealkirja all kahtel kahekesi. Ja see on tal kirjutatud Tartus. Armastusluuletus. Minu väike kallike, minu meelest on siin praegu kõik laternapostid risti-rästi minu meelest kõik tänavakivid maa seest lahti kangutatud. Saadki etskae on issand jumal oma vihas külili käänanud. Tema kadekops on vihane sellepärast, et olen sinuga esimest korda kahekesi. Minul väikega like minu mõtteteedel käib viirastuslik mees, kes paistab läbi üleni otsekui aken klaassepa käes. Sinagi näed läbi sellest mehest ja saad aru, kui loll ta on. Sa näed, et ta tahab sulle öelda, et võib sinu pärast kas või surra, oh sind minu väikest kallikest, ära löö teda oma naeru rusikatega tänavakividele klirinat puruks. Ja kuulaja. Andres ütles, et Marty haabjo lemmikpaik oli Eesti, aga paistab küll, et et ta ettekujutus oli nii tugev ja, ja, ja et Eesti jäi talle kitsaks. Fatima surm. Aga ma tahan ette öelda seda, et Tartus selgus Soome kirjandusteadlased Maial, Armola ja Raija Mayama ütles sidet. Et kas me tõlkijatena teame ka seda, et pole marti Haavia Põhja-Aafrikas käinud ühtegi ja see oli meile üllatus. Aga kuulge, seda partima surma Tuneesiast rikkabüülide berberi hõimumaalt. Siin Rich püülide majas mäe piibuta olla ei saa ja kangastub tubakasuitsus meile kauge koduma. Hing haige meil neiust kallist, kes koju maha on jäänud. See mälestusmeeli painab. Me piibuta olla ei saa. Ja puude poolt pöördub me poole öö kummastav varju, käänd on kuu selles süüdi. Ame, kuid piibuta olla isa. Ja kangastub tubakasuitsus meile kauge kodumaa. Vait jäänud on koerad ja eeslid ja vaka nokalaat ja vaibunud triipolisest turusagin ja mokalaat. Me laulame unist laulu, vesi piibuta olla ei saa. Kangastub tubakasuitsus meile kauge kodumaa. Öölind lendab kuuketast läbi, pilk pimedas, kohe kaob ta tiib meie meelekohta veel kaua kurblikult taob, poolunes uneleme, vesipiibud ta olla ei saa. Ja kangastub tubakasuitsus meile kauge kodumaa. Südaööl kuulsime, kuidas Kabüülid kaeblesid, nii et südamest hingevalu, neil tõusis taevani. Karedal kurguhäälel maha lauldi, Zeitg käis läbi meil luust ja lihast Ulvatus, kähe ja pikk. Üks need neegripoiss üle õue on meilegi teatanud, et surm on kauni Fatima elutee peatanud. Me seisame koidikul paljapäi, meel on meil must ja põõsas palm pisut veel varjab päikese hiilatust. On ärgata märgade ammumist kuuldaja kiremist. Kikastelt on näha räbalais lapsi, kes kerjavad rikastelt minema ratsutame ja kapi all tolmab maa. Ja kangastub tolmupilves meile kauge koduma. Eesti-teemalistest luuletustest tuleks kindlasti ette lugeda luuletus Harjumaa loorberipuude vilus. Nüüd tuleb mulle veel üks pilt vaimusilma ette, olen Harjumaal. Ilusal suvepäeval. Pildi peal on õlgkatusega talumaja õu. Ja see on vist hõbepaju, mis õue peal kasvab. Selle pildi peal on veel vana talu peremees, Tiitsman pastlad jalas. Ja tema poeg Alex, üliõpilane, kes muudkui pilgutab oma resiseid silmi. Ja teine poeg Juhan, see, kellel juuksed turritavad peas. Ja siis veel räästapääsukesed, oh seda õnne, neid jälle näen. Ja õhk hiilgab nagu merigi päikese käes. Tuul puhub läänekaarest. Räägime Alexiga uusaegsest luulest. Jätsin Jento maali meenutava pildi, ülaserva ilmuvad Marie Under ja Barbarus jalle. Nagu pilvepiiril istuvad inglid. Ja ausära kroonib nende päid. Aga hõbepaju sele Harjumaa loorberipuu vilus istume meie. Eile ajasime käsikivi ringi, aga täna laupäeva hommikul sai maha niidetud jõeäärne heinamaatükk. Nüüd puhkame loorberitel. Sõnaraamat seletab meile, et suur on ain Undekantes öödel. Tiitsmani taadi põlve peal on kapsaks kulunud lauluraamat, millest laulame häälevärinal valulisi salme. Kõiki neid rõõmurikkaid, isamaalisi hümne, teada-tuntud äärmulaulegi. Selle vaimusilma pildi nimi on Harjumaa loorberipuude vilus. Eesti teemad mustab, luuletustes on, ma usun, meile vägagi huvitavad. Kuid vaevalt ükski eesti luuletaja oleks nendest asjadest ja niiviisi kirjutanud. Vaevalt ükski eesti luuletaja oleks loonud sellist püha kolmainsust Marie Under-ist barbarusest ja allest liiga erinevad ja liiga erinevate poliitiliste suundumustega paistavad nad Meile. Aga ometi on sõda soomlase kirjutatud luuletuses väga huvitav lugeda ja samuti ka Petseri või kuremäe klooster mis pärast seda, kui Nõukogude venes on kõik õigeusu kloostrid hävitatud on ju tõusnud ülema ilusateks, skulptuuri uulikumideks. Aga eestlasele On nad teisalt ka justkui võõra kultuuri võõrad tsivilisatsiooni sissetungimise märgiks. Vürst šahhovskoi ajal, kui see oli mees, oli eesti kuberneriks Aleksander kolmas Saariksis. Seda vägivaldselt tihtilugu võeti ära maa, mis oli luteri kirikute rajajad selleks ettenähtud ja asutas sinna looma õigeusukoldeid, nagu näiteks kuremäel või siinsamas Tallinna Toompeal. Nii et Eesti teemad on väga-väga erisugused ja, ja erinevalt valgustatud Lisaks sellele on Eesti tuule mõjutanud ju ka meie luule tehniliselt ja luule sügavamas sisu poolest musta päev. Ta ise on öelnud, et, et tema luulejuuri ärgu otsita Kuniverd soome kunst luulest. Kui rohkem vaadaku Marie Underi ja Visnapuu poole samuti tema pilaluuletused, mis on jäänud küll sahtlisse, need olid võetud Albert Kivikas, siis on ta väga lummanud Se Gustav Suitsu kujund sapine kuu, mida ta on soome keeles Soome kontekstis püüdnud mitmeti ümber luuletada. Kuid sealjuures on temas nii palju Soome atmosfääri, nii palju Soome maastiku tunnetust niivõrd palju Soome keele mitmesuguseid nüansse, et ta jääb samas ka väga Soomelikuks soome luuletajaks ja võib-olla palju Soomelikumaks kui mitmed teised, kelle, kelle Soomelikus on väga viktoriinil. Paar luuletust veel ja üks on rahvalaul. Ja olgu kohe öeldud, et selle rahvalaulu lõpus on soome keeles niisugused read nagu sinine Racauden krüptima. See kriidimaa või rüüti maa oli üks raske pähkel. Me uurisime kõigepealt sõnastikest ja saime nii palju targemaks, et see tähendab niisugust ürt, ürtide aiamaad, kus ürdid kasvavad kõiksugused, tee ja rohuürdid ja, ja kus nad õitsevad põhiliselt selle sinisega värviga, mis siin tähed on selles. Linnupüüdja raamatus ja kaanekujundus on. Aga pole midagi eesti keeles panna, ürdiürdiaiamaa ei kõla ja nüüd on siis nii nagu, nagu te kuulete selle laulu ja päriselt rahul me pole ka ahjaa, ja midagi muud ei osanud ka teha. Rahvalaul vaid raasuke rahvalaulu, mis on sootumaks sõnatu, raasuke rahva laulumis sootuks sõnatu. Vaid mindi ja roosilõhna, mida tuule ov kaasa toob. Vaid mindi ja roosilõhna tuul lauluga toob. Vaid üks ja ainumas lind, kes kõledad, kõnnumaad kaebleb vaid üks ja ainumas lind, kes kõnnumaad kaebleb. Vaid puudel puuduvad linnud armu auramas hooajal aiamaad. Vaid puudel puuduvad linnud. Surma sineta tühermaa. Ja pisike luuletus linnupüüdja veel, millest ka kogu pealkirja on saanud ja selle kohta pean ka üles tunnistama, et päriselt sellest luuletusest aru mina pole saanud saanud. Ja ma lohutan ennast mõttega, et kui kui ma katsuks siin ise neid linde, kes paeltesse on püütud, nagu siin luuletuses kohe kuulete siis võib-olla ei saaks ma ka ise päriselt aru, mida, mida ma tunnen sel hetkel, kui ma neid rabelevaid linde puudutan. Siit tuleb mulle pähe ütelda Marty Haavio kohta, et ta ei ole püüdnud vägisi sõnadeks sõnadesse panna seda, mis igas keeles on raskesti sõnastatav ja võib olla. Võib-olla oleks siis väike lohutus ka meile. Linnupüüdja. Ja seal, kus lindudel pole mingit hirmu. Hõiskas kirju tiivuline subja kohal oma sillerdusli kirkasse õhku. Õhk ja avarus. Kõik, mille sa maha jätsid, olid seal siis veel alles. Ja valgus. Siis jõudis kohale linnupüüdja. Ta tuli Ülenurme ja jäi seisma, et näha saada, kes on paeltesse kinni jäänud. Kõik, kes temaga koos tulid, jäid samuti seisma ja said hellik sõrmi tunda. Udusulgede sädisenest. See oli saade, milles liikusime soome kirjanduse radadel. Tutvusime dokumentaalteosega Kahnen kahekesi, mis sisaldab marti Haavio ja Elsa Ena järvi, Haavio kirju ja päevikumärkmeid ja on välja antud Soomes. Marty Haavio bee Mustamäe eestikeelse luule valimikuga. Linnupüüdja, mille on tõlkinud Liis Eppelil, Andres Ehin ja välja andnud kirjastus huma. Tänasesse saatesse valis muusika Silja Vahuri ja toimetas Mari Tarand.