Kell sai pool seitse. Teisipäeva õhtuti tähendab see aeg võimalust tulla raadiotele lähemale neil, kes peavad lugu meie mängust. Keskkond Jamina. Tänane stuudiokülaline on Harjumaa peasanitaararst meditsiinikandidaat Rein Rannamäe. Enne mikrofonide ette astumist ma pärisin, mis on aastate pikku lemmikteemad olnud. Doktor Rannamäe vastas varem tööhügieen ja kutsehaigused, muide, ilmavalgust on ainult seitse eraldi raamatut sellest vallast. Ja hilisemal ajal on köitnud keskkonna ja inimese suhted, seosed millest täna Tere õhtust, lugupeetud raadiokuulajad. Tänast raadiomängu teemaks on autotranspordi ja keskkonna saastumine, täpsemini välisõhu saastumine. Teatavasti linna tõhus aastad on tööstusettevõtted, samuti katlamaad ja autotransport. On ilmne, et igas linnas on eri saastat osatähtsus küllalt erinev. Kui suurtes linnades, eelkõige tiheda liiklusega paikkondades on autotransport üks põhiline välisõhu saasteallikas on selle kohta piisavalt andmeid kus väidetakse, et autotranspordi osatähtsus on õhusaastamisel kuni 60 70 protsenti. On teada, et autode heitgaaside tõhus aastatena on küllalt ebaToolse toimet inimese tervisele. Nende mõjul sagenevad hingamiselundite haigused just peamiselt ülemiste hingamisteede kroonilised põletikud ja bronhiidid. Ka heitgaaside toimel sagenevad südame ja veresoonkonna ning närvisüsteemi haigused. Autoteed, gaasi sisaldavad üle 200 keemilise ühendi, mis on kütuse täieliku või mittetäieliku põlemise produktid. Neid võib toime järgi organismile tinglikult jaotada. Nelja rühma on mürgised, ärritavad kantserogeensed ja häirivad ühendeid. Ja nüüd järgneb küsimus. Palun esitada näiteid selle kohta, millised autode heitgaaside komponendid on mürgised, ärritavad kantserogeensed? Jah, häirivad. Ma kordan küsimust, võib-olla, palun esitada näiteid selle kohta, millised autode heitgaaside komponentid on mürgised. Ärritavad kantserogeensed jah, häirivad. Me tahame jah, justkuivastust, mis maksimumi puhul oleks nagu nelja osaliselt vastatud, aga ärge ehmatage, kui ka nelja kätte ei saa ka kolm saate või kaks, sest lõpuks me ju tulemused teeme kõigi vastuste põhjal, nii et löögikaga kaasa nagu varasematel mängudel telefon vastamiseks on neli, kolm, neli neli, üheksa, üks, ma kordan neli kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusika saame siis teie pakkumised ka paberile kirjutada. Nii mul on kaasa võetud enda raamat, mille pealkiri on autojuhi töötervishoid. See raamat on pühendatud autojuhi töötervishoiule, teevad vajalikud teadmised, mida autojuht peaks teadma oma kutsetöös. Ja siin on üks selline peatükk, autojuht ja keskkonnakaitse ja tänased küsimused Berinadki põhimõtteliselt sellest peale tükist. See on see, mida autojuht peab teadma oma kutsetööle lisaks ka oskama töötada selliselt, et väliskeskkond saaks võimalikult vähe saastatud. See on tore lisa siis meie keskust elule ja kas teil on pühendus juba kodus valmis kirjutatud või teete praegu? Kuldse sule alt tuleb, ma näen üle laua raadiomängukeskkond ja mina võitjale. Lisaks tänast päeva tähistama kuupäev, kaheksas märts ja allkiri Rein Rannamäe. Teil on jah, kõik seal raamatusse kirjutatud ja elus palju kordi läbi mõeldud. Aga nüüd siis on see koht, kus küsija ise vastab ja annab selle kõige parema vastus. Jah, kevad heitgaaside koostises organismile mürgiseks ühendiks, mis on kõige tüüpilisem autode gaasile seal vingugaas ehk süsinikoksiid. Son geimi naine nimetatakse ka veremürgiks. Seni müügi tulemusena saab hemoglobiin vere värvelement kaudu ning kui edasi transportimise võime kudedes tekib hapniku nälgus ja kõige tundlikum sellises seisundis närvisüsteem. Seetõttu on erisüsteemihäired on just ülekaalus, tähendab autode heitgaaside toime korral. Teiseks ärritavdašuendideks on lämmastikoksiidid Yaholdesüüdid mis annavad seid gaasidele terava lõhna ning silmi ja hingamisteid ärritavat toime. Kolmandaks On kantserogeenid, mille tüüpiline esindaja on kolmneli bensu pireen. Ja viimaseks häirivaks komponendiks on tahk ja mõned teised ained, mis sisalduvad autode heitgaasides. Nii et hullud olnud just selles antud järjekorras, aga kantserogeensed ained ega ei saagi siin reastada, mis on hullem, mis, mis kergem halvad kõik. Reastatele vajagi mõte on selles, et kuna siiski me tänapäeval kasutame kõige rohkem veel bensiinil töötavat mootorid, kus vingugaasi on kõige enam seetõttu siiski tähtsuse tänasel päeval esimesel kohale, peaks paigutama vingugaasi ehk süsinikoksiid. Kuigi ma ei taha mitte eitada või alahinnata siin teiste komponentide tähtsust Ja esimene küsimus on vastatud ja selgitatud hetke pärast me oma mängu jätkame. Te kuulete raadiomängukeskkond ja mina. Täna on teie ees head kuulajad, Harjumaa peasanitaararst, meditsiinikandidaat Rein Rannamäe. Meil on veel pool mängust ees. Olge lahke. Nii teine mõte autode heitgaaside koostises on saasteainete osa küllalt oluline ja sõltub mootoritüübist. Helistatakse bensiinil, töötavad karburaatormootoreid ja diiselkütusel töötavad diiselmootoreid. Diiselmootoris põleb kütus peaaegu täielikult ja seetõttu ka heitgaaside vingugaasi peaaegu ei ole või selle sisaldus on palju väiksem kui karburaatormootoriga masinateks. Lisaks sellele sisalduv diiselmootori heitgaasides pliiühendeid, mida sageli lisatakse bensiinile ja tõsta selja oktaanarvu. Siin pesiini lisatakse teatavasti töötati. Ülblid on diiselmootoriga autode heitgaasides palju vähem ärritavat ühendeid seevastu aga diiselmootoriga. Autode heitgaaside on iseloomulik tahkete osiste, põhiliselt tahma sisaldus. Need on väga peene fraktsiooniga, ained kõige tah puhtal kujul mürgine ei ole, kuid halb on see. Heda absurbeerib oma pinnal eelkõige kantserogeenseid aineid ja nendel on seetõttu võime õhuvoolutagi edasi kanduda. Ja nüüd küsimus. Millest oleneb tahma sisaldus diiselmootoriga auto heitgaasides. Kordan, millest oleneb tahma sisaldus diiselmootoriga auto heitgaaside, eks võib-olla siin tahaks vastuseid grupeerida need põhjused, miks ta tänapäeval me näeme diiselmootoriga autodes tahma, mis on visuaalselt kõige selgemini märgata. Paljud meist on autoomanikud, kõik me oleme jalakäijad, ju me oleme seda tahtma tõesti näinud ja mõtleme nüüd siis, millest see võiks oleneda, et seda vahel nõnda palju on? Telefon on endine, vastamiseks neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusikal tavalised, mesis teiega head kuulajad, kes telefonitsi sekkuvad, saame suhelda ja vastuseid kirja panna. Sama ja raamat on ka sama nagu vana niisiis autojuhi töötervishoid, tänase stuudiokülalise raamat läheb ka teise vooru võitjale. Ja kuidas te ise vastaksite? No kõgivad tahma sisaldus heitgaasides sõltub mootorikonstruktsioonist TEMA tehnilisest seisundist, reguleerimisest ja autojuhi sõidu maneerist. Tundub, et on põhised neli sellist tegurite gruppi mis annavad siis seda diiselmootoriga autode heitgaaside väliselt lihtsalt Ahmasuse. Jätame võib-olla kõrvalisi mootori konstruktsiooni kui teisi, ma tahaks sind lahti mõtestada. Väga olulise tähtsusega on diiselmootori küttesüsteemi reguleerimine. Vähesed kõrvalekalded sellest viivad musta suitsu tekkimisele, mida igaüks võib märgata sageli, kui bussid linnas sõidavad. See tekib siis, kui autojuhil tekib vajadus kiirelt mootori pöörete arvu tõsta näiteks järskudel, kiirendusel, samuti mäest ülestõusul ja nii edasi. Kui suurendad ette antava diislikütuse kogus näiteks 10 protsendi võrra siis mootori võimsuse kasv on ainult kolm protsenti kuid heitgaaside tahmasus intensiivsus suureneb 80 protsendi võrra. On selge, et autu, et bussid teise diiselmootoriga autod annavad tugevasti tahma just siis, kui juht oma raskesti koormatud autole püüab anda suurt kiirendust. Kui kaotada siin mõni sekund rohkem aega, saab auto liikuma ka ilma suuremat Ahmablahvakuta. Nõuanne on väga lihtne ja annaks jälgida. Ta helistas pärast analoogilist saadet meile üks taksojuht ja ta küsis, et mis temast saab tema tervisest, kui ta päev läbi linnas sõidab just nende Ikarus busside taga ja jääb peatustes seisma ja siis sealt ahjust tuleb, kui seal starditakse ja ka valgusfooride juures juhtub sama. Nii et ega siis niuksed tossava bussi järel pidevalt päev läbi olla on tõesti tervisele kahjulik. Saab on kirjanduses andmeid selle kohta, et kõige suurem mõjul on bussijuhid ise ja samuti taksojuhid. Ka nemad põevad kõige sagedamini haiguseid, mis ilmselt seostavad keskkonna saastamisega. Õieti on selline tähelepanek just need, kes linnas pidevalt liiguvad. Ütlen taksojuhid, nende tervis on kõige rohkem ohustatud. No siin peaks infot olema ka tänase sõiduauto, õigemini bussijuhimaneer sõitmisel. Ja mina ei ole ühtegi bussi juhtinud, aga teid kuulates tundub, et seda on ju võimalik rakendada paigalt minnes mitte rabistada, mitte liiga temperamentne olla, vaid nii-öelda rahulikult paigalt jälle ära. Et siis on seda tahma vähem ja see peaks ju olema järgitav ja, ja kasutusele võetav. Loodame, et teie stuudiosse tulekust ja nõuandest on meie autojuhtidele palju palju kasu. Kõigepealt neid võiks sattuda liiklusse need bussid, mille küttesüsteem on halvasti reguleeritud kelle eest peaks hoolt kandma, vaat need automajandid, kus need bussid pärinevad. Ja teiseks muidugi ka autojuhtide sõidumaneeri jälgimine, nende autojuhtide koolitamine, väljaõpetamine tegelikult see oli mitte iseenda, vaid eelkõige just teiste tervisest lugupidav suhtumine ja nisused tahma plahvatud ja plahvakud, niisuguse tahma plahvatus sõitmise alustamisel seal tõesti ütelda peaaegu kurjasti. See on väga vajalik üldsuse mõju üldsuse toimetuste suhtumist sellesse.