Kell sai pool seitse. Tähendab jälle on käes aeg see teisipäevane pooltund, kus te saate osa võtta raadiomängust, keskkond Jamina ja nagu meil kombeks, kõigepealt tutvustame stuudiokülalist. Täna on mikrofoni ees Vello Kadakas, mereinstituudi ihtüoloog, patoloogiasektori juhataja bioloogiakandidaat. Kui natuke vähem ametlikumat öelda, siis mees on uurinud ja uurib kalade haigusi. On osaline kahes rahvusvahelises teadlaste töörühmas. Nii et huvi ja haare on kandunud kodu Eesti veekogudel järjest rohkem üle Läänemerele. Millest kuulajatega peate vajalikuks või otstarbekaks tänakeskustele ülesvõtet. Kõigepealt tere õhtust, lugupeetud kuulajad. Alguses peaks kohe sissejuhatuseks ütlema, et kaladel on ka palju haigusi nagu inimestel, nagu koduloomadel. Ainult kalade haigused on meie pilgu eest varjatud veepinna alla ja ilmselt selletõttu ongi kujunenud vana kõnekäänd terve nagu kala vees. Aga kui asja lähemalt vaadelda, siis paistab, et vähemalt meie, millal see enam paika ei pea? Kaladel on mitmesuguseid haigusi, on nakkushaigusi, mille tekitajate hulgas on nii baktereid kui ka viirusi. Küllalt palju on seenhaigusi. On palju parasiite, millest suur osa on tõsiste haiguste või isegi kalade surma põhjustajaks. Leitakse kasvajaid. Mitmes hädad on tingitud veekogude saastamisest mürkkemikaalidega või muude ainetega, mis muudavad vee kalade jaoks sobimatuks. Aga on ka selliseid haigusi, mille põhjuseid veel ei tunta ning mille uurimisega näevad vaeva mitmete maade teadlased. Kalakasvandustes võivad kõigile hädadele lisanduda veel need mis on seotud madalakvaliteedilise, mitte täisväärtusliku või siis koguni riknenud või mürgise sööda kasutamisega. Üks kõige drastilisem näide selle kohta võiks olla vikerforellil 80.-te aastate algul Eestis, Lätis ja mõnel pool ka mujal. Laialt levinud haigus. Maksakasvaja tõbi. Algul, kui kasvaja oli väike, kuni paarisentimeetrise läbimõõduga, polnud kala kõhnumist ja kasvupidurdust veel märgata. Kui aga kasvaja veelgi suurenes, jäi kala lahjaks. Liha muutus hallikaks. Ja lõpuks, kui kasvaja poest oli haaratud praktiliselt kogu maks. Õigu, esinesid sisemised verejooksud. Forell suri. Ühes kalakasvanduses leidsime isegi soolekasvajaid. Selliste kalade liha muidugi söögiks ei kõlvanud. Kasvaja tekke põhjustas hallitusseene poolt eritatav aine Ahvladoksiin. Selle sissesöömine osutus, et maimude sööda koostisse kuuluva siidiussinukkudest valmistatud komponendi mõned partiid olid saastatud Ahladoksiinid, ta need olid meile toodud sisse Kesk-Aasiast. Ilmselt seal olid need sidusi partiid läinud hallitama. Kui jõusöödatehas jättis sööda koostisest välja selle komponendi siis järgnevad vikerforelli põlvkonnad kasvasid üles ilma kasvatata meres väga tõsiseks probleemiks. Küsimus sellest, kuivõrd keskkonnareostus võib põhjustada kalade haigusi. Kalad liiguvad küllalt laialt, võtame kasvõi niisuguse põhjakala nagu lesta sooritab küllalt pikki rändeid üle Soome lahe ja Meie vetest gotlandi süviku siia tagasi. Ja kus tema parajasti need mürkkemikaalid oma organismi sisse saab, see paikkond võib olla kaugel sellest kohast, kus ta ükskord kinni püütakse, kus ta haigeks osutub. Otsitakse teisi näitajaid, ollakse üldiselt seisukohal, et ka nakkushaiguste sagedus võib suureneda. Keskkonna saastumise mõju, sest kala organismi vastupanu võime nõrgeneb. Lesta puhul, kes on võetud nüüd testobjektiks Läänemeres ja Põhjameres hinnatakse selliste haiguste esinemissagedust, mis on hästi äratuntavad kalavälisel vaatlusel. Need on ufod. Toosse on viirushaigus mis tekib siis, kui nahapinna vigastuste kaudu viirus satub kala organismi sidekoe rakud suurenevad, hüper trofeeruvad nii, et muutuvad palja silmaga nähtavat. Eks marjadele terataolisteks mügarateks kas keha pinnal või uimedel arv siseelundites. See haigus reeglina kala ei tapa, kala paraneb sellest ainult muidugi juhul, kui kalal on neid sadade kaupa siis kala kurnatud ja võib ka lõppeda. Teiseks selliseks haiguseks, mille sagedust hinnatakse, on haavandite esinemine keha pinnal. Hiljuti Hollandi teadlased leidsid, et lestadel on selline tendents. Et no ütleme vahepeal teatavasti lestad on sellised kalad, kes on ühe külje peal põhjas. Silmad on teise poole peale. Võib-olla niimoodi, et nad on vasaku külje peal võib-olla nii, et nad on parema külje peale. On parempoolsed, lestad, vasakpoolsed lestad, Hollandi teadlased on leidnud, et ütleme näiteks ühe kindla pole ka. Lestade protsent muutub vanuseliselt aastatega. Ja on teinud sellise oletuse et üks nendest variantidest on vähem vastupidav haigustele kui teine. Ja kui see nii oleks, oleks see väga lihtsalt hinnatav kriteerium selle kohta, milline on kala üldine seisund. Meie püüdsime oma uurimustes ka seda hinnata, meie mingeid erilisi nihkeid pannud siin. Aga siiski. Ma esitaksin küsimuse. Võib pidada normaalseteks tavalisteks kas parempoolseid või vasakpoolseid ja milliseid siis vastavalt nendeks nõrgemateks lestadeks ja kui palju kumbagi protsentuaalselt meie vetes on. Küsimus on ise väga huvitav, aga küllalt mitmeosaline, nüüd olge hea, korrake lihtsalt küsimust, et kuulajad saaksid nagu ta üsna nii enda jaoks selgeks. Kumbad on need nii-öelda tavalised, normaalsed lestad ja kumba tunned, nõrgemad lestad, kas parempoolsed või vasakpoolsed. Ja kui palju protsentuaalselt neid esineb. Meie pühkides. Nii kes on kuidagi kursis või leiab mingi käsiraamatu, milles ma kahtlen, et kiiruga seda leiab või lihtsalt tõrvab loogiliselt millegipärast siis olge toredad, helistage nagu tavaliselt meile telefon on neli, kolm, neli, neli, üheksa üks ja muusika saame teie pakkumisi kirja panna ja veidi aja pärast siis meene välja kirjutada. Telefon on neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks. See on raamat istio patoloogia tõlge vene keelest Nalja antud kirjastuse valguse poolt Tallinnas 1981. aastal. See on senini ainuke eesti keeles ilmunud põhjalikum ülevaade kalade haiguste kohta. Sünnib väike pühendus, keskkond ja mina, mängu võitjale, tänane kuupäev, 29. tants ja allkiri. Juurte. Nii, protseduur saab valmis ja te võite nüüd ise oma küsimusele vastata, mis loodetavasti on täiuslikum kui raadio. Kuulajate poolt pakutud vastused. Nendeks tavalisteks sagedasemaks lestadeks on meil parempoolsed, need, kes lamavad vasakul küljel silmad on paremal poolel, teisi nõndanimetatud vasakpoolseid peetakse nõrgemateks. Ja parempoolseid on siis rohkem vasakpoolseid, vähem tähendab vasakpoolseid, neid nõrgemaid on 22 kuni 40 protsenti. Arvud ja protsendid on paigas. Hetke pärast me oma mängu jätkame tulla teise küsimuse taustaaia küsimuse enda juurde. Te kuulete raadiomängukeskkond ja mina täna on teie ees ja peab teiega keskustelu meie mereinstituudi sektori juhataja bioloogiakandidaat. Vello Kadakas. Kalahaiguste spetsialist. Kuidas läheme edasi? Ma esitaksin kohe teise küsimuse. Tuntakse haigust, mille tähiseks on M 74. Tavaliselt nii ka räägitakse ja kirjutatakse M 74 sündroom. Eelmisel aastal oli meie massiteabevahenditest sellest haigusest õige lühidalt juttu. Ja küsimus oleks, millisel kalal see haigus esineb ja milles see avaldub. Mida tähendab täht M ja mida tähendab number 74? Jah, lihtsamalt öeldes veel, mis haigusega on tegu ja millisel kalal see siis esineb. Telefon on endine vastamiseks neli, kolm, neli neli üheksa üks ja muusika saame teie pakkumisi ja kuidas te vastate siis ka nime ja aadressi? Ma võtsin kaasa siin möödunud nädalal ilmunud uue lehe ajalehe esimese numbri kalurileht ja seda annab välja Eesti kalakapital. Esialgu on tal neli lehekülge, ainult planeeritakse teda välja lasta kord kuus. Jugade haigused, ka sinna leiavad siiski ruumi, tõenäoliselt tõenäoliselt. Jah, Vello Kadakas pistab nüüd need raamatute vahele, nii et kummagi vooru võitja saab siis ka ajalehe esimese numbri meie aga siit stuudiost saate järgepidi, läheme siis nende mõistatuslikke numbrite ja tähtede juurde ja küsija ise siis räägib lahti, mis selle M 74 taga tänaseks teada. Õige vastus on, see haigus esineb Läänemere lõhel ja avaldub selles, et lõhe vastsed surevad veel enne, kui rebukott on lõplikult imendunud ja kalake korralikult ujuma hakanud. M on esitäht rootsikeelsest sõnast miljöö, mis tähendab nagu meilgi keskkond ja arv 70 Nelide tähendab seda, et haigust täheldati esmakordselt aastal 1974 muidugi Rootsis. Viimastel aastatel on seda haigust leitud ka juba Soomest ja poleks mingi ime, kui seda varsti ka meil leitakse. On kindlaks tehtud, et süüdi ei ole siin mitte mingi mikroorganism ega ka parasiit. Ei vii ega ka viirus, pärilikkus ei mängi ka mingit rolli, samuti ka mitte see vesi, milles Marie inkubeeritud vastseid kasvatatakse. Ollakse seisukohal, et kusagil Läänemere lõunaosas saab meres toitumisrändel olev lõhe koos toiduks olevate organismidega mingit mürgist ainet, mis koguneb marja terades rebusse mööda, kuidas arenev loode rebutagavarasid kasutab. Kord tuleb organismiga mürki, mille tulemusena vastsed surevad sageli massiliselt enam kui 90 protsendi ulatuses. Leida see õige aine, mis on 74 põhjustajaks, on osutunud, nagu näeme kõvaks pähkliks, sest 20 aastaga pole seda veel suudetud kindlaks teha. Teadlasi juhatuses või asjaga venitamisest süüdistada oleks ebaõiglane sest läbi tuleks uurida tohutu hulk võimalikke toksikante. Kahtlustatud on muuseas ka teise maailmasõja ajal ja selle järel isegi hiljem kuni viimaste aastateni merre uputatud ründemürke ja lõhkeaineid. Ja siinkohal ma tahaksin meelde tuletada moldaavlased kuuldud vanasõna. Üks loll viskab kivi vette ja seitse tarka ei suuda seda välja tuua. Loomulikult kerkib üles küsimus, kas Läänemerest püütud kala võib üldse süüa, kui ta kogub endasse tuntud ja tundmatuid mürgiseid ühendeid. Süüakse ära keelata pole ka mõtet, sest mida siis ikkagi süüa. Võib aga lühidalt öelda, et ookeanist püütud kala on üldiselt puhtam. Aga leidub ka piirkondi, mis on palju hullemini reostunud kui Läänemeri seal Venemaal Volga, Kaspia bassein. Volga on ju lõppkokkuvõttes 80 miljoni elanikuga laia põllumajandus- ja tööstuspiirkonna solgitoruks. Ja asi läks kaheksa üheksakümnendail aastail selleni, et seal kasvatatavate Tourlastel arenes lihaste düstroofia lihaste lagunemine. Asi läks nii hulluks, et kõige kõrgemal tasemel tehti otsus Tourlaste lisa kohta. Spets Bufietafoolzinja pardavat Raspordil jätt Padarkovisiidi. Tähendab spets. Enam mitte müüa, vaid hajutada kaubandusvõrgus, et kõik seda mürki saaksid. Kuidas praegu olukord on, ei tea. Aga ettevaatlik muidugi peab olema ja tarbijal peab olema õigus nõuda teadmisi selle kohta, kust mingisugune kalapartii on püütud.