Kell sai pool seitse, head kuulajad, sel kellaajal on teil võimalus kaasa lüüa raadiomängus, keskkond ja mina ja ma loodan, et te teete seda ka täna samaga, nagu varasematel kordadel. Stuudiokülaline on täna mees geoloogia instituudist. Noorema põlve geoloog kes on tunnustatud fosforiitide peenuurija. Mineroloogia vallas on tähelepanu jagunud ka kalliskividele ja mitmeski meie tuntud ajalehes lugejatele teada andnud olulisi momente, no ütleme tarbijakaitse seisukohast ja mida kolleegid veel hindavad. Tänase külalise Tõnis Oja puhul on see, et ta tahab tegeleda noortega, viib läbi õppepäevi, korraldab väiksemaid ja kaugemaid matku, mõtleb selle peale, et ka tulevikus geoloogide pere ahtakeseks ei jääks. Aga nüüd, et sissejuhatus, aga mitte palju aega. Tere õhtust, head raadiokuulajad. Olgugi et laulusalm ütleb ei hõbedat, kulda ei leedume, maal sisaldab meie maapõu päris rikkalikult maavarasid. Nii mõnigi teadlase arvates võib Eestit lugeda maavarade poolest pinnaühiku kohta maailma rikkamate riikide hulka. Eesti üheks oluliseks maavaraks on fosforit. Niinimetatud fosforiidisõda oli üheks oluliseks Eesti vabadusvõitluse koostisosaks. Aga see ei tähenda nüüd, et kus me oleme ise peremehed omal maal ei peaks oma fosforiiti paremini tundma. Ja kes teab, võib-olla tõuseb mõne aja pärast fosforiidi kaevandamine uuesti päevakorda seda juba Eesti rahva ja riigi hüvanguks. Loomulikult tuleb enne läbi viia hoolikad uuringud, et seda väärtuslikku maavara tõepoolest hea vere ühendik kasutada. Minu mõlemad küsimus on niisiis seotud nii või teisiti fosforiitidega. Meie fosforiidid tekkisid umbes 560 miljonit aastat tagasi. Meil eesti territooriumi kattis madal meri. Fosforiit jaotatakse üldiselt mitmesuguste tunnuste põhjal erinevatesse tüüpidesse. Kõige levinumad on maailmast eraldised fosforiidid, mis moodustavad valdava osa maailmas tänapäeval kaevandatav fosforiitidest. Sellesse tüüpi kuuluvad läheneri provintsi fosforiidid, mille varud on hiiglaslikud aga fluoriid, fosforiidid, kus tänapäeval vabandamine kõige suurem. Eesti fosforiidid kuuluvad bioklastiliste fosforiitide tüüpi, mis äraseletatult tähendab seda, et fosforiidid on moodustunud organismide skeletijäänustest. See fosforiiditüüp on võrdlemisi vähe levinud ning moodustab tavaliselt suhteliselt väikese ja madalakvaliteedilise fosforiidimaardlaid. Eesti fosforiidimaardlad on vaieldamatult kõige suuremad seda tüüpi fosforiidileiukohad maailmas. Siit tulebki esimene küsimus, missuguste organismide skeletijäänustest moodustunud meie fosforiidi? Olge hea, korrake veel kord küsimustest läksime kaugesse minevikku ja võib-olla korraga raadio juures olles ja telefoni haarates ei tulnud küsimust täielikult pärale. Missuguste organismide skeletijäänustest moodustunud meie fosforiidid. Nii ja telefon vastamiseks on nagu ikka neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusikal, saame teie pakkumisi nimesid kirja panna. Niisiis telefon neli, kolm, neli, neli üheksa üks. Kaasa on võetud ühe rahvusvahelise organisatsiooni see on rahvusvaheline Lätist arengut, tsentrumi aastaaruanne. Kuna fosforiidid on peamiselt leiavad, peamiselt kasutusel on, kui väetasid, siis ma kujutan ette, et see see väike aastaaruanne võiks olla päris sobiv auhind võitjale. Mahukas väljaanne, küllalt? Jah ja ja selle organisatsiooni esindajad käisid siin mõne aasta gaasiga, meie Toolse fosforiidi perspektiivi, kust hindamas ja milline tuleb pühendus või on see juba valmis kirjutatud, on juba valmis kirjutatud. Kuna küsimus oli osaliselt parantoloogiline, siis ma olen kirjutanud paleontoloogiahuvilisest raadiomängu võitjale. Tõningaja, viies aprill 1990 see aastaraamat laažis homse postiga keele, aga nüüd tuleme selle kõige parema vastuse juurde. Juu küsijal on see olemas. Vastus on. Mitte valgeline, õige vastus, vaat meie fosforiitide fosfaatse aine moodustavat lukuta käsijalgsete ehk lukuta prahia poodide poolmetest ja nende kidest ehk Detriidist. Kui öelda veidi täpsemalt, siis on nendeks fossiilideks peamiselt perekond Ungula mis kuulub lingulaatide klassi. Loobulus ei ole vale vastust, sest sellise perekonnanime all on tuntud need fossiilid veidi varasemast kirjandusest, see on siis kuni kaheksandate aastate keskpaigani, aga siin on balantoloogid näinud väikese revisjoni ja tänapäeval siis nimetatakse neid loomakesi Ungula või veel täpsemalt Hongolaingrika. Varustuse hulka kuulub lukuta käsijalgsete ehk siis lukuta plahe poodid ja no arusaadav, et see, kes ei ole õppinud nii täpset vastust ei saanud anda. Aga eks me oma jah, maavarade tekkemehhanismi võiksime teada ja peaksime tundma nii et igati omal kohal see küsimus ja vastus hetke pärast meie oma mängu jätkame. Te kuulete raadiomängukeskkond ja mina. Täna on teiega keskustelus meie geoloogia instituudi teadur Tõnis Oja. Me hakkame lähenema teisele küsimusele, aga loomulikult peab enne olema ka väike sissejuhatus ja taust. Palun. Meie põhjanaabrid soomlased andnud maailma geoloogiat teadvusele vähemalt kaks terminit, mis on maailmakuulsad. Need ei ole muidugi ainukesed terminid, mida maailma geoloogid teavad, vaid need on kaks kõige tuntumat mida teavad peaaegu kõik maailma geoloogid, need on rabakivi ja spektroliit. Rabakivi on siis üks graniidi, Erim ja spektro, liitan mineraali labrador, mida kasutatakse ka ehtekivina kõige kvaliteetsem erinevalt. Ka Eesti on andnud maailmabioloogia teadusele ühese taolisse klassiga termini. Selleks on kukkensiit, mida küll meie rahvas tunneb rohkem lihtsalt põlevkivina nii nagu bioklassilised fosforiidid ninaga Kukkolsiidi tüüpi põlevkivi, et mujal maailmas suhteliselt vähe levinud. Lisaks Eestile ja meiega põlgnevale Venemaa aladele on sellist tüüpi põlevkiviteadlane lahustuda Itaalias ja Põhja-Ameerikas kusjuures võrreldes meie Kukersiitridega on mõlemad suhteliselt vähe uuritud. Lisaks kukkelsiidele leidub Eestis veel eks põlevkivi mis oma koostise poolest on lähedasem just maailmas enamlevinud põlevkividele. Meil ei ole see kivim tuntud mitte aga põlevkivina, vaid rohkem teatakse teda selle kivimi teadusliku nimetuse all. Ja küsimus kõlakski, mis kivimist on jutt ehk teisiti öeldes siis, et missugune põlevkivi esineb veel meie maapõues peale Kukersiidi. Nii et milline põlevkivi meil veel on olemas. Peale Kukersiidi Telefon vastamiseks on endine neli, kolm neli neli üheksa üks ja nii nagu ikka, kui kuulajate jaoks kõlab muusika, siis mängujuht suhtleb nendega, kes telefonitsi aktiivselt sekkuvad. Jah, see on. Paar aastat tagasi toimus Eesti geoloogide ülemaailmne kokkutulek. Mis siis oli organiseeritud Eesti geoloogia seltsi poolt ja selle kokkutuleku materjalid, nii sümpoosioni materjalid kui ka ekskursioonijuht on siis tänase teise küsimuse auhinnale ja eriti see ekskursioonijuht, sest see näitab ära, kus Eestis on need kõige tähtsamad ja võib-olla põnevamad ja meie teadus- ja kultuuriloo jaoks ajaloo jaoks ka väga olulised kohad, nii et kui pärase raamatu pihku saad, siis võid siin Eestimaale tõesti väga tõsise ja asjaliku tiiru peale teha. Ja pühendus pühenduseks, olen kirjutanud heale eestimaavarale tundjale nii ja nüüd võime siis asuda selle kõige täiuslikuma vastuse juurde. Saate algul vihjasin, on mõlemad küsimused seotud fosforiitidega ja küsitud põlevkivid lasuvad Põhja-Eestis ja Lääne-Eestis just fosforiidi kihindi peala selleks põle vaks kivimixon, diktüoneema argiliit ehk diktüoneemakiltkivi aga nimetataksegi veel krüptoliit. Argylid. See kivi sai just eesti rahva hulgas tuntud laiemalt kui kivim, mis teatud tingimustel kipub süttima. Siin kas või siinsamas me Maardus. Ja võiks öelda isegi, et just tänu diktoreemargiliidi isesüttimisvõimele lase ajal kasutusele võtmata Toolse fosforiidileiukoht. Mängu ametlik osa on meil kenasti lõppenud, küsimused on vastused saanud ja võitjad meened. Mulle tundub. Meil on veel minut aega. Sissejuhatuses sai öeldud, et te tegelete meelsasti noortega. Kas võite öelda, mis sel aastal kavas on või kas saavad noored kuidagi teid üles otsida, kellel kisub ka sinna maapõue poole või on siin kindel organisatsioon ja isetegevust ei toimu? Ei, loomulikult toimub noortega. Noortel on tänapäeval võimalus tegeleda nagu kahes suunas. Esiteks on meil noorgeoloogide kokkutulekud ja muud üritused ja need kokkutulekud toimuvad iga kahe aasta tagant ja siis nende vahele jäävatel aastatel tahame siis korraldada selliseid ekskursioone või meie kutsume neid ekspeditsioonid, eks käesoleval suvel on meil plaanis minna Saaremaale. Aga kas see õnnestub, seda ei oska öelda, sest tänapäeval on raha raha küsimus nii oluline. Ja teine liin on veel. Et on olemas selline organisatsioon nagu õpilasteaduslik ühing. Ja ta siin vahepeal oli poolvarjusurmas, aga nüüd on kevadest üritatakse ka sellele organisatsioonile suuremat elu sisse puhuda. Nii et, et kes on siis nagu huvitatud odavamast bioloogia uurimusest, siis saab iseseisvalt homouurimust teha. Ja kuidas teid otsida või leida, kui tõesti huviline nüüd sellest keskust elust üks juurde tuleb või rohkem ise. Estonia puiestee seitse geoloogia instituut kahjuks minu telefon on kohe muutumas ja ma peast ei oska teisega oma uut telefoni öelda, nii et sellepärast ma ei saa oma telefoni anda. Geoloogia instituut on keset Tallinna linna jagu küsida Tõnis Oja, siis juhatatakse igal juhul ja nii topelt aitäh.